2-25-123308/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kohtujurist

Mai Grauberg

Koidu Mölderson

Määruse tegemise aeg ja koht

01.06.2026.a, Tallinn

Tsiviilasja number

Tsiviilasi

2-25-123308

Swedbank AS hagi A B vastu võlgnevuse nõudes

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Swedbank AS, registrikood 10060701; esindaja: M

K, e-post xxx

Kostja: A B, isikukood xxx

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada tsiviilasjas nr 2-25-123308 menetlus ning kinnitada Swedbank AS-i ja A B

kompromiss järgmistel tingimustel:

1.1.

Hageja ja kostja (edaspidi koos nimetatud ka pooled) on saavutanud poolte vahel

eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust nr xxx tuleneva

võla tasumise osas kompromissi ning sõlminud sellega seoses alljärgneva

kokkuleppe.

1.2.

Kostja kohustub tasuma hagejale võlgnevuse (fikseeritud 08.05.2026 seisuga):

1071,67 eurot (s.o põhiosa 939,34€, intress 12,95€, viivis 119,38€) ning pool hageja

poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 140 eurot. Kompromisstingimuste

korrektsel täitmisel võlgnevusele viivist ei lisandu.

1.3.

Kostja kohustub tagastama kokkuleppe punktis 1.2. nimetatud summad hagejale

igakuiste maksetena kuni kogu võlgnevuse ja riigilõivu tasumiseni.

1.4.

Igakuise makse suurus on minimaalselt 200 eurot. Igakuised maksed tuleb

hagejale tasuda hiljemalt iga kuu 10. kuupäevaks. Igakuiste maksete tasumist

tuleb alustada hiljemalt 10.07.2026.

1.5.

Igakuised maksed tuleb tasuda Swedbank AS arvelduskontole nr xxx,

viitenumbriga xxx ja selgitusega „A B, leping xxx“.

1.6.

Kohustused loetakse tasumiste arvel täidetuks järgmises järjekorras: riigilõiv,

põhiosa, intress, viivis.

1.7.

Kostjal on õigus tasuda hagejale kokkuleppe punktis 1.2. toodud summad

ennetähtaegselt.

1.8.

Juhul kui kostja hilineb kokkulepitud summade tasumisega rohkem kui 10

(kümme) päeva või ei tasu neid üldse, on hagejal õigus nõuda kogu tasumata

võlgnevuse ja õigus esitada käesolevat kokkulepet kinnitav kohtumäärus

täitmiseks kohtutäiturile ning taotleda sissenõude pööramist kogu kostja varale.

Võlgnevusele hakkab alates täitmisavalduse esitamisest lisanduma viivis VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja eelnev informeerimine

täitemenetluse algatamise avalduse esitamisest kohtutäiturile ei ole hagejale

kohustuslik.

1.9.

Kompromissis nimetamata hageja ja kostja menetluskulud jäävad poolte endi

kanda.

2. Tagastada hagejale riigilõiv 107,5 eurot a Swedbank AS arvelduskontole nr xxx

Swedbank AS-is, selgitusega „A B , tsiviilasi nr 2-25-123308, riigilõivu osaline

tagastamine”.

3. Jätta poolte muud menetluskulud poolte endi kanda.

4. Toimetada kohtumäärus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalistel on õigus esitada määruse peale määruskaebus hiljemalt 5 päeva jooksul

arvates käesoleva kohtumääruse kättetoimetamisest maakohtu kaudu Tallinna

Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Menetluse käik. Kohtumääruse põhjendused

1. Harju Maakohtu menetluses on Swedbank AS hagi A B vastu võlgnevuse nõudes.

2. 29.05.2026 esitasid hageja ja kostja kohtule kompromissi. Pooled on jõudnud

kokkuleppele lõpetada kõik käesoleva tsiviilasja vaidlused kompromissiga. Pooled

kinnitasid, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Pooled on palunud

kompromissi kinnitamisel hagi tagamine tühistada.

3. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kooskõlas TsMS § 428 lg 1 p 4 lõpetab kohus

menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

Tulenevalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad

materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel

kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

4. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade

kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole

võimalik täita.

5. Kohus kontrollis hagis märgitud laenu andmisel lepingujärgset krediidi kulukuse määra

(40,770%), mis ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on

tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr

aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu

keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam

kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates alates 30.11.2022.a määratud eraisikutele antud

tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 15,31%. Kostja sõlmis 30.11.2022 eraisiku

vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr xxx, millega hageja andis kostja

kasutusse krediitkaardi krediidilimiidiga 800 eurot, mille kokku lepitud krediidi kulukuse

määr on 40,770%. Nimetatud määr vastas Eesti Panga poolt avaldatud keskmise

eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale

(15,31*3=45,93%) ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määr on seaduslik,

vastab VÕS § 406² lg 1 ega ole tühine.

6. Kuna hageja on hagiavalduse esitamisel teinud nõude ümberarvestuse ja intressimäärana

arvestanud VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära, siis kohus ei kontrolli laenu andmisel

vastutustundiliku laenamise põhimõtete järgimist.

7. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, asub seisukohale, et kohtule esitatud taotlus

kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks vastab seadusest tulenevatele

nõuetele, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, ei esine selle

kinnitamisest keeldumise aluseid ning kuulub rahuldamisele. Seega kuulub esitatud

kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas nr 2-25-123308 lõpetamisele.

8. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud tsiviilasjas nr 2-25-1233008 menetluse lõpetamise

protsessuaalsetest tagajärgedest.

9. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole

kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et kostja tasub hagejale pool riigilõivust

140 eurot, mis on arvestatud kompromissi summa hulka, seega poolte muud menetluskulud

jäävad poolte endi kanda.

10. Hageja ja kostja soovivad lühendada määruskaebuse esitamise tähtaega käesoleva

kompromissi kinnitava määruse peale viie päevani. Poolte taotlus määruskaebuse

esitamise tähtaja lühendamiseks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt

TsMS § 661 lg-le 4.

11. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled

sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 3 kohaselt avalduse läbi vaatamata jätmisel või

menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata

eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Riigilõivu tagastab

kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes

riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti (TsMS § 150 lg 4).

12. Hageja taotles poole riigilõivu tagastamist. Kohtutoimiku materjalidest nähtub, et

hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 215 eurot, mistõttu kuulub TsMS §

150 lg 2 p 1, lg 3, lg 4 alusel hagejale tagastamisele 107,5 eurot (215/2) a Swedbank AS

arvelduskontole nr xxx Swedbank AS-is, selgitusega „A B , tsiviilasi nr 2-25-123308,

riigilõivu osaline tagastamine”., vastavalt hageja taotlusele.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtunik