2-22-3119/41 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Krista Kirspuu ja Geidi Sile

Määruse kuupäev

03.06.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-3119

Tsiviilasi

SGS Eesti Aktsiaselts hagi O.H vastu töövaidluses.

Menetluskulude kindlaksmääramine

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12.03.2026 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

O.H määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja) SGS Eesti Aktsiaselts, lepinguline

esindaja advokaat Harles Veersalu

Kostja (määruskaebuse esitaja) O.H, lepinguline esindaja

Anatoli Jort

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kostja 30.03.2026 taotlus ja võtta toimikusse määruskaebuse lisana

esitatud faili metaandmete väljatrükk.

2. Harju Maakohtu 12.03.2026 määruse resolutsioon jätta muutmata, arvestades

lisaks käesoleva otsuse põhjendustega.

3. Määruskaebus jätta rahuldamata.

4. Jätta määruskaebusega seonduvad menetluskulud kostja kanda.

5. Määruskaebusega seonduvaid menetluskulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul

alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse avalikult

teatavaks tegemisest. Määruskaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda

riigilõiv.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetlus-kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu menetluses oli SGS Eesti Aktsiaseltsi (hageja) hagi O.H (kostja) vastu

töövaidluses. Põhimenetluses jaotati menetluskulud maa- ja ringkonnakohtu otsustega ning

need jäid kõik hageja kanda.

2. Kostja esitas menetluskulude nimekirjad mõlemas kohtuastmes ja lisaks pärast

põhimenetluse lõppu koondnimekirja. Kostjale osutati menetluses õigusabi hinnaga 140 €/t.

2.1.

Maakohtus esitatud nimekirja järgi kulus esindajal 44,5 t ning lisaks taotles kostja

sõidukulu 284,96 € ja tõlgikulu 120 € hüvitamist.

2.2.

Ringkonnakohtus esitatud nimekiri kajastas esindaja toiminguid 15 t ulatuses ja

sõidukulu 119,98 €. Lisaks palus kostja istungil hüvitada istungikulu vastavalt protokollist

nähtuvale kestusele.

2.3.

Pärast põhimenetluse lõppu esitatud 18.02.2025 avalduses suurendas kostja maakohtu

toimingute ajakulu 1 t võrra (17.04.2024 seisukoht hageja vastuväidetele kostja kulude kohta),

täpsustas ringkonnakohtu istungi kestust (1,5 t) ja taotles sama dokumendi ajakulu (3 t)

hüvitamist.

2.4.

Kokku soovis kostja 65 t õigusteenusele vastavat hüvitist tasumääraga 140 €/t, millele

lisandusid sõidukulud 404,94 € (= 284,96 + 119,98) ja tõlgitasu 120 € – kokku 9624,94 €.

MAAKOHTU MÄÄRUS

3. Maakohus tegi 12.03.2026 määruse (vaidlustatud määrus), millega määras kostjale

hüvitatava menetluskulu kindlaks summas 5856,61 €, mille mõistis hagejalt kostja kasuks

välja ja millelt kohustas hagejat maksma viivist VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras.

3.1.

Maakohus lahendas menetluskulude taotlused, mis esitati maa- ja ringkonnakohtus.

Sõidukulud ja tõlgikulu on põhjendatud, samuti on vajalik ja põhjendatud kostja esindaja

tasumäär 140 €/t. Esindaja toimingud on osaliselt ülepaisutatud.

3.2.

Maakohtu toimingutest on hagile vastamise põhjendatud ja vajalik ajakulu 8 t (taotluses

märgitud 12 t asemel). Menetluse kestel esitatud 20.11.2023 ja 18.03.2024 seisukohtade

koostamiseks oli piisav vastavalt 6 t ja 4 t (taotletud 16 t ja 7 t asemel). Ülejäänud toimingud

olid vajalikud nimekirjas märgitud ulatuses (kokku 9,5 t). Nii kujuneb põhjendatud ja vajaliku

õigusabi ulatus maakohtus 27,5 t ja hüvitatav summa 4254,96 € (= 27,5 × 140 + 284,96 +

120).

3.3.

Ringkonnakohtus apellatsioonivastuse koostamisele ei pidanud kuluma rohkem kui 6 t

(taotluses 12 t), aga ülejäänud nimekirjas märgitud ajakulu (3 t) on põhjendatud. Ringkonna-

kohtu istung kestis 1 t 35 min. Kokku on apellatsioonimenetluse toimingute vajalik ajakulu 10

t 35 min ja hüvitatav summa 1601,65 € (= 10 t 35 min × 140 + 119,98).

POOLTE SEISUKOHAD

4. Kostja esitas 30.03.2026 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja

saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Teise võimalusena taotleb kostja hüvitatava

menetluskulu suurendamist ja taotluse tervikuna rahuldamist järgmistel põhjustel:

-

esiteks leiab kostja, et vaidlustatud määrust ei koostanud kohtunik;

-

teiseks ei nõustu kostja tema esindaja toimingute ajakulu vähendamisega;

-

kolmandaks heidab kostja maakohtule ette 18.02.2025 menetlusdokumendis

sisaldunud täiendavate toimingute analüüsimata jätmist.

5. Hageja vaidles kaebusele vastu.

2 (4)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse resolutsiooni muutmata ja määruskaebuse

rahuldamata, aga täiendab maakohtu põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 2¹, § 659). Kostja kannab

menetluskulud ringkonnakohtus, aga neid ei hüvitata.

7. Määruskaebemenetluses on uute tõendite esitamine lubatav (TsMS § 662 lg 3), mistõttu

võtab kohus kaebuse lisa toimikusse ja hindab seda koos kaebuse esimese väitega järgnevas

p-s 8.

8. Kaebuse esimene väide vaidlustatud määruse autorsuse kohta pole põhjendatud. Määruse

allkirjastas kohtunik ja ringkonnakohtul puuduvad kahtlused, et määruse sisu vastab

kohtuniku otsustustele. Määrus on koostatud pdf-formaadis, mille kaebusele lisatud ja ka

määruse failist nähtuvate metaandmete kohaselt lõi kohtujurist (dtl 543–545, 488 jj).

Tekstitöötluse formaadis (nt doc, docx) faili teisendamiseks mõnele muule kujule (nt pdf-

formaati) ei ole toiming, mille kohtunik peab tegema isiklikult. Kirjeldatud toimingu võib

teha kohtujurist või muu kohtuametnik. Vaidlustatud määruse sisu, keelekasutus või

põhjenduste ulatus ei anna alust arvata, et kohtunik ei ole määruse ettevalmistamise ja selles

sisalduvate otsustustega ise piisavalt tegelenud. Kohtunik võib ka kohtulahendi vormistamisel

kasutada kohtujuristi või teiste kohtuametnike abi. Eelkõige on oluline, et kohtunik on lahendi

allkirjastanud ja sellega kinnitanud, et lahendi sisu vastab tema otsustusele.

9. Teine väide menetlustoimingute ulatuse kohta pole samuti edukas. TsMS § 175 lg 1

kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja

ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui

kohus on ületanud diskretsioonipiire (nt RKTKm 29.09.2021, 2-14-63261/149, p 14).

Käesoleval juhul ei ületanud maakohus diskretsioonipiire, kui hindas kostja lepingulise

esindaja ajakulu. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS §

654 lg 6, § 659). Kaebuse teise väite põhjenduseks esitatud argumendid ei veena

ringkonnakohut, et vaidlustatud määruses otsustatust suurem ajakulu olnuks kostja õiguste

kaitseks tegelikult vajalik. Kostja esindaja menetlusdokumendid sisaldavad arvukalt kordusi

ja teoreetilisi käsitlusi. Kohati kasutas esindaja asjakohatult pikka sõnastust ega toiminud

menetluslikult ratsionaalselt.

10. Kolmanda väite etteheide maakohtule on põhjendatud osas, et maakohus ei vastanud

18.02.2025 täiendava kulunimekirja väidetele. Selle puuduse saab ringkonnakohus

kõrvaldada ja seegi väide ei anna alust maakohtu lõppjäreldust muuta.

10.1. Esmalt märgib ringkonnakohus, et üldjuhul ei näe kehtiv menetlusõigus ette poole

kohustust esitada terviklik kulunimekiri. Käesolevas asjas esitasid pooled kulunimekirjad

kummaski kohtuastmes ja maakohus lähtus kulusid kindlaks määrates õigesti neist. Samas on

poolel võimalik oma kulunimekirja täiendada kuni menetluskulude rahalise

kindlaksmääramise otsustamiseni või vähemalt ajani, mil täienduse esitamine ei põhjusta

viivitust (TsMS § 331 lg 1). Seega peab kohus ka pärast põhimenetluse lõppu esitatud

kulunimekirja läbi vaatama, vajaduse korral küsima selle kohta vastaspoole seisukoha ja

lahendis poole asjakohastele taotlustele vähemalt vastama.

10.2. Täiendav kulu maakohtus esitatud 17.04.2024 seisukoha koostamisel ei olnud

põhjendatud ega vajalik. Kohus ei küsinud kostja arvamust hageja vastusele menetluskulude

kohta ja kostja ei pidanud seda ka esitama. Kui pool esitab omal algatusel

menetlusdokumendi, ei pea vähemalt üldjuhul vastaspool vastavat kulu hüvitama.

10.3. Kostja täpsustus ringkonnakohtu istungi ajakulu osas pole kostja määruskaebuse

lahendamisel asjakohane. Maakohus lähtus ajakulust 1 t 35 min, aga kostja märkis oma

3 (4)

lõplikus nimekirjas lühema aja 1 t 30 min. Kostja kaebuse alusel ei saa ringkonnakohus

kostjale hüvitatavat kulu vähendada.

10.4. Sarnaselt eespool p-s 10.2 märgituga ei ole p-s 10.1 esitatud motiividel põhjendatud ega

vajalik 18.02.2025 dokumendi koostamine ja esitamine. Lisaks on dokument esitatud pärast

menetluskulude jaotuse otsustamist, st vastav ajakulu ei ole hõlmatud maa- ja ringkonnakohtu

otsuses jaotatud kuluga.

11. Kaebemenetluse kulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda, aga TsMS § 178 lg 4

kohaselt neid ei hüvitata.

(allkirjastatud digitaalselt)

4 (4)