1-26-928/11 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
Legislator summary
AI generatedTunnistada Andreas Peltser süüdi KarS § 424 lg 1 järgi ning mõista karistuseks 10 kuud KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jätta karistus 10 kuud vangistust täitmisele pööramata, kui
Legislator headnote
AI generated1-26-928/11 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus: Tunnistada Andreas Peltser süüdi KarS § 424 lg 1 järgi ning mõista karistuseks 10 kuud KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jätta karistus 10 kuud vangistust täitmisele pööramata, kui
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
2. juuni 2026, Võru kohtumaja
Kriminaalasja number
1-26-928
Kohtunik
Kohtuistungi sekretär
Anu Vilt
Marve Alaver
Kriminaalasi
Andreas Peltser süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi
kokkuleppemenetluses
Prokurör
Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Meelis Juursoo
Süüdistatav
Andreas Peltser
isikukood: 37902062743; xxx; haridus: xxx; töökoht: xxx;
emakeel: xxx keel; xxx kodanik; kriminaalkorras karistatud,
viimati 04.07.2018. a Harju Maakohtu poolt KarS § 184 lg 2 p 2
järgi vangistus 4 aastat 6 kuud; tõkendit pole kohaldatud
Kaitsja
vandeadvokaat Kristjan Lee (määratud kaitsja)
RESOLUTSIOON
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5, kohus otsustas:
1. Tunnistada Andreas Peltser süüdi KarS § 424 lg 1 järgi ning mõista karistuseks 10 kuud
vangistust.
2. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jätta karistus 10 kuud vangistust täitmisele pööramata, kui
Andreas Peltser ei pane 1 aasta ja 3 kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab
KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid. Andreas Peltser peab:
2.1. elama aadressil xxx;
2.2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda
registreerimisele;
2.3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma
kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
2.4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi
piires kauemaks kui 15 päevaks;
2.5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
2.6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja
väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
3. KarS § 75 lg 2 p 21 alusel keelata Andreas Peltseril omada ja tarvitada narkootilisi või
psühhotroopseid aineid.
4. KarS § 78 p 1 alusel arvestada katseaja algust kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 2. juunist
2026, välja arvatud KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas, mille kohaldamist
alustatakse pärast kohtuotsuse jõustumist.
5. KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 3, 4, 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel mõista Andreas Peltserilt
Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskuludena joobeseisundi tuvastamisega seotud kulud 238
eurot, kaitsjatasu kohtueelses menetluses 346,95 eurot, kaitsjatasu kohtumenetluses 31 eurot
ja sundraha 1329 euro ulatuses, s.o kokku menetluskulud 1944,95 eurot.
6. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta sundraha 90 euro ulatuses riigi kanda.
7. KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb Andreas Peltseril tasuda menetluskulud
kogusummas 1944,95 eurot ositi, igakuiste maksetena, 12 kuu jooksul, alates kohtuotsuse
jõustumisest.
Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004
SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank
või EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber
99926700019538.
Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded
täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Edasikaebamise kord
Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. KrMS § 318 lg 4 kohaselt
võib kohtumenetluse pool esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale
apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega.
Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu
ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui
süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates
kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.
KOHTUOTSUSE PÕHIOSA
Süüdistuse sisu
Andreas Peltserit süüdistatakse selles, et tema 10. jaanuaril 2025. a kell 20.44 xxx läheduses
juhtis mootorsõidukit Mercedes-Benz registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis, s.o
isikul tuvastati narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest
tingitud joove. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi uuringuakti nr 25T-TXT00209 kohaselt
tuvastati Andreas Peltseril uriinis tetrahüdrokannabinool, metaboliit ja amfetamiin- sisaldus ja
isikul tuvastati narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest
tingitud joove (joobeseisundile viitavad - kehalised reaktsioonid väliselt tajutavalt häiritud ja
muutunud). Eeltooduga rikkus Andreas Peltser liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille
kohaselt ei tohi mootorsõidukijuht olla joobeseisundis. Joobeseisund tuvastatakse
korrakaitseseaduses kehtestatud korras. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on
joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine
tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud
kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 2 alusel on
joobeseisundi liigiks narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest
põhjustatud joove.
Seega pani Andreas Peltser toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o
mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.
Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Meelis Juursoo, süüdistatav Andreas
Peltser ja tema kaitsja vandeadvokaat Kristjan Lee sõlmisid kokkuleppe järgnevas.
A. Peltser tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1 järgi ning teda tuleb karistada 10 kuulise
vangistusega. KarS § 74 alusel jätta 10 kuu pikkune vangistus A. Peltseri suhtes tingimisi
kohaldamata ja seda ei pöörata täielikult täitmisele kui A. Peltser ei pane 1 aasta 3 kuu
pikkusel katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS §-ga 75 lg-s 1 p-des 1-6 sätestatud
kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 21 alusel arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja
süüdlase isikut panna A. Peltserile kohustus mitte omada ega tarvitada narkootilisi või
psühhotroopseid aineid. Mõista A. Peltserilt välja riigieelarve tuludesse joobeseisundi
tuvastamisega seotud kulud 238 eurot, kaitsjatasu kohtueelses menetluses 346,95 eurot,
kaitsjatasu kohtumenetluses 31 eurot ja sundraha 1329 euro ulatuses, s.o kokku
menetluskulud 1944,95 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta sundraha 90 euro ulatuses riigi
kanda. Võimaldada A. Peltseril tasuda menetluskulud 1944,95 eurot ositi, igakuiste
maksetena, 12 kuu jooksul.
Kohtuotsuse põhjendused
Kohus tutvus kriminaaltoimikuga ning veendus kriminaalasja kohtulikul arutamisel, et
süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et süüdistatav
väljendas kokkulepet sõlmides oma tõelist tahet, ning kohtumenetluse pooled jäid istungil
kokkuleppe juurde. Kohtu hinnangul pole kokkuleppemenetluses rikutud KrMS 9. peatüki 2.
jao sätteid ja kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides.
A. Peltser tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1 järgi ning teda tuleb karistada sõlmitud
kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ja karistuse
eesmärkidele.
Kriminaalasjas on menetluskuludeks joobeseisundi tuvastamisega seotud kulud 238 eurot,
kaitsjatasu kohtueelses menetluses 346,95 eurot, kaitsjatasu kohtumenetluses 31 eurot ja
sundraha 1419 eurot (alates 1. aprillist 2026 on Eestis kehtiv töötasu alammäär 946 eurot ning
KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise
astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära). KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1
p 3, 4, 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel mõista A. Peltserilt Eesti Vabariigi kasuks välja
menetluskuludena joobeseisundi tuvastamisega seotud kulud 238 eurot, kaitsjatasu
kohtueelses menetluses 346,95 eurot, kaitsjatasu kohtumenetluses 31 eurot ja sundraha 1329
euro ulatuses, s.o kokku menetluskulud 1944,95 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta sundraha
90 euro ulatuses riigi kanda. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljandast lausest
võimaldada A. Peltseril tasuda menetluskulud 1944,95 eurot ositi, igakuiste maksetena, 12
kuu jooksul, alates otsuse jõustumisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kohtunik Anu Vilt