1-26-685/22 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-26-685

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

2. juuni 2026, Tallinn

Kriminaalasja number

1-26-685

Kohtukoosseis

Pavel Gontšarov, Orvi Koik ja Inna Ombler

Kriminaalasi

Artur Abramovi süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 5, 7, 9

järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 17. märtsi 2026. a otsus lühimenetluses

Prokurör

Kadi Ruus

Kaitsja

Vandeadvokaat Ahto Sirendi

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

ARTUR ABRAMOV

isikukood 39312301516; Eesti kodanik; emakeel on vene

keel; XXX; viibib vahi all Tallinna Vanglas, vabaduses

XXX; XXX; kehtivad kriminaalkaristused puuduvad, üks

väärteokaristus; kahtlustatavana kinni peetud ja tõkendit

vahistamine kohaldatud ajavahemikul 15.–16.05.2025,

10.–12.09.2025 ning alates 13.10.2025, apellatsioon

RINGKONNAKOHUS MÄÄRAB:

Jätta Artur Abramovi apellatsioon Harju Maakohtu 17.03.2026. a otsuse peale kui

ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna

Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest

teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist

kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 17.03.2026 otsusega lühimenetluses tunnistati Artur Abramov süüdi KarS

§ 199 lg 2 p-de 5, 7, 9 järgi ning mõisteti talle karistuseks 4 aastat vangistust. KrMS § 238 lg

2 alusel vähendati mõistetavat liitkaristust ühe kolmandiku võrra, mõistes Artur Abramovile

vähendatud karistuseks 2 aastat 8 kuud vangistust. KarS 68 lg 1 alusel arvestati kantud

karistuse aja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 15.–16.05.2025 (kaks päeva) ja 10.–

1-26-685

12.09.2025 (kolm päeva) ning kandmata 2 aasta 7 kuu 25 päeva pikkuse karistuse kandmise

alguseks loeti 13.10.2025, mil Artur Abramov viimati kahtlustatavana kinni peeti.

Mõisteti Artur Abramovilt välja VÕS § 127 lg-te 1 ja 4, § 137 lg 1, § 1043, § 1045 lg 1 p 5,

TsMS § 440 lg 1 alusel õigusvastaselt tekitatud kahju katteks: 1) AS-le Q 19,16 eurot, mis

tuleb kanda AS Q arvelduskontole XXXXXXXXXXXXXXXX (Swedbank); 2) X OÜ-le 13

765,51 eurot, mis tuleb kanda X OÜ arvelduskontole XXXXXXXXXXXXX (Swedbank); 3)

X OÜ-le 608,80 eurot, mis tuleb kanda X OÜ arvelduskontole XXXXXXXXXXXXXXXX

(Swedbank).

KrMS § 180 lg 1 alusel mõisteti Artur Abramovilt välja riigieelarve tuludesse menetluskulud

kogusummas 2813,76 eurot, s.o: 1) määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu

1239,24 (312,48 + 197,64 + 587,76 + 141,36) eurot; 2) määratud kaitsjale kohtumenetluses

makstud tasust 245,52 eurot; 3) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1329 eurot.

Määrati, et KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb menetluskulud tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest

arvates 12 kuu jooksul igakuiste maksetena.

2. Artur Abramov mõisteti süüdi KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 9 järgi kokkuvõtvalt selles, et tema

ajavahemikul 24.12.2024-13.10.2025 pani toime 72 varguseepisoodi. Neist ühe episoodi pani

ta toime AS-le Q kuuluvas kaupluses ning 71 episoodi X OÜ-le kuuluvates kauplustes. Artur

Abramov pani vargused toime süstemaatiliselt, kahel korral avalikult ning kahel korral isikute

grupis. Viimases episoodis jäi vargus katse staadiumi.

3. 21.04.2026 esitas Harju Maakohtu 17.03.2026 otsuse peale apellatsiooni süüdistatav, kes ei

nõustu temale mõistetud karistusega. Süüdistatav palub temale mõistetud vangistus

individualiseerida viisil, et piirduda vahistamises reaalselt viibitud ajaga, ülejäänud vangistuse

osa jätta aga tingimisi täitmisele pööramata KarS § 74 kohaldamisega. Samuti palub asendada

vangistus sõltuvusraviga Viljandi Haiglas. Süüdistatav toob välja, et tema on registreeritud

SA Viljandi Haigla sõltuvusravi teenuse järjekorras alates 05.02.2026 ning lisab raviasutuse

asjakohase kinnituse. Süüdistatav palub arvestada, et tal puuduvad kehtivad karistused, ta

tunnistab end süüdi täielikult ning on nõus tekitatud kahju hüvitamisega.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. KrMS § 326 lg 3 lubab ringkonnakohtul jätta apellatsiooni läbi vaatamata juhul, kui

kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et see on ilmselt põhjendamatu. Kohtutukolleegium leiab, et

esitatud apellatsioonil puudub edulootus ehk antud juhul on tegemist perspektiivitu

kaebusega, kuivõrd maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud

seisukohtadega. Maakohus on ammendavalt oma seisukohti põhjendanud, järginud kehtivat

kohtupraktikat ning kohtukolleegium ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta.

Maakohus on süüdistatavale karistuse mõistmisel arvestanud täiel määral nii süüdistatava süü

suurusega, karistust kergendava asjaolu esinemise, kui ka raskendavate asjaolude

puudumisega, samuti arvestas kohus võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Maakohtu poolt tähelepanuta

jäetud KarS § 57 loetellu kuuluvaid karistust kergendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei

tuvastanud ja nendele pole viidatud ka apellatsioonis. Maakohus põhjendas jälgitavalt ning

veenvalt, miks 72 (sic!) varguse episoodi toime pannud süüdistatavale tuleb mõista karistus,

mis jääb sanktsiooni ülemisse kolmandikku. Samuti arvestas maakohus, et Artur Abramov

adub, et on narkootikumidest sõltuvuses, mis ilmselgelt on üks faktor, mis teda varguste

toimepanemisele tõukab ning avaldas kohtuistungil soovi minna ravile. Kohtukolleegium

märgib, et A. Abramovile mõistetud karistuse asendamist raviga ei võimalda KarS § 692

kehtiv redaktsioon. Mõistetud vabadusekaotusliku karistuse täitmisele pööramine on kehtiva

1-26-685

seaduse ja pikaajalise ning seni muutumatu kohtupraktika kohaselt reegel, millest saab irduda

vaid teatud asjaolude ilmnemisel. Nii KarS § 73 lg 1 kui ka § 74 lg 1 sätestavad, et kohus võib

jätta mõistetud karistuse täielikult või osaliselt täitmisele pööramata, kui selle tingivad kuriteo

asjaolud ja süüdlase isik (RKKKo nr 1-23-2872, p 39). Praegusel juhul ei võimalda ei kuriteo

asjaolud ega süüdistatava isik A. Abramovile mõistetud karistust individualiseerida.

Maakohtu otsus süüdistatavale karistuse mõistmise osas on seega kooskõlas nii

materiaalõiguse, kui ka kohtupraktikas väljakujunenud karistuse mõistmise põhimõtetega.

Kohtukolleegium nõustub selles osas maakohtu veatute põhjendustega ning ei pea vajalikuks

neid korrata.

5. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab ringkonnakohus süüdistatava

apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/