2-26-5753/15 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Maris Möls

Määruse tegemise aeg ja koht

3. juuni 2026, Narva

Tsiviilasja number

2-26-5753

Kohtuasi

G M ja M M ühine maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (võlgnik) I: G M (isikukood XXX)

Avaldaja (võlgnik) II: M M (isikukood XXX)

Usaldusisik: K K

RESOLUTSIOON

1. Jätta läbi vaatamata M M maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja

kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.

2. Vabastada K K M M usaldusisiku kohustustest.

3. Tühistada Viru Maakohtu 06.04.2026 määrusega M M osas kohaldatud käsutuskeeld

ning M M vara suhtes läbiviidava sundtäitmise peatamine.

4. Avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teade käsutuskeelu tühistamise kohta.

5. Rahuldada G M maksejõuetusavaldus.

6. Kuulutada välja G M pankrot 3. juunil kell 11.00 ning algatada G M kohustustest

vabastamise menetlus.

7. Nimetada G M pankrotihalduriks K K (Rödl & Partner Advokaadibüroo OÜ). Kuni

pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur.

8. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 18.06.2026 kell 15.50.

Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub videokonverentsi vahendusel, videokonverentsi

ruumi ID ja PIN number edastatakse eraldi kirjaga.

9. Kohustada G M andma võlgniku vande 18.06.2026 kell 15.50 Viru Maakohtu Narva

kohtumajas.

Kohus hoiatab G M, et kui ta ei täida vande andmise kohustust, võib kohus kohaldada tema suhtes

sundtoomist, trahvimist või aresti kohustuste täitmiseni, kuid mitte kauem kui kolmeks kuuks.

10. Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseseks üldkoosolekuks pankrotivara

nimekiri.

11. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu

suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud

hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise

päevast arvates teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist

tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise

tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada pankrotihaldurile kirjalik avaldus ja tõendid

avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Võlgnikule võlgnetavate kohustuste

täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Kõik

isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku

suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.

12. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama

kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid

ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise,

oma sissetulekute ja vara kohta (füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 47 lg-d 1 ja

2).

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest,

tehes selle kohta määruse (FIMS § 49).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas

need, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.

Võlausaldajad, kelle nõue võlgniku vastu on tekkinud pärast pankroti väljakuulutamist, ei

saa võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel pöörata sissenõuet usaldusisikule

üleandmisele kuuluvatele rahasummadele.

13. Aruanded kohustustest vabastamise menetluse kohta esitada iga aasta pärast

pankrotimenetluse lõppemist.

14. Jätta G M avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud G M kanda.

15. Määrata usaldusisiku K K tasuks 792 eurot, millele lisandub käibemaks 190,08 eurot,

s.o kokku 982,08 eurot.

16. Anda G M menetlusabi usaldusisiku tasu 792 eurot ja sellele lisanduva käibemaksu

190,08 eurot hüvitamiseks ning hüvitada see menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahendite

arvel ilma hüvitamiskohustuseta.

17. Jätta M M avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud M M kanda.

18. Määrata usaldusisiku K K tasuks 792 eurot, millele lisandub käibemaks 190,08 eurot,

s.o kokku 982,08 eurot.

19. Anda M M menetlusabi usaldusisiku tasu 792 eurot ja sellele lisanduva käibemaksu

190,08 eurot hüvitamiseks ning hüvitada see menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahendite

arvel ilma hüvitamiskohustuseta.

20. Määruse resolutsiooni p-des 15 ja 18 märgitud usaldusisiku tasu kanda OÜ-le Rödl &

Partner Advokaadibüroo (arvelduskonto nr XXX AS-s SEB Pank), mille kaudu usaldusisik

tegutseb.

21. Avaldada pankrotiteade pankrotiseaduse § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega

pankrotimääruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

22. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele.

23. Toimetada määrus kätte võlgnikele ja usaldusisikule ning saata resolutsiooni p-de 15 ja

18 täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik esitada

määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Viru Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule (füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FIMS) § 18 lg 10).

Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib

usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates Viru Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule (FIMS § 54 lg 11).

Menetlusabi andmise määruse peale võib määruskaebuse esitada menetlusabi taotleja või saaja või

Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud

Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

191 lg 1).

ASJAOLUD

1. G M (avaldaja I, võlgnik I) ja M M (avaldaja II, võlgnik II) esitasid 24.03.2026 Viru

Maakohtule ühise maksejõuetusavalduse, milles paluvad pankroti väljakuulutamist või pankroti

väljakuulutamist ja kohustuste vabastamise menetluse algatamist või jätavad

maksejõuetusmenetluse liigi kohtu otsustada.

Avalduse kohaselt on võlgnikel neli ülalpeetavat. Avalduse kohaselt võlgnik I töötab osalise

tööajaga Bolti ettevõttes ja võlgnik II õpib kokaks. Võlgnike ühisomandis on korteriomand (XXX)

ja võlgnikul II on hoonestusõigus (XXX). Võlgniku I osas on algatatud 4 täitemenetlust, võlgniku II

osas on algatatud üks täitemenetlus. Muu vara võlgnikel puudub. Avalduse kohaselt on võlgnike

igakuised sissetulekud kokku 1349 eurot ning väljaminekud samas suuruses. Võlgnikel on

kohustusi kokku 55 456,59 eurot.

Võlgnikud on selgitanud, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on ebapiisavad sissetulekud

võlgade tasumiseks. Võlgnik I kaotas oma alalise töökoha ja võttis palju erinevaid laene ning

teenitud rahast ei piisa laenude tagasimaksmiseks. Võlgnik II on samuti võtnud laene (mh lasteaia

tasu ja telefonide ostmiseks), kuid hetkel ta õpib.

2. Usaldusisik leidis, et välja tuleb kuulutada võlgnike pankrot ja algatada kohustustest

vabastamise menetlus.

Usaldusisik märkis, et võlgnikel puudub stabiilne töökoht ja sissetulek. Võlgnik I töötab osalise

koormusega B OÜ-s ja tema igakuiseks sissetulekuks on 400 eurot ettevõtlustulu teenuse

osutamisest. Võlgnik II on töötu ja tema sissetulekuks on üksnes toetused riigilt ja kohalikult

omavalitsuselt 810 eurot kuus. Võlgnike igakuised kulud on kokku 1275 eurot. Võlgnikel on neli

ülalpeetavat.

Võlgnike ühisomandisse kuulub korteriomand aadressil XXX, üldpinnaga 38,20 m2, mille

hinnanguline väärtus on 850 eurot. Võlgniku II lahusvarasse kuulub hoonestusõigus aadressil XXX,

pindalaga 1006 m2. Hoonestusõigus on seatud 50 aastaks, kanne on tehtud 2011. a. Kuna kinnistu

omanikul Eesti Vabariigil on ostueesõigus, arvestab usaldusisik hoonestusõiguse väärtuseks 0 eurot.

Võlgnikel on eeldatavaid kohustusi vähemalt 57 789,85 eurot, seejuures võlgnikul II vähemalt

2415,43 eurot ja võlgnikul I 55 374,42 eurot.

Usaldusisiku hinnangul on võlgnikud maksejõuetud ning see ei ole ajutise iseloomuga.

Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu. Võlgnike maksejõuetuse on tinginud eelkõige mõtlematu

käitumine kohustuste võtmisel, puudulikud teadmised finantsoskusest ja suutmatus hinnata enda

finantsvõimekust võetud kohustuste täitmiseks.

Usaldusisik taotleb tasu 3600 eurot (lisandub käibemaks), st mõlema võlgniku osas 1800 eurot.

Kuivõrd võlgnikel puudub raha usaldusisiku tasu väljamaksmiseks, taotleb usaldusisik tasu

väljamõistmist riigi vahenditest.

3. Kohus kuulas võlgnikud ja usaldusisiku ära 19.05.2026.

4. Võlgnikud esitasid 29.05.2026 avalduse, mille kohaselt võlgnik II soovib

maksejõuetusavaldusest loobuda.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kohus leiab, et abikaasade maksejõuetusavaldus tuleb jätta M M osas läbi vaatamata ning G

M osas rahuldada.

M M avaldus

6. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 4 lg 1 kohaselt kohaldatakse

maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele, võlgade ümberkujundamise menetlusele ning

kohustustest vabastamise menetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) hagita menetluse

kohta sätestatut, kui FIMS-ist ei tulene teisiti. FIMS § 10 järgi kohaldatakse maksejõuetusavalduse

esitamisele ja menetlemisele vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) 2. peatüki 1. jaos sätestatut, kui

FIMS-ist ei tulene teisiti. FIMS ja PankrS ei reguleeri maksejõuetusavalduse tagasivõtmist, mistõttu

tuleb asjas kohaldada TsMSi vastavaid sätteid.

7. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt,

arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 6 esimene lause sätestab, et kui

menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel, võib avaldaja avalduse tagasi võtta sarnaselt hagiga

hagimenetluses. Avalduse tagasivõtmine TsMS § 424 lg 2 järgi avaldatakse kohtule kirjalikult või

protokollitakse.

8. Võlgnikud esitasid 29.05.2026 avalduse, mille kohaselt paluvad võlgniku II pankrotiasjast

kõrvaldada. Kohus mõistab taotlust selliselt, et võlgnik II soovib võtta maksejõuetusavalduse tagasi.

Kohus leiab, et kuivõrd füüsilisest isikust võlgniku suhtes maksejõuetusmenetluste algatamisel ja

läbiviimisel tuleb arvestada võlgniku tahet (v.a võlausaldaja maksejõuetusavalduse korral võlgniku

pankroti väljakuulutamiseks) ning praegu ta maksejõuetusmenetlust ei soovi, tuleb

maksejõuetusavalduse tagasivõtmise taotlus rahuldada.

9. TsMS § 423 lg 1 p 2 sätestab, et kui hageja on võtnud hagi tagasi, jätab kohus hagi läbi

vaatamata. TsMS § 425 lg 1 esimese lause kohaselt kohus jätab hagi läbi vaatamata määrusega.

TsMS § 426 lg 1 kohaselt avalduse läbi vaatamata jätmise korral loetakse, et avaldust ei ole kohtu

menetluses olnud.

10. Kohus kohaldas 06.04.2026 määrusega võlgniku II suhtes käsutuskeeldu ja peatas tema vara

suhtes toimuva sundtäitmise. Maksejõuetusavalduse läbi vaatamata jätmise tõttu tuleb tühistada

määrusega kohaldatud käsutuskeeld ning võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise peatamine.

Käsutuskeelu tühistamise kohta tuleb väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldada teade (PankrS §

21 lg 4). Usaldusisikul tuleb täitemenetluste olemasolul määrus saata ka kohtutäituritele.

11. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna FIMS § 8 ei reguleeri

menetluskulude jaotust olukorras, kus võlgnik võtab maksejõuetusavalduse tagasi, tuleb asjas

kohaldada TsMS § 168 lg-t 2 (koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1). Kohus jätab menetluskulud

võlgniku II avaldust puudutavas osas võlgniku II kanda, kuna maksejõuetusavaldus jääb selle

tagasivõtmise tõttu läbi vaatamata.

12. Usaldusisik on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 1800 eurot (lisandub

käibemaks).

12.1. FIMS § 54 lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lg 2 teise lause kohaselt, kuni maksejõuetusavalduse

läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise

halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja

vajalike kulutuste hüvitise FIMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. FIMS § 54 lg 4 teise

lauselt kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku

kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse.

12.2.

PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete

mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete

täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg,

ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo

pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud). PankrS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu

ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel

kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse

PankrS § 65 lg-s 11 sätestatust.

12.3.

Usaldusisik on taotlenud tasu hüvitamist riigi vahenditest (TsMS § 183 lg 2).

PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega

pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus

ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise

riigi vahenditest.

TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi,

mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja

kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel

kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud

käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate toimingute

katteks. Justiitsministri 1. veebruari 2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja

kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ (edaspidi kord) § 2 lg 1 järgi kui ajutise halduri või

pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Riigi arvelt

hüvitamisele kuuluva ajutise halduri tunnitasu ei saa seega ületada 66 eurot.

Eelnimetatud tunnitasumäärast tuleb kohtul lähtuda ka siis, kui kohus määrab ajutisele haldurile

riigi vahenditest üksnes osa tasu ja ülejäänud tasu mõistab välja võlgnikult (vt TrtRnKm

08.01.2024, 2-23-4222). Nende töötundide eest, mille eest ajutisele haldurile tasutakse riigi

vahenditest, tasutakse talle määrusega kehtestatud tunnitasumäärasid arvestades. See osa, mis ületab

riigi arvel hüvitatava tasu piirmäära, võib hüvitada tunnitasumääraga, mille kohus loeb

põhjendatuks, arvestades PankrS § 23 lg-s 3 sätestatud ülemmäära. See tõlgendus on soodsam nii

võlgnikule kui haldurile, sest halduril on võimalik saada riigi käest piirmääras tasu ning võlgniku

kanda jääb selle võrra väiksem summa.

Kuna praegusel juhul võlgnikul II vara puudub, leiab kohus, et usaldusisiku töötundide tasu

hüvitamiseks osas, mis ei ületa TsMS § 183 lg-s 2 kehtestatud määra (946 eurot, millele lisandub

käibemaks), tuleb võlgnikule II anda menetlusabi.

12.4.

Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 12 tundi. Arvestades

avaldaja maksejõuetusavalduse läbivaatamisel usaldusisiku läbi viidud ülesannete mahtu (vara ja

võlgade nimekirja koostamine koos päringute tegemise ning usaldusisiku hinnanguga), põhjalikkust

ja keerukust ning tema kutseoskusi, leiab kohus, et usaldusisiku näidatud ajakulu on tervikuna

vajalik ja põhjendatud.

Kuivõrd põhjendatud töötunde on 12 ning usaldusisik taotleb tasu hüvitamist menetlusabi korras,

siis tuleb usaldusisikule riigi arvelt hüvitada tasu kohaldades tunnitasu määra 66 eurot. Seega

kuulub hüvitamisele 792 eurot (s.o 12 tundi × 66 eurot). Summale lisandub käibemaks 24% (190,08

eurot). Kuna riigi arvelt kuulub hüvitamisele kogu põhjendatud töötundide arv (sest see jäi alla 946

euro), siis kuulub usaldusisiku tasutaotlus rahuldamisele osaliselt. Kohtul puudub alus mõista

võlgnikult II välja 792 eurost suuremat tasu, sest usaldusisiku töötunnid on hüvitatud riigi arvel.

TsMS § 190 lg 4 järgi mõistab kohus menetluskulud, mille kandmisest on hagita menetluse avaldaja

vabastatud, riigi tuludesse täies ulatuses välja.

12.5.

PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise

määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse käibemaks mh juhul,

kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse

tähenduses. Ka praegu palub usaldusisik tasu välja Rödl & Partner Advokaadibüroo OÜ-le

(registrikood XXX), mille kaudu ta tegutseb. Äriühing on käibemaksukohustuslane (KMKR XXX).

G M avaldus

13. Kohus leiab, et välja tuleb kuulutada võlgniku I pankrot ning algatada kohustustest

vabastamise menetlus.

14. FIMS § 18 lg 2 p 2 kohaselt vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kohus kuulutab välja

võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt pankrotiseaduse

(PankrS) §-s 31 ja FIMS §-s 45 sätestatule. FIMS § 45 lg 1 kohaselt otsustatakse kohustustest

vabastamise menetluse algatamine pankroti väljakuulutamisel ning kohustustest vabastamise

menetlus algab samal ajal pankroti väljakuulutamisega.

15. FIMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja

pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas seaduses

ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on

maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et

ta on maksejõuetu.

16. Kohus leiab, et võlgnik I on püsivalt maksejõuetu, kuna ta ei suuda rahuldada võlausaldajate

sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine. Võlgnikul puudub kohustuste (22

325,40 eurot) täitmiseks vara ja piisav sissetulek. Võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim

menetlus on pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Võlgnik

ei ole enam makseraskustes, vaid välja on kujunenud püsiv maksejõuetus. Võlgnik on ka ise

menetluses taotlenud makseraskuste ületamiseks pankroti- ja kohustustest vabastamise menetlust

ning nõustus menetlusega. Seetõttu kuulutab kohus pankroti välja koos kohustustest vabastamise

menetluse algatamisega (FIMS § 45 lg 2).

Kohus ei ole tuvastanud FIMS § 43 lg-s 3 nimetatud aluseid kohustustest vabastamise menetluse

algatamata jätmiseks. Võlgnik I kinnitas istungil, et on valmis menetlusse panustama. Kuigi võlgnik

I on hetkel töötu, selgitas ta, et on Töötukassas arvel ja otsib aktiivselt tööd. Kohus on võlgnikule

19.05.2026 istungil selgitanud tema kohustusi.

Kohus märgib, et kui võlgnik menetluse kestel oma kohustusi ei täida (vt täpsemalt määruse

põhjenduste p 22), võib kohus omal algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada

kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse enne kolme

aasta möödumist (FIMS § 49 lg 8).

Kohus peab maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu (üle jõu käivate laenude võtmine) PankrS § 22

lg 5 tähenduses, kuivõrd tuvastatud ei ole kuriteo tunnustega tegu või rasket juhtimisviga.

17. Kohus nimetab pankrotihalduriks Kersti Kägi, kes on andnud nõusoleku pankrotihalduriks

nimetamiseks. FIMS § 46 lg-te 1 ja 3 kohaselt, kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku

ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses

võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel

jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus

võib nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole

kantud usaldusisikute nimekirja. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab

usaldusisik kohtule igal aastal aruande.

18. Kohus määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 18.06.2026 kell 15.50

(PankrS § 78 lg 1).

19. Kohus kohustab võlgnikku I PankrS § 86 lg-te 1 ja 2 alusel vandega kinnitama, et kohtule

esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.

Kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate

esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Kohus määrab vande

andmise ajaks 18.06.2026 kell 15.50.

Kohus hoiatab PankrS §-s 89 sätestatud tagajärgede eest – kui võlgnik ei täida teabe andmise,

dokumentide esitamise ja/või vande andmise kohustust, võib kohus kohaldada tema suhtes

sundtoomist, trahvimist või aresti kohustuste täitmiseni, kuid mitte kauem kui kolmeks kuuks.

20. Kohus avaldab teate avalduse läbivaatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (FIMS

§ 18 lg 4 ja PankrS § 33).

21. Usaldusisik on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 1800 eurot (lisandub

käibemaks).

21.1.

FIMS § 54 lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lg 2 teise lause kohaselt, kuni maksejõuetusavalduse

läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise

halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja

vajalike kulutuste hüvitise FIMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. FIMS § 54 lg 4 teise

lauselt kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku

kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse.

21.2.

PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete

mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete

täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg,

ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo

pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud). PankrS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu

ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel

kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse

PankrS § 65 lg-s 11 sätestatust.

21.3.

Usaldusisik on taotlenud tasu hüvitamist riigi vahenditest (TsMS § 183 lg 2).

PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega

pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus

ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise

riigi vahenditest.

TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi,

mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja

kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel

kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud

käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate toimingute

katteks. Justiitsministri 1. veebruari 2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja

kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ (edaspidi kord) § 2 lg 1 järgi kui ajutise halduri või

pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Riigi arvelt

hüvitamisele kuuluva ajutise halduri tunnitasu ei saa seega ületada 66 eurot.

Eelnimetatud tunnitasumäärast tuleb kohtul lähtuda ka siis, kui kohus määrab ajutisele haldurile

riigi vahenditest üksnes osa tasu ja ülejäänud tasu mõistab välja võlgnikult (vt TrtRnKm

08.01.2024, 2-23-4222). Nende töötundide eest, mille eest ajutisele haldurile tasutakse riigi

vahenditest, tasutakse talle määrusega kehtestatud tunnitasumäärasid arvestades. See osa, mis ületab

riigi arvel hüvitatava tasu piirmäära, võib hüvitada tunnitasumääraga, mille kohus loeb

põhjendatuks, arvestades PankrS § 23 lg-s 3 sätestatud ülemmäära. See tõlgendus on soodsam nii

võlgnikule kui haldurile, sest halduril on võimalik saada riigi käest piirmääras tasu ning võlgniku

kanda jääb selle võrra väiksem summa.

Kuna praegusel juhul võlgnikul I vara puudub, leiab kohus, et usaldusisiku töötundide tasu

hüvitamiseks osas, mis ei ületa TsMS § 183 lg-s 2 kehtestatud määra (946 eurot, millele lisandub

käibemaks), tuleb võlgnikule I anda menetlusabi.

21.4.

Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 12 tundi. Arvestades

avaldaja maksejõuetusavalduse läbivaatamisel usaldusisiku läbi viidud ülesannete mahtu (vara ja

võlgade nimekirja koostamine koos päringute tegemise ning usaldusisiku hinnanguga), põhjalikkust

ja keerukust ning tema kutseoskusi, leiab kohus, et usaldusisiku näidatud ajakulu on tervikuna

vajalik ja põhjendatud.

Kuivõrd põhjendatud töötunde on 12 ning usaldusisik taotleb tasu hüvitamist menetlusabi korras,

siis tuleb usaldusisikule riigi arvelt hüvitada tasu kohaldades tunnitasu määra 66 eurot. Seega

kuulub hüvitamisele 792 eurot (s.o 12 tundi × 66 eurot). Summale lisandub käibemaks 24% (190,08

eurot). Kuna riigi arvelt kuulub hüvitamisele kogu põhjendatud töötundide arv (sest see jäi alla 946

euro), siis kuulub usaldusisiku tasutaotlus rahuldamisele osaliselt. Kohtul puudub alus mõista

võlgnikult I välja 792 eurost suuremat tasu, sest usaldusisiku töötunnid on hüvitatud riigi arvel.

TsMS § 190 lg 4 järgi mõistab kohus menetluskulud, mille kandmisest on hagita menetluse avaldaja

vabastatud, riigi tuludesse täies ulatuses välja.

21.5.

PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise

määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse käibemaks mh juhul,

kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse

tähenduses. Ka praegu palub usaldusisik tasu välja Rödl & Partner Advokaadibüroo OÜ-le

(registrikood XXX), mille kaudu ta tegutseb. Äriühing on käibemaksukohustuslane (KMKR XXX).

22. Kohus selgitab võlgnikule I, et otsustab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise ühe kuni kolme aasta möödumisel pärast kohustustest vabastamise

menetluse algatamist (FIMS § 49 lg-d 1 ja 3). Kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest

vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma kohustuste täitmisel ja

kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule

täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus

võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse

algatamisest (FIMS § 49 lg 9). Kohus võib asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi

nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme

aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse

algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja

võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses (FIMS § 49 lg-d 1–3).

Kohus rõhutab, et võlgnikul tuleb kohustustest vabastamise menetluse kestel täita seadusest

tulenevaid kohustusi (FIMS § 47 lg-d 1–6). Ennekõike on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega (töötama) või seda aktiivselt otsima. Kohus märgib, et kohustustest

vabastamine ei ole iga võlgniku õigus ega menetluse lõppemise automaatne tulemus. Kohustustest

vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest ning võlausaldajate nõuete

osalist rahuldamist, mitte üksnes kolmeaastase tähtaja möödumise ootamist. Võlgnikul tuleb

panustada menetlusse maksimaalselt võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja menetluskulude

tasumiseks. Samuti tuleb võlgnikul teatada viivitamatult kohtule ja usaldusisikule/pankrotihaldurile

igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjata saadud tulusid ning vara; anda kohtu või

usaldusisiku/pankrotihalduri nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja

vara kohta.

(allkirjastatud digitaalselt)