2-26-882/3 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Anneli Alekand, Andra Pärsimägi

Määruse tegemise aeg ja koht

3. juuni 2026, Tartu

Tsiviilasja number

2-26-882

Tsiviilasi

Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku Tapa Ristija

Johannese Koguduse kandeavaldus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 15. detsembri 2025. a määrus nr M 10080173 /

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Menetlus

Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku Tapa Ristija

Johannese Koguduse määruskaebus

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Moskva Patriarhaadi Eesti

Õigeusu Kiriku Tapa Ristija Johannese Kogudus (registrikood

80202746), esindaja advokaat Sergei Tšurkin

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu registriosakonna 15. detsembri 2025. a määrus nr M

10080173 / 7 osaliselt ja saata Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku Tapa Ristija

Johannese Koguduse kandeavaldus Tartu Maakohtu registriosakonnale menetluse

jätkamiseks.

2. Rahuldada Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku Tapa Ristija Johannese

Koguduse määruskaebus osaliselt.

3. Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud Moskva Patriarhaadi Eesti

Õigeusu Kiriku Tapa Ristija Johannese Koguduse kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada Riigikohtule määruskaebus 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest.

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku Tapa Ristija Johannese Kogudus (MPEÕK) (avaldaja)

esitas 8. detsembril 2025 Tartu Maakohtu registriosakonnale kandeavalduse, milles palus koguduse

uue põhikirja ja nime „EKÕK Tapa Ristija Johannese Kogudus“ registrisse kandmist.

Kandeavaldusele on lisatud 22. augusti 2025 Eesti Kristliku Õigeusu Kiriku (EKÕK) Sinodi

üldkoosoleku protokoll nr 105-K, 19. oktoobri 2025 MPEÕK üldkoosoleku protokoll ja EKÕK

Tapa Ristija Johannese Koguduse põhikiri.

MAAKOHTU LAHEND

2. Kohtunikuabi jättis 15. detsembri 2025 määrusega avaldaja kandeavalduse rahuldamata.

Tulenevalt mittetulundusühingute seadusest (MTÜS) ning kirikute ja koguduste seadusest (KiKoS)

tuleb registripidajal hinnata põhikirja vastavust seadusele.

Registrikande tegemist takistavad järgmised asjaolud:

1) avaldaja põhikirja päises ja punktides 1.1 ja 1.3 märgitud nimi „EKÕK Tapa Ristija Johannese

Kogudus“ ei näita, et kogudus kuuluks Eesti Kristliku Õigeusu Kiriku koosseisu;

2) avaldaja nimekuju „EKÕK“ ei ole korrektne ja see ei vasta KiKoS § 7 lg-s 1 ja MTÜS § 4 lg-s 4

sätestatule, sest nimes esineb neljatäheline lühend. Avaldaja põhikirjas ei ole märgitud koguduse

täielikku nimekuju ja mida lühend väljendab;

3) avaldaja põhikirja punktis 1.6 on üheks juhtimisorganiks märgitud „valitsev piiskop“. Koguduse

juhtorganiks olemise volitusnorm ei ole piiskopi puhul EKÕK põhikirjas selgelt sätestatud.

Avaldaja põhikirja punkti 1.2 kohaselt on kogudus kohaliku piiskopi kanoonilise juhtimise all,

samas on põhikirja punktides 3.1.1, 3.2.2 ja 3.4.4 märgitud ka piiskopil administratiivsed

juhtimisõigused. Seega leidis kohtunikuabi, et avaldaja põhikirjas tuleb KiKoS § 12 lg 1 punktist 4

tulenevalt sõnastada piiskopi kui koguduse juhtorgani pädevused;

4) põhikirja punktis 5.1 märgitult kinnitab põhikirja muudatused ja täiendused kohalik piiskop, kuid

EKÕK põhikirja punkti 3.5.4 alapunktis 13 kinnitab tüüppõhikirjad Sinod ja põhikirja lõpus olevast

lausest selgub, et tegemist on tüüppõhikirjaga.

EKÕK põhikirjas ei ole piiskopile antud õigust koguduste põhikirju ega nende muudatusi kinnitada.

EKÕK põhikirja punkti 3.7.5 alapunkti 1 järgi on piiskopkonna pädevuses uute koguduste

põhikirjade kinnitamine. Põhikirja punkt 3.7.5 vajab tervikuna täpsustamist, sest selles sätestatakse

piiskopkonna pädevused, aga EKÕK põhikirja punkti 3.7.1 kohaselt on piiskopkonnaks

territoriaalne üksus, kuid see ei saa omada õigusi ega teostada toiminguid;

5) koguduse põhikirjast ei selgu, kuidas täidetakse EKÕK põhikirja punktis 4.1.7 sätestatud nõuet:

„Oma vaimulikus ja administratiiv-finantsilises tegevuses on kogudus aruandekohustuslik kohaliku

piiskopi ees.“

Äriregistri seaduse (ÄRS) § 41 lg 1 kohaselt keeldub registripidaja kande tegemisest, kui avaldus

või sellele lisatud dokumendid ei vasta seadusele. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes MTÜS § 75 lg-

st 3, KiKoS § 14 lg 2 p-st 1 jättis kohtunikuabi kandeavaldus rahuldamata.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. Avaldaja palub määruskaebuses Tartu Maakohtu registriosakonna 15. detsembri 2025 määruse nr

M 10080173/ 7 tühistamist ja asjas uue lahendi tegemist, millega rahuldada avaldaja 8. detsembri

2025 kandeavaldus.

Määruskaebuse esitaja vastuväited on järgmised:

1) avaldaja põhikirja punktis 1.2 on selgelt märgitud, et kogudus kuulub Eesti Kristliku Õigeusu

Kiriku (registrikood 80202812) koosseisu;

2) KiKoS § 7 lg-s 1 puudub nõue, et koguduse nime peaks kiriku täisnimega täiendama. Kogudusel

ja kirikul on õigus valida koguduse nime pikkust ja selle sisu. Avaldaja põhikirja punktis 1.2

märgitud lühendit „EKÕK“ kasutatakse kirikusisestes ja avaliku tähtsusega dokumentides.

Koguduse uus nimi „EKÕK Tapa Ristija Johannese Kogudus“ vastab seadusele ja põhikirjale;

3) KiKoS § 12 lg 1 p 4 ei sätesta, et juhtimisorganite pädevus peab olema koguduse põhikirjas

märgitud.

Avaldaja põhikirja punktist 1.2 nähtuvalt hõlmab kohaliku piiskopi kanooniline juhtimispädevus

koguduse üle ka põhikirja punktides 3.1.1, 3.2.2 ja 3.4.4 piiskopi administratiivseid juhtimisõigusi,

mistõttu on valitsev piiskop põhjendatult nimetatud põhikirja punktis 1.6. koguduse juhtorganina.

Nimetatu vastab ka põhikirja punktidele 4.1.1, 4.2.2 ja 4.4.4, mis on sama sisuga kohaliku piiskopi

pädevuse osas koguduse juhtimisel. Seda enam, EKÕK põhikirja punktis 3.7.6 on sätestatud

kohaliku piiskopi volituste kogum koguduste juhtimisel. Sellest tulenevalt oli avaldaja seisukohal,

et uues põhikirjas vastab kohaliku piiskopi juhtimispädevus KiKoS § 12 lg 1 p 4 nõuetele;

4) avaldaja ei nõustunud määruses esitatuga, et avaldaja põhikirja punkti 5.1 järgi puudub kohalikul

piiskopil koguduse põhikirja või selle muudatuste kinnitamise õigus. EKÕK põhikirja punktide

3.7.4 ja 3.7.5 alapunkti 1 järgi on kohalikul piiskopil, kes esindab piiskopkonda, pädevuses uue

koguduse põhikirja kinnitamine.

Määruses märgitu, et kiriku territoriaalne üksus ei saa omada õigusi ega teostada toiminguid, on

ebaõige. KiKoS § 12 lg 4 järgi võivad usulisel ühendusel olla osakonnad ja asutused, kui eelnev ja

nende pädevus on ettenähtud põhikirjaga. EKÕK põhikirjas on piiskopkondade õigused ja

kohustused põhikirjas ettenähtud.

Koguduse põhikirja lõpus viimases lauses on kinnitus, et põhikiri vastab EKÕK sinodi poolt

kinnitatud koguduse tüüppõhikirjale, mis on EKÕK põhikirja punkti 3.5.4 alapunkti 13 kohaselt

sinodi pädevuses;

5) avaldaja põhikirja punkti 3.2.1 kohaselt teostab koguduse eesseisja koguduse ja kirikuameti

vaimulikku juhatamist. Põhikirja punkti 3.2.2 kohaselt on ta aruandekohustuslik oma tegevuses

kohaliku piiskopi ees. Aruanne koguduse elust möödunud aasta eest esitatakse kohalikule piiskopile

hiljemalt järgneva aasta 1. veebruariks. Seega iga-aastase aruande koguduse elust, mis hõlmab

vaimulikust ja administratiiv ja finantsilist tegevust esitamisega täidab kogudus põhikirja punktis

4.1.7 sätestatud nõuet.

4. Tartu Maakohtu kohtunik jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle

tsiviilkohtumenetluse seadustiku TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks

ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab

Tartu Maakohtu registriosakonna 15. detsembri 2025 määruse nr M 10080173 / 7 osaliselt ning

saadab registriasja registriosakonnale menetluse jätkamiseks.

6. Kandeavalduse menetlemisel peab registripidaja TsMS § 596 lg-st 2 tulenevalt juhul, kui

avaldaja on esitanud puudustega avalduse ja puudusi on võimalik kõrvaldada, andma avaldajale

kõigepealt tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Registripidaja saab jätta kandeavalduse rahuldamata

alles siis, kui puudused jäetakse kõrvaldamata. Asja materjalidest ei nähtu, et registripidaja oleks

määranud avaldajale enne kandeavalduse rahuldamata jätmist tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

Kohtunikuabi määrusest ei nähtu ringkonnakohtu hinnangul selliseid puudusi, mida ei saaks ilmselt

kõrvaldada ja mille tõttu oleks saanud jätta kandeavalduse rahuldamata. Seega on ringkonnakohtu

hinnangul ennatlik kandeavalduse rahuldamata jätmine põhjusel, et kandeavaldus ja sellele lisatud

dokumendid ei vasta seadusele.

Registripidaja peab andma avaldajale TsMS § 596 lg 2 esimese lause alusel tähtaja puuduste

kõrvaldamiseks, s.o põhikirjas terminoloogiliselt ühtselt juhtorgani nimetuse kajastamiseks ja

juhtorgani pädevuse määramiseks.

Muuhulgas tuleb arvestada käesolevas määruses toodud seisukohti.

7. Kandeavalduses taotletakse avaldaja uue nime ja põhikirja registrisse kandmist. Kohtunikuabi

põhjendas kandeavalduse rahuldamata jätmist sellega, et kandeavalduse lisatud põhikiri ja uus nimi

ei vasta seadusele.

8. KiKoS § 4 lg 2 esimese lause kohaselt kantakse usuühing mittetulundusühingute ja sihtasutuste

registrisse mittetulundusühingute seadusega ettenähtud korras. KiKoS § 12 lg 1 järgi on usulisteks

ühendusteks kirikud, kogudused, koguduste liidud ja kloostrid ning välislepingu alusel tegutseva

kiriku institutsioonid. KiKoS § 12 lg 1 kohaselt peab usulise ühenduse põhikiri sisaldama

muuhulgas nime ja asukohta. KiKoS § 7 lg 1 kohaselt peab usulise ühenduse nimi olema kirjutatud

ladina tähtedega ja sisaldama vastavat sõna „kirik“, „kogudus“, „koguduste liit“ või „klooster“ ning

selgelt erinema teistest mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud juriidiliste isikute

nimedest ega või olla eksitav tegevuse eesmärgi, ulatuse ega õigusliku vormi osas. Usuline ühendus

võib oma nimes kasutada sõnade „kogudus“ või „koguduste liit“ asemel vastavat omanimetust, kui

see tuleneb usulise ühenduse ajalooliselt väljakujunenud nimekasutustavast.

Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga, et KiKoS § 7 lg-st 1 ei tulene, et koguduse

nimes peab sisalduma kiriku täisnimetus. Põhikirja punktist 1.2 on arusaadav, et lühend „EKÕK“

tähendab Eesti Kristliku Õigeusu Kirikut. Määruskaebuse esitaja täielik nimi on teistest registritesse

kantud juriidiliste isikute nimedest eristatav ja see ei ole muul moel eksitav.

Samuti nõustub ringkonnakohus määruskaebuse esitajaga, et avaldaja põhikirja punkti 1.2

sõnastusest tulenevalt on kogudus Eesti Kristliku Õigeusu Kiriku (registrikood 80202812) Tallinna

Piiskopkonna osa ning sellest järeldub, et kogudus kuulub Eesti Kristliku Õigeusu Kiriku koosseisu.

Ringkonnakohus on seisukohal, et põhikirjas ja kandeavalduses toodud nimi „EKÕK Tapa Ristija

Johannese Kogudus“ on kooskõlas põhikirja ja KiKoS § 7 lg-s 1 sätestatuga ja registripidaja jättis

põhjendamatult eeltoodu osas kandeavalduse rahuldamata.

9. KiKoS § 2 lg 3 sätestab, et kogudus on ühte usku tunnistavate füüsiliste isikute vabatahtlik

ühendus, kes tegutseb põhikirja alusel ja valitud või nimetatud juhatuse juhtimisel ning kantakse

registrisse KiKoS ettenähtud juhtudel ja korras. KiKoS § 12 lg 1 punkt 4 järgi peab usulise

ühenduse põhikiri muuhulgas sisaldama juhtimis- ja järelevalveorganite struktuuri, nende

moodustamise korda, pädevust ja volituste tähtaega.

Ringkonnakohus nõustub registripidajaga selles, et avaldaja (koguduse) põhikirjas ei ole

määratletud juhtorgani „valitsev piiskop“ pädevust. Koguduse põhikirja punktidest 3.1.1, 3.2.2,

3.3.4 ja 3.4.4 ja 5.1 on üksnes tuletatav kohaliku piiskopi pädevus, kuid KiKoS § 12 lg 1 punktis 4

nõude täitmiseks peab koguduse põhikirjas endas olema terminoloogiliselt ühtselt kajastatud

juhtorgani nimetus ning selgelt ja üheselt mõistetavalt selle pädevus. Neid puudusi ei kõrvalda

määruskaebuse esitaja viited EKÕK põhikirja punktidele 3.7.6 4.1.1, 4.2.2 ja 4.4.4, mis

reguleerivad kohaliku piiskopi pädevust koguduse juhtimisel.

Selles osas jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Maakohtu registriosakonna

15. detsembri 2025. a määruse nr M 10080173 / 7 muutmata ning registripidajal tuleb vastavas osas

anda avaldajale puuduse kõrvaldamiseks tähtaeg.

10. Registripidaja on määruses märkinud, et avaldaja põhikirja punkti 5.1 kohaselt kinnitab

põhikirja muudatused ja täiendused kohalik piiskop. Samas kinnitab EKÕK põhikirja punkti 3.5.4

alapunkti 13 järgi tüüppõhikirjad sinod ning avaldaja põhikirja lõppsõnast tuleneb, et tegemist on

tüüppõhikirjaga. EKÕK põhikirja kohaselt ei ole piiskopile antud õigust koguduste põhikirju ega

nende muudatusi kinnitada. Kuigi EKÕK põhikirja punkti 3.7.5 alapunkt 1 viitab uute koguduste

põhikirjade kinnitamisele piiskopkonna pädevusena, vajab see regulatsioon registripidaja hinnangul

tervikuna täpsustamist, sest EKÕK põhikirja punkti 3.7.1 kohaselt on piiskopkond territoriaalne

üksus, mis ei saa õigusi omada ega toiminguid teostada.

Registripidaja eelneva käsitlusega ringkonnakohus ei nõustu ja vastavate põhjenduste näol ei ole

tegemist puudustega, mis oleksid andnud aluse eitava kandemääruse tegemiseks.

Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga, et EKÕK põhikirja punkt 3.5 alapunkti 13 järgi

on koguduse tüüppõhikirja kinnitamise õigus antud sinodile ja selle vastavuse kinnitus on märgitud

avaldaja põhikirja lõpus.

EKÕK põhikirja punkt 3.7.5 alapunkti 1 järgi on piiskopkonna kui üksuse pädevuses uute

koguduste põhikirja kinnitamine, kuid avaldaja põhikirja punkti 1.1 kohaselt ei ole tegemist uue,

vaid 1904. aastal asutatud kogudusega. Järelikult ei mõjuta registripidaja seisukohad EKÕK

põhikirja punktide 3.7.1 ja 3.7.5 kohta antud asja lahendamist.

Ringkonnakohtu hinnangul ei tähenda eelnev kokkuvõttes aga seda, et avaldaja põhikirja punkti 5.1

järgi ei võiks iseenesest koguduse põhikirja muudatusi ja täiendusi kinnitada kohalik piiskop.

11. Ringkonnakohus märgib, et registripidaja ei ole määruses selgitanud, mil moel võiks EKÕK

põhikirja punkti 4.1.7 täitmine praktikas tõrkeid tekitada ning kuidas see takistab kande tegemist.

Avaldaja põhikirja punktide 3.2.1, 3.2.2 ja 3.2.4 järgi nimetab eesseisja ametisse kohalik piiskop ja

eesseisja teostab koguduse juhatamist ja valitsemist ning juhendab majanduslikku tegevust.

Eesseisja on aruandekohustuslik kohaliku piiskopi ees ja koguduse aasta aruanne esitatakse

kohalikule piiskopile hiljemalt järgneva aasta 1. veebruariks.

Seega on ringkonnakohtu hinnangul avaldaja põhikirjas koguduse aruandluskohustuse täitmine

reguleeritud ja registripidaja seisukoht ei ole põhjendatud.

12. Eeltoodud põhjendustel rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse osaliselt ja tühistab Tartu

Maakohtu registriosakonna 15. detsembri 2025. a määruse nr M 10080173 / 7 osaliselt ning saadab

kandeavalduse Tartu Maakohtu registriosakonnale menetluse jätkamiseks. Registripidaja peab

TsMS § 596 lg 2 esimese lause alusel andma avaldajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, s.o

KiKoS § 12 lg 1 punktis 4 sätestatuga kooskõlla viimiseks, juhtorgani nimetuse terminoloogiliseks

ühtlustamiseks ning selle pädevuse määratlemiseks.

13. Riigikohtu üldkogu menetluses on põhiseaduslikkuse järelevalve asi nr 5-25-49 Vabariigi

Presidendi taotlus tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks Riigikogus 18. juunil 2025 vastu

võetud kirikute ja koguduste seaduse muutmise seadus. Nimetatud PSJV asjas tehakse lahend

teatavaks 8. juunil 2026. Ringkonnakohus märgib, et registriasja menetluse jätkamisel võib tekkida

vajadus lähtuda lisaks eeltoodule Riigikohtu lahendis esitatavatest seisukohtadest, mis seonduvad

usuühenduse põhikirjale esitatavate nõuete ja piirangutega.

14. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jäävad avaldaja kanda (TsMS § 172 lg 2).

Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)