2-26-2264/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maili Riisenberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. juuni 2026, Viljandi

Tsiviilasja number

2-26-2264

Tsiviilasi

R.K, X.S ja E.S hagi D.S vastu elatise väljamõistmiseks

Hagihind

7500,33 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I E.S (isikukood XXX; aadress XXX, XXX)

Hageja II R.K (isikukood XXX; aadress XXX, XXX)

Hageja III X.S (isikukood XXX; aadress XXX, XXX)

Hagejate seaduslik esindaja (eestkostja) XXX B.C.F-i

kaudu (registrikood XXX; aadress XXX; e-post XXX)

Kostja D.S (isikukood XXX; aadress XXX, XXX)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt D.S-ilt (X.S) hageja E.S-i (X.S) kasuks alates 4.06.2026 kuni E.S-i

täisealiseks saamiseni, so kuni XX.XX.XXXX elatis igakuiselt 277,79 eurot (295,86 eurot

(baassumma) + 62,76 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast)

– 80,83 eurot (50% lapsetoetusest ja lasterikka pere toetusest iga lapse kohta)), mis

muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2027), lähtudes baassumma

indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg tele 3

ja 4 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3

esimene lause ja § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele

järgnevast kuust.

3. Välja mõista kostjalt D.S-ilt hageja E.S-i kasuks sissenõutavaks muutnud ühekordne

elatis perioodi 29.01.2026 kuni 3.06.2026 (so alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse

tegemiseni) eest kokku summas 1130,43 eurot.

4. Välja mõista kostjalt D.S-ilt hageja R.K (X.S) kasuks alates 4.06.2026 kuni R.K

täisealiseks saamiseni, so kuni XX.XX.XXXX elatis igakuiselt 277,79 eurot (295,86 eurot

(baassumma) + 62,76 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast)

– 80,83 eurot (50% lapsetoetusest ja lasterikka pere toetusest iga lapse kohta)), mis

muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2027), lähtudes baassumma

indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg tele 3

ja 4 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3

esimene lause ja § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele

järgnevast kuust.

5. Välja mõista kostjalt D.S-ilt hageja R.K kasuks sissenõutavaks muutnud ühekordne

elatis perioodi 29.01.2026 kuni 3.06.2026 (so alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse

tegemiseni) eest kokku summas 1130,43 eurot.

6. Välja mõista kostjalt D.S-ilt hageja X.S-i (X.S) kasuks alates 4.06.2026 kuni X.S-i

täisealiseks saamiseni, so kuni XX.XX.XXXX elatis igakuiselt 277,79 eurot (295,86 eurot

(baassumma) + 62,76 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast)

– 80,83 eurot (50% lapsetoetusest ja lasterikka pere toetusest iga lapse kohta)), mis

muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2027), lähtudes baassumma

indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg tele 3

ja 4 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3

esimene lause ja § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele

järgnevast kuust.

7. Välja mõista kostjalt D.S-ilt hageja X.S-i kasuks sissenõutavaks muutnud ühekordne

elatis perioodi 29.01.2026 kuni 3.06.2026 (so alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse

tegemiseni) eest kokku summas 1130,43 eurot.

8. Määrata, et elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette, s.o iga järgmise kuu elatis

hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval. E.S-i elatis kanda arvelduskontole nr XXX,

R.K elatis kanda arvelduskontole nr XXX ning X.S-i elatis kanda arvelduskontole nr

XXX, kõigi puhul märkida selgituseks „elatis“, näidates makse selgituses ära ka kuu ja

aasta, mille eest elatist makstakse.

9. Jaotada menetluskulud ning jätta need menetlusosalise enda kanda.

10. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

11. Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta;

samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a

juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kaja

esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank AS.

Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed

2(4)

riigilõivu tasumise kohta.

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Hagejad esitasid 29.01.2026 Tartu Maakohtule hagiavalduse D.S-i vastu elatise väljamõistmiseks

miinimummääras alates hagi esitamisest. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 4.02.2026

määrusega ning edastas kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise määrusega. Kostjale on

hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud isiklikult kohturuumides

väljastusteatega 14.05.2026.

2. Kohus kohustas kostjat hagile vastama 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest

arvates. Kostja kohtule kirjalikku seisukohta tähtaegselt ei esitanud.

3. Käesoleval juhul saavad alaealised riigilt lapsetoetust kokku summas 260 eurot (80+80+100)

ning lasterikkaperetoetust summas 450 eurot. Perehüvitiste seaduse § 30 lg 4 kohaselt kui lapsele on

määratud eestkostja, kantakse kohtumääruse alusel peretoetused lapse arvelduskontole, kusjuures

käesoleva seaduse §-des 17 ja 21 nimetatud toetused jagatakse laste vahel võrdselt. Iga lapse puhul

käesolevas menetluses tuleb seega elatise väljamõistmisel elatise summast maha arvestada pool

lapsetoetuse määra ((260/3)/2)=43,33 eurot ning pool lasterikkapere toetust jagatud kahele ja

jagatud seejärel laste arvuga, kes saavad toetust ((225/2)/3)=37,50 eurot, kokku 80,83 eurot.

4. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise

tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see

toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks. Hagejad on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja kohtule ei vasta. Kohus on

tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha tagaseljaotsus vastavalt

seaduses sätestatule. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus

piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks.

5. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

6. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Menetluskulud tuleb TsMS § 164 lg 1 alusel jätta poolte endi

kanda.

7. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

3(4)

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Riisenberg

kohtunik

4(4)