3-26-1243/19 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja

Kristjan Siigur

Määruse tegemise aeg ja koht

3. juuni 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-1243

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus anda luba U.O

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 25. aprilli 2026. a määrus

Menetlusosalised

Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet,

esindaja Sigrid Pure

Puudutatud isik – U.O,

esindaja v.adv Aleksei Ratnikov

Menetluse alus ringkonnakohtus

U.O määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse U.O määruskaebus Tallinna Halduskohtu 25. aprilli 2026. a

määruse peale haldusasjas nr 3-26-1243.

2. Jätta U.O määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 25. aprilli 2026. a

määrus haldusasjas nr 3-26-1243 muutmata.

3. Lõpetada U.O-le riigi õigusabi andmine haldusasjas nr 3-26-1243.

4. Tõlkida määruse sissejuhatus, resolutsioon, edasikaebamise kord ja põhjendused

inglise keelde pärast seda, kui U.O või tema esindaja annab ringkonnakohtule

teada, et soovib jätkuvalt saada määruse tõlget.

5. Jõustunud määruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi ja sünniaeg

tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas 24.04.2026 kinni Nigeeria Liitvabariigi

kodaniku U.O (sünd. XX.XX.XXXX), kes tuli PPA esindusse tegema avaldust oma passi

3-26-1243

kadumise kohta. PPA-le laekus Soomest info, et isik on viibinud Soomes alates 25.12.2024

ning ta esitas seal 02.01.2025 elamisloa taotluse abikaasa juurde elama asumiseks, mis on

hetkel menetluses, kuigi abielu on lõppenud, ja lisaks 22.05.2025 rahvusvahelise kaitse

taotluse, mis jäi rahuldamata. Soome on teinud isikule 23.04.2026 ettekirjutuse lahkumiseks

Schengeni alalt hiljemalt 25.05.2026. Isiku Nigeeria pass on lahkumisettekirjutuse täitmiseni

võetud Soomes hoiule. U.O selgitas PPA-le, et lahkus 2022. a-l Nigeeriast Ukrainasse, et

osaleda sõjategevuses droonioperaatorina, ning lahkus sealt 2024. a detsembris Rootsi, kus ta

kaotas oma passi. Isik sai 06.04.2026 kutse Ukraina armeelt ning soovib ühineda armee

tegevusega droonioperaatorina. Isik saabus Eestisse 23.04.2026 laevaga Soomest ning soovis

sõita bussiga edasi Poola ja sealt Ukrainasse, kuid passi puudumise tõttu ei lubatud teda bussi

peale. Vestluse käigus selgitati isikule, et tema suhtes toimub väljasaatmismenetlus ja ta

saadetakse tema koduriiki. Pärast seda esitas isik PPA-le rahvusvahelise kaitse taotluse. Isiku

sõnul ähvardatakse teda tema koduriigis isikute poolt, kes on juba tapnud tema vanemad.

2. Politsei- ja Piirivalveamet esitas Tallinna Halduskohtule 25.04.2026 taotluse anda

välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p-de 4 ja 5 alusel

luba paigutada U.O kinnipidamiskeskusesse (KPK) kuni kaheks kuuks. Puudutatud isiku

kinnipidamine on vajalik temaga seotud asjaolude väljaselgitamiseks, kuna isiku selgitused on

olnud vastuolulised ja ebausaldusväärsed ning PPA-l puudub võimalus isiku väiteid

kontrollida. Arusaamatuks jääb, miks ei teinud isik passi kadumise kohta avaldust Rootsis ja

miks ta varjas asjaolu, et tema kehtiv pass on hoiul Soome ametivõimude käes. Isikul puudub

soov Eestisse jääda, vaid tema eesmärgiks oli liikuda Eestist edasi. Rahvusvahelise kaitse

taotluse esitas isik alles pärast väljasaatmismenetlusest teadasaamist. Ka Soomest lahkus isik

ebaseaduslikult ilma sealseid ametivõime teavitamata. Selline käitumise põhjal on alust

arvata, et isik esitas Eestis rahvusvahelise kaitse taotluse enda väljasaatmise takistamiseks.

Esineb väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 68 p 6 kohane isiku

põgenemise oht, sest isiku sõnul ei soovi ta oma koduriiki naasta. Isiku senist käitumist ja

põgenemisohtu arvestades ei saa tema suhtes kohaldada VRKS §-s 29 sätestatud

järelevalvemeetmeid. Kinnipidamine on proportsionaalne.

3. U.O selgitas halduskohtu 25.04.2026 istungil, et soovis minna Ukrainasse ja teda

koheldakse kui kurjategijat. Isikul ei ole enam rahalisi vahendeid, tal on terviseprobleemid

juustega ning temalt on võetud ära ravimid. Isikul ei ole põgenemissoovi ning ta sooviks

viibida rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuses.

4. Tallinna Halduskohus andis 25.04.2026 määrusega VRKS § 361 lg 2 p-de 4 ja 5

alusel PPA-le loa paigutada U.O KPK-sse kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid

mitte kauemaks kui 25.06.2026. Kinnipidamiseks esinevad VRKS 361 lg 2 p-des 4 ja 5 toodud

alused ning isiku põgenemise oht on tuvastatav VSS § 68 p 6 alusel. Isik ei asunud täitma talle

Soomes tehtud ettekirjutust lahkumiseks Nigeeriasse, vaid lahkus sealt ilma loata Eestisse.

Isiku käitumisest pärast Soomest lahkumist võib järeldada, et tal puudub soov jääda Eestisse

ning ta soovib siit edasi liikuda. Isik ei esitanud Eestis rahvusvahelise kaitse taotlust kohe

esimesel päeval, vaid alles pärast seda, kui PPA oli talle selgitanud tema suhtes

väljasaatmismenetluse algatamist. Isiku käitumine annab aluse arvata, et ta esitas

rahvusvahelise kaitse taotluse enda väljasaatmise takistamiseks ning ta ei soovi

lahkumiskohustust täita. Samuti puuduvad isikul reisimiseks vajalikud dokumendid. Isiku

suhtes ei ole võimalik tõhusalt kohaldada VRKS §-s 29 sätestatud leebemaid

järelevalvemeetmeid, kuivõrd see eeldaks usaldust isiku suhtes. Esmast kinnipidamist ei saa

hinnata ebaproportsionaalseks ning KPK-s viibimine ei ole vastuolus tema turvalisuse ja

tervisekaitse kaalutlustega (VSS § 23 lg 4).

2(5)

3-26-1243

5. U.O palub 12.05.2025 määruskaebuses (täiendatud 25.05.2026) tühistada halduskohtu

25.04.2026 määrus ning uue määrusega jätta PPA taotlus rahuldamata ja vabastada ta KPK-st.

Hinnang puudutatud isiku põgenemise ohust ei põhine faktidel, vaid on oletuslik. Isik

kinnitab, et ta ei kavatse põgeneda. Isik lahkus Soomest üksnes Eesti külastamise eesmärgil

ning ta ei teadnud, et ta ei või Soomest lühiajaliselt lahkuda. Isik on valmis koostööks ja ei

kavatse menetlusest kõrvale hoida. Halduskohus ei ole põhjendanud, miks ei saaks isikut

paigutada nt pagulaskeskusesse. PPA ja kohus ei ole võtnud arvesse isikuga seotud tegelikke

asjaolusid. Isik palub vabastada ta tõlkekulude kandmisest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse

esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 265 lg 5), määruskaebus on tähtaegne

(HKMS § 204 lg 1) ja vastab HKMS §-de 52–54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine

on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 6). Kuna määruskaebus ei

sisalda uusi sisulisi väiteid, siis ei pea ringkonnakohus määruskaebuse lahendamiseks

vajalikuks küsida PPA-lt täiendavat seisukohta, vaid arvestab taotleja poolt varem avaldatuga.

7. Ringkonnakohus märgib, et pärast Tallinna Halduskohtu 25.04.2026 määruse tegemist

on muutunud mitmed olulised asjaolud. Puudutatud isik on esitanud PPA-le 28.04.2026

avalduse, milles märkis, et ta ei soovi Eestis rahvusvahelist kaitset, sest tal juba on see olemas

Soomes. PPA esitas 28.04.2026 Soome ametivõimudele Dublini III määruse1 kohase

tagasivõtupalve ja pidas U.O kinni VRKS § 361 lg 2 p 7 alusel. Tallinna Halduskohus andis

29.04.2026 määrusega haldusasjas nr 3-26-1289 VRKS § 361 lg 2 p 7 alusel PPA-le loa

paigutada isik KPK-sse mitte kauemaks kui 29.06.2026. U.O on esitanud nimetatud määruse

peale 06.05.2026 määruskaebuse, mis on ringkonnakohtu menetluses. PPA 01.06.2026 teate

kohaselt on U.O antud Dublini menetluse raames 01.06.2026 üle Soomele. Seega ei peetud

puudutatud isikut alates 29.04.2026 enam kinni vaidlusaluse Tallinna Halduskohtu

25.04.2026 määruse alusel ning isik on praeguseks ka KPK-st vabastatud ja Eestist lahkunud.

Eeltoodu ei takista määruskaebuse lahendamist ega tingi selle läbi vaatamata jätmist, sest

ringkonnakohus hindab, kas isiku KPK-s kinnipidamine oli õiguspärane määruse tegemise

ajal ja kuni tema kinnipidamiseni üleandmismenetluses (nt Riigikohtu 30.03.2021 määrus nr

3-20-2004, p 15).

8. PPA ja halduskohus on tuginenud isiku KPK-sse paigutamisel VRKS § 361 lg 2 p-dele 4

ja 5, viidates põgenemisohu osas VSS § 68 p-le 6. VRKS § 361 lg 2 kohaselt võib

rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada muu hulgas

rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks,

eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht (p 4), ning kui välismaalane on Eestist lahkuma

kohustamise menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud

rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise

vältimiseks (p 5). VSS § 68 p 6 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui

välismaalane on teada andnud või tema hoiakutest ja käitumisest järeldub, et ta ei soovi

lahkumiskohustust täita.

9. Ringkonnakohus nõustub järeldusega, et puudutatud isiku kinnipidamine oli

põhjendatud VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel tema rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel

tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. Isik põhjendas rahvusvahelise kaitse vajadust

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26.06.2013 määrus (EL) nr 604/2013, millega kehtestatakse kriteeriumid ja

mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või

kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (uuesti sõnastatud)

3(5)

3-26-1243

üldsõnalise väitega, et teda ähvardavad Nigeerias isikud, kes on tapnud tema vanemad. PPA-l

tulnuks sellega seoses isikuga vestelda ning kõrvutada isiku väiteid päritolumaa infoga. Isiku

puhul oli tuvastatav VSS § 68 p 6 kohane põgenemisoht, kuivõrd isiku selgitustest nähtuvalt ei

soovinud ta naasta oma päritoluriiki Nigeeriasse, vaid liikuda Eesti kaudu edasi Ukrainasse,

kus ta väidetavalt soovis astuda Ukraina relvajõudude teenistusse. Eestis pöördus isik PPA

poole alles pärast seda, kui tal ei õnnestunud passi puudumise tõttu saada Poolasse sõitva

bussi peale. Isiku põgenemisohtu ja soovimatust Nigeeriasse naasta võis järeldada ka sellest,

et ta lahkus loata Soomest Eestisse (VSS § 68 p 8) ega asunud täitma talle Soome poolt

pandud kohustust lahkuda Schengeni alalt. Kuivõrd isik oli teadlik Soome ametivõimude

tehtud lahkumisettekirjutusest ning ta esitas Eestis uue rahvusvahelise kaitse taotluse alles

pärast seda, kui PPA oli teavitanud teda väljasaatmismenetluse algatamisest, siis on PPA ja

halduskohus põhjendatult järeldanud, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse

väljasaatmise takistamiseks (VRKS § 361 lg 2 p 5).

10. Kokkuvõttes oli puudutatud isiku kinnipidamine VRKS § 361 lg 2 p-de 4 ja 5 alusel

põhjendatud ning isiku kuni kaheks kuuks KPK-sse paigutamine ei olnud

ebaproportsionaalne. Tegemist oli isiku esmakordse KPK-sse paigutamisega ning ka taotluse

läbivaatamise tähtaega arvestades (VRKS § 181 lg 1 kohaselt lahendatakse taotlus üldjuhul

kuue kuu jooksul) ei olnud alust hinnata kinnipidamist ebaproportsionaalselt pikaks (sh ei saa

PPA-le heita ette menetluse venitamist). Toimikust ei nähtu ja ka isik ei väida, et tal

esinenuks sedalaadi terviseprobleeme, mis välistasid KPK-s kinnipidamise. Samuti puuduvad

andmed, et isiku KPK-s kinnipidamine olnuks vastuolus tema turvalisuse kaalutlustega.

Kõigile KPK-s viibijatele tagatakse juurdepääs meditsiiniteenustele (vt VSS § 269) ning isik ei

ole väitnud, et ta oleks jäänud KPK-s viibimise tõttu ilma temale vajalikust ravist. VRKS § 29

lg-s 1 toodud järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab prognoosi, et isik järgib PPA poolt

seatavaid reegleid, kuid puudutatud isiku suhtes tuvastatud põgenemisoht ei andnud selleks

alust.

11. Eelneva põhjal jääb U.O määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

25.04.2026 määrus muutmata.

12. Tallinna Halduskohus andis 25.04.2026 määrusega puudutatud isikule menetlusabi asjas

tehtava kohtulahendi osaliseks tõlkimiseks inglise keelde. Kuna puudutatud isik ei viibi enam

KPK-s, vaid on antud üle Soomele, jätkab ringkonnakohus HKMS § 114 lg 2 alusel tõlkeabi

andmist üksnes siis, kui puudutatud isik või tema esindaja annab kohtule teada, et määruse

tõlke saamine on U.O õiguste kaitseks jätkuvalt vajalik.

13. Tallinna Ringkonnakohus andis 12.05.2026 määrusega puudutatud isikule riigi õigusabi

esindamiseks halduskohtumenetlustes, mis puudutavad kinnipidamiskeskuses kinnipidamist,

eelkõige haldusasjas nr 3-26-1243. Riigi õigusabi on antud kohustuseta hüvitada riigi õigusabi

tasu ja riigi õigusabi kulud. Puudutatud isikut on määruskaebuse menetluses esindanud v.adv

A. Ratnikov. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) §17 lg 3 kohaselt säilib isiku õigus riigi õigusabile

ning advokaat peab vajaduse korral jätkama riigi õigusabi osutamist ka samas asjas tehtud

kohtulahendite edasikaebamise korral.

14. RÕS § 17 lg-test 4, 6 ja 7 järeldub, et kui kohtumenetluse kestel langeb ära riigi

õigusabi andmise alus, võib kohus lõpetada isikule riigi õigusabi andmise. RÕS § 6 lg 11 järgi

ei anta riigi õigusabi üldjuhul välismaalasele, kes ei ela või ei viibi Eestis. VSS § 66 lg 4 näeb

samuti ette, et kohus jätab riigi õigusabi taotluse rahuldamata, kui välismaalane on Eestist

lahkunud. Puudutatud isik on antud üle Soomele. Riigi õigusabi andmise jätkamisel tuleb

arvestada ühelt poolt isiku huvi oma õiguste tõhusale kaitsele ning teiselt poolt avalikku huvi,

4(5)

3-26-1243

et riigi õigusabi vahendeid kasutataks säästlikult. Kuna puudutatud isik ei viibi enam KPK-s,

on vaidlustatud määruse (samuti haldusasjas nr 3-26-1289 tehtud määruse) mõju tema suhtes

lõppenud. Isiku huvi kontrollida varasema kinnipidamise seaduslikkust ei ole sedavõrd

tungiv, et õigustaks riigi õigusabi kulude suurendamist. Seega tuleb riigi õigusabi andmine

RÕS § 6 lg 11 ja § 17 lg-te 4, 6 ja 7 ning VSS § 66 lg 4 alusel lõpetada. Riigi õigusabi

osutanud advokaat vabaneb seega õigusabi andmise kohustusest (RÕS § 17 lg 6). Kuna

isikule on riigi õigusabi antud kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud, siis ei nõuta

temalt nende kulude hüvitamist, vaid need jäävad riigi kanda (HKMS § 118 lg 3). Puudutatud

isikule määruskaebuse menetluses riigi õigusabi osutanud advokaadi 29.05.2026 taotluse riigi

õigusabi tasu kindlaksmääramiseks lahendab ringkonnakohus eraldi määrusega.

15. Kuna määrus sisaldab andmeid rahvusvahelise kaitse menetluse kohta, tuleb määruse

avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi ja sünniaeg tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3;

VRKS § 13 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)