2-26-101166/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andrea Lega

Otsuse tegemise aeg ja koht

02.06.2026.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-26-101166

Tsiviilasi

X hagi Y vastu elatise saamiseks

Tsiviilasja hind

1 264,50 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja: X (isikukood XXX; aadress xxx)

Hageja seaduslik esindaja: C (isikukood XXX;

aadress xxx; e-post: xxx)

Kostja: Y (isikukood XXX; aadress xxx; e-post

xxx).

Asja läbivaatamine

17.04.2026 eelistung, edasi kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista kostjalt Y välja hageja X kasuks igakuine elatis 129,38 eurot alates 18.01.2026

kuni hageja X täisealiseks saamiseni.

3. Määrata, et Y kohustub tasuma punktis 2 nimetatud elatise järgneva kalendrikuu eest

ette hiljemalt jooksva kuu 10. kuupäevaks C arvelduskontole nr XXXXXXX

selgitusega „X Elatis“, näidates makse selgituses ära ka kalendrikuu nimetuse ja

aastaarvu, mille eest elatist makstakse.

4. Jätta rahuldamata hageja X tagasiulatuva elatise nõue perioodi 01.03.2025 – 17.01.2026

eest.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

6. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus

menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

2-26-101166

Menetlusabi selgitus

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

1. Hageja on hageja seadusliku esindaja ja kostja ühine alaealine laps. Alates 06.03.2024 on

Xi elukorraldus järgmine: koolipäevadel elab ta Tallinnas emapoolse vanaema Q juures

ning nädalavahetustel ja koolivaheaegadel ema juures xxxs. Lapse igapäevased kulud

(toit, eluasemekulud, transport, riided, kooliga seotud kulud jms) katab sisuliselt ema ning

osaliselt vanaema, kellele ema kannab iga kuu 200 eurot lapse ülalpidamiskulude katteks

(maksekorralduste väljavõtted lisatud).

Y ei ole osalenud Xi (v.a. telefoniarved) ülalpidamises alates 01.02.2025.

Hageja emale laekub lapsetoetus kokku 4 lapse pealt 360 eurot, millele lisandub lasterikka

pere toetus 450 eurot.

2. Hageja igakuised keskmised kulud kokku 395 eurot:

-

eluasemekulud 50 eurot;

-

kulutused toidule 80 eurot;

-

kulutused transpordile 22 eurot;

-

kulutused tervishoiule: 40 eurot;

-

kulutused seoses lapse tervislike erivajadustega: 53 eurot;

-

kulutused hügieenitarvetele: 20 eurot;

-

kulutused lapse koolikohustuse täitmiseks: 20 eurot;

-

kulutused riietele ja jalanõudele: 50 eurot;

-

kulutused lapse huviharidusele ja muudele huvialadele: 20 eurot;

-

kulutused vabale ajale, k.a kultuuriüritused ja taskuraha: 40 eurot.

3. Hageja palus mõista kostjalt välja hageja kasuks elatise 140,50 alates 18.01.2026 kuni

hageja täisealiseks saamiseni. Lisaks palus hageja välja mõista tagasiulatuva elatise samas

määras alates 01.03.2025 kuni hagi esitamiseni. Hageja palub väljamõistetud elatise kanda

10. kuupäevaks C arvelduskontole nr XXXXXXX selgitusega „Elatis“.

4. Seoses kostja vastuväidetega märgib hageja järgmist. X ei ole juba ligikaudu kaks aastat

käinud psühholoogi juures ega kasuta antidepressante. Ta on vaimselt terve ja tugev ning

saab igapäevaeluga hästi hakkama. Koolis on ta väga edukas – hinded on korras ning ta

on valitud õpilasesinduse presidendiks.

Suurperetoetus on määratud hageja esindajale Sotsiaalkindlustusameti otsuse alusel. X

nooremad õed A ja B viibivad kooliajal täielikult hageja seadusliku esindaja juures (v.a.

kolm nädalavahetust) ning koolivaheajad on võrdselt mõlema vanema vahel jaotatud. x

elab kooliperioodil Tallinnas vanaema juures, kuna see tagab talle sobiva kooliskäimise

korralduse.

2(7)

2-26-101166

5. Mis puudutab Yi väidet tema töötu oleku kohta, siis ei ole selge, miks tema tööde tõttu

peavad nooremad lapsed A ja B viibima pidevalt teiste hoole all, samal ajal kui ta ise

töötab.

6. Kostja pangaväljavõtetest on näha, et tal on igapäevased ja pidevad kulud – eluasemelaen,

toit, transport ja muud tavapärased elamiskulud. See näitab, et ta elab tavapärast elu ja

teeb regulaarselt kulutusi. Samas ei ole pangakontodel näha sellises mahus ametlikke

sissetulekuid, mis neid kulusid täielikult selgitaksid. Lisaks on tal ettevõte, mille

majandusaasta aruandest nähtub, et ettevõttel on olnud müügitulu ja kasum. See tähendab,

et tegemist ei ole lihtsalt passiivse või mitteaktiivse ettevõttega, vaid seal toimub reaalselt

tegevus. Samas on aruandes tööjõukulu väga väike, mis ei ole eluliselt usutav, kui

inimene samal ajal igapäevaselt töötab ja elab. Hageja hinnangul näitab see, et kostja

tegelik majanduslik olukord on parem kui ametlikult näidatud sissetulekute põhjal võiks

arvata. Leian, et vähemalt 140 euro suurune igakuine elatis on talle jõukohane.

7. Enne 01.03.2025 või alates 01.03-st kuni käesoleva ajani hageja kostja poole elatise

maksmise palvega pole pöördunud. Kokkulepet ei olnud, hageja seaduslik esindaja on

kogu aeg ka Wi eest oma tädile kandnud 200 eurot + veel juurde, mida Wil on vaja.

Mõlemad vanemad lapsed elavad kooli pärast hageja ema lähisugulaste juures kooli

perioodil. W käib xxxs, ta on 18 aastane. X teine laps, tema eest makstakse 80 eurot

lapsetoetust.

KOSTJA VASTUS

8. Kostja vaidleb hagiavaldusele vastu. Kostja kannab igakuiselt omalt poolt 100EUR hageja

vanaema Q kontole ja ema C kannab lisaks riigi poolt saadud toetustele 200EUR (mis on

ette nähtud X kulude katteks) omalt poolt juurde veel 100EUR.

9. Kostja kannab igakuiselt kõigi nelja lapse telefonikulud, samuti interneti ja teleteenuste

kulu. Vastavalt võimalustele on ka X arvele kandnud raha (kuna kostja kannan kõik Wiga

seotud kulud, eeldab, et ema kannab X elamiskulud). On muretsenud kõigile lastele

ajakohased nutitelefonid, Wile ja Xle kooliarvutid (X elas, siis juba Tallinnas vanaema

juures). Lisaks laste loomade eest hoolitsemine ja toitmine (X kass Elsa, Wi geko ja 2

koera). Riigi poolt määratud lastetoetus ning suurperetoetus laekub ema (C) arvele ja mina

ei näe sellest midagi. See raha, mis ema X eest vanaema kontole kannab, on laste- ja

suurperetoetus, mille riik maksab talle.

10. Praegusel hetkel on kostja töötu ja elab säästudest ning juhutöödest, kuna pidi tegema

valiku, kas teha oma tööd (mis 99% on nädalavahetustel) või olla koos oma lastega.

Kostja on püüdnud püsivat ja tasuvat töökohta leida, kuid seni ei ole õnnestunud.

11. X ei ela ema juures. Väide, et X viibib nädalavahetustel ja koolivaheaegadel ema juures ei

vasta samuti tõele. Laps elab vanaema juures.

12. C võiks samuti panustada X tarbeks (mitte ainult riigi poolt saadud toetuste piires).

Tagasiulatuva summa suhtes - kuni 06.03.2024 elas X kostja juures, C ei panustanud X

jaoks. Tagasiulatuv nõue tuleb üllatusena, võib majanduslikult koormata. Kostja kandis

kõik Wi kulud ja C kandis X kulud. Otsest kokkulepet meil ei olnud, kuid selline oli

elukorraldus.

13. LHV pangakontol hoiab kostja raha maja pangalaenu maksmiseks ja ehk säilitamiseks.

SEB kontol on vahendid arvete maksmiseks ja igapäevasteks kuludeks.

3(7)

2-26-101166

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

14. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada

osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse

poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike

kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu

ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2

kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6

tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS

§ 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva

paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja

mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma

suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks

on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi

muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal

indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 sätestab, et baassummale

lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud

Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt

brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea

andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja

lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu

lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust

saava pere kõigi laste vahel.

15. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas:



hageja seaduslik esindaja ja kostja on alaealise hageja vanemad;



hageja elab koos ema ja emapoolse vanaemaga;



hageja eest tasutakse lapsetoetust lapse emale, lisaks laekub emale ka lasterikka pere

toetus;



hageja igakuised kulud on keskmiselt 395 eurot;



kostja ei ole nõudeperioodil hagejale elatist rahas tasunud.

16. Hageja palus mõista kostjalt välja hageja kasuks igakuise elatise 140,50 eurot alates

18.01.2026 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Lisaks palus hageja välja mõista

tagasiulatuva elatise samas määras alates 01.03.2025 kuni hagi esitamiseni.

17. Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et: (i) tal puudub majanduslik võimekus elatise

tasumiseks; (ii) ta on ülalpidamiskohustust täitnud, erinevalt hageja seaduslikust

esindajast; (iii) tagasiulatuv nõue on ebamõistlikult koormav ja üllatuslik.

18. Kohus leiab, et kostjal on piisav majanduslik võimekus hagejale nõutavas ulatuses elatist

tasuda. Kohus on palunud kostjal esitada täielik ülevaade oma majanduslikust

seisukorrast. Kostja on andmed esile toonud (dtl 333-379 – kontode väljavõtted ning

kostjale kuuluva ettevõtte majandusaasta aruanne; dtl 380-382 – ülevaade majanduslikust

seisukorras). Andmetest nähtub, et kostja pangakontodel on aruande esitamise seisuga

rahalisi vahendeid kokku ca 13 300 eurot (4770 + 8577), lisaks kuulub kostjale 2

sõiduautot ning mootorratas. Registrist nähtuvalt kuulub kostjale veel mopeed (reg nr

XXX) ning omavalmistatud haagis (reg nr XXX). Kostja ainus finantskohustus on

kodulaen igakuise maksega 270,22 eurot (leping kestab veel ca 5 aastat). Kostja on

4(7)

2-26-101166

märkinud, et aeg-ajalt tegeleb baarmeni tööga ning teeb lisaks juhutöid, millelt laekuv

sissetulek ühes kuus on 300-1000 eurot kuus. Kostja suhtes ei ole käimasolevaid

täitemenetlusi. Seega on kostjal piisavalt vara, mille arvelt hageja nõutavat elatist tasuda.

19. Samuti on tõendamata kostja väide, mille kohaselt on ta hageja ülalpidamiskohustust

täitnud. Maksed, mis on tehtud hagejale endale, ei ole käsitatavad elatise tasumisena, kuna

vanemate vahel puudus vastav kokkulepe ning eelduslikult hoolitseb alaealise lapse

ülalpidamise tagamise eest lapsevanem, mistõttu loetakse ka elatise tasumise kohustus

täidetuks elatise rahas tasumisel teisele lapsevanemale. Selle kohta kostja väiteid ja

tõendeid esitanud ei ole.

Asjakohatud on kostja viited varasemale elukorraldusele, kus hageja elas kostja juures

ning tänane hageja seaduslik esindaja kostjale sel ajal elatist ei tasunud. Kui kostja on

seisukohal, et elatise tasumise kohustus sel ajal oli, tulnuks hageja nõue maksma panna

ning esitada kohtule vastav hagi. Seda kostja teinud ei ole. Lapse vajadus saada

ülalpidamist on ajas jätkuv, mistõttu varasemad suhted ei välista lapse õigust saada

ülalpidamist lähtuvalt praegusest elukorraldusest. Samuti ei välista väidetav varasem

kohustuse rikkumine kostja kohustust hageja ülalpidamises osaleda. Liiati ei ole võimalik

väidetavat nõuet tasaarvestada (vt VÕS § 200 lg 1 p 1 – ülalpidamisnõude tasaarvestamise

keeld).

20. Hageja igakuised kulud on 395 eurot – seda kostja ei ole vaidlustanud. Kuivõrd elatis on

mõeldud lapse kulude katteks, lapse kulusid saab katta ka riiklike toetuste arvelt ja

mõlemad vanemad peavad last ülal pidama võrdses ulatuses (st kumbki peab katma 50%

lapse kuludest), saab kostjalt väljamõistetava elatise suuruseks olla 129,38 eurot kuus

(hageja kulud 395 eurot – hageja eest tasutav lapsetoetus 80 eurot – hageja osa lasterikka

pere toetusest 56,25 eurot = 258,75 eurot; seega ühe vanema kohustus on 258,75 / 2 =

129,38). Hageja on nõuet esitades arvestanud algselt vaid lapsetoetusega, kuid mitte

lasterikka pere toetusega (PKS § 101 lg 5).

21. Hageja on kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitanud 18.01.2026. TsMS § 486 lg

2 sätestab, et hagi loetakse hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu

kiirmenetluse avalduse esitamisest. Seega saab hageja nõuda edasiulatuvat elatist alates

18.01.2026. Ülejäänud osas (s.o varasema perioodi eest) on tegemist tagasiulatuva

nõudega, mille kohus lahendab allpool.

22. Kõigele eeltoodule tuginedes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja elatise 129,38

eurot kuus alates 18.01.2026 kuni hageja täisealiseks saamiseni.

23. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja tagasiulatuva elatise perioodi 01.03.2025

– 17.01.2026 eest kindlaksmääratud summana.

PKS § 108 sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja

kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta

eest enne elatishagi kohtule esitamist. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-136-13 p-is 12

märkinud, et nimetatud sätte mõtteks on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut

tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam

õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt

äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Kolleegium möönab, et teatud juhtudel võib

ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine

asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult

koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi

5(7)

2-26-101166

enda ülalpidamist nõudnud. Kolleegiumi arvates saab nimetatud asjaolu arvestada

tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates.

Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-136-13 p-is 14 märkinud, et elatist tagasiulatuvalt välja

mõistes tuleb arvestada nii vanema toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal

olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid, et

vältida vanema (ja tema teise lapse või teiste laste) asetamist äärmiselt raskesse

majanduslikku olukorda põhjusel, et õigustatud isik ei ole esitanud kohe vajaduse

ilmnedes tema vastu nõuet ning on teinud seda hiljem, nõudes ülalpidamist tagantjärgi (vt

ülal p 12). Kolleegium märgib, et õigustatud isik saab kohustatud isiku vastu õigel ajal

hagi esitades vältida olukorda, kus kohustatud isiku muutunud varalise seisundi tõttu saab

viimaselt haginõude esitamisele eelnenud ajavahemiku eest välja mõista väiksema elatise.

Kostja on leidnud, et tagasiulatuv nõue on talle majanduslikult koormav. Kohus on ülal

leidnud, et kostja majanduslik seisukord on kohtu poolt välja selgitatud ulatuses elatise

tasumiseks piisav.

Hageja on kinnitanud, et ei ole kostja poole elatisnõudega tagasiulatuva nõude perioodil

pöördunud. Kohus leiab, et tagasiulatuv nõue tuleb jätta rahuldamata. Hageja ei ole kostjat

elatise saamise soovist teavitanud, mistõttu tagasiulatuv nõue on kostja jaoks üllatuslik.

Vanematel on teisigi alaealisi lapsi ning nende ülalpidamine oli vaidlusalusel perioodil

vaikimisi korraldatud. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, et kostja poolse

rikkumise tõttu oleks ta vältimatud vajadused nimetatud perioodil täitmata jäänud.

Kuivõrd hageja ei pannud viidatud perioodil oma õigusi maksma, ei ole seda ka

tagantjärele põhjendatud teha.

Seega leiab kohus, et tagasiulatuv elatise nõue ei kuulu rahuldamisele.

24. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse

täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus määrab kindlaks

kohtuotsuse täitmise korra vastavalt taotlusele.

25. Kohus selgitab hageja seaduslikule esindajale, et olukorras, kus käesolev kohtuotsus

pööratakse sundtäitmisele, tuleb sundtäidetava nõude suuruse puhul arvesse võtta kostja

poolt juba tasutud ülalpidamismaksetega, arvestades sealjuures käesolevast otsusest

tulenevat elatise suurust ning tasumise kohustuse alguskuupäeva. Vastasel juhul võib

kostjal tekkida alus esitada hageja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.

26. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Menetluskulude jaotus

27. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude

rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks

asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 164 lg 1

sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.

28. Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei

määra.

6(7)

2-26-101166

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrea Lega

kohtunik

7(7)