2-25-12709/23 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Anneli Alekand, Hele Kaldma, Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

3. juuni 2026, Tartu

Tsiviilasja number

2-25-12709

Tsiviilasi

H.M-i hagi XXX-i X korteriühistu vastu

võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

2328,30 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 14. aprilli 2026 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XXX-i 64 korteriühistu apellatsioonkaebus

Menetlusosalised

Apellant (kostja):

XXX-i X korteriühistu

(registrikood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja

Jaanek Pahka

Vastustaja (hageja): H.M (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Keelduda menetlusse võtmast XXX-i X korteriühistu apellatsioonkaebust Viru

Maakohtu 14. aprilli 2026 otsuse peale.

2. Lugeda apellatsioonkaebus XXX-i X korteriühistule tagastatuks.

3. Jätta apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud XXX-i X korteriühistu

kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Viru Maakohtu menetluses oli H.M-i (hageja/vastustaja) hagi XXX-i X korteriühistu

(kostja/apellant) vastu võlgnevuse nõudes.

2. Viru Maakohus rahuldas 14. aprilli 2026 otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks

välja põhivõlgnevuse 1300 eurot, intressivõlgnevuse 260 eurot ja sissenõutavaks muutunud

viivise 292,50 eurot, samuti edasiulatuva viivise põhinõudelt 0,1% päevas. Menetluskulud

jättis maakohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna riigilõivu

350 eurot. Maakohus leidis, et kuivõrd hageja nõue põhineb laenulepingul, kostja ei vaidle

vastu raha saamisele ega ole seda tagastanud, tuleb hagi rahuldada. Maakohus ei andnud luba

lihtmenetluses tehtud otsuse edasikaebamiseks.

3. Kostja esitas 13. mail 2026 apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse ja

jätta hagi rahuldamata. Kõik menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

Apellatsioonkaebuse põhjendusena on märgitud, et maakohus kohaldas valesti

materiaalõigust, sest ei arvestanud, et laenuleping on vastuolus heade kommetega ja tühine

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 2 kohaselt. Kostja võttis laenu tulenevalt oma

erakorralisest vajadusest suurte võlgade tõttu. Laenuleping on tühine ka põhjusel, et selle

võtmist ei otsustanud korteriomanikud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega leiab, et kostja

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 637 lg 21 alusel.

5. Tsiviilasja hind maakohtus oli 2328,30 eurot. TsMS § 405 kohaselt võib kohus varalise

nõudega hagi, mille hagihind põhinõudelt ei ületa 3500 eurot, menetleda lihtsustatud korras.

TsMS § 637 lg 21 kohaselt võetakse apellatsioonkaebus TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud asjas

menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui

maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on

selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis

oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei märkinud otsuses, et annab TsMS § 442 lg-s 10

nimetatud loa otsuse edasikaebamiseks.

6. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja

on apellatsioonkaebuse põhjendustes viidanud ainult laenulepingu tühisuse alustele, millega

maakohus apellandi hinnangul ei arvestanud. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna

apellatsioonkaebuse põhjendused alust väita, et maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud

materiaal- või menetlusõiguse normi või ebaõigesti hinnanud tõendeid.

7. Eeltoodust tulenevalt keeldub ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 alusel apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmisest. Apellatsioonkaebus tagastatakse koos lisadega kostjale TsMS § 638 lg

4 alusel ning TsMS § 638 lg 10 alusel loetakse, et kaebust ei ole esitatud.

8. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebusega seotud

menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1). Hagejat ei ole

apellatsioonimenetlusse kaasatud, mistõttu kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

9. Kuivõrd ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, on

apellandil õigus nõuda apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist

(TsMS § 150 lg 1 p 2). Riigilõivu tagastamiseks tuleb avaldus esitada kohtule, kelle

menetluses asi viimati oli (TsMS § 150 lg 4), seega praegusel juhul ringkonnakohtule.

Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal

riigilõiv tasuti (TsMS § 150 lg 6).

(allkirjastatud digitaalselt)