2-25-569/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Dina Tali

Otsuse tegemise aeg ja koht

01. juuni 2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-569

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi A Fi vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

1602 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479),

esindaja F V

Kostja A F (isikukood xxx)

Asja läbivaatamise viis

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagiavaldus A Fi vastu osaliselt.

2. Välja mõista A Filt Aktiva Finance Group OÜ kasuks AS xxx ja A Fi vahel 18.10.2022

sõlmitud järelmaksuga müügilepingust nr xxx tulenev perioodil 15.05.2023 kuni

15.04.2026 sissenõutavaks muutunud osamaksete võlgnevus 893,57 eurot, millest

tasumata krediidisumma on 829,32 eurot ja intress 64,25 eurot.

3. Välja mõista A Filt Aktiva Finance Group OÜ kasuks AS xxx ja A Fi vahel 18.10.2022

sõlmitud järelmaksuga müügilepingust nr xxx tulenev tulevikus sissenõutavaks

muutuvad osamaksed kogusummas 165,68 eurot (163,96 eurot põhiosa ja 1,72 eurot

arvestatud intress) järgmise graafiku alusel:

Maksetähtpäev

Krediidisumma

jääk

Krediidisumma

tagasimakse

Intress

Osamakse

15.05.2026

163,96

23,44

0,43

23,87

15.06.2026

140,52

23,44

0,37

23,81

15.07.2026

117,08

23,44

0,31

23,75

15.08.2026

93,64

23,44

0,25

23,69

15.09.2026

70,20

23,44

0,18

23,62

15.10.2026

46,76

23,44

0,12

23,56

15.11.2026

23,32

23,32

0,06

23,38

4. Välja mõista A Filt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis igale osamaksele

järgnevast päevast vastavalt maksegraafikule võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

5. Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata.

6. Jätta menetluskulud poolte kanda võrdsetes osades.

7. Kostjal rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

8. Määrata hageja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks 615 eurot ja mõista

menetluskulude jaotusest lähtuvalt kostjalt hageja kasuks välja 307,50 eurot.

9. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda viivist võlaõigusseaduse

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni

täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus

võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas Harju Maakohtule hagi A Fi (kostja) vastu võla

nõudes.

2. Hageja palub mõista A Filt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 1083,35 eurot, intressi 53,82

eurot, sissenõudmiskulu 50,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 254,17 eurot; mõista

kostjalt hageja kasuks välja viivis alates 14.01.2025 kuni põhinõude täieliku täitmiseni

lepingujärgses määras 0,04% päevas; jätta menetluskulud kostja kanda ja mõista kostjalt

hageja kasuks välja menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

kuni menetluskulude tasumiseni.

3. Hagist nähtuvalt sõlmis kostja xxx-ga (müüja) müügilepingu kauba maksumusega 1125 eurot

ostmiseks. Kostja sai xxx kauba ostmiseks krediidisumma 1125 eurot, mille kohustus

igakuiste osamaksetega 39,02 eurot kuus (v.a esimene makse 53,18 eurot ja viimane makse

39,12 eurot) 48 kuuks intressimääraga 15,90% aastas ehk 0,04% päevas. Lepingutasu on

19,90 eurot, krediidi kulukuse määr 30,86% ja krediidisumma tagastamise periood

15.12.2022 kuni 15.11.2026.

4. Kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Esialgne võlausaldaja

saatis 07.06.2023 kostjale ülesütlemise teate lepingu erakorralise ülesütlemise kohta seisuga

01.06.2023.

5. xxx (esialgne võlausaldaja) teavitas 22.05.2024 kostjat nõude loovutamisest.

6. Hagiavalduse kohaselt on krediidiandja 18.10.2022 sõlmitud järelmaksuga müügilepingust

tuleneva 1125 euro suuruse krediidisumma andmisel kostja krediidivõimelisuse hindamisel

lähtunud kostja laenutaotluses (igakuised sissetulekud 1800 eurot, kohustused 300 eurot) ja

maksehäireregistris (kehtivad maksehäired puudusid taotluse esitamise ajal) avaldatud

andmetest.

7. Hageja esitas kohtule ümberarvutuse juhuks, kui kohus tuvastab, et esialgne võlausaldaja ei

ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Alternatiivse, ehk ümberarvestatud nõude

kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud osamaksed perioodil

15.05.2023 kuni 15.04.2026 kokku summas 893,57 eurot, millest tasumata krediidisumma

tagasimakse on 829,32 eurot ja VÕS § 94 lg 1 alusel arvestatud intress 64,25 eurot. Lisaks

palub hageja TsMS § 369 alusel alternatiivselt välja mõista tulevikus sissenõutavaks

muutuvad osamaksed perioodil 15.05.2026 kuni 15.11.2026 kokku summas 165,68 eurot,

millest krediidisumma tagasimakse on 163,96 eurot ja VÕS § 94 lg 1 alusel arvestatud intress

1,72 eurot. Kokku 1059,25 eurot, millest kohtule vastuse esitamise seisuga on sissenõutavaks

muutunud 893,57 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuv osa on 165,68 eurot. Hageja

palub alternatiivselt mõista kostjalt välja viivise 0,04% päevas iga tabelis kajastatud tasumata

põhiosa osamakselt alates vastavale maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni vastava

põhiosa osamakse nõuetekohase tasumiseni. Juhul, kui kohus leiab, et alternatiivse

ümberarvestuse korral ei ole lepingujärgse viivisemäära kohaldamine põhjendatud, palub

hageja mõista viivise välja seadusjärgses määras.

Kokkuvõtvalt palub hageja mõista A Filt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja:

sissenõutavaks muutunud osamaksed seisuga 04.05.2026 summas 893,57 eurot; TsMS § 369

alusel tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed perioodil 15.05.2026 kuni 15.11.2026

summas 165,68 eurot vastavalt käesolevas vastuses esitatud tabelile; viivise 0,04% päevas

iga tasumata põhiosa osamakselt alates vastavale maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni

vastava põhiosa osamakse nõuetekohase tasumiseni, alternatiivselt kohtu hinnangul

kohalduvas seadusjärgses määras.

8. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 04.02.2025 e-postiga, kuid kostja ei ole

tähtaegselt ega hiljem hagile vastanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

9. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 „kohus menetleb hagi oma

õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus

sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind

ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega

7000 eurole.“

10. Kuna käesolev hagi mahub eelpool sätestatud piirmäära, menetleb kohus antud asja

lihtmenetluses. Hageja on taotlenud asja menetlemist ilma kohtuistungit pidamata kirjalikus

menetluses. Kohus peab võimalikuks asja arutada ilma istungita.

11. TsMS § 405 lg 1 p 9 võib kohus teha otsuse lihtsustatud korras. TsMS § 444 lg 1 ja 2 järgi

kohus võib otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited

ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. Kui kohus

menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta

kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on

rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

12. Kohus piirdub peamiste põhjendustega, mis selgitab antud otsuse resolutsiooni Kohus asub

seisukohale, et hagi on põhjendatud osaliselt, üksnes ümberarvutatud ja tulevikus

sissenõutavaks muutuva nõude osas. Kohus põhjendab otsust järgmiselt.

13. Hageja põhinõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 108 lg 1. Kui võlgnik rikub raha maksmise

kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Kui lepingust ei tulene

teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva möödumisel

(VÕS § 82 lg 7 ls 2). Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata

jätmine või mittekohane 7 (10) täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Kui

kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb

kohustus täita sellel tähtpäeval (VÕS § 82 lg 1). Võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest,

välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav (VÕS § 103 lg 1 ls 1). Seega peab kohus hagi

lahendamiseks tuvastama, et poolte vahel oli kehtiv leping, kohustus on muutunud

sissenõutavaks, kostja rikkus lepingut ja kostja vastutab lepingu rikkumise eest.

14. Kohus tuvastab, et kostja ja xxx sõlmisid 18.10.2022 järelmaksu müügilepingu nr xxx, mille

alusel sai kostja xxx-lt kaupa maksumusega 1125 eurot. Kostja tegi tagasimakseid kokku

141,51 euro ulatuses. Kostja ja xxx vahel sõlmitud leping on sisult tarbijakrediidileping. xxx

(esialgne võlausaldaja) on kostja vastase nõude loovutanud.

15. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule

õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja

lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu

lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas

krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika

kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa

Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).

16. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma

nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab

ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

17. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse

võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi

maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse

sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.

18. Kohus hindab esmalt, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Hageja on selgitanud, et krediidiandja hindas kostja krediidivõimelisust kostja laenutaotluses

ning avalikes registrites esitatud andmete alusel.

19. Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija

varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja

koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse

(KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Samuti

selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija

krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister,

kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.

20. Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave

on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt

konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav

tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

21. Hagiavalduse kohaselt on krediidiandja kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtunud

kostja laenutaotluses (igakuised sissetulekud 1800 eurot ja kohustused (laenude ja liisingute

kuumaksed) 300 eurot) ja maksehäireregistris (kehtivad maksehäired puudusid) avaldatud

andmetest.

22. Kostjale laenu väljastanud krediidiandja on lähtunud valdavalt laenutaotluses esitatud

andmetest, mida ei saa pidada piisavaks. Hageja esile toodust ei nähtu, et krediidivõimelisuse

hindamisel oleks võtnud arvesse ja kontrollinud kostja tegelikke kohustusi. Taotluses

märgitud kohustused kajastavad laenude ja liisingute kuumakseid summas 300 eurot.

Kontoväljavõtet ei ole krediidiandja kogunud. Samuti ei ole krediidiandja tõendnud, et muu

teave oli kostja krediidivõimelisuse hindamiseks piisav. Asjaolu, et tarbijal ei ole

maksehäireid, ei anna krediidiandjale mistahes teavet tarbija kohustuste kogusumma kohta.

Taotlusest nähtuvalt on kostjal kaks alaealist ülalpeetavat, taotlus ei kajasta kostja

igapäevaseid kulutusi eluasemele ja toidule jmt. Samuti ei tulene asjaolust, et kuumakse on

sissetulekuga võrreldes väike, et tarbija on krediidivõimeline. Hagist ei nähtu, et nende

kuludega oleks kostjale krediidi andmisel arvestatud.

23. Asjaolu, et kostja poolt sõlmitud järelmaksu lepingu puhul on tegemist pangatootega, mille

puhul on välja kujunenud teatud teenusstandard, mille kohaselt teeb pank kiireid otsuseid, ei

vabasta krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustusest.

Arvestades eeltoodut ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida VÕS § 4034 lg 6

tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline, sest krediidiandjal puudusid piisavad

andmed vastavale järeldusele jõudmiseks.

24. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste

täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud,

et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega leiab kohus, et

krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.

25. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei

ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne.

26. Kostja ei olnud rikkunud krediidiandjaga sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi. Järelikult

ei ole täidetud laenulepingu erakorralise ülesütlemise eeldus VÕS § 416 lg 1 järgi ehk

tarbijapoolne viivitus vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Seega ei olnud

krediidiandjal alust lepingut üles öelda ning leping kehtib.

27. Hageja esitas ümberarvutuse juhuks kui kohus leiab, et ülesütlemine ei olnud kehtiv.

Ümberarvestuse kohaselt nõuab hageja kostjalt sissenõutavaks muutunud osamaksete ja

seadusjärgse intressi tasumist maksegraafiku alusel perioodil 15.05.2023 kuni 15.04.2026

summas 893,57 eurot, millest tasumata krediidimakse on 829,32 eurot ja seadusjärgne intress

64,25 eurot.

28. Hageja 04.05.2026 ümberarvutuse kohaselt on hagejal tulevikus sissenõutavaks muutuv nõue

kostja vastu 165,68 eurot (15.05.2026-15.11.2026), millest krediidisumma tagasimakse on

163,96 eurot ja VÕS § 94 lg 1 alusel arvestatud intress 1,72 eurot. Hageja palub mõista

kostjalt välja ka tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed.

29. Kuivõrd kohus tuvastas, et algne krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet,

ei kehti VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgne intressimäär juhul, kui see on seadusjärgsest

intressimäärast kõrgem.

30. Kuivõrd kohus tuvastas, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet,

siis muid tasusid (sh laenuhaldustasu jms) tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne VÕS

§ 4034 lg 7 alusel.

31. Hageja palub kostjalt välja mõista seadusjärgne viivise igale osamaksele järgnevast päevast

vastavalt maksegraafikule. Kohus rahuldab hageja viivisenõude VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras igale osamaksele järgnevast päevast vastavalt maksegraafikule.

32. Hageja taotleb hagis sissenõudekulude hüvitist 50 eurot VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel. Kuivõrd

hagejal ei olnud meeldetuletuskirjade saatmise ja muude väidetavate kulude kandmise ajal

kostja vastu ülal toodud põhjendustel sissenõutavaks nõuet ning leping ei ole kehtivalt üles

öeldud, ei ole VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaldamise eeldused täidetud ning hagejal ei ole kostja

vastu sissenõudmiskulude hüvitamise nõuded.

33. Sel põhjusel rahuldab kohus hagi üksnes alternatiivse, st sissenõutavaks muutunud ja

tulevikus sissenõutavaks muutuva nõude (ümberarvutatud nõue) ning sellelt arvestatava

viivise osas ning jätab ülejäänud nõuetes hagi rahuldamata.

34. Kohus märgib, et esialgses hagis taotles hageja ka põhinõudelt edasiulatuva viivise

väljamõistmist kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Hageja 11.06.2025 vastuses

kohtunõudele palub hageja muuhulgas välja mõista ka viivise sissenõutavaks muutunud

põhiosalt lepingus sätestatud määras 0,04% päevas alates 12.06.2025 kuni põhiosa

nõuetekohase tasumiseni. Kohtule 04.05.2026 esitatud vastuse alajaotuses „Taotlused“

sõnastatud nõuded (punktid 4.1-4.3) sissenõutavaks muutunud põhiosalt edasiulatuva viivise

väljamõistmist ei sisalda. Seega rahuldab kohus hageja taotluse edasiulatuva viivise

väljamõistmiseks alates 15.05.2025 osamaksest alates seadusjärgses määras.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

35. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

36. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus

ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid

täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). See, millisel TsMS § 163 lg-s 1

nimetatud viisil kohus hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud jaotab, on Riigikohtu

praktika kohaselt kohtu diskretsiooniotsus. Olukorras, kus kõik hagis esitatud nõuded on

suunatud raha maksmisele, on põhjendatud lähtuda menetluskulude jaotamisel hageja

rahaliste nõuete rahuldamise proportsioonist, kuid see ei takista kohtul rahaliste nõuete

rahuldamise ulatuse kõrval arvestada konkreetses asjas ka muid asjaolusid, sh seda, kuidas

lahenesid asjas kesksed vaidlusküsimused ja millest tingitult on pooltel menetluses kulud

tekkinud (RKTKo 28.09.2020, 2-16-8751, p 31).

37. Kohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta poolte kanda võrdsetes osades. Kohtu

hinnangul on selline jaotus õiglane arvestades hagihinda (1602 eurot) ja hagi rahuldatud osa

ning muid nõude aluseks olevaid objektiivseid asjaolusid. Sealhulgas arvestab kohus

menetluskulude jaotamisel ka hageja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumisega. Samuti seda, et nõudelt, millises ulatuses kohus hagi rahuldab, saanuks hageja

tasuda riigilõivu väiksemas summas. Hagejal oli seega kehtivat kohtupraktikat arvestades

võimalik menetluskulusid optimeerida ja esitada kohtule koheselt hagi väiksema nõudega,

s.o ümberarvestatud nõudes.

38. Kostjal menetluskulud puuduvad. Seega tuleb kindlaks määrata hageja põhjendatud ja

vajalikud menetluskulud.

39. Menetluskulude osas märgib kohus järgmist. Hageja palub mõista välja kostjalt riigilõivu

315 eurot ja õigusabikulud 507 eurot, arvestusega 3 tundi tunnihinnaga 169 eurot. Kohus

leiab, et riigilõivukulu summas 315 eurot on hagihinda arvestades vajalik kulu. Hagejat

esindab menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja (jurist).

Tallinna Ringkonnakohus on 28.02.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-10648 punktis 57

märkinud, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud

60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on

pigem erandlikud (vt Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, punkt 19). Kohus on

seisukohal, et hageja esindaja märgitud tunnitasu summas 169 eurot ilma käibemaksuta tuleb

käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks. Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust,

vaidluse keerukust ja hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, on esindaja taotletud

tunnitasu suurus kohtu hinnangul üle paisutatud. Kuna hageja taotleb menetluskulude

hüvitamist ilma käibemaksuta, on hageja põhjendatud tunnihind 100 eurot ilma

käibemaksuta. Kohus leiab, et menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingud on

põhjendatud taotletud ulatuses. Arvestades lepingulise esindaja õigusteenuse põhjendatud

tunnihinda, on hageja põhjendatud õigusabikulu kokku 300 eurot ilma käibemaksuta (3 tundi

× 100 eurot). Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 615 eurot, millest 315 eurot

on riigilõiv ja 300 eurot lepingulise esindaja kulu. Kohus jätab poolte menetluskulud TsMS

§ 163 lg 1 alusel poolte kanda võrdsetes osades. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja

mõista menetluskulu 307,50 eurot.

40. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

(TsMS § 177 lg 4).

41. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos

menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates

(TsMS § 178 lg 1).

42. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul

edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud TsMS § 637 lg 21

sätestatud alustel. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses

tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu

otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt

ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või

on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

/allkirjastatud digitaalselt/

Dina Tali

kohtunik