2-25-15412/17 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Susann Liin

Määruse tegemise aeg ja koht

Tartu, 1. juuni 2026

Tsiviilasja number

2-25-15412

Tsiviilasi

AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali avaldus

Z.C ja S.K vastu kahju väljamõistmiseks

Menetlustoiming

Tsiviilasja menetlusse võtmine, puudutatud

isikutelt kirjaliku vastuse nõue

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja

AB

“Lietuvos

draudimas“

(registrikood 110051834) AB „Lietuvos

draudimas“ Eesti filiaali kaudu (registrikood

12831829, e-post lepinguline esindaja Arvi

Luhakooder (e-post

Puudutatud isik Z.C (isikukood XXX, elukoht

XXX 31–15, XXX-i , e-post

Puudutatud isik S.K (isikukood XXX, elukoht

XXX 31–15, XXX-i, e-post

Puudutatud isik AAS BTA Baltic Insurance

Company (Eesti filiaali kaudu) (registrikood

11223507, asukoht Lõõtsa tn 2b, XXX ),

lepinguline esindaja Marek Aunver (e-post

Kohtuistungi toimumise aeg

01.06.2026

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu AB “Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) 01.06.2026

loobumine S.K vastu esitatud avaldusest.

2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-25-15412 menetlus ning kinnitada AB “Lietuvos

draudimas“ (Eesti filiaali kaudu), Z.C ja AAS BTA Baltic Insurance Company

(Eesti filiaali kaudu) vahel 01.06.2026 sõlmitud kompromiss, mille tingimused on

järgmised:

2.1. Z.C kohustub tasuma AB-le “Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) 650

eurot, millest 250 eurot on avaldaja lepingulise esindaja kulud ja 400 eurot

kompromissisumma põhinõude kohta.

2.2. Z.C kohustub tasuma p-s 2.1 nimetatud summa AB-le “Lietuvos draudimas“

(Eesti filiaali kaudu) igakuiste 100 euro suuruste osamaksetena hiljemalt iga

kuu 19. kuupäevaks. Esimene makse tuleb teha 19.06.2026.

2.3. Z.C kohustub tasuma p-s 2.2 nimetatud osamaksed AB “Lietuvos

draudimas“ Eesti filiaali nimel avatud arvelduskontole nr

EE821010220091351017 selgitusega „1315804-al“.

2.4. AB “Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) loobub avaldusest S.K vastu.

2.5. AAS BTA Baltic Insurance Company (Eesti filiaali kaudu) kohustub tasuma

hiljemalt 19.06.2026 Z.C-le 200 eurot, mis on osa p-s 2.1 nimetatud

kompromissisummast põhinõude kohta.

2.6. AB “Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) palub tagastada pool

hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust ehk 25 eurot AB “Lietuvos

draudimas“ Eesti filiaali nimel avatud arvelduskontole nr

EE821010220091351017 selgitusega „1315804-al“.

2.7. Menetlusosalised lepivad kokku, et ülejäänud menetluskulud jäävad

menetlusosaliste endi kanda.

2.8. Menetlusosalised loobuvad kokkuleppel määruskaebuse esitamise õigusest.

3. Menetlusosalised on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad menetlusosaliste

endi kanda. Jätta S.K menetluskulud tema enda kanda. Hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

4. Rahuldada AB “Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) 01.06.2026 poole

hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamise taotlus. Kanda käesoleva

määruse jõustumisel 25 eurot AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali nimel

avatud arvelduskontole nr EE821010220091351017 selgitusega „1315804-al“.

5. Toimetada määrus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 661 lg 4 ja menetlusosaliste

vahel sõlmitud kompromissilepingu tõttu määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Avaldaja AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu

(avaldaja) esitas 17.09.2025 avalduse Z.C (puudutatud isik I) ja S.K (puudutatud isik II)

vastu, milles palus puudutatud isikutelt I ja II välja mõista 8186 eurot 40 senti tulenevalt

sellest, et avaldaja hüvitas kahjustatud isikule kindlustusandjana veeavarii tõttu tekkinud

kahju ning tal on tekkinud sellest tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 kohaselt

tagasinõue kahju põhjustanud isikute vastu.

Avalduse kohaselt toimus 29.03.2025 veeavarii, mille tagajärjel sai Alasi 31–12 korteriomand

(korter) veekahjustuse. Kahjustatud korteri omanik Evelin Sell (kindlustusvõtja) oli sõlminud

korteri kindlustamiseks avaldajaga kindlustuslepingu nr 579077894. Kindlustusvõtja andis

29.03.2025 kella 20.00 paiku avaldajale kindlustusjuhtumist teada. Vannitoas ja tualettruumis

vettis lagi läbi, vesi voolas ka seintel ja laest imbus igale poole, veekahjusid said ka koridor,

köök ja torude püstak. Veekahju tulenes korteriomandist Alasi 31–15, mille omanikud on

puudutatud isikud I ja II. Puudutatud isik I selgitas, et veekahju tekkis, sest laps pani

tualetipotti liiga palju paberit ning kuivõrd vesi jäi ka jooksma, tuli vesi üle poti ääre ning

hakkas alla korrusele valguma. Kahjustatud korteri vaatas üle Rismar OÜ, kahjustatud oli

vannituba, esik ja köök. Rismar OÜ tegi korteri remondiks hinnapakkumise 6627 eurot 40

senti, mis oli avaldaja hinnangul mõistlik. Rismar OÜ tegi kahjustatud korteris remondi ning

esitas avaldajale selle eest arve, avaldaja tasus remonditööde tegijale 6527 eurot 40 senti, 100

eurot oli kindlustusvõtja omavastutus. Korteri remondi ajal üüris kindlustusvõtja ajutise

elukoha, mille üürikulu oli 1659 eurot 28.04.2025–18.05.2025 eest. Avaldaja hüvitas

üürikuluna kindlustusvõtjale 1659 eurot. Avaldaja esitas 28.05.2025 puudutatud isikute vastu

nõude, milles palus neil tasuda 8186 eurot ja 40 senti kindlustusandja regressinõude

täitmiseks ning palus kahju hüvitada hiljemalt 11.06.2025. Puudutatud isikud kahju ei

hüvitanud.

Avaldaja hinnangul on puudutatud isikud I ja II rikkunud korteriomandi- ja

korteriühistuseaduses (KrtS) sätestatud kohustust. KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik

kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma

tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad

mõjud. Kindlustusvõtjal tekkis seega puudutatud isikute vastu VÕS § 115 lg 1 kohaselt kahju

hüvitamise nõue, mis on VÕS § 492 lg 1 järgi avaldajale üle läinud.

Avaldaja palus puudutatud isikutelt I ja II välja mõista:



8186 eurot 40 senti põhivõlg



viivis põhivõlalt seisuga 17.09.2025 227 eurot 36 senti



VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis põhivõlalt alates 18.09.2025 kuni

põhivõla täieliku tasumiseni



avaldaja menetluskulud



VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis avaldaja menetluskuludelt alates

menetluskulu väljamõistmise otsuse jõustumisest kuni menetluskulu täieliku

tasumiseni.

2. Tartu Maakohus võttis 09.10.2025 määrusega avalduse menetlusse ja andis puudutatud

isikutele tähtaja 21 päeva, et avaldusele kirjalikult vastata. Puudutatud isik I esitas 19.10.2025

kohtule avalduse AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaali (registrikood 11223507)

(puudutatud isik III) kaasamiseks kuna kindlustusjuhtumi osas on tekkinud vaidlus hüvitamise

üle. Kohus kaasas menetlusse AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaali, andes

tähtaja 21 päeva, et esitada kohtule seisukoht avalduse ja puudutatud isiku vastuse kohta.

2.1. Puudutatud isik I esitas kohtule 30.10.2025 vastuväite avaldaja nõudele. Puudutatud isik

selgitas, et kahjuavaldus esitati mõlema korteri kindlustusandjale ning puudutatud isik eeldas,

et menetlus toimub kindlustusandjate vahel. 28.05.2025 sai puudutatud isik avaldaja

kahjunõude summas 8186 eurot 40 senti, mille puudutatud isik edastas 03.06.2025 oma

korteri kindlustusandjale. 09.10.2025 sai puudutatud isik teada, et avaldaja on esitanud tema

suhtes kohtule avalduse, nõudes summat 8941,12 eurot.

Puudutatud isik võttis samal päeval ühendust enda kindlustusandjaga, kes kinnitas, et juhtum

on nende poolt käsitletud ja hüvitamisele kuulub 7217 eurot 40 senti. Hüvitatav summa oli

väiksem kuna korteri taastamistööd kestsid 10 päeva, mistõttu oli põhjendatud 10 päeva

asenduspinna üürikulu, mitte 21 päeva. 10.10.2025 laekus puudutatud isiku kontole 7217

eurot 40 senti, mille ta samal päeval koos 100 euro suuruse omavastutusega kandis avaldajale.

Samal päeval pöördus ka puudutatud isiku korteri kindlustusandja kirjalikult avaldaja poole,

paludes põhjendust, miks nõutakse täissummat, kuigi põhjendatud kahju oli väiksem.

Avaldaja vastas, et kui on vastuväiteid, siis tuleb need esitada kohtusse ning rohkem koostööd

ei järgnenud. Puudutatud isik leiab, et menetluse algatamine tema vastu on põhjendamatu

kuna ta on käitunud korrektselt ja täitnud kõik seadusest ning kindlustuslepingust tulenevad

kohustused. Samuti pole ta ühtegi meeldetuletust ega hoiatust avaldajalt 28.05-09.10.2025

saanud. Puudutatud isik palub kohtul jätta avaldus rahuldamata ja tunnistada, et tema poolt on

põhjendatud kahjusumma täies ulatuses tasutud 10.10.2025 ( summas 7217,40 eurot + 100

eurot omavastutus) ning jätta menetluskulud avaldaja kanda kuna need ei ole tekkinud

puudutatud isiku tegevusest. Puudutatud isik II tähtaegselt avaldusele ei vastanud.

2.2. Puudutatud isik III esitas 05.11.2025 kohtule vastuse ja seisukoha. Avaldaja saatis

28.05.2025 puudutatud isikule III tagasinõude ja kahjuga seotud materjalid. Materjalide

kohaselt oli korteri remondipakkumine 6627 eurot 40 senti ning korteri elanike ajutise

elukoha üürikulu 1659 eurot. Avaldaja palus hüvitise tasuda hiljemalt 11.06.2025, nõudega

mittenõustumisel sooviti vastuväiteid saada seitsme päeva jooksul ning küsimused,

vastuväited paluti saata avaldaja esindajale.

Puudutatud isik III pöördus 02.06.2025 avaldaja poole päringuga asenduskorteri põhjendatuse

ja perioodi kohta. Avaldaja vastas päringule 03.06.2025, milles teatas, et klient kasutas

remondi ajaks asenduspinda perioodil 28.04.2025–19.05.2025. Samal päeval paluti täpsustada

taastustööde perioodi, millele avaldaja teatas 04.06.2025, et taastustööde periood oli

05.05.2025–14.05.2025. Puudutatud isik III andis teada, et nende hinnangul on põhjendatud

asenduspinna hüvitis 10 päeva eest ehk 790 eurot, ta ootas avaldaja vastust vastuväitele, kuid

seda ei laekunudki. Puudutatud isik III tegi 09.10.2025 otsuse, millega luges avaldaja hüvitise

nõude osaliselt põhjendatuks ning puudutatud isiku I kontole tasuti 7217 eurot 40 senti, oma

vastutus oli 200 eurot.

Poolte vahel puudub vaidlus 29.03.2025 toimunud kahjujuhtumi üle, samuti pole vaidlust

selles, et tegemist on kindlustusjuhtumiga. Arvestades, et kahju toimus 29.03.2025, kuid

kahjustatud isikud kolisid asenduspinnale alles 28.04.2025, on tõendatud, et kahjustada

saanud korter oli elamiskõlblik kuni remondi alustamiseni kuni 05.05.2025. On

põhjendamatu, et avaldaja nõuab asenduspinna hüvitist 28.04.2025–14.05.2025 kui korteris

tehti remonti perioodil 05.05.2025–14.05.2025. Avaldaja oli teadlik sellest, et kahju

põhjustajal on sõlmitud kodukindlustuse leping ning selleks, et ära hoida tulevikus tekkida

võivaid arusaamatusi kahju hüvitamise osas, oleks avaldaja saanud enne kulude kandmist

hüvitatavad summad puudutatud isikuga III kooskõlastada. Selline on mõistlik tava

kindlustusseltside omavaheliste nõuete lahendamisel. Selle asemel hüvitas avaldaja kahjud

oma äranägemise järgi ning eeldas, et otsus on põhjendatud ning tuleb välja nõuda kahju

põhjustajalt. Selline käitumine ei ole mõistlik ega heatahtlik.

Kuna avaldaja esindaja ei reageerinud kahjukäsitleja vastuväitele, siis on tegemist avaldaja

enda venitamisega nõude rahuldamiseks. Seega ei ole avaldaja viivisenõue põhjendatud.

Puudutatud isikud esitasid avaldajale kahjunõude laekumisel sisulised vastuväited kahju

ulatusele tähtaegselt. Avaldaja ei vastanud talle esitatud vastuväitele ning venitas nõude

lahendamisega, eesmärgiga nõuda täiendavalt viiviseid. Puudutatud isik I on kahjud

põhjendatud ulatuses tasunud mõistliku aja jooksul ning täiendavate põhjendamatute kahjude

nõue tuleb jätta rahuldamata. Samuti on avaldaja kohtukulude kandmine avaldaja enda valik

ning väljamõistmine ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Avaldajal olid kõik

võimalused, et nõue lahendada kohtuväliselt.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus lahendab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kohaselt hagita

menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist

ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja

kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi. Kohus vaatab

TsMS § 477 lg 1 kohaselt hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita

menetluse kohta sätestatud erisusi.

Kohus märgib, et pooled võivad TsMS § 430 lg 1 kohaselt kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega

ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi

tingimused. Kohus ei kinnita TsMS § 430 lg 3 järgi kompromissi, kui see on vastuolus heade

kommete või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui seda ei ole võimalik täita.

Hagita menetluses võivad menetlusosalised TsMS § 477 lg 6 kohaselt sõlmida kompromissi

juhul, kui nad saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada.

4. Kohus leiab, et poolte kohtuistungil sõlmitud kompromiss vastab TsMS § 430 lg-tes 2 ja 3

sätestatud nõuetele, see ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ega riku olulist

avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul on õigus täpsustada kompromissi

sõnastust selle sisu muutmata. Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja lõpetada

tsiviilasja nr 2-25-15412 menetlus TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt. Kohus selgitas kohtuistungil

kompromissi kinnitamise tagajärgi. TsMS § 432 näeb ette, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa

hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama

hagieseme üle, kompromissi tagajärjed on samad nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega.

Kompromissi kinnitamise määrus on täitedokument. Menetlusosalised kinnitasid

kohtuistungil, et on teadlikud kompromissi kinnitamise tagajärgedest.

Avaldaja loobus kohtuistungil TsMS § 429 lg 1 ja § 477 lg 1 kohaselt avaldaja vastu esitatud

avaldusest, kohus lõpetab puudutatud isiku II vastu esitatud avalduse osas menetluse

käesoleva määrusega TsMS § 428 lg 1 p 3 ja § 431 kohaselt. Menetlusosalised on TsMS §

661 lg-st 4 lähtudes kokku leppinud, et määruskaebuse esitamise tähtaeg on üks päev alates

määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Kuivõrd kohus võtab avaldaja

loobumise vastu ja avaldaja on kaebeõigusest loobunud, ei saa ka loobumise kohta

määruskaebust esitada.

5. Pooled kannavad kompromissi sõlmimise korral TsMS 168 lg 3 järgi oma menetluskulud

ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissist nähtuvalt on pooled kokku leppinud,

et menetluskuludest 250 eurot jääb puudutatud isiku kanda ning ülejäänud menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda. Kohus jätab puudutatud isiku II menetluskulud TsMS § 168 lg-te

3–5 kohaselt tema enda kanda. Kohus märgib eeltoodut arvestades, et hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

6. Kohus leiab, et TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tuleb rahuldada avaldaja taotlus tagastada

talle kompromissi sõlmimise tõttu pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust. Kohus

määrab TsMS § 150 lg 4 järgi, et käesoleva määruse jõustumisel tuleb kanda 25 eurot AB

“Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali nimel avatud arvelduskontole nr EE821010220091351017

selgitusega „1315804-al“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtunik

Susann Liin