2-20-766/192 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Indrek Soots ja kohtunik Iris Kangur-Gontšarov

Määruse tegemise aeg ja koht

04.06.2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-766

Kohtuasi

X-i avaldus eestkoste lõpetamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 05.01.2026 määrus ja 29.04.2026 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X-i määruskaebused

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (määruskaebuse esitaja): X (isikukood XXX)

Eestkosteasutus (vastustaja): Tallinna Linnavalitsus

(Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu) (registrikood

75014244)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 05.01.2026 ja 29.04.2026 määrused ning saata asi

tagasi maakohtule avalduste menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. X-i määruskaebused rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale ei saa Riigikohtule esitada määruskaebust.

Menetluskulude jaotuse määrab asja lahendav maakohus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldused ja nende aluseks olevad asjaolud

1. X (avaldaja) esitas 17.12.2025 Haju Maakohtule avalduse, milles taotles temale määratud

eestkoste lõpetamist. Avalduse kohaselt ei vaja avaldaja eestkostjat.

2. Avaldaja esitas Harju Maakohtule 27.04.2026 avalduse, milles palus määrata sõltumatu

psühhiaatriline ekspertiis, kaasates ekspert AJ, kes 2018.a viis avaldaja osas läbi

2-20-766

psühhiaatrilise ekspertiisi ja tunnistas fakti, et avaldaja on teovõimeline ega vaja eestkostjat

ning tühistada eestkoste.

2.1. Avalduse kohaselt koostas psühhiaater TK 2025.a avaldaja suhtes valeliku

ekspertarvamuse ja kohus pikendas avaldaja eestkostet kuni 2023. aastani, tuues ettekäändeks,

et avaldajal puudub haiguskriitika: et avaldajal on justkui raske luululine (paranoidne) häire.

See on põhjendamatu ja eelarvamuslik süüdistus. Psühhiaatrid varjavad piinamist, mis sai

avaldajale osaks vanglas ja psühhiaatriahaiglas. Avaldaja on täielikult teovõimeline. Teab,

mida tähendavad volitused, notar. Oskab internetti kasutada, saab hästi aru poliitikast, lõi

Youtube platvormil oma videokanali teemal karistuspsühhiaatria Eestis. Avaldaja on internetti

üles laadinud üle 100 video, mis on psühhiaatrid ärevusse ajanud. 2018.a ettevõte XXX võttis

avaldaja enda juurde tööle korrespondendi ja bloggerina. Avaldaja omab õiguskaitsja staatust

(vt tõendeid tsiviilasja nr 2-20-766 materjalides).

Maakohtu 05.01.2026 määrus ja põhjendused

3. Harju Maakohus keeldus 05.01.2026 määrusega (17.12.2025) avaldust menetlusse võtmast

ning jättis avaldaja menetluskulud tema enda kanda.

3.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tugines kohus TsMS § 477 lg-le ja § 371 lg 2 p-

le 2. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi

ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik

peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik

saavutada.

3.2. Kohtute infosüsteemist (KIS) nähtuvalt rahuldas kohus 11.03.2020 Tallinna

Linnavalitsuse avalduse ja seadis X-i üle eestkoste viieks aastaks. Kohus märkis, et otsustab

X-ile seatud eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 11.03.2025. Eestkoste

pikendamise menetluses jõudis kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi läbiviinud psühhiaater TK

järeldusele, et arvestades uuritaval esinevat püsiva kuluga rasket psüühikahäiret luululise

häire kujul, mis on kestnud vähemalt 2007. a alates ja vaatamata sundravi osakonnas

viibimise ajal rakendatud pidevale toetusravile pole oluliselt paranenud, on prognoos

paranemisele halb. Püsiva medikamentoosse raviga tugevalt kontrollitud tingimustes on

võimalik vähendada mõningal määral luulumõtete aktuaalsust (uuritava puhul pole vaatamata

ravile seda juhtunud, ta tegutseb endiselt luulumõtetest lähtuvalt) ja kontrollida ohtlikku

käitumist. Tal puudub tugivõrgustik ja oma elukorralduslike toimingutega ja igapäevaeluga

pole ta võimeline hakkama saama. Ta ei saa aru eestkoste tähendusest. Ta vajab abi kõigi

majandusliku ja juriidilise iseloomuga toimingute sooritamisel. X-ile võiks jääda võimalus

sooritada rahalisi tehinguid väärtuses kuni 100eurot ja talle võiks alles jääda valimisõigus.

Kõiki asjaolusid hinnates pikendas kohus 10.03.2025 määrusega X-i üle seatud eestkostet ja

määras eestkostjaks Tallinna Linnavalitsuse kuni 10.03.2030. Eestkostja ülesanneteks on X-i

esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel, v.a pisitehingud, ning tema elu

korraldamine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi,

sotsiaalteenuste ja ravi tagamine. Sama määrusega lubas kohus X-il teha pisitehinguid

igakuiselt 100 euro ulatuses. Valimisõiguse osas tunnistas kohus X-i teovõimeliseks.

Kohtumäärus jõustus 04.08.2025.

3.3. X-i 17.12.2025 avaldusest ei nähtu asjaolusid, mis annaksid aluse kaaluda menetluse

algatamist vähem kui aasta tagasi pikendatud eestkoste lõpetamiseks. Seatud eestkoste

lõpetamise või jätkumise üle otsustab kohus hiljemalt 10.03.2030. Antud juhul ei nähtu

asjaolusid, mis põhistaksid eestkoste lõpetamise vajadust käesoleval ajal. Eeltoodust

2-20-766

tulenevalt keeldus kohus avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel avaldajal

õiguskaitse vajaduse puudumise tõttu.

Maakohtu 05.01.2026 määrus ja põhjendused

4. Harju Maakohus keeldus 29.04.2026 määrusega avaldaja 27.04.2026 avalduse menetlusse

võtmisest ning jättis avaldaja menetluskulud tema enda kanda.

4.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tugines kohus TsMS § 477 lg-le ja § 371 lg 2 p-

le 2. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi

ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik

peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik

saavutada.

4.2. Avaldaja taotletav eesmärk on tema üle seatud eestkoste lõpetamine. Kohtute

infosüsteemist (KIS) nähtuvalt rahuldas kohus 11.03.2020 Tallinna Linnavalitsuse avalduse ja

seadis X-i üle eestkoste viieks aastaks. Kohus märkis, et otsustab X-ile seatud eestkoste

lõpetamise või pikendamise hiljemalt 11.03.2025. Eestkoste pikendamise menetluses jõudis

kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi läbiviinud psühhiaater TK järeldusele, et arvestades uuritaval

esinevat püsiva kuluga rasket psüühikahäiret luululise häire kujul, mis on kestnud vähemalt

2007.a alates ja vaatamata sundravi osakonnas viibimise ajal rakendatud pidevale toetusravile

pole oluliselt paranenud, on prognoos paranemisele halb. Püsiva medikamentoosse raviga

tugevalt kontrollitud tingimustes on võimalik vähendada mõningal määral luulumõtete

aktuaalsust (uuritava puhul pole vaatamata ravile seda juhtunud, ta tegutseb endiselt

luulumõtetest lähtuvalt) ja kontrollida ohtlikku käitumist. Tal puudub tugivõrgustik ja oma

elukorralduslike toimingutega ja igapäevaeluga pole ta võimeline hakkama saama. Ta ei saa

aru eestkoste tähendusest. Ta vajab abi kõigi majandusliku ja juriidilise iseloomuga

toimingute sooritamisel. X-ile võiks jääda võimalus sooritada rahalisi tehinguid väärtuses

kuni 100.00 eurot ja talle võiks alles jääda valimisõigus.

4.3. Kõiki asjaolusid hinnates pikendas kohus 10.03.2025 määrusega X-i üle seatud eestkostet

ja määras eestkostjaks Tallinna Linnavalitsuse kuni 10.03.2030. Eestkostja ülesanneteks on

X-i esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel, v.a pisitehingud, ning tema

elu korraldamine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi,

sotsiaalteenuste ja ravi tagamine. Sama määrusega lubas kohus X-il teha pisitehinguid

igakuiselt 100 euro ulatuses. Valimisõiguse osas tunnistas kohus X-i teovõimeliseks.

Eestkostet pikendav kohtumäärus jõustus 04.08.2025.

4.4. X esitas 17.12.2025 avalduse tema üle seatud eestkoste lõpetamiseks. Kohus keeldus

05.01.2026 määrusega avalduse menetlusse võtmisest. X esitas 02.02.2026 keeldumise

määrusele määruskaebuse, mille Harju Maakohus saatis lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule. Eeltoodust tulenevalt keeldus kohus X-i 27.04.2026 avalduse menetlusse

võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 5 alusel, kuna kohtu menetluses on pooleliolev kohtuasi sama

eseme kohta.

Määruskaebus Harju Maakohtu 05.01.2026 määrusele

5. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada ja teha uus

määrus, millega tühistada eestkoste.

2-20-766

5.1. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt määrati kaebajale eestkostja vale eksperdiarvamuse

alusel. Psühhiaatrid on alati viidanud sellele, et kaebajal puudub haiguskriitika: ta kannatavat

raske luululise häire all ning avaldavat luululisi mõtteid vanglaametnike ja psühhiaatrite

suhtes. Kuid kaebaja on ammu tõendanud, et vanglas kohaldati tema suhtes piinamist,

vägivallaakte ja teisi halva kohtlemise viise. Riigi käsutuses on kõik kaebaja väiteid

kinnitavad dokumentaalsed tõendid (vt tsiviilasja nr 2-20-766 materjale). Ka

psühhiaatriahaiglas kohaldati kaebaja suhtes piinamist ning ta oleks peaaegu ära surnud

südameatakkide tõttu. Psühhiaatrid panid kaebajale vale diagnoosi – hüpohondria. Kaebajal

on raske ajuhaigus. Juba 15 aastat on peas tugev kahin ja füüsiline nõrkus, häiritud normaalne

peaaju vereringlus. Meditsiiniabi kaebajale ei osutata. Kaebaja ei vaja psühhotroopseid

ravimeid, kuna on terve mõistuse juures ning kaebajal ei ole mitte ühtegi skisofreenia

sümptomit. Kaebaja on absoluutselt teovõimeline. 2018. aastal ekspert AJ tunnistas kaebaja

teovõimeliseks. Kohus tühistas kaebajale määratud eestkostja, kuid määras 2020. aastal uuesti

eestkostja. 2018. aastal võttis äriühing XXX kaebaja enda juurde tööle korrespondendi ja

blogijana. Kaebaja vangistusliku karistuse tähtaeg lõppes 2020 aastal. Kaebaja mõisteti süüdi

ja karistati 20-aastase vangistusega fabritseeritud kriminaalasjas.

Määruskaebus Harju Maakohtu 29.04.2026 määrusele

6. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada ja teha uus

määrus, millega määrata sõltumatu psühhiaatriline ekspertiis ekspert AJ osavõtuga, anda

kaebajale advokaat, tühistada eestkostja ning vabastada kaebaja riigilõivu tasumisest.

6.1. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt palus avaldaja kohut määrata sõltumatu

psühhiaatriline ekspertiis ja kaasata eksperdina AJ, kes 2018. aastal viis avaldaja suhtes läbi

psühhiaatrilise ekspertiisi ja tunnistas fakti, et avaldaja on teovõimeline ega vaja eestkostjat.

2025. aastal koostas psühhiaater TK avaldaja peale vale ekspertarvamuse ja kohus pikendas

eestkostjat kuni 2030. aastani ettekäändel, et avaldajal puudub haiguskriitika: justkui avaldajal

on raske luuluhäire (paranoia). See on põhjendamatu ja eelarvamuslik süüdistus. Psühhiaatrid

varjavad piinamisi ja õigustavad vanglateenistujate ja psühhiaatrite kuritegelikke tegevusi

luulu ettekäändel. Avaldaja on juba ammu tõestanud, et ta olen terve mõistuse juures. 2018.

aastal võttis kompanii XXX avaldaja enda juurde tööle korrespondendi ja blogijana. Avaldajal

on ametlik õiguskaitsja staatus. Vastavalt 31.03.2010 kohtupsühhiaatrilise ekspertiisiakti nr

KP-9-09/2177 ekspertarvamusele ei ole avaldaja oma psüühilise seisundi poolest ohtlik ega

vaja psühhiaatrilist sundravi. Psühhiaatrid panid avaldajale otsitud diagnoosi - paranoidne

skisofreenia: avaldaja väljendas psühhiaatrite suhtes justkui luulumõtteid. Alates 2011. aastast

kuni tänaseni koostab arstlik komisjon avaldaja kohta valesid ekspertarvamusi.

Menetlusosaliste seisukohad

7. Eestkosteasutus leidis vastuseks määruskaebustele, et maakohtu 11.03.2020 määrus,

millega on avaldajale seatud tema kõigi asjade ajamiseks eestkoste, tuleb jõusse jätta ning

eestkostet avaldaja suhtes jätkata. X viibib Viljandi Haigla statsionaarse sundravi osakonnas

alates 08.05.2012. Enne seda ta kandis 12 aastat vanglakaristust. Vanglasse mõisteti ta 20

aastaks erinevate isikuvastaste kuritegude eest. Esimesed 6 aastat oli ravi väga kaootiline.

Kuni aastani 2018 X järjepidevalt keeldus ravimitest, oli nii kaaspatsientide kui ka ametnike

vastaseid ründeid. 2018.a. toimus ravimeeskonna vahetus ja siis hakkasid muutused. X hinnati

kõrgohtlikuks isikuks. Alates 2018.a. hakkas isik saama intensiivsemat ja järjepidevamat ravi

pea 4 aastat. X-il on diagnoositud raske krooniline psüühikahäire – luululine häire. Isik ise

ennast haigeks ei pea, ta ravi ei vaja ja peab ennast terveks. Ambulatoorne ravi eeldab, et isik

saab aru, et ta vajab ravi ja on valmis seda ka võtma, manustama. Tulenevalt X-il esinevast

2-20-766

püsivast psüühikahäirest ja isiksuslikest teguritest on vägivalla riski vähendamiseks ja tema

kontrolli all hoidmiseks vajalik ühtviisi nii medikamentoosne ravi kui ka viibimine

kontrollitud ravikeskkonnas. Isikut saab sundravil hoida kuni tervenemiseni või ohtlikkuse

äralangemiseni. Oma psüühilisest haigusest lähtuvalt ei ole X suuteline hindama

toimetulekuraskusi ning abivajadust, mistõttu ta ei ole adekvaatne avaldama arvamust

eestkostja määramise ja eestkostja isiku kohta. X vajab jätkuvalt eestkostet. Määruskaebus

29.04.2026 määrusele tuleks jätta läbi vaatamata.

Menetluse edasine käik

8. Harju Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ja edastas need TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS § 657 lg 1 p-le 3,

§-le 659 ja § 667 lg-le 2, et esitatud määruskaebused on põhjendatud ja vaidlustatud Harju

Maakohtu 05.01.2026 ja 29.04.2026 kohtumäärused tuleb tühistada ning avaldused saata

menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, kuna ringkonnakohus ei saa asja ise

lahendada. Määruskaebused rahuldatakse osaliselt. Vastuseks määruskaebustele märgib

ringkonnakohus järgmist.

10. Ringkonnakohus saab analoogselt maakohtuga avaldaja esitatud avaldustest aru nii, et

nende eesmärgiks on eestkoste lõpetamine. TsMS § 529 kohaselt lõpetab kohus eestkoste,

kitsendab eestkostja ülesannete ringi või laiendab eestkostetava iseseisvalt tehingute tegemise

õigust, kui eestkostja määramise alused on täielikult või osaliselt ära langenud. Kohus võib

aluste äralangemise tuvastamiseks määrata ekspertiisi. PKS § 206 lg 2 kolmanda lause alusel

otsustab kohus eestkoste lõpetamise, piiramise või laiendamise omal algatusel või eestkostja,

valla- või linnavalitsuse või eestkostetava avalduse alusel. TsMS § 532 lg 1 sätestab, et

eestkostja määramise või avalduse rahuldamata jätmise, samuti eestkoste lõpetamise või

eestkostja ülesannete ringi muutmise ning eestkoste lõpetamisest keeldumise, eestkostja

vabastamise, uue eestkostja määramise ja eestkoste kulude määruse peale võib esitada

määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti

isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, registreeritud elukaaslane, otseliinis

sugulane, isiku enda nimetatud lähedane isik (usaldusisik) või isiku elukohajärgne valla- või

linnavalitsus.

11. Eeltoodust tulenevalt oli avaldaja isiklikult iseenesest õigustatud esitama maakohtule nii

eeskoste lõpetamise avalduse(d) kui määruskaebused maakohtu määrustele, millega kohus

avalduste menetlusse võtmisest keeldus. Seaduslik alus määruskaebus(t)e läbivaatamata

jätmiseks ringkonnakohtul puudub.

12. Eestkoste lõpetamise asi on sarnaselt eeskostja määramisele hagita asjaks TsMS § 475 lg

1 p 5 mõttes (RKTKm, 23.10.2015, 3-2-1-73-15, p 16). TsMS § 478 lg 1 kohaselt on hagita

menetluse lahend kohtumäärus. Kohtumäärusele kohaldatakse hagimenetluses tehtava

kohtumääruse kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 465 lg 2 p 8 kohaselt

märgitakse kirjalikus määruses, mille peale saab esitada määruskaebuse, põhjendused, mille

alusel kohus järeldusteni jõudis, samuti õigusaktid, millest kohus juhindus.

2-20-766

13. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus 05.01.2026 määruse tegemisel rikkunud oluliselt

põhjendamiskohustust, kuna vaidlustatud määrusest ei ole arusaadav, mille alusel kohus

järeldas, et 17.12.2025 esitatud avaldusest ei nähtu asjaolusid, mis annaksid alust kaaluda

eestkoste lõpetamise menetluse algatamist. Määruse kirjeldavas osas on esile toodud üksnes

see, et avaldaja hinnangul ta eestkostet ei vaja. Samas nähtub asja materjalidest, et

maakohtule esitatud avaldus on oluliselt pikem (25 lk). Kuna maakohus ei ole märkinud, kas

avaldaja on uusi asjaolusid esitanud ja kui see nii on, siis millised need on, ei ole

ringkonnakohtul vaidlustatud määruse seaduslikkust kontrollida võimalik. Kirjeldatud

rikkumiste tõttu tuleb vaidlustatud määrus olenemata määruskaebuse väidetest tühistada.

14. Eeltoodu tõttu kuulub olenemata määruskaebuse väidetest tühistamisele ka maakohtu

29.04.2026 määrus, millega kohus keeldus menetlusse võtmast avaldaja 27.04.2026 avaldust

põhjusel, et ringkonnakohus menetleb kohtuasja sama eseme kohta maakohtu 05.01.2026

määrusele esitatud määruskaebuse alusel. Avaldused tuleb saata tagasi maakohtule uueks

menetlusse võtmise otsustamiseks. Maakohtul tuleb avalduste menetluse võtmise otsustamise

käigus hinnata, kas avaldaja on esitanud uusi asjaolusid, mis võimaldavad eestkoste

lõpetamise menetluse algatamist.

15. Seoses avalduste menetlusse võtmise otsustamisega juhib ringkonnakohus maakohtu

tähelepanu täiendavalt sellele, et kui piiratud teovõimega isik esitab kohtule avalduse tema üle

seatud eestkoste ülevaatamiseks, lahendab kohus TsMS § 372 järgi koosmõjus TsMS § 477

lg-ga 1 esmalt avalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või annab tähtaja puuduste

kõrvaldamiseks. TsMS § 477 lg-st 1 tulenevalt saab kohus jätta lisaks hagile ka hagita

menetluses esitatud avalduse TsMS §-s 371 sätestatud alustel üldjuhul menetlusse võtmata,

kui see ei ole vastuolus hagita menetluse olemusega. Kuna piiratud teovõimega isiku

eestkostevajadus võib ajas muutuda ning ülalmärgitut arvestades peab kohus kontrollima, et

määratud eestkoste vastaks isiku piiratud teovõime ulatusele ning vajadusel saab kohus TsMS

§ 529 järgi eestkoste lõpetada või eestkostja ülesannete ringi kitsendada, ei saa kohus

keelduda sellise avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel. Kohus peab sellist

avaldust menetlema ja kontrollima eestkoste aluste võimalikku äralangemist ning olenevalt

kontrollimise tulemusest otsustama eestkoste lõpetada või sellest keelduma. Otsustamaks

eestkostevajaduse äralangemise üle, võib kohus määrata isikule ekspertiisi (TsMS § 529 lg 2),

kuulata isiku ära (TsMS § 524) või koguda muid vajalikke andmeid. Erandina võib kohus

otsustada asja ka üksnes avalduses esitatu põhjal, kui eestkoste määramisest on möödunud

vähe aega ja avaldusest ei nähtu asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et eestkostja määramise

ajaga võrreldes on isiku eestkostevajadus muutunud. Sellise olukorraga võib kolleegiumi

arvates olla tegemist eelkõige juhul, kui eestkostetav, kellel puudub haiguskriitika ja kes ei

hinda adekvaatselt enda eestkostevajadust, ei ole rahul, et tema üle seati eestkoste ja talle

määrati eestkostja, mistõttu soovib ta eestkoste lõpetada. (RKTKm, 23.10.2015, 3-2-1-73-15,

p-d 18 ja 19).

16. Määruskaebused jäävad rahuldamata osas, milles taotletakse eestkoste tühistamist, kuna

ringkonnakohtul puudub selleks pädevus. TsMS §-st 12 tulenevalt vaatab ringkonnakohus läbi

tema tööpiirkonnas asuvate maakohtute lahendeid tsiviilasjades nende lahendite peale esitatud

apellatsioon- ja määruskaebuste alusel ning lahendab ka muid seadusega tema pädevusse

antud asju.

Menetluskulude jaotus ja, edasikaebeõigus

17. Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohus.

2-20-766

18. Tulenevalt TsMS § 696 lg 1, § 477 lg 1 ja § 372 lg 5 koosmõjust ei saa määruskaebust

esitada ringkonnakohtu määrusele, millega maakohtu määrus hagi (avalduse) menetlusse

võtmisest keeldumise kohta tühistati.

(allkirjastatud digitaalselt)

/kohtunik, kohtunik, kohtunik/