1-26-610/21 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

3. juuni 2026, Tallinn

Kriminaalasja number

1-26-610 (25231750738)

Kohtunik

Grete Vahtra

Kriminaalasi

S. J. süüdistuses karistusseadustiku (KarS) §-de 120 lg 1 ja

121 lg 2 p 3 järgi üldmenetluses

Prokurör

Eve Soostar

Süüdistatav

S. J., isikukood XXX, XXX kodanik, emakeel XXX, XXX,

elukoht XXX, töökoht XXX AS (XXX), kriminaalkorras

karistatud Harju Maakohtu 7. novembri 2024 otsusega

KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi rahalise karistusega 175

päevamäära, s.o 5057,50 eurot, mis jäeti KarS § 73 lg-te 1

ja 3 alusel 1 aasta ja 3-kuulise katseajaga tingimisi

täitmisele pööramata. Kohtuotsus jõustus 23. novembril

2024

Tõkend

Ei ole kohaldatud, kahtlustatavana kinni peetud 9.–10.

märts 2025

Kaitsja

Indrek Repnau

Kannatanud

O. R. ja A. T.

Menetlustoiming

Kriminaalmenetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 2032, 2031 ja 206, määras:

1. Lõpetada KrMS § 2031 lg 1 alusel kriminaalmenetlus S. J. suhtes KarS §-de 120 lg 1 ja

121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

2. KrMS § 2031 lg 3 alusel kohustada S. J.t kuue kuu jooksul alates kohtumääruse

jõustumisest:

-

mitte otsima kontakti ega kontakteeruma O. R.-iga isiklikult, telefoni, interneti või e-

posti teel;

1-26-610

-

mitte kasutama vägivalda O. R. ja A. T. suhtes.

3. S. J. on kohustatud kuue kuu jooksul hüvitama kriminaalmenetlus kulu (kaitsjatasu)

409,20 eurot. Kriminaalmenetluse kulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele SEB Pank nr EE571010220229377229, Swedbank nr

EE062200221059223099, Luminor Bank nr EE221700017003510302 või LHV Pank nr

EE567700771003819792. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99926700019541 ning

selgitus: „S. J.v, 1-26-610, kriminaalmenetluse kulud“.

4. Juhul, kui S. J. ei täida talle pandud kohustusi või paneb 6 kuu jooksul pärast menetluse

lõpetamist samade kannatanute suhtes toime uue tahtliku kuriteo, uuendab kohus

prokuratuuri taotlusel KrMS § 2031 lg 5 alusel kriminaalmenetluse oma määrusega.

5. Vahendaja kontrollib pärast kriminaalmenetluse lõpetamist KrMS § 2031 lg-s 3 sätestatud

korras kohustusena kinnitatud vahenduskokkuleppe tingimuste täitmist. Vahendajal on

õigus nõuda kohustuse täitmist kinnitavate dokumentide ja teabe esitamist. Kohustuse

täitmisest või täitmata jätmisest teavitab vahendaja prokuratuuri.

6. Edastada kohtumäärus vahendajale, süüdistatavale, kaitsjale, prokuratuurile ja

kannatanutele.

Edasikaebamise kord

KrMS § 385 p-s 10 ja KrMS § 2031 lg-s 7 sätestatu kohaselt on kannatanul õigus esitada

määruskaebus KrMS §-s 2031 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetamise määruse peale

määruse koopia saamisest alates 10 päeva jooksul. Teistel menetlusosalistel määruskaebuse

esitamise õigus puudub.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Põhja Ringkonnaprokuratuur edastas 30. jaanuaril 2026 Harju Maakohtule süüdistusakti

üldmenetluses, mille kohaselt süüdistatakse S. J.t KarS §-de 120 lg 1 ja 121 lg 2 p 3 järgi

kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises.

1.1. Süüdistuse järgi süüdistatakse S. J.t KarS § 121 lg 2 p 3 järgi selles, et tema, olles varem

karistatud Harju Maakohtu 7. novembri 2024 otsusega nr 1-24-5951 KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja

3 järgi, tõukas 9. märtsil 2025 kella 17.40 ajal XXX asuvas korteris endise elukaaslase

vanaema A. T.-d käega jõuliselt vastu keha, mille tõttu kukkus viimane vastu seina ja vajus

istuli põrandale. Seejärel lõi S. J. endise elukaaslase ema O. R.-i käega mitu korda vastu

viimase kätt ning jalaga kõhtu ja rusikaga näkku. Oma teoga tekitas S. J. A. T.-le füüsilist

valu ja O. R.-ile tervisekahjustusena kriimustused mõlemal käel, turse vasakul randmel ning

paistetuse ja hematoomi vasaku silma all, samuti füüsilist valu.

1.2. KarS § 120 lg 1 järgi süüdistatakse S. J.t selles, et ta ähvardas 9. märtsil 2025 kella 17.40

ajal XXX asuvas korteris O. R.-i tapmisega. O. R.-il oli alust karta ähvarduse täideviimist,

sest ähvardamisega samaaegselt kasutas S. J. tema vastu füüsilist vägivalda, samuti oli S. J.

varem süüdi tunnistatud O. R. tütre kehalises väärkohtlemises.

2. Harju Maakohtus 23. märtsil 2026 toimunud kohtuistungil esitas ringkonnaprokurör

kohtule taotluse vahendusmenetluse rakendamiseks. Prokurör põhjendas esitatud taotlust

2 / 5

1-26-610

sellega, et asjas on täidetud KrMS § 2031 lg-st 1 tulenevad tingimused, s.o süüdistuse kohaselt

on tegemist II astme kuriteoga, kuriteo asjaolud on selged ja kriminaalmenetluse jätkamiseks

puudub avalik menetlushuvi. Kaitsja toetas kohtuistungil prokuröri ettepanekut

vahendusmenetluse rakendamiseks. Kannatanu O. R. kinnitas kohtuistungil, et talle selgitati

vahendusmenetluse olemust, ta saab selle menetluse olemusest aru ja on nõus

vahendusmenetlusse minema. Samuti kinnitas ta, et esindab A. T. seisukohta ning prokurör

andis kohtule üle ka sellekohased dokumendid.

3. Harju Maakohtu 23. märtsi 2026 määrusega saadeti süüdistatav S. J. ning kannatanud O. R.

ja A. T. vahendusmenetlusse.

4. Sotsiaalkindlustusamet esitas 26. mail 2026 Harju Maakohtule vahenduskokkuleppe ja

vahenduse käiku kirjeldava aruande.

4.1. Kokkuvõtlikult nähtub vahenduse käiku kirjeldavast aruandest, et 21. aprillil 2026 toimus

kohtumine kannatanu O. R.-iga , kus viimane teatas, et ta on kohtule esitanud volikirja,

millega A. T. volitab O. R.-i andma tema eest selgitusi ja avaldusi, esitama ja vastu võtma

dokumente, suhtlema kohtu ja menetlusasutustega ning saama teavet menetluse käigu kohta.

Nimelt on A. T. tervisliku seisundi ja vanuse tõttu võimetu kohtumisel osalema, mistõttu

esindab tema huve tütar O. R.. Kohtumisel avaldas O. R., et juhtunu tagajärjel olid tal

ulatuslikud verevalumid üle kogu keha ja ta tundis valu, ning märkis, et A. T. taastumine on

olnud aeganõudev. Nii O. R. kui A. T. leiavad, et olukord mõjutas kõiki ning et S. J.l on vaja

teadvustada toimunut, arendada enesekontrolli ja õppida teistega arvestama. 28. aprillil 2026

toimus samasugune kohtumine S. J.ga, mil ta selgitas, et tunneb end väsinult pidevate

konfliktide tõttu endise abikaasaga ning vajab mõistmist ja emotsionaalset tuge. Kannatanud

O. R. ja A. T. nõustuvad vahendusmenetlusega.

4.2. 28. aprillil 2026 toimus kohtumine S. J.ga. Ta selgitas, et konflikt tekkis seoses tema

tütrega. Nimelt tahtis ta oma last näha, mistõttu ta ei kontrollinud enda käitumist. S. J. sõnul

on tal laste heaolu spetsialistidega hea kontakt ja ta lisas, et nad pöördusid ka endise

abikaasaga psühholoogi poole, kuid see pole soovitud tulemust andnud. S. J. nõustus

vahendusmenetlusega ja arvas, et midagi sarnast enam ei juhtu.

4.3. 18. mail 2026 toimus ühiskohtumine, mil O. R.-ile ja S. J.le selgitati veelkord

vahendusmenetluse reegleid. O. R. kinnitas nii enda kui A. T. nimel vahendusmenetlusega

nõustumist. Ka S. J. kinnitas vahendusmenetlusega nõustumist. Ühiskohtumisel tõid pooled

välja juhtunuga seotud emotsioone, mõtteid ja vajadusi ning arutati, kuidas vältida selle

kordumist. Pooltega räägiti emotsionaalsest ja füüsiliselt vägivallast, samuti arutleti hea

käitumise tava põhimõtetest ja konflikti lahendamise võimalustest. Lisaks

vahenduskokkuleppes märgitule, leppisid pooled kokku ka selles, et S. J. ei pargi tütrele järele

tulles autot maja ette, sest see häirib A. T.-d, kuid nõustusid, et see jääb suuliseks

tingimuseks.

4.4. 18. mai 2026 vahenduskokkuleppe järgi O. R., A. T. ja S. J. kinnitasid, et on nõus

kriminaalmenetluse lõpetamisega, ning leppisid kokku tekitatud kahju hüvitamiseks ja

õiglustunde taastamiseks selles, et 1) S. J. ei otsi kontakti ega kontakteeru O. R.-iga isiklikult,

telefoni, interneti või e-posti teel; 2) S. J. ei kasuta vägivalda O. R. suhtes ning 3) S. J. ei

kasuta vägivalda A. T. suhtes.

3 / 5

1-26-610

5. 29. mail 2026 teavitas prokurör, et nõustub kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 2031

alusel. Kriminaalmenetluse lõpetamist taotlesid ka S. J. ja tema kaitsja.

Kohtu seisukoht

6. Kohus, tutvunud kriminaalasja materjalide, vahendusmenetluse tulemuse ja prokuröri

teatega kriminaalmenetluse lõpetamiseks, leiab, et kriminaalmenetlus S. J. süüdistuses KarS

§-de 120 lg 1 ja 121 lg 2 p 3 järgi kuulub KrMS § 2031 lg 1 alusel lõpetamisele

vahendusmenetluses kokkuleppe sõlmimise tõttu.

7. KrMS § 2031 lg 1 järgi juhul, kui kriminaalmenetluse esemeks oleva teise astme kuriteo

asjaolud on selged, kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning

kahtlustatav või süüdistatav on kannatanuga kokku leppinud kuriteoga tekitatud kahju

heastamises KrMS §-s 2032 sätestatud korras, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava

ja kannatanu nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks.

8. Süüdistusakti järgi süüdistatakse S. J.t teise astme kuritegude (s.o KarS §-d 120 lg 1 ja 121

lg 2 p 3) toimepanemises ja seejuures on kuriteo asjaolud selged. Arvestades neid asjaolusid

ja tõika, et kannatanud O. R. ja A. T. on süüdistatava S. J.ga kokku leppinud kuriteoga

tekitatud kahju heastamises KrMS §-s 2032 sätestatud korras, puudub kriminaalmenetlusega

jätkamiseks avalik menetlushuvi. Samuti puuduvad KrMS § 2031 lg-s 1 nimetatud

kriminaalmenetluse lõpetamist välistavad asjaolud. Eelnevast tulenevalt on KrMS § 2031 lg-s

1 sätestatud tingimused täidetud.

9. Vahenduskokkuleppe järgi nõustuvad kannatanud O. R. ja A. T. ning süüdistatav S. J.

kriminaalmenetluse lõpetamisega seoses kokkuleppe sõlmimisega. O. R., A. T. ja S. J. on

teadlikud kriminaalmenetluse uuendamisest juhul, kui S. J. ei täida talle kohtu või

prokuratuuri pandud vahenduskokkuleppe kohustuslikke tingimusi, samuti on nad teadlikud

vahenduskokkuleppe täitmise üle järelevalve teostamisest, sealhulgas vahendaja õigusest

nõuda kohustuse täitmist kinnitavate dokumentide ja teabe esitamist. Nii O. R. kui A. T. on

andnud nõusoleku teavitada vahendajat S. J. poolt vahenduskokkuleppe tingimuste

rikkumisest.

10. KrMS § 2031 lg 3 sätestab, et kriminaalmenetluse lõpetamise korral paneb kohus

prokuratuuri taotlusel ja kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul talle kohustuse tasuda

kriminaalmenetluse kulud ja täita KrMS § 2032 lg-s 3 sätestatud vahenduskokkuleppe

mõningaid või kõiki tingimusi, kusjuures kohustuse täitmise tähtaeg ei või ületada kuut kuud.

Arvestades ülaltoodut, lõpetab kohus kriminaalmenetluse 18. mai 2026 vahenduskokkuleppes

sõlmitud tingimustel. See tähendab, et S. J.l on 6 kuu jooksul alates käesoleva kohtumääruse

jõustumisest keelatud otsida kontakti ja kontakteeruda O. R.-iga isiklikult, telefoni, interneti

või e-posti teel ning kasutada vägivalda O. R. ja A. T. suhtes.

11. Kriminaaltoimiku järgi on S. J. kaitsja tasu kohtueelses menetluses 186 eurot.

Kohtumenetluses esitas kaitsja taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise

ulatuse kindlaksmääramises summas 223,20 eurot, mille kohus rahuldas pealdisega täielikult.

Järelikult on määratud kaitsja tasu kriminaalmenetluses kokku 409,20 (185 + 223,20) eurot.

KrMS § 2031 lg 3 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdistatava poolt tema

nõusolekul. Kuivõrd kaitsja ja süüdistatav on avaldanud soovi kriminaalmenetluse

lõpetamiseks, siis on S. J. kohustuseks ka hüvitada kaitsjale määratud tasu, seega tuleb S. J.l

tasuda 409,20 eurot kuue kuu jooksul.

4 / 5

1-26-610

(allkirjastatud digitaalselt)

Grete Vahtra

5 / 5