1-26-3099/7 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

01. juuni 2026, Viljandi kohtumaja

Kriminaalasja number

1-26-3099 (25261000502)

Kohtunik

Aivar Hint

Kohtuistungi sekretär

Tõlk

Kätlin Lumi

Natalia Tselikova

Kriminaalasi

Sergei Bjern süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2, 3, KarS §

120 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses, arutatud kinnisel

kohtuistungil

Prokurör

abiprokurör Valdo Gerassimov

Süüdistatav

Sergei Bjern (isikukood: 38604155714; elukoht: XXX;

töökoht: XXX ; karistatus: varasem kriminaalkaristus

kustunud; tõkend: ei ole kohaldatud)

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas:

1. Tunnistada Sergei Bjern süüdi karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ja

mõista karistuseks 10 kuud vangistust.

Tunnistada Sergei Bjern süüdi KarS § 120 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 4 kuud

vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista Sergei

Bjernile liitkaristuseks 1 aasta vangistust.

KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi

kohaldamata. Määrata Sergei Bjernile katseaeg 1 aasta 3 kuud ning mõistetud

vangistust 1 aasta ei pöörata täitmisele, kui Sergei Bjern ei pane katseajal toime uut

kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid:

1)

elab kohtu määratud alalises elukohas – XXX;

2)

ilmub

kriminaalhooldaja

määratud

ajavahemike

järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3)

allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4)

saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5)

saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks;

6)

saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks

ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada Sergei Bjerni käitumiskontrolli ajal osalema

kriminaalhooldusametniku poolt määratavas sotsiaalprogrammis

2. Menetluskulude hüvitamine:

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Sergei Bjernilt kriminaalmenetluse kuluna

sundraha 1419 eurot ja riigi õigusabi tasu 682 eurot riigi kasuks. Määrata

kriminaalmenetluse kulud 2101 eurot tasumisele ositi 12 kuu jooksul järgmiselt: 1)

alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuise menetluskulu osa 175,08

eurot tasumine (viimasel kuul 175,12 eurot), kuni menetluskulude täieliku

tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg on kuu 25.

kuupäev.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti

arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE522200221013264447

(Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS) või

EE957700771001523585 (AS LHV Pank) või EE774204278607566704 (Coop Pank

AS), märkides ära viitenumbri 99926700018953 ning selgituse “Sergei Bjern, otsus nr

1-26-3099, menetluskulu“.

KrMS § 180 lg 3 alusel jätta alaealise kannatanu esindaja riigi õigusabi tasu 279

eurot riigi kanda.

Menetluskulud on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud tähtaja

jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse

nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus

sätestatud korras.

3. Kohtuotsuse avalikustamisel kohaldada KrMS § 4081 lg 2 sätteid.

Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele

Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva

jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete

rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega

KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui

kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti

kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle

eest ette ei näe.

Käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldus-

osakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle

pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel

määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus

täitmisele.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistus

Sergei Bjerni süüdistatakse selles, et tema füüsilist vägivalda kasutades, kohtueelsel

menetlusel täpselt tuvastamata ajal ja kohas, kuid 2022.aastal koolivaheaja hommikul kella

09-10 paiku lõi Valga linnas oma kodus xxxxxx xxxxxx xxxxxxx L.V-le (sünd xx.xx.xxxx )

25-26 korral koera mänguasjaga, mis on valmistatud tugevast köietaolisest materjalist vastu

keha selle eest, et viimane ei suutnud loetud raamatut ümber jutustada. Kirjeldatud

käitumisega põhjustas Sergei Bjern L.V-le füüsilist valu.

Lisaks süüdistatakse Sergei Bjerni selles, et tema, olles varem toime pannud kehalise

väärkohtlemise lähisuhtes, füüsilist vägivalda kasutades, kohtueelse menetluse käigus täpselt

tuvastamata ajal ja kohas, kuid 2023.aastal, sõidutas xxxxxx xxxxxxx xxxxxxx L.V (sünd

xx.xx.xxxx) Valga linna lähedal asuvasse Tambre metsa, kus võttis auto pagasiruumist

metallist toru ja lõi sellega L.V-le vastu sõrmi selle eest, et viimane oli xxxxxx xxxxxx

xxxxxxx tagant võtnud loata sularaha. Kirjeldatud käitumisega põhjustas Sergei Bjern L.V-le

füüsilist valu.

…selles, et tema, olles varem toime pannud kehalise väärkohtlemise lähisuhtes, füüsilist

vägivalda kasutades, lõi 18.12.2024 XXX xxxxxxx xxxxxx xxxxxxxx L.V-d (sünd

xx.xx.xxxx ) rusikaga vähemalt kahel korral selle eest, et viimane oli valetanud. Kirjeldatud

käitumisega põhjustas Sergei Bjern L.V-le füüsilist valu.

…selles, et tema, olles varem toime pannud kehalise väärkohtlemise lähisuhtes, füüsilist

vägivalda kasutades, kohtueelsel menetlusel täpselt tuvastamata ajal, kuid 2025.aasta kevadel,

lõi karistamise eesmärgil XXX xxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxx L.V-le (sünd

xx.xx.xxxx) vähemalt kahel korral rusikaga vastu õlga ja jalga selle eest, et viimane ei olnud

sõnakuulekas. Kirjeldatud käitumisega põhjustas Sergei Bjern L.V-le füüsilist valu.

…selles, et tema, olles varem toime pannud kehalise väärkohtlemise lähisuhtes, füüsilist

vägivalda kasutades, 27.10.2025 ajavahemikul kella 18-19 paiku lõi XXX xxxxxxxx xxxxxxx

xxxxxxxx L.V-le (sünd xx.xx.xxxx ) telefoni laadimisjuhtmega vastu selga, vastu vasaku

jala põlve/reie pihta, mõlemate jala säärte pihta ja ühel korral rusikaga kõhtu, põhjustades

sellise käitumisega L.V-le füüsilist valu ja tervisekahjustuse, s.o juhtme löögist tekkinud

hematoomi seljal.

Teise inimese tervise kahjustamisega, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemisega,

mis on toime pandud lähi- ja sõltuvussuhtes ning korduvalt, pani Sergei Bjern toime

KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Sergei Bjerni selles, et tema tema, olles varem toime pannud korduvaid

kehalisi väärkohtlemisi lähisuhtes, xxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxx L.V suhtes, ähvardas peale

27.10.2025 ajavahemikul kella 18-19 paiku XXX xxxxxxx xxxxxxx xxxxxxx L.V-le (sünd

xx.xx.xxxx ) löömist viimast verbaalselt selliselt “ et kui veel kord räägid xxxxxx kurja

tooniga, siis lööb hambad välja ja murrab käed“. Kirjeldatud ähvardusi kuuldes oli L.V-l

alust karta ähvarduste täideviimist, kuna Sergei Bjern on korduvalt L.V-d füüsiliselt

väärkohelnud.

…selles, et tema, olles varem toime pannud kehalisi väärkohtlemisi ja ähvarduse lähisuhtes

peres elava alaealise lapse L.V suhtes, ähvardas uuesti 30.10.2025, kohtueelse menetluse

käigus täpselt tuvastamata kella ajal, kuid õhtusel ajal XXX xxxx xxxxxxx xxxxxxx xxxxxx

L.V-d (sünd xx.xx.xxxx ) verbaalselt selliselt “ et kui see veel üks kord juhtub, siis ma löön

su maha, tapan ära ning ütles, et tal ei ole kaotada midagi“. Kirjeldatud ähvardusi kuuldes oli

L.V-l alust karta ähvarduste täideviimist, kuna Sergei Bjern on korduvalt L.V-d füüsiliselt

väärkohelnud.

Tervisekahjustusega tekitamise ja tapmisega ähvardamisega, kui on olnud alust karta

ähvarduse täideviimist, pani Sergei Bjern toime KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava

kuriteo.

Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe

Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses.

Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe

süüdistatava süüdi tunnistamiseks KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ning mõista karistuseks 10

kuud vangitust ja KarS § 120 lg 1 järgi ning mõista karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 64

lg 1 alusel mõista Sergei Bjernile liitkaristuseks üks (1) aasta vangistust üksikkaristustest

raskeima suurendamise teel. KarS § 74 lg. 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult

täitmisele mitte pöörata, kui Sergei Bjern ühe (1) aasta ja kolme (3) kuulise katseaja jooksul

ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud

kontrollnõudeid ja kohustusi: 1. elama kohtu määratud alalises elukohas; 2. ilmuma

kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva

loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5. saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6. saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti

territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada Sergei Bjerni käitumiskontrolli

ajal osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratavas sotsiaalprogrammis.

Põhjendused süüdimõistmises

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt

kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja

kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud

süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud

kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse

tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest

keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2.

Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses

õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud

kokkuleppele.

Põhjendused karistuse mõistmisel

KarS § 121 lg 2 p 2, 3 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase

vangistusega. KarS § 120 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni

üheaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava

karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud

kokkuleppele.

Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev

sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 23. märtsi 2026 määrusest nr 36

(Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 946 eurot

kuus. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga

alammäära, s.o 1419 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud

kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Sergei Bjerni kaitsja esinemise

eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna

682 eurot. Alaealise kannatanu esindaja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud

hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 279 eurot.

KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine

otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse

kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2).

KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3

kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja

resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule

üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud

hüvitatakse ositi. Arvestades süüdistatava resotsialiseerumise väljavaateid ja varalist seisundit

on põhjendatud määrata menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul, kuivõrd on ilmne, et

süüdistataval puudub reaalne võimalus menetluskulude koheseks täiemahuliseks tasumiseks ja

see halvendaks oluliselt tema hakkamasaamist ühiskonnas.

Arvestades süüdistatava resotsialiseerumise väljavaateid ja varalist seisundit, on KrMS § 180

lg 3 alusel põhjendatud jätta alaealise kannatanu esindaja riigi õigusabi tasu summas 279

eurot riigi kanda.

Kriminaalmenetluses on süüdistatavale Sergei Bjernile arvestuslikult menetluskuludeks kokku

2101 eurot, s.h sundraha 1419 eurot ja riigi õigusabi tasu 682 eurot. Menetluskulude tasumine

määrata ositi 12 kuu jooksul, igakuiste maksetena, võrdsete osade kaupa.

Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus

KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on

möödunud.

KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest

või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva

jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint

Kohtunik