2-19-2439/92 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kairi Piirisild, Ele Liiv ja Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

3. juuni 2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-2439

Kohtuasi

N.F-i hagi R.Q vastu kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 10. oktoobri 2025. a määrus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise

kohta

Kaebuse esitaja ja liik

R.Q määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: N.F (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Vahur Kivistik

Kostja: R.Q (endiste nimedega X, C isikukood XXX),

lepingulised esindajad Irina Kadõševitš ja Valdis

Härmsalu

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 10. oktoobri 2025. a määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebemenetlusega seonduvad menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest isik.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

2-19-2439

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu menetluses oli N.F-i (hageja) hagi R.Q (kostja) vastu kahju hüvitamiseks.

2. Harju Maakohus jättis 02.03.2020 otsusega hagi rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus

jättis 27.08.2020 otsusega hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata, muutes osaliselt otsuse

põhjendusi. Riigikohus rahuldas hageja kassatsioonkaebuse, tühistas kohtute lahendid, saatis

asja uueks läbivaatamiseks maakohtule ja tagastas hagejale kassatsioonkaebuselt tasutud

kautsjoni.

3. Harju Maakohus rahuldas 25.11.2024 otsusega hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda.

Tallinna Ringkonnakohus jättis 12.03.2025 otsusega kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata

ja apellatsiooniastmes kantud kulud kostja kanda. Riigikohus keeldus 08.07.2025 määrusega

kostja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.

4. Hageja esitas 10.02.2020 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on tema esimesel korral

maakohtus kantud menetluskulud 3733,76 eurot (käibemaksuga), mis koosneb riigilõivust 425

eurot ja õigusabikuludest. Hagejale osutati õigusabi tunnihinnaga 130 eurot, millele lisandub

käibemaks. Esindaja tegi õigusabitoiminguid kokku 21,21 tundi.

5. Hageja esitas 05.08.2020 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on tema esimesel korral

ringkonnakohtus kantud menetluskulud riigilõiv 425 eurot ja õigusabikulud 1143,48 eurot

(käibemaksuga). Hagejale osutati õigusabi tunnihinnaga 130 eurot, millele lisandub

käibemaks. Esindaja tegi õigusabitoiminguid kokku 7,33 tundi.

6. Hageja esitas 22.02.2021 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on tema

kassatsioonimenetluses kantud menetluskulud kassatsioonkautsjon 100 eurot ja õigusabikulud

1297,92 eurot (käibemaksuga). Hagejale osutati õigusabi tunnihinnaga 130 eurot, millele

lisandub käibemaks. Esindaja tegi õigusabitoiminguid kokku 8,32 tundi.

7. Hageja esitas 02.05.2024 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on tema teisel korral

maakohtus kantud menetluskulu õigusabikulu 7460,28 eurot (käibemaksuga). Ajavahemikus

22.10.2021–28.01.2022 osutati hagejale õigusabi tunnihinnaga 130 eurot (lisandub

käibemaks) ja alates 17.04.2023 tunnihinnaga 150 eurot (lisandub käibemaks). Esindaja tegi

õigusabitoiminguid kokku 41,92 tundi.

8. Hageja esitas 07.03.2025 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on tema teisel korral

ringkonnakohtus kantud menetluskuludeks õigusabikulu 915 eurot (käibemaksuga). Hagejale

osutati õigusabi tunnihinnaga 150 eurot (lisandub käibemaks). Esindaja tegi

õigusabitoiminguid kokku 5 tundi.

9. Kostja esitas 06.05.2024 vastuväited hageja 02.05.2024 kulunimekirjale ja 12.03.2025

hageja 07.03.2025 kulunimekirjale. Ülejäänud kulunimekirjadele kostja seisukohta ei

esitanud.

Maakohtu määrus ja põhjendused

10. Maakohus rahuldas hageja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning

mõistis kostjalt hageja kasuks välja 14 231,44 eurot ja sellelt viivise võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni kohustuse

täitmiseni.

2-19-2439

10.1. Kohus hindas hageja 10.02.2020 kulunimekirja ja leidis, et vandeadvokaadi tunnitasu

130 eurot on põhjendatud. Põhjendatud ei ole hageja menetluskulud seoses 18.12.2018 ja

24.01.2019 toimingutega, mis on tehtud kohtueelsete nõudeavalduste koostamiseks. Neid

kulusid saanuks hageja nõuda VÕS § 128 lg 3 alusel, mida ta ei teinud. Kohus vähendas

esindaja ajakulu 2,75 tunni võrra. Ülejäänud hageja menetluskulud on esitatud osas

põhjendatud ja vajalikud ning vastavad materjalide sisule ja mahule. Seega on õigusabikulu

põhjendatud kokku 2879,76 euro (käibemaksuga) ulatuses. Hagiavalduse esitamisel tasutud

riigilõiv 425 eurot on põhjendatud ja vajalik kulu. Asja esmakordsel menetlemisel maakohtus

oli hageja põhjendatud ja vajalik menetluskulu kokku 3304,76 eurot (425 + 2879,76).

10.2. Kohus hindas hageja 05.08.2020 kulunimekirja ja leidis, et vandeadvokaadi tunnitasu

130 eurot on põhjendatud. Menetluskulude nimekirjast ja asja materjalidest tulenevalt on

hageja menetluskulud esitatud osas põhjendatud ja vajalikud ning vastavad materjalide sisule

ja mahule. Kokku on hageja põhjendatud õigusabikulu 1143,48 eurot (käibemaksuga).

Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 425 eurot on põhjendatud ja vajalik kulu.

Asja esmakordsel menetlemisel ringkonnakohtus oli hageja põhjendatud ja vajalik

menetluskulu kokku 1568,48 eurot (425 + 1143,48).

10.3. Kohus hindas hageja 22.02.2021 kulunimekirja ja leidis, et vandeadvokaadi tunnitasu

130 eurot on põhjendatud. Menetluskulude nimekirjast ja asja materjalidest tulenevalt on

hageja menetluskulud esitatud osas põhjendatud ja vajalikud ning vastavad materjalide sisule

ja mahule. Kokku oli hageja põhjendatud õigusabikulu Riigikohtu menetluses 1297,92 eurot.

10.4. Kohus hindas hageja 02.05.2024 kulunimekirja. Kulunimekiri ei ole esitatud

hilinemisega. Õige on kostja osundatu, et 30.11.2023 ja 11.12.2023 toimingud on

dubleerivad, mistõttu tuleb ajakulu vähendada 1,75 tunni võrra. Õiged ei ole etteheited

esindaja tunnihinna tõusule. Menetlusosaline võib endale ise valida meelepärase esindaja ja

otsustada, mis hinda ta on nõus õigusabiteenuse eest maksma, selleks ei ole vaja vastaspoole

nõusolekut. Võttes arvesse, et kohtumenetlus kestab aastast 2019 ja hagejat esindab

vandeadvokaat, ei ole esindaja tunnihinna tõus menetluse kestel põhjendamatu.

Vandeadvokaadi tunnitasu 130–150 eurot on põhjendatud. Ülejäänud hageja menetluskulud

on põhjendatud ja vajalikud ning vastavad materjalide sisule ja mahule. Kokku on hageja

põhjendatud õigusabikulud teistkordsel menetlemisel maakohtus 7145,28 eurot.

10.5. Kohus hindas hageja 07.03.2025 kulunimekirja. Hageja lepingulise esindaja tunnihinna

tõus on põhjendatud. Vandeadvokaadi tunnitasu 183 eurot (käibemaksuga) on põhjendatud.

Menetluskulude nimekirjast ja asja materjalidest tulenevalt on hageja menetluskulud

põhjendatud ja vajalikud ning vastavad materjalide sisule ja mahule. Kokku on hageja

põhjendatud õigusabikulud 1143,48 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv

425 eurot on põhjendatud ja vajalik kulu. Asja teistkordsel menetlemisel ringkonnakohtus oli

hageja põhjendatud ja vajalik menetluskulu kokku 915 eurot.

10.6. Seega on hageja menetluskulud põhjendatud ja vajalikud kokku 14 231,44 euro ulatuses,

mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal määruse

jõustumisest kuni täitmiseni tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

11. Kostja palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega vähendada kostjalt

hageja kasuks välja mõistetavate menetluskulude suurust poole võrra, s.o 7200 euroni.

2-19-2439

11.1. Kaebuse kohaselt ületab välja mõistetud menetluskulude hüvitis hagis esitatud

põhinõuet kolm korda. Sellist menetluskulu suurust ei saanud kostja ette näha.

11.2. Kohtul tuleb hinnata advokaadikulude põhjendatust ja vajalikkust sõltumata sellest, kas

vastaspool on neile vastuväiteid esitanud. Maakohus ei analüüsinud dubleerivaid toiminguid

(nt istungiprotokolli korduv kuulamine) ega põhjendamata tunnihinna tõuse.

11.3. Kostja esitas vastuväited hageja 10.02.2020, 05.08.2020, 22.02.2021 ja 02.05.2024

kulunimekirjadele. Kokku vaidlustas kostja ebavajaliku ja põhjendamata ajakuluna 14,87

tundi.

12. Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata.

13. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

14. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning kostja

määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu

määrus jääb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel, koosmõjus §-ga 659, muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

15. TsMS § 659 ja § 651 lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse

seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Arvestades

määruskaebuse resolutsiooni p-i 2 vaidlustab kostja maakohtu määrust osas, millega kohus

määras hageja menetluskulud rahaliselt kindlaks 7200 eurot ületavas osas. Hageja ei ole

maakohtu määrust vaidlustanud.

16. Kostja vaidlustab maakohtu hinnangut hageja lepingulise esindaja toimingute ajakulu

suurusele. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise

lepingulise esindaja kulude, s.o nii lepingulise esindaja tunnihinna kui ka

menetlustoimingutele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu

diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on

ületanud diskretsioonipiire. Seega on kohtule antud õigusabikulude hüvitatavuse üle

otsustamisel lai otsustusruum, mis tagab võimaluse leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus.

Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlust ümber hinnata üksnes siis, kui maakohus on

ületanud diskretsioonipiire.

17. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus diskretsioonipiire ületanud. Maakohtu määrus

on hageja õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel (sh nii

menetlustoiminguteks kulunud aja kui ka esindaja tunnitasu osas), arvestades käesoleva

vaidluse sisu ja mahtu, õiglane ja põhjendatud. Seejuures ei ole väljamõistetavate

menetluskulude suurus piiratud tsiviilasja hinnaga (RKTKm 14.04.2021, 2-19-10324/42, p

19). Vaidlustatud määrusest nähtub, et maakohus hindas sisuliselt hageja lepingulise esindaja

kulusid ja vastas kõikidele kostja vastuväidetele. Määruskaebuse väited selle kohta, et hageja

esindajal oleks võinud kuluda toimingutele vähem aega, ei anna ringkonnakohtule alust

sekkuda maakohtu diskretsiooni. Siinsel juhul mõjutab tsiviilasjas kantud kulude ulatust ka

2-19-2439

asjaolu, et seda arutati erinevates kohtuastmetes viiel korral. Hagi rahuldati. Vastuseks

määruskaebusele märgib kolleegium järgmist.

17.1. Õige ei ole määruskaebuse väide, et maakohus ei analüüsinud esindaja dubleerivaid

toiminguid ega esindaja tunnihinna tõusu. Vaidlustatud määrusest nähtub, et maakohus

vähendas hageja esindaja instungiprotokolli kontrollimisega seotud toimingute ajakulu.

Samuti vastas maakohus kostja vastuväitele seoses hageja esindaja tunnihinna tõusudega

menetluse kestel. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi (koosmõjus TsMS §-ga

659) maakohtu põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata.

17.2. Õige ei ole väide, et hageja esindaja 12.02.2019 toimingud on käsitatavad kohtueelsete

õigusabikuludena. Menetluskulude nimekirja kohaselt on 12.02.2019 toimingud seotud

hagiavalduse koostamisega. Ka muus osas ei ole maakohus hageja 10.02.2020 kulunimekirjas

esitatud toimingute hindamisel eksinud. Kulunimekirjas esitatud jätkutoiminguid kuupäevadel

10.02.2020 ei ole alust pidada dubleerivateks toiminguteks. Arvestades hageja 11.04.2019

seisukoha sisu ja mahtu, ei ole selle koostamise ajakulu 2,92 tundi ülemäärane.

17.3. Kolleegium ei nõustu, et hageja apellatsioonkaebuse koostamise ajakulu tuleks

vähendada 2 tunni ulatuses (05.08.2020 kulunimekirjas 03.04.2020 toiming). Arvestades, et

apellatsioonkaebuse koostamiseks tuli analüüsida ka maakohtu lahendit, on kaebuse

koostamise ajakulu selle sisu ja mahtu arvestades põhjendatud kulunimekirjas märgitud 5

tunni ulatuses.

17.4. Õiged ei ole kostja vastuväited hageja 19.02.2021 kulunimekirjale. Kulunimekirjas

esitatud jätkutoiminguid kuupäevadel 09.09.2020 ja 15.09.2020 ei ole alust pidada

dubleerivateks toiminguteks. Arvestades kassatsioonkaebuse sisu ja mahtu, ei ole alust

vähendada ka selle koostamise ja esitamise ajakulu.

17.5. Kostja vastuväited ei anna alust vähendada ka hageja 02.05.2024 kulunimekirjas

esitatud toimingute ajakulu. Hageja esindaja 15.11.2021 ja 22.11.2021 toimingute ajakulu ei

ole ülemäärane, sest lisaks 22.11.2021 seisukoha koostamisele analüüsis esindaja tsiviilasja

toimikut ning tutvus ka kostja 19.11.2021 seisukohaga. Arvestades, et viimased seisukohad

esitati kohtule 07.01.2022 ning istung toimus alles 20.09.2023, ei ole istungiks

ettevalmistumise ajakulu 3,83 tundi ülemäärane. Kulunimekirjast nähtub, et istungiks

ettevalmistumine sisaldas ka materjalide analüüsi ja kliendiga suhtlemist. Hageja esindaja

toimingud kuupäevadel 18.04.2024, 22.04.2024, 23.04.2024 ja 24.04.2024 ei ole seotud

üksnes 24.04.2024 kohtukõne teeside koostamiseks. Kulunimekirjast nähtuvalt analüüsis

hageja esindaja ka kohtuistungi protokolle (seejuures oli 20.03.2024 istungiprotokoll 17

lehekülge pikk). Seda arvestades ei ole viidatud toimingute ajakulu kokku 5,75 tundi

ülemäärane. Arvestades, et 29.04.2024 ja 30.04.2024 toimingud ei olnud seotud vaid

30.04.2024 seisukoha koostamisega, vaid hageja esindaja tutvus ja analüüsis ka kostja

29.04.2024 seisukohta, ei ole esindaja 29.04.2024 ja 30.04.2024 toimingute ajakulu kokku 3,5

tundi ülemäärane.

18. Eeltoodut arvestades jääb maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

19. Kuna menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisega tekkinud menetluskulusid ei

hüvitata (TsMS § 178 lg 4), jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda.

2-19-2439

(allkirjastatud digitaalselt)