2-25-103615/24 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number

2-25-103615

Kohus

Kohtunik

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

Viru Maakohus

Tarmo Tina

2. juuni 2026, Jõhvi

Kohtuasi

Osaühing Mildefor Äriteenused hagi Saluvee Catering

OÜ ja X vastu võlgnevuse nõudes

Hagihind

17 050, 41 eurot

Menetlusosalised

Hageja:

Hageja lepinguline

esindaja:

Kostja I:

Kostja II:

Osaühing Mildefor Äriteenused (rk

10561366, asukoht Rannapere,

Purtse küla, Lüganuse vald, Ida-Viru

maakond, 43302, e-post: xxx)

Vandeadvokaat Tõnu Raidma, e-

post: mersoonius@gmail.com

Saluvee Catering OÜ (rk 17016241,

asukoht xxx, Ida-Viru maakond,

43301)

X (ik XXX, elukoht xxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Osaühing Mildefor Äriteenused hagi osaliselt.

2. Välja mõista Saluvee Catering OÜ`lt ja X`lt solidaarselt Osaühing Mildefor

Äriteenused kasuks 5404, 08 eurot.

3. Välja mõista Saluvee Catering OÜ`lt ja X`lt solidaarselt Osaühing Mildefor

Äriteenused kasuks sisse nõutavaks muutunud viivis 2242, 25 eurot ning alates

09.04.2025 viivis põhinõudelt (5404, 08 eurot) kuni põhivõla täieliku tasumiseni

0,3% päevas, kuid mitte rohkem kui põhinõue.

4. Jätta rahuldamata hageja kahju hüvitamise (saamata jäänud tulu) 2000 euro

nõue ja kahju hüvitiselt viivise nõue.

Menetluskulud

5. Jätta poolte menetluskulud poolte enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

I HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 20.08.2024 üürilepingu koos juhatuse liikme

käendusega. Kostja 1 üüris kinnistu, Purtse kohvik Purtse küla Lüganuse vald ning erinevad

vallas esemed. Vastavalt lepingu p 5.1 üürnik kohustub maksma lepingu eseme kasutamise

eest üüri kokku 1000 eurot kalendrikuus, millele lisandub käibemaks. Vastavalt lepingu p 5.2

ja 4. ja VÕS § 292 lg 1 tuleneb üürnikule kohustus tasuda ka lepingu eseme kasutamisega

seotud kõrvalkulud. Kuna kostjad üüri ja kõrvalkulusid 21.11.2024 antud täiendava tähtaja

jooksul ei tasunud, siis ütles üürileandja lepingu alates 11.12.2024 erakorraliselt üles. Kokku

on põhivõlgnevus üüri ja kõrvakulude eest 5404,08 eurot. Hageja nõuab kahju hüvitamist

perioodi 09.02.2025-08.04.2025 (2 kuud) eest ehk saamata jäänud üüri 2000 eurot VÕS §-de

115 lg 1, 128 lg 4 ja 136 lg 1 alusel. Viivist nõuab hageja VÕS § 101 lg 1 p 6, VÕS 113 lg 1

ja lepingu p 9.2. alusel 0,3 % päevas. Kuna kostja 1 ei ole täitnud lepingust tulenevaid rahalisi

kohustusi, siis hageja nõuab kohustuste täitmist ka kostjalt 2, seda solidaarvõlgnikuna lepingu

p 17 alusel.

2. Hageja möönab, et arves toodud periood juuli 2024 on väär, peab olema august 2024.

Samas ebatäpsus ei vabasta üürniku üüri tasumise kohustusest. Tasumistähtaeg ei ole

seostatud arve esitamisega. Kostja 2 ei ole kunagi töötanud hageja juures. Kõrvakulude

tasumiseks on nõutav, et hagejal oleks endal teadmine, kui palju nõuda kõrvakulude tasumist.

Kostjate välja toodud kõrvakulude nõude (elektri arve nr.24024 summas 913 eurot) osas sai

hageja tasumise nõude esitada alles 03.12.2024, kuna alles novembris esitati tasunõue

perioodil august kuni oktoober 2024. Viivist nõutakse alles alates 7 päevast peale arve

väljastamist. Arvel toodud viivismäär 0,5% on ekslik, sest lepingu järgi on viivis 0,3% päevas.

Hageja palub välja mõista kostjatelt solidaarselt põhivõlgnevus 5404, 08 eurot, hagi esitamise

ajaks sisse nõutavaks muutunud viivis 2242, 25 eurot ning alates 09.04.2025 viivis

põhinõudelt kuni põhivõla täieliku tasumiseni 0,3% päevas, kuid mitte rohkem kui põhinõue.

Välja mõista kostjatelt solidaarselt kahjuhüvitis 2000 eurot ja viivis kahjuhüvitiselt (2000

eurot) alates 09.04.2025 kuni kahjuhüvitise täieliku tasumiseni 0,3% päevas, kuid mitte

rohkem kui 2000 eurot.

II KOSTJATE VASTUS

3. Kostjad vaidlevad hagile vastu. 27.08.2024 selgitusega Ruumide Rent Purtse Suits, arve on

koostatud juuli (01.07.2024) summas 1220 eurot koos käibemaksuga, mis on ka kostja I poolt

tasutud. Kuid üürileping hakkas kehtima alates 01.08.2024 ning enne seda tegutses ruumides

Mildefor Äriteenused OÜ/Y. X töötas alates 12.06.2024-01.08.2024 Mildefor Äriteenused OÜ

heaks, kuid ei saanud ametliku tasu. Üürileping sõlmiti 20.08.2024. Kostjad on küsinud alates

01.09.2024 iga nädalaselt kommunaalide arvet, mida hageja ei olnud nõus väljastama. Hageja

esitas esimese elektri arve nr.24024 03.12.2024 summale 913 eurot. Esimene kommunaalide

arve saabus 4 kuud peale üürilepingu sõlmimist ning tagantjärgi korraga, hoolimata, et kostja

II on eelnevalt küsinud arvet, et maksta kohe eelneva kuu eest. Esimene külma vee arve

saabus 20.11.2024 (Arve nr.24022), mis on samuti pea 4 kuud hiljem kui üürileping algas.

Viimased arved peale lepingu lõppemist oleksid pidanud saabuma hiljemalt kuu möödumisel,

mitte 3 kuud hiljem.

III KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kohus, selgitanud välja menetlusosaliste seisukohad, tutvunud tsiviilasja materjalidega

ning hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Vaidlust ei

ole selle üle, et poolte vahel on 20.08.2024 sõlmitud tähtajaline leping kuni 30.04.2025 ja

juhatuse liikme (kostja II) käendusleping, millega hageja andis kosta kasutusse kinnistu,

Purtse kohvik Purtse küla Lüganuse vald ning et leping on hageja poolt 11.12.2024

erakorraliselt üles öeldud lepingu p-de 11.4 ja 11.4.3 alusel. Hagi lisadena on esitatud

ülesültlemisavaldus (hagi lisa 3). Lepingu p 4.3 kohaselt on lepingu eseme sihtotstarve

kasutamine ühiskondliku toitlustuse teenuse korraldamiseks ja pakkumiseks avalikkusele.

19.05.2026 kohtuistungil selgitas kostja II, et kasutas ruume kohviku pidamiseks.

Eeltoodust järeldab kohus, et poolte vaheline leping on rendileping VÕS § 339 mõistes.

Hageja (rendileandja) andis kostjale (rentnik) kasutamiseks kinnistu ja võimaldas kostjal

saada läbi majandustegevuse (toitlustusteenus) kasu, st. kostja võttis asja kasutusse sellelt

tulu teenimise eesmärgil. Rendilepingule kohaldatakse täiendavalt üürilepingu kohta

sätestatut (VÕS § 341).

5. Hageja nõuab maksmata renditasu 3562, 90 eurot. Renditasu maksmise kohustus on

rentnikul nii rendilepingu p 5.1 kui ka VÕS § 339 järgi. Hageja on hagi p-s 11 välja toonud

tasu arvutuse kuude kaupa, võttes arvesse kostja poolt osaliselt tasutut. Kostja II on

kohtuistungil kinnitanud, et ta tasus renti osaliselt. Renditasu suurus tuleneb lepingu p-st

5.1 (1000 eurot kuus, lisandub käibemaks). Kostjad ei ole tasu suurusele ja arvutustele

vastuväiteid esitanud. 27.08.2024 koostatud arve osas on hageja selgitanud, et arvele on

ekslikult märgitud juuli kuu ning peab olema august. Õige on hageja väide, et ebatäpsus

arves ei vabasta kostjat tasumiskohustusest. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja

kasuks välja mõista renditasu võlgnevus alates august 2024 kuni detsember 2024 (11

päeva) lepingu järgses ulatuses summas 3562, 90 eurot.

6. Hageja nõuab maksmata kõrvalkulusid (elekter, võrguteenus, vesi, kanalisatsioon,

teleteenuse/internetiteenus) summas 1841, 18 eurot. Kõrvalkulude tasumise kohustus

tuleneb kostjale I lepingu p-st 5.2 ja VÕS § 292 lg 1. Kõrvalkulude arvutused on hageja

välja toonud hagi p-s 11. Teenused ja tasu suurus nähtub hagile lisatud arvetelt. Kostja

väite osas arvete hilisema esitamise osas on hageja selgitanud, et arvete hilisem esitamine

oli tingitud teenuse osutajate viivitusest. Selline viivitus ei mõjuta kostjate

tasumiskohustust. Kostja II käendus tuleneb lepingu p-st 17 ning tegemist on VÕS § 65 lg

1 kohaselt solidaarvõlgnikega. Viivist on hagejal õigus nõuda lepingujärgses määras 0,3%

päevas lepingu p 9.2 ja VÕS § 101 lg 1 p 6 ja 113 lg 1 järgi.

7. Hageja saamata jäänud tulu, 2000 euro nõue on kvalifitseeritav VÕS § 115 lg-te 1 ja 2

järgse kahju hüvitamise nõudena kostja üürilepingu rikkumise tõttu. Riigikohus on leidnud,

et nõudes lepingu ülesütlemise järel kahju hüvitamist kohustuse täitmise asemel VÕS §

115 mõttes, on nõude sisuks VÕS § 127 lg 1 ja § 128 lg 4 alusel üürilepingust saamata

jäänud üüri kui saamata jäänud tulu hüvitamine. Üüri maksmise kohustuse rikkumine on

tekkinud kahjuga VÕS § 127 lg 4 mõttes põhjuslikus seoses, kahju on hõlmatud rikutud

kohustuse kaitse-eesmärgiga VÕS § 127 lg 2 mõttes ning VÕS § 127 lg 3 tähenduses ka

ettenähtav. Sealjuures saab üürileandja kahju arvutamisel tugineda lepingujärgse hinna

ning asendustehingu hinna vahele VÕS § 135 lg 1 alusel või VÕS § 135 lg-le 2. Üldjuhul

võib üürileandja saamata jäänud üüri üürilepingu ülesütlemise järel nõuda kuni

kokkulepitud üürilepingu tähtaja möödumiseni.

8. Üürileandja saamata jäänud üürist, st üürist teenimata jäänud kasu nõude sisuks on

saamata jäänud tulu hüvitamine VÕS § 128 lg 4 järgi. VÕS § 135 lg 2 on kahjuhüvitise

arvutamist lihtsustav säte, millele üürileandja saab üürniku lepingurikkumise tõttu

üürilepingu ülesütlemise korral kahju arvutamisel analoogia korras tugineda. VÕS § 135 lg

2 ei ole iseenesest nõude alus (RKTKo 3-2-1-179-15 p-d 25, 27). Saamata jäänud tulu eest

kahjuhüvitise saamiseks peab hageja muu hulgas tõendama, et tal oli kavatsus ja võimalus

tulu saada (RKTKo 3-2-1-26-14 p 14). Hageja on vastupidiselt välja toonud, et ta ei saanud

lepingu eset samadel tingimustel välja üürida. Seega ei ole hageja tõendanud, et tal oleks

olnud peale üürilepingu ülesütlemist kavatsus ja võimalus kinnisasi välja üürida või rentida

ning tähelepanu pole pööratud ka varalisele diferentsile VÕS § 127 lg 1 mõttes. Selle tõttu

jääb saamata jäänud tulu nõue rahuldamata. Kuna kahju hüvitise (saamata jäänud tulu)

nõue ei ole põhjendatud, siis ei ole põhjendatud ka kahjuhüvitiselt viivise nõue.

MENETLUSKULUD

Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel (TsMS § 173 lg 1). Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses (TsMS § 174 lg 2).

TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda ja

kohus ei määra kindlaks menetluskulude rahalist suurust.

Tarmo Tina

Kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/