2-24-114300/6 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

TAGASELJA

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Otsuse tegemise aeg ja koht

02.06.2026, Rakvere

Tsiviilasja number

2-24-114300

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagiavaldus S Z vastu

võlgnevuse nõudes

Hagi hind

1603,55 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

HAGEJA:

Aktiva Finance Group OÜ, rk 10746479, asukoht

Toompuiestee 35, Tallinn, lepinguline esindaja kuni

31.12.2024 Ahto Järvela

KOSTJA:

S Z, ik xxxx, elukoht xxxx

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt S Zilt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks Inbank Finance

AS ja S Zi vahel 14.07.2022 sõlmitud väikelaenu lepingust nr XXXX tulenev tasumata

põhivõlgnevus 365,86 eurot, intressid 5,36 eurot, 02.06.2026 seisuga sissenõutavaks

muutunud viivised 100,27 eurot ja sissenõudmiskulud 25 eurot.

3. Välja mõista S Zilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks TsMS § 367 alusel edaspidine

viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuse (365,86 euro)

tasumata jäägilt alates 03.06.2026 kuni põhivõlgnevuse 365,86 euro tasumiseni.

4. Jätta rahuldamata hageja Aktiva Finance Group OÜ põhinõue 741,70 eurot,

intressinõue 61,99 eurot, haldustasude nõue 43,60 eurot, viivisenõue 81,48 eurot ning

sissenõudmiskulude nõue 55 eurot.

5. Jätta menetluskulud 30% ulatuses S Zi kanda ja 70% ulatuses Aktiva Finance Group

OÜ kanda ning välja mõista S Zilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulude

katteks 190,50 eurot.

6. Välja mõista S Zilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (190,50

eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

7. Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

8. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu

kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest

arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on

nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg.6 § 633 lg.7).

Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku

kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada

kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS §

416).

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot

ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is

Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõuded

1. Aktiva Finance Group OÜ esitas 15.04.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse ning seoses maksekäsu kiirmenetluse lõpetamisega ja menetluse jätkamisega

hagimenetluses, Viru Maakohtule 08.07.2024 hagi S Zi vastu võlgnevuse nõudes.

2. Esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid S Z ja AS Inbank Finance 09.07.2021 väikelaenu

lepingu nr. XXXX ja 14.07.2022 väikelaenu lepingu nr XXXX, millede alusel sai kostja laenu.

Kostja on kinnitanud, et on tutvunud ja nõustunud lepingu lahutamatuks osaks olevate lepingu

tingimustega ja Inbank AS üldtingimustega.

2.1. 09.07.2021 lepingu nr. XXXX alusel sai kostja laenu 1500 eurot, krediidi kulukuse määraga

29,1% aastas ja intressimääraga 18% aastas. Laen tuli tasuda 36 osamaksega, 60,37 eurot kuus.

Igakuine haldustasu oli 5,90 eurot kuus. Laenu viimase osamakse tähtajaks oli 10.07.2024.

2.2. 14.07.2022 lepingu nr XXXX alusel sai kostja laenu 800 eurot, krediidi kulukuse määraga

34,59% aastas ja intressimääraga 18% aastas. Laen tuli tasuda 36 osamaksega, 34,06 eurot kuus.

Igakuine haldustasu oli 5 eurot kuus. Laenu viimase osamakse tähtajaks oli 15.07.2025.

2.3. Krediidi kulukuse määrade arvutamisel on arvesse võetud krediidisummat, intressimäär,

krediidisumma tagastamise lõpptähtpäeva, maksete tähtpäevad, laenulepingu sõlmimise tasu,

igakuine lepingu haldustasu kooskõlas VÕS § 404 lg-ga 21. Mõlemas lepingus on viivisemääraks

18% aastas.

2.4. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta selgitab hageja, et esialgne

võlausaldaja on omandanud teabe lähtudes VÕS § 403⁴ lg-dest 2, 3 ja 4, mis võimaldaks täita

krediidivõimelisuse hindamise nõude KAVS § 49 ja § 50 kohaselt. Tulenevalt KAVS § 49 on

krediidiandjal kohustus kontrollida laenutaotleja sissetulekut ning veenduda tema

maksevõimekuses. Muu hulgas kontrollib laenuhaldur analüüsi raames ka kliendi igakuiseid

kohustusi. Võlausaldaja on hinnanud kostja krediidivõimelisust põhjalikult ja jõudnud positiivsete

otsusteni. Hageja on seisukohal, et on põhjalikult kontrollinud kostja krediidivõimelisust, teinud

kõik endast oleneva kostja krediidivõimelisuse teada saamiseks ning ei ole rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuivõrd hageja on tuvastanud, et kostja igakuised

kohustused olid väiksemad, kui kostja sissetulekud.

Hageja esitab tõendina laenutaotlused ja maksehäireregistri väljaõtte. Krediidivõimelisuse

hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse

esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Esialgne võlausaldaja on kostja

sissetulekuid kontrollinud Maksu- ja Tolliametilt: Lepingu nr. XXXX sõlmimise eelselt oli

keskmiseks sissetulekuks 818,38 eurot ning lepingu nr. XXXX sõlmimise eelselt oli keskmiseks

sissetulekuks 893,71 eurot. VÕS § 4034 lg-le 2 omandab esialgne võlausaldaja muuhulgas kostja

varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta taotluses (dtl 64 - 65).

Hageja leiab, et on tõendanud, et on kogutud ja kontrollitud (sh analüüsinud teavet enne

krediidilepingu sõlmimist) kostja majandusliku seisu, s.o sissetulekute, vara ja kohustuste kohta.

Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga

kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul

oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega

võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma. Krediidiandjal ei ole võimalik võtta

krediidivõimekuse hindamisel arvesse andmeid, mis ei ole talle mitte kuidagi kättesaadavad või

nähtavad või mida laenusaajale ei avaldata. Samuti on krediidiandja selgitanud laenulepingust

tulenevaid õiguseid ja kohustusi ning see info on edastatud ka kirjalikult kostjale (laenuleping ja

Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht). Kostja on sõlminud lepingu ja kinnitanud, et

lepingu tingimused on arusaadavad.

2.5. Kostja kohustus lepingust tulenevad kohustused täitma vastavalt lepingus kokku lepitule, kuid

ei täitnud neid tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 05.12.2023 kostjale lepingute

ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks vastavalt VÕS

§ 416 lg-le 1. 27.12.2023 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta,

kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul (dtl 62).

2.6. AS Inbank Finance loovutas 29.12.2023 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group

koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja lisab hagiavaldusele teatise nõuete loovutamisest,

mis saadeti kostjale (dtl 63).

2.7. Laenulepingu XXXX alusel väljastati kostjale laenu summas 1500 eurot ja kostja kohustus

laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostjalt on toimunud laekumisi

laenuandjale põhiosa katteks summas 952,40 eurot, seega on tasumata põhiosa summas 547,60

eurot.

2.8. Laenulepingu XXXX alusel väljastati kostjale laenu summas 800 eurot ja kostja kohustus

laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostjalt on toimunud laekumisi

laenuandjale põhiosa katteks summas 240,04 eurot, seega on tasumata põhiosa summas 559,96

eurot.

Kokkuvõttes on lepingute alusel põhivõlg summas 1107,56 (547,60 + 559,96) eurot.

2.9. Mõlemas lepingus on pooled kokku leppinud intressimäärana 18% aastas. Kostja intressi

tasunud ei ole. Kokkuvõttes on intressivõlgnevus summas 67,35 eurot (32,22 + 35,13), s.h.:

Lepingu nr XXXX alusel on kostjal intressivõlgnevus alates 26. osamaksest, s.o 10.09.2023 kuni

ülesütlemiseni 27.12.2023 summas 32,22 eurot (8,49 + 7,52 + 7,05 + 6,11 + 3,05). Viimane

intressi osamakse on kujunenud 358,90 x 18% / 360 x 17 = 3,05 eurot.

Lepingu nr. XXXX alusel on kostjal intressivõlgnevus alates 14. osamaksest, s.o 15.09.2023 kuni

ülesütlemiseni 27.12.2023 summas 35,13 eurot (8,68 + 8,09 + 8,04 + 7,46 + 2,86). Viimane

intressi osamakse on kujunenud 475,99 x 18% / 360 x 12 = 2,86 eurot.

2.10. Vastavalt 09.07.2021 sõlmitud laenulepingule XXXX on laenusaaja kohustatud tasuma

lepingu haldamisetasu 5,90 eurot kuus. Lepingu ülesütlemise seisuga 27.12.2023 oli kostjal

tasumata 10.09.2023 - 10.12.2023 osamaksete laenuhaldustasud, s.o. 23,60 eurot (4 x 5,90).

Vastavalt 14.07.2022 sõlmitud laenulepingule XXXX ja maksegraafikule on laenusaaja

kohustatud tasuma lepingu haldamisetasu 5 eurot kuus. Lepingu ülesütlemise seisuga 27.12.2023

oli kostjal tasumata 15.09.2023 - 15.12.2023 osamaksete laenuhaldustasud, s.o. 20 eurot (4 x 5).

Tulenevalt eeltoodust on laenuhaldustasu võlgnevus summas 43,60 eurot.

2.11. Lepingute alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 1107,56 eurot lepingu ülesütlemise

päevale järgnevast päevast alates s.o 28.12.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 08.07.2024

lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o 18% kooskõlas

laenulepingu üldtingimuste punktiga 6.1. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab

viivist summas 105,68 eurot (dtl 82).

Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista ka

edaspidine viivis lepingujärgse viivisemääraga 18% aastas alates 09.07.2024 kuni põhinõude

1107,56 euro täitmiseni.

2.12. Laenuandja ja hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud

maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud.

Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist lähtudes VÕS 1132

lõikes 2 sätestatust ja lepingu üldtingimuste punktist 4.6. Lepingust nr XXXX tulenev

sissenõudmiskulude nõue: 04.01.2024 esimese tasulise kirja saatmine 20 eurot, 12.01.2024 teise

tasulise kirja saatmine 5 eurot, 29.01.2024 kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot, muud

makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot, kokku 40 eurot.

Lepingust nr XXXX tulenev sissenõudmiskulude nõue: 04.01.2024 esimese tasulise kirja

saatmine 20 eurot, 12.01.2024 teise tasulise kirja saatmine 5 eurot, 29.01.2024 kolmanda tasulise

kirja saatmine 5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot, kokku 40 eurot.

Sissenõudmisega seotud kulud kokku summas 80 eurot.

2.13. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja

mõista viivise lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Kostja vastuväited

3. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 03.01.2026 isiklikult. Kostjat on kohustatud hagile

vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättetoimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407

tagajärgede eest. Kostja ei ole kirjalikku vastust hagiavaldusele esitanud.

Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi

kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile

vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda

tähtaega on järgitud. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult kättetoimetatud 03.01.2026, seega oli

kohtu poolt määratud vastuse esitamise viimaseks tähtpäevaks 19.01.2026. Kostja ei ole hagile

tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib

tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

5. TsMS § 407 lg 1 mõtte kohaselt saab kohus lugeda kostja poolt omaksvõetuks küll hageja

esitatud faktilised väited, kuid hageja nõude õigusliku põhjendatuse hindamisel tuleb siiski

kontrollida ka hageja nõude arvestuse ning sellega seotud õiguslike väidete vastavust esitatud

dokumentidele. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi

tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb

hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.

6. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku

nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude

loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise

asemele. Hageja on lisanud kostjale adresseeritud teatise nõude loovutamise kohta (dtl 63), mille

kohaselt on Inbank Finance AS 29.12.2023 loovutanud poolte vahel sõlmitud lepingutest

tulenevad nõuded Aktiva Finance Group OÜ-le.

7. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt

tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise

tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel

tähtpäeval. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma

majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti

või laenu. Vaidlus puudub selles, et kostja on füüsiline isik, kes ei tegutse oma majandus- ja

kutsetegevuses, seega on kostja tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses.

8. Hageja on esitanud kostja vastu lepingulise nõude, tuginedes sellele, et kostja S Z on AS-ga

Inbank Finance sõlminud kaks lepingut: 09.07.2021 väikelaenu lepingu nr. XXXX, mille alusel

sai laenu 1500 eurot ja 14.07.2022 väikelaenu lepingu nr. XXXX, mille alusel sai laenu 800 eurot.

Lepingus nr XXXX on krediidi kulukuse määraks 29,1% aastas ning lepingus nr XXXX on

krediidi kulukuse määraks 34,59% aastas. Mõlemas lepingus on intressi määraks 18% aastas.

Viivise määraks on lepingutes samuti 18% aastas. Lepingud on üles öeldud 27.12.2023.

9. Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingutest, mille regulatsioon rajaneb 05.04.1993 direktiivil

93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes. Direktiiv võeti Eesti õigusesse üle

VÕS §-dega 402–421. Euroopa Kohtu praktikast lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata

tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse

küsimust ei tõstata (EKo 17.05.2018, C 147/16 ja EKo 21.12.2016, C 154/15). Samuti on kohtul

kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada

ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (EKo 05.03.2020, C 679/18). Seega peab kohus

ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus kaitseb

tarbijate nõrgemat positsiooni, sest nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi 93/13

mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.

10. Tarbijakrediidilepingu kehtivuse kontrollimiseks tuleb esmalt kindlaks teha, kas tarbijale

antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega

kooskõlas. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava

krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase

kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Riigikohus on

märkinud, et kohus võib menetluses ka omal algatusel ilma vastava vastuväiteta tuvastada tehingu

tühisuse, sest kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei

tunnusta (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-32-06 p 14, 3-2-1-122-08 p 19). Krediidi

kulukuse määr on krediidi kogukulu tarbijale, mis on väljendatud aastase protsendimäärana

kasutusse võetud krediidisummast või krediidi ülempiirist, eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib

kokkulepitud tähtaja jooksul ning et krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi

tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel (VÕS § 406 lg 1). Seega peab

krediidiandja või nõude loovutamise korral tema eriõigusjärglane tooma tarbija vastu

krediidilepingust tulenevate nõuete maksmapanekuks esile, milline on tarbijakrediidilepingust

tulenev krediidi kogukulu tarbijale, ja esitama vajalikud andmed selle kontrollimiseks. Vastasel

juhul ei ole kohtul võimalik kontrollida, kas laenuleping kehtib.

11. Lepingu nr XXXX sõlmimise ajal 09.07.2021 tuli arvestada Eesti Panga poolt avaldatud

tarbimislaenude krediidi kulukuse määraga 18,68% aastas (vt Eesti Panga kodulehelt

https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273/2102), seega peaks VÕS § 4062

lg 1

kohaldumiseks olema krediidi kulukuse määr üle 56,04% aastas. Lepingu krediidi kulukuse määr

29,1% aastas Eesti Panga avaldatud krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude

kulukuse kolmekordset määra ei ületa. Seega leping nr XXXX ei ole VÕS § 4062 lg 1 järgi tühine

krediidikulukuse määra suuruse tõttu.

Lepingu nr XXXX sõlmimise ajal 14.07.2022 oli viimati Eesti Panga poolt avaldatud

tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 16,3% ja selle kolmekordne määr oleks 48,9% aastas.

Lepingu krediidi kulukuse määr 34,59% aastas Eesti Panga avaldatud krediidiasutuste poolt

eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse kolmekordset määra ei ületa. Seega leping nr XXXX

ei ole samuti VÕS § 4062 lg 1 järgi tühine krediidikulukuse määra suuruse tõttu.

12. Tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 1 on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima ka

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis

võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi

maksma (teabe saamise kohustus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust.

13. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate

asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise

kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral

küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet

koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku

suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija

kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des

1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta

omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: 1) tarbija varaline

seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud

füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis,

ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); 2) tarbija varalised kohustused,

sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja

intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud

kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2ja 4); 3) tarbija

varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); 4) tarbija

varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal

puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei

saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal

sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.

Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija

krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet

küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks.

14. Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet

kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg

4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks

aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise

regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et

kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel

on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3).

15. VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul,

kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja võib anda tarbijale krediiti

üksnes juhul, kui krediidivõimelisuse hindamise tulemus osutab, et on tõenäoline, et

krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepinguga nõutavatel tingimustel. Sealjuures ei

saa võlgnevuse tekkimisest iseenesest järeldada, nagu oleks krediidiandja andnud laenu

krediidivõimetule tarbijale, sest teatud asjaolusid ei saa krediidiandja kontrollida ega ette näha, nt

tarbija töötasu vähenemine või kaotus, samuti see, kui tarbija võtab pärast krediidilepingu

sõlmimist uusi finantskohustusi.

16. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta on hageja esitanud üksnes üldistatud

selgitused. Hagiavalduse kohaselt oli kostja keskmiseks sissetulekuks lepingu nr. XXXX

sõlmimise eelselt 818,38 eurot ning lepingu nr. XXXX sõlmimise eelselt 893,71 eurot.

Võimalikke kostja kohustuste andmeid hagis märgitud ei ole. Hageja väitel kontrollis esialgne

võlausaldaja avalikku andmebaasi – maksehäireregistrit ning maksehäireid ei tuvastanud. Kuigi

lepinguid sõlmides on kostja volitanud laenuandjat tegema andmetega tutvumiseks päringuid AS

Pensionikeskus pensioniregistris, ei nähtu nimetatud päringute teostamist või teostamise

võimatust. Hageja on hagis toonud kuvatõmmise Maksu- ja Tolliameti päringust kostja

sissetulekute kohta, kuid nimetatud päringust ei nähtu, mis perioodi kohta see on küsitud ning

päringu vastust ennast ei ole ka hagile lisana lisatud.

17. Kohtu hinnangul võib küll oletada, et laenuandja on kontrollinud kostja sissetulekuid, kuid

esitatud andmetest nähtuvalt ei ole laenuandja piisavalt kontrollinud kostja finantskäitumist ning

kostja igapäevaste tegelike kohustuste suurust. Kostja finantskäitumise kontroll on piirdunud

üksnes maksehäirete kontrollimisega, kuid tuleb arvestada, et finantskäitumist ei iseloomusta

üksnes maksehäireregistrisse jõudnud võlad. Senise maksekäitumise, sissetulekuallika olemuse

ning olemasolevate finantskohustuste, sh nende suuruse ja igakuiste maksete, samuti nende

võimaliku suurenemise mõju arvestamise eesmärk on hinnata, kas laenutaotleja ka oma

isikuomadustest tingituna suudab laene tagasi maksta, st kas tal on selleks vajalik vastutustunne ja

järjepidevus, sh sissetuleku teenimisel. Selleks tuleb krediidiandjal küsida laenutaotlejalt andmeid

ja dokumente. Tallinna Ringkonnakohus on 13.10.2020 otsuses nr 2-18-9977, p-s 12 öelnud, et

ainuüksi kostja täidetud küsimustik, millest nähtus üksnes üldiselt kostja sissetuleku ja

väljamineku suurus, kusjuures täpsustatud ei olnud, milliseid väljaminekuid küsitakse, ei ole

ilmselgelt piisav KAVS § 49 korras krediidivõimelisuse hindamiseks. Samuti ei tähenda piisava

suurusega palk, et inimene käituks vastutustundlikult, st maksaks laene tagasi ning ei võtaks

juurde uusi, ülejõukäivaid laene. Vastutustundlik laenuandja oleks pidanud küsima kostjalt

täiendavaid andmeid (pangakonto väljavõtet) kostja tegelike igakuiste kohustuste suuruse

väljaselgitamiseks. Arvestama peab, et võetud kohustuste pikkuseks oli 3 aastat, mistõttu ka

osamaksete väiksus ei õigusta kostja kohustuste väljaselgitamata jätmist. Puuduvad ka andmed

ülalpeetavate kohta. Hagist ei nähtu, milliseid andmeid pidas krediidiandja piisavalt põhjalikeks,

et mitte nõuda kostjalt täiendavalt pangakonto väljavõtet. Kohtu hinnangul lähtus krediidiandja

käesoleval juhul krediidivõimelisuse hindamiseks üksnes kostja enda poolt esitatud kohustuste

andmetest, mis ei ole aga piisav vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. Tuvastatud

asjaolude pinnalt ei ole kohtul võimalik asuda seisukohale, et laenuandja oleks üles näidanud

vajalikku hoolsust VÕS § 4034 lg 2 mõttes tarbija laenuvõime kontrollimisel ning kohus on

seisukohal, et hageja ei ole kohtule tõendanud vastutustundliku laenamise kohustuse täitmist

selliselt, nagu Riigikohus on selgitanud. Esialgne laenuandja on eiranud VÕS § 4034 lg-s 6

sätestatud kohustust, kuna esitatud asjaolude alusel ei saa teha järeldust, et laenuandja oleks

tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks andmete kogumis analüüsi teostanud ja selle tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Eeltoodud põhjustel puudub kohtul võimalus ka

tuvastada võimalikku kostja poolset tahtlikku teabe esitamata jätmist või teabe võltsimist, mis

välistaks kostja õiguse tugineda VÕS § 4034 lõikele 6 ja välistaks sama sätte lõige 7 kohaldamise.

18. Kohus selgitab kostjale, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ei too kaasa

krediidisaaja (kostja) vabanemist oma lepinguliste kohustuste täitmisest. Samuti ei tähenda

vastutustundliku laenamise põhimõtte võimalik rikkumine automaatselt kahju tekkimist

laenusaajale ning võimalust laenu tagasimaksmist vältida nõuete tasaarvestuse teel.

Privaatautonoomia ehk iseotsustamise õiguse ja lepinguvabaduse põhimõttest tuleneb

vaieldamatult ka see, et isik vastutab oma valikutega kaasnevate tagajärgede eest. Laenusaaja

vastutab oma valikutest tulenevate tagajärgede eest ka juhul, kui pärast laenu võtmist tema

majanduslikud ootused ei realiseeru ja laenu võtmisega kaasnevad laenusaajale negatiivsed

tagajärjed. Vastutustundliku laenamise regulatsiooni mõtteks on vähendada selliste olukordade

tekkimise tõenäosust, samas ei ole regulatsiooni eesmärgiks laenusaaja vastutusvõime

vähendamine.

19. VÕS § 4034 lg-s 7 on sätestatud, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6

sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud

intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid (nt.

lepingutasusid, haldustasusid) tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu tühisus,

vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui

kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast. See tähendab, et

eelnimetatud olukorras seadusest tuleneva keeluga vastuolus oleva tarbijakrediidilepingu puhul on

intressikokkulepe tühine ja poolte kokkulepe asendatakse seaduse alusel seadusjärgse

intressimääraga. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja

muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Sellise arvestuse esitamise

kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg

saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud. Käesoleval juhul on mõlema

lepingu osamaksete lõpptähtajad saabunud, mistõttu on mõlema lepingu kõik osamaksed

muutunud sissenõutavaks ja lepingud igal juhul lõppenud. Samas leiab kohus, et esialgne

võlausaldaja on kehtivalt lepingu 27.12.2023 üles öelnud, kuivõrd kostja oli alates 10.08.2023 ja

15.08.2023 osamaksetest tagasimaksetega viivituses, mistõttu oli võlausaldajal õigus lepingud

üles öelda.

20. VÕS § 4034 lg 7 alusel oli laenuandjal õigus arvestada intressi vaid seadusjärgses määras.

Lepingutes kokkulepitud intressimäär 18% aastas on suurem kui VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär. Seadusjärgne intressimäär alates esimese lepingu sõlmimisest 09.07.2021 kuni

31.12.2022 oli 0% aastas, 01.01.2023 kuni 30.06.2023 oli 2,5% aastas ning alates 01.07.2023 kuni

hagis märgitud intressi arvestuse lõpuni 27.12.2023 4% aastas.

21. Kuivõrd hageja ei too hagis välja kostja poolt tehtud tagasimaksete täpseid andmeid

(kuupäevi, summasid) lähtub kohus hagis toodud andmetest ja väikelaenu lepingute

maksegraafikutest (dtl 40 ja 55).

21.1. Arvestades, et kuni 31.12.2022 oli seadusjärgne intress 0% ning lepingu haldustasu tasumise

kohustust samuti ei ole, siis tuleb lepingu nr XXXX osamaksed perioodil 10.08.2021 –

10.12.2022 kokku summas 1026,29 eurot (17 x 60,37) ja lepingu nr XXXX osamaksed perioodil

15.08.2022 – 15.12.2022 kokku summas 170,30 eurot (5 x 34,06) lugeda tasutuks üksnes

põhinõude katteks. Seega oli 01.01.2023 seisuga lepingu nr XXXX põhinõude jäägiks 473,71

eurot (1500 – 1026,29) ja lepingu nr XXXX põhinõude jäägiks 629,70 eurot (800 – 170,30).

21.2. Arvestades maksegraafikujärgseid tasumisi (mida hagi kohaselt kostja tasus kuni 10.08.2023

osamakseni ja mille igakuine osamakse oli 60,37 eurot) on lepingu nr XXXX seadusjärgse intressi

arvestus

alates

01.01.2023

kuni

27.12.2023

järgmine

(vt.

https://viivisekalkulaator.ee/calculator/interest):

Põhinõue

Periood

Arvestatud intress

Tasutud

põhinõude

katteks

Tasutud

intressi

katteks

473,71 eurot

01.01. – 10.01.2023

0,32 eurot

60,05 eurot

0,32 eurot

413,66 eurot

11.01. - 10.02.2023

0,88 eurot

59,49 eurot

0,88 eurot

354,17 eurot

11.02. – 10.03.2023

0,68 eurot

59,69 eurot

0,68 eurot

294,48 eurot

11.03. – 10.04.2023

0,63 eurot

59,74 eurot

0,63 eurot

234,74 eurot

11.04. – 10.05.2023

0,48 eurot

59,89 eurot

0,48 eurot

174,85 eurot

11.05. – 10.06.2023

0,37 eurot

60 eurot

0,37 eurot

114,85 eurot

11.06. – 10.07.2023

0,28 eurot

60,09 eurot

0,28 eurot

54,76 eurot

11.07. – 10.08.2023

0,19 eurot

60,18 eurot

0,19 eurot

0 eurot

11.08. – 27.12.2023

0 eurot

0 eurot

KOKKU

3,83 eurot

3,83 eurot

Seega on lepingu ülesütlemise seisuga 27.12.2023 kostja tasunud nii lepingu XXXX seadusjärgse

intressi kui ka kogu põhinõude (sj on enammakstud summaks 5,42 eurot). Arvestades eeltoodut

jääb rahuldamata lepingu XXXX alusel nii põhinõue 547,60 eurot, intressinõue 32,22 eurot,

haldustasu nõue 23,60 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise nõue kui ka edaspidise viivise

nõue. Põhjendatud ei ole ka võla sissenõudmiskulud 40 eurot, kuivõrd kostjal puudus lepingu

lõppemise seisuga võlgnevus.

21.3. Arvestades maksegraafikujärgseid tasumisi (mida kostja hagi kohaselt tasus kuni 15.08.2023

osamakseni ja mille igakuine osamakse oli 34,06 eurot) on lepingu nr XXXX seadusjärgse intressi

arvestus

alates

01.01.2023

kuni

27.12.2023

järgmine

(vt.

https://viivisekalkulaator.ee/calculator/interest):

Põhinõue

Periood

Arvestatud intress

Tasutud

Tasutud

põhinõude

katteks

intressi

katteks

629,70 eurot

01.01. – 15.01.2023

0,65 eurot

33,41 eurot

0,65 eurot

596,29 eurot

16.01. - 15.02.2023

1,27 eurot

32,79 eurot

1,27 eurot

563,50 eurot

16.02. – 15.03.2023

1,08 eurot

32,98 eurot

1,08 eurot

530,52 eurot

16.03. – 15.04.2023

1,13 eurot

32,93 eurot

1,13 eurot

497,59 eurot

16.04. – 15.05.2023

1,02 eurot

33,04 eurot

1,02 eurot

464,55 eurot

16.05. – 15.06.2023

0,99 eurot

33,07 eurot

0,99 eurot

431,48 eurot

16.06. – 15.07.2023

1,15 eurot

32,91 eurot

1,15 eurot

398,57 eurot

16.07. – 15.08.2023

1,35 eurot

32,71 eurot

1,35 eurot

365,86 eurot

16.08. – 15.09.2023

1,24 eurot

0 eurot

0 eurot

365,86 eurot

16.09. – 15.10.2023

1,20 eurot

0 eurot

0 eurot

365,86 eurot

16.10. – 15.11.2023

1,24 eurot

0 eurot

0 eurot

365,86 eurot

16.11. – 15.12.2023

1,20 eurot

0 eurot

0 eurot

365,86 eurot

16.12. – 27.12.2023

0,48 eurot

0 eurot

0 eurot

KOKKU

14 eurot

8,64 eurot

Seega lepingu lõppemise seisuga 27.12.2023 on kostja tasumata lepingu nr XXXX põhinõue

summas 365,86 eurot ja intressid 5,36 eurot (14 – 8,64), mis kuuluvad kostjalt väljamõistmisele.

Rahuldamata jääb lepingu nr XXXX alusel põhinõue 194,10 eurot (559,96 – 365,86), intressinõue

29,77 eurot (35,13 – 5,36) ning haldustasu nõue 20 eurot.

22. Kohus selgitab, et VÕS § 4034 lg-st 7 tulenevalt ei võlgne kostja laenuandjale muid

laenulepinguga seotud tasusid (nt lepingutasu), kuid kostja ei vabane makseviivitusest tekkinud

viivise tasumise kohustusest. Hageja palub kostjalt välja mõista viivised alates lepingu

ülesütlemise päevale järgnevast päevast 28.12.2023 kuni hagi esitamiseni 08.07.2024

lepingujärgse viivisemääraga 18% aastas.

23. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine

või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui

võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s

94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud

kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist

kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni

põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla

summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

24. Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral ei saa säilida õigus nõuda

lepingujärgset viivist kui tarbijakrediidilepingus kokku lepitud viivisemäär on seotud

lepingujärgse intressimääraga ning viimane asendub vastutustundliku laenamise kohustuse

rikkumise korral seadusjärgse intressimääraga (sel juhul on viivisemäär samuti seadusjärgne

intressimäär). Praegusel juhul on kostja ja hageja mõlemas lepingus kokku leppinud viivise

määras 18% aastas ning Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punkti 3 kohaselt võib

maksega hilinemise korral krediidiandja nõuda viivist lepingujärgses intressimääras, kuid mitte

vähem kui seadusjärgse tarbijakrediidi viivise määras. Seega on krediidiandja sidunud

viivisemäära intressimääraga. Lähtudes eeltoodust on põhjendatud rahuldada hageja nõue VÕS §

113 lg 1 kohases seadusjärgses viivisemääras, s.o VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas. Seaduses sätestatud viivisemäär oli perioodil 28.12.2023 –

31.12.2023 12% aastas 01.01.2024 - 30.06.2024 12,5% aastas, 01.07.2024 – 31.12.2024 12,25%

aastas, 01.01.2025 – 30.06.2025 11,15% aastas, 01.07.2025 kuni käesoleva ajani on see 10,15%

aastas.

25. Arvestades rahuldatud põhinõude suurust peab kohus põhjendatuks viivist perioodil

28.12.2023 - 08.07.2024 lepingu nr XXXX tasumata põhinõudelt 365,86 eurolt summas 24,20

eurot (vt. viivisekalkulaator.ee). Seega jääb rahuldamata hageja sissenõutavaks muutunud

viivisenõue kokku summas 81,48 eurot (105,68 – 24,20).

26. Kuivõrd TsMS § 367 teisest lausest tulenevalt tuleb kohtul välja mõista viivis kindla summana

kuni otsuse tegemiseni, arvestab kohus edaspidise sissenõutavaks muutunud seadusjärgse viivise

tasumata põhinõudelt 365,86 eurolt alates 09.07.2024 kuni otsuse tegemiseni 02.06.2026 (k.a),

mis teeb 76,07 eurot (vt viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt hageja kasuks

väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivised 02.06.2026 seisuga kokku 100,27 eurot

(24,20 + 76,07)

27. Arvestades hageja taotlust ja juhindudes TsMS §-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele ka

edasiulatuv seadusjärgne viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras tasumata

põhinõude jäägilt alates 03.06.2026 kuni põhinõude 365,86 euro tasumiseni. Lähtudes

kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada

põhivõlgnevuse suurust ehk edaspidine arvestatav viivis ei tohi ületada 265,59 eurot (365,86 –

100,27).

28. Hageja on palub viitega VÕS § 1132 lg 2 kõigile punktidele sissenõudmiskulude hüvitise

väljamõistmist kostjalt. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ei välista hüvitise

nõudmist sissenõudmiskulude eest, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid

õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks.

28.1. Kuivõrd kostja oli lepingu ülesütlemise seisuga tasunud lepingu nr XXXX põhivõlgnevuse,

ei kuulu rahuldamisele nimetatud lepingu alusel esitatud sissenõudmiskulude nõue (vt. lahendi p.

21.2). Lepingu nr XXXX osas märgib hageja, et tasulised meeldetuletuskirjad on saadetud

04.01.2024 - 20 eurot, 12.01.2024 - 5 eurot, 29.01.2024 - 5 eurot ja muud makseviivitusega

tekkinud kulud 10 eurot, kokku 40 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud on rahuldada hageja võla

sissenõudmiskulude nõue VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel osaliselt üksnes edastatud

meeldetuletuskirjade eest, s.o. summas 25 eurot (15 + 5 +5).

28.2. Kohtu hinnangul ei ole hageja piisavalt põhjendanud ega tõendanud muude kulude

kandmist, mis jäävad samuti rahuldamata. Võimalike muude kulude tekkimist ja selle ulatust tuleb

tõendada s.t. kulud peavad olema reaalselt kantud. Hageja nimetab, et on teinud nõude andmete

töötlemise ja kontrollimise kulusid, otsinud kontaktandmeid ja teinud päringuid, vastanud

võlgnikule, teinud võlgnikule kõnesid ja kandnud võlanõude avaldamise kulu, kuid nimetatud

toimingute eest kulude kandmist esitatud materjalidest ei nähtu. Kohus selgitab hagejale, et sättes

viidatud ülempiir ei ole fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär, nagu VÕS §

1131 lõikes 1 sätestatu, mistõttu peab hageja kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama. Lähtuda

ei saa ainuüksi eeldusest, et kuna tarbija on jäänud maksete tasumisega võlgnevusse, siis ilmselt

on hagejal tekkinud kulusid, mille saaks tarbijalt ilma kulusid täpsemalt põhjendamata ja

sisustamata sisse nõuda. Seadusandja ongi kehtestanud esimese meeldetuletuskirja eest suurema

ülempiiri, et osaliselt hüvitada ka võlausaldaja üldkulusid. Seega jäävad rahuldamata

sissenõudekulud kokku 55 eurot (80 – 25).

29. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

Menetluskulud

30. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt

maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

31. Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas 1404,19

eurot. Kohus jätab otsusega rahuldamata hageja nõuded summas 983,77 eurot ehk 70% ulatuses.

Eeltoodut arvestades peab kohus TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud

30% ulatuses kostja ja 70% ulatuses hageja kanda.

32. Hageja palub kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 315 eurot. Hageja on tasunud

nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Kohus on seisukohal, et

tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vältimatult vajaliku kulutusega nõude

esitamisel, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada vastavalt menetluskulude jaotusele 30%

ulatuses ehk summas 94,50 eurot.

33. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista TsMS § 4842 tulenev maksekäsu kiirmenetluse

avalduse koostamise kulu 20 eurot, õigusabikulud summas 676 eurot (käibemaksuta) ning viivise

menetluskuludelt. Esindaja on osutanud õigusabi 4 tundi, hinnaga 169 eurot/tund (käibemaksuta).

Tehtud toiminguteks on täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs, hagiavalduse

ettevalmistamine ja koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine

kohtule. Kohus leiab, et hageja õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele osaliselt.

34. TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud, mistõttu

kohus rahuldab hageja nõude maksekäsu kiirmenetluse kulu (TsMS § 484²) väljamõistmiseks

kostjalt vastavalt menetluskulude jaotusele summas 6 eurot (30% 20 eurost).

35. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja

kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus.

TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga

on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele.

Lepingulise esindaja tasu hüvitamise mõistlikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada nii

lepingulise esindaja ajakulu esindamiseks kulunud toimingute tegemiseks, tunnitasu suurust, aga

ka asja olemust ja hinda. Sealjuures saab ajakulu põhjendatust hinnates arvestada seda, milliseid

toiminguid on esindaja teinud ning kas nende toimingute tegemiseks kulunud aeg on põhjendatud.

36. Menetluskulude nimekirja kohaselt (õigusabikulude arvet ei ole kohtule esitatud) on hageja

lepingulise esindaja esindustasu suuruseks 169 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Kohus

leiab, et nimetatud suuruses esindaja teenuse eest küsitav tunnitasu võiks olla põhjendatud

keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi

ei ole keerukas ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud

tunnitasu suuruseks 120 eurot ilma käibemaksuta, mis on kohtu hinnangul keskmine juristi

õigusteenuse eest makstav tasu. Kohus märgib, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta

peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele

järelevalvele. Seda nõuet mitte-advokaadist esindajate puhul ei ole. Kohus ei ole seotud

teenuseosutaja enda poolt kehtestatud hinnakirjaga.

37. Hageja märgib, et lepinguline esindaja osutas teenust 4 h ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva

hagi puhul on ilmselgelt ja üldteadaolevalt tegemist hagejaga, kes käesoleva hagiga sarnaseid

trafaretseid hagisid, milles erinevate kostjate puhul tuleb sisuliselt muuta vaid andmeid lepingu

sõlmimise kuupäeva osas ning muuta lepingust tulenevate summade suurusi, esitab kohtutesse

märkimisväärsel hulgal. Kohus leiab, et tegemist on tavapärase õigusvaidlusega, mis

õigusharidusega esindajalt eelduslikult ülemäärast aega ei nõua. Antud asjas ei ole toimunud

sisulist vaidlust, esindaja ei ole pidanud osalema istungitel, ei ole pidanud tutvuma vastaspoole

vastuväidetega. Hageja on koostanud vaid hagiavalduse. Kohus ei pea usutavaks, et sellise hagi

koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei

ole esindajal vaja lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul

samad. Lisaks eeltoodule kasutab hageja sarnaseid trafaretseid põhjendusi vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimise kohta arvukates tsiviilasjades. Seega pole tegemist ülemäära

keeruka ja mahuka tsiviilasjaga. Arvestades eeltoodut peab kohus vajalikuks ja mõistlikuks

ajakuluks 2,5 tundi ehk õigusabikulud on põhjendatud vastavalt menetluskulude jaotusele summas

90 eurot (käibemaksuta) (2,5 x 120 eurot x 30%).

38. Kokkuvõttes kuulub kostjalt väljamõistmisele menetluskuluna 190,50 eurot (riigilõiv 94,50

eurot + maksekäsu kiirmenetluse kulu 6 eurot + õigusabikulu 90 eurot).

39. Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et

kostjal menetluskulud puuduvad. Kohus jätab kostja menetluskulud nende puudumise tõttu seega

kindlaks määramata.

40. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on

taotlenud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse.

41. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marika Leimann

Kohtunik