Legislator Case Law & Legislation
2-26-102693/9 AI generated

2-26-102693/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-26-102693/9
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Mõista I.B-lt AS-i ÜHISTEENUSED kasuks välja võlgnevus kokku 50,26 eurot, millest Mõista I.B-lt AS-i ÜHISTEENUSED kasuks välja viivis põhinõudelt 30 eurolt alates

Legislator headnote

AI generated

2-26-102693/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Mõista I.B-lt AS-i ÜHISTEENUSED kasuks välja võlgnevus kokku 50,26 eurot, millest Mõista I.B-lt AS-i ÜHISTEENUSED kasuks välja viivis põhinõudelt 30 eurolt alates

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. juuni 2026, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-26-102693

Tsiviilasi

AS-i ÜHISTEENUSED hagi I.B vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

53 eurot 31 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490,

aadress XXX), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema (e-post

Kostja: I.B (isikukood XXX, aadress XXX-i, e-post

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada tagaseljaotsusega AS-i ÜHISTEENUSED hagi I.B vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks.

2. Mõista I.B-lt AS-i ÜHISTEENUSED kasuks välja võlgnevus kokku 50,26 eurot, millest

põhivõlg on 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 02.04.2026 seisuga 5,26 eurot ja

sissenõudmiskulud 15 eurot.

3. Mõista I.B-lt AS-i ÜHISTEENUSED kasuks välja viivis põhinõudelt 30 eurolt alates

03.04.2026 kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

määras.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta menetluskulud I.B kanda.

7. Mõista I.B-lt AS-i ÜHISTEENUSED kasuks välja menetluskulud kokku summas 360 eurot.

8. Mõista I.B-lt AS-i ÜHISTEENUSED kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab

sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas

kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei

ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh

kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid.

Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab poolele hagihinnale, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole

nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank.

Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed

riigilõivu tasumise kohta.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Pärnu Maakohtu 04.03.2026 määrusega anti AS-i ÜHISTEENUSED nõue I.B vastu üle

Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 02.04.2026 hagiavalduse I.B vastu võlgnevuse nõudes. Tartu Maakohtu

Võru kohtumaja edastas 07.04.2026 erandliku kohtualluvuse kohaselt asja lahendamiseks

Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale.

3. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 30 eurot, kuni 02.04.2026

sissenõutavaks muutunud viivise 5,26 eurot, sissenõudmiskulud 15 eurot ja edasiulatuva

viivise seadusjärgses määras alates 03.04.2026 kuni põhinõude tasumiseni. Hageja nõue

tuleneb sellest, et kostja sõiduk registreerimisnumbriga 113XDL parkis hageja

opereeritavale parkimisalale. Hageja tuvastas, et sõiduk oli pargitud parkimistingimusi

rikkudes. Hageja esitas 26.06.2024 kostjale leppetrahvinõude nr 1047005445.

4. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 15.04.2026 määrusega, andes kostjale 20 päeva

hagimaterjalidele seisukoha esitamiseks. Kohus edastas hagimaterjalid ja menetlusse

võtmise määruse kostjale avaliku e-toimiku vahendusel ning e-posti aadressile.

Kostja saatis 17.04.2026 kohtule e-kirja, milles märgib, et müüs auto 2024. a septembris

ning pole autot kaks aastat omanud.

Kohus selgitas 29.04.2026 kirjas, et kostjal tuleb esitada vormi- ja sisunõuetele vastav

kirjalik vastus hagile ning kostjal tuleb kohtule oma seisukohti põhjendada ja tõendada.

Kohus juhtis kostja tähelepanu asjaolule, et hagiavalduse aluseks olev leppetrahv on

väljastatud 26.06.2024. Kohus andis kostjale täiendava tähtaja oma seisukohtade, tõendite

ja taotluste esitamiseks 14 päeva kirja kättesaamisest. Kohus märkis, et kui kostja kohtule

tähtaja jooksul nõuetekohast vastust ei esita, võib kohus hageja nõusolekul rahuldada hagi

tagaseljaotsusega. Sel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks

võtnud.

Kohus edastas 29.04.2026 kirja kostjale (sh hagiavalduse lisadega ja menetlusse võtmise

määruse) avaliku e-toimiku vahendusel ning saatis kostja e-posti aadressile. Kohus luges

menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks TsMS § 3141 lg 2 alusel 08.05.2026, st

kolme tööpäeva möödudes 04.05.2026 saatmisest kostja avaldatud e-posti aadressile.

Seega oli viimane päev hagile nõuetekohase kirjaliku vastuse esitamiseks 22.05.2026.

Kostja ei vastanud kohtu kirjale ega esitanud hagile vastust.

5. TsMS § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 näeb ette, et kui

hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud

ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi

rahuldamata.

6. Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha

tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule.

7. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad

tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja

põhjendava osata ning märgib vaid menetluskuludega seonduva.

8. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks TsMS § 468 lg 1

p-st 2 tulenevalt.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

9. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.

10. Hageja palub mõista kostjalt hageja menetluskuludena välja hagivalduse esitamisel

tasutud riigilõivu 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 338

eurot.

11. Riigilõivu suurus ja tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist

põhjendatud menetluskuluga. TsMS § 4842 alusel on põhjendatud maksekäsu

kiirmenetluse kulu 20 eurot.

12. Tulenevalt TsMS § 175 lg-st 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

13. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja puhul ei ole tegemist keskmisest keerulisema

vaidlusega, samuti arvestab kohus sellega, et kostja ei ole kirjalikku vastust esitanud ning

kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata.

14. Kohus leiab, et hageja esindaja (juristi) tunnitasu 169 eurot ilma käibemaksuta on

arvestades asja sisu ebamõistlikult kõrge ning vastab kvalifitseeritud õigusabi osutaja, s.o

advokaadi tunnitasu määrale. Arvestades asja sisu peab kohus põhjendatuks tunnitasu

määraks 120 eurot. Kohus peab mõistlikuks esindajal kulunud aega 2 tundi. Kohus

arvestab seejuures, et koostatud hagiavaldus on standardne ning asi ise ei ole õiguslikult

keeruline. Kohtu hinnangul, arvestades menetlustoimingute ja –dokumentide mahtu ning

asja keerukust, on vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu, mis tuleb kostjalt

hageja kasuks välja mõista, 240 eurot.

Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega 360 eurot. Kohtule teadaolevalt kostja

menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad.

15. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg 4 tuleb märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

16. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marian Miilaste

kohtunik