Legislator Case Law & Legislation
1-26-3170/6 AI generated

1-26-3170/6 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

Case Number 1-26-3170/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tunnistada Geir Ossipov süüdi karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p 3 järgi ja teel mõista Geir Ossipovile liitkaristuseks 11 kuud ja 15 päeva vangistust.

Legislator headnote

AI generated

1-26-3170/6 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja: Tunnistada Geir Ossipov süüdi karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p 3 järgi ja teel mõista Geir Ossipovile liitkaristuseks 11 kuud ja 15 päeva vangistust.

Keywords

AI generated
alcohol dependence breach of professional secrecy severe illicit drug trafficking cannabis consumption substance abuse trade in alcoholic beverages
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

01. juuni 2026, Viljandi kohtumaja

Kriminaalasja number

1-26-3170 (26261000121)

Kohtunik

Aivar Hint

Kohtuistungi sekretär

Kätlin Lumi

Kriminaalasi

Geir Ossipov süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 3 järgi

kokkuleppemenetluses

Prokurör

abiprokurör Valdo Gerassimov

Süüdistatav

Geir Ossipov (isikukood: 50408225710; elukoht: XXX;

töökoht: XXX; karistatus: varem kriminaalkorras

karistatud: 1) 13.12.2024.a. Tartu Maakohtu otsusega KarS

§ 121 lg 1 järgi karistati 4 kuu vangistusega tingimisi 1-

aastase katseajaga; 2) 19.02.2026.a. Tartu Maakohtu

otsusega KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi karistati 5 kuu ja 27

päeva vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel moodustati

liitkaristus 9 kuud ja 15 päeva vangistust, milline asendati

üldkasuliku tööga 285 tundi tähtajaga 1 aasta; tõkend: ei

ole kohaldatud)

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas:

1. Tunnistada Geir Ossipov süüdi karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p 3 järgi ja

mõista karistuseks 5 kuud vangistust.

KarS § 65 lg 1 ja KarS § 64 lg 1 alusel moodustada Geir Ossipovile liitkaristus

käesoleva kohtuotsusega karistuseks mõistetud 5 kuud vangistusega ning Tartu

Maakohtu 19.02.2026 otsusega kriminaalasjas nr 1-26-309 mõistetud karistusega, s.o

9 kuu ja 15 päeva pikkuse vangistusega, ja üksikkaristustest raskeima suurendamise

teel mõista Geir Ossipovile liitkaristuseks 11 kuud ja 15 päeva vangistust.

KarS § 65 lg 1 alusel arvestada Tartu Maakohtu 19.02.2026 otsusega kriminaalasjas

nr 1-26-309 järgi osaliselt ärakantud karistus 51 üldkasuliku töö tundi, s.o 1 kuu ja

21 päeva vangistust, liitkaristusest maha ning ärakandmisele jääb 9 kuud ja 24 päeva

vangistust.

KarS § 74 lg 5 ja KarS § 69 lg 1, 3 alusel asendada Geir Ossipovile mõistetud 9 kuud

24 päeva vangistust üldkasuliku tööga 294 tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise

tähtajaks 1 aasta 6 kuud kohtuotsuse jõustumisest arvates.

KarS § 69 lg 4 alusel on Geir Ossipov kohustatud üldkasuliku töö tegemise perioodil

järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid:

1) elab kohtu määratud alalises elukohas – XXX;

2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks;

6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada Geir Ossipovi käitumiskontrolli ajal mitte

tarvitama alkoholi.

2. Tsiviilhagi:

TsMS § 440 lg 1 ja VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldada kannatanu G.J (G.J)

esitatud tsiviilhagi Geir Ossipovi vastu 50% ulatuses.

Välja mõista Geir Ossipovilt 57,50 eurot G.J (isikukood: XXX , arveldusarve nr

XXX ) kasuks.

3. Menetluskulude hüvitamine:

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Geir Ossipovilt kriminaalmenetluse kuluna riigi

õigusabi tasu 245,52 eurot riigi kasuks. Määrata kriminaalmenetluse kulud 245,52

eurot tasumisele ositi 12 kuu jooksul järgmiselt: 1) alates kohtuotsuse jõustumisele

järgnevast kuust igakuise menetluskulu osa 20,46 eurot tasumine, kuni

menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa

tasumistähtaeg on kuu 25. kuupäev.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti

arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE522200221013264447

(Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS) või

EE957700771001523585 (AS LHV Pank) või EE774204278607566704 (Coop Pank

AS), märkides ära viitenumbri 99926700018982 ning selgituse “Geir Ossipov, otsus

nr 1-26-3170, menetluskulu“.

Menetluskulud on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud tähtaja

jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse

nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus

sätestatud korras.

Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele

Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva

jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete

rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega

KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui

kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti

kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle

eest ette ei näe.

Käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldus-

osakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle

pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel

määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus

täitmisele.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistus

Geir Ossipovi süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on varasemalt karistatud Tartu

Maakohtu 13.12.2024 otsusega KarS § 121 lg 1 järgi, lõi 06.02.2026.a. kella 00.30 paiku

XXX asuvas korteris G.J’u ühe korra käega näo piirkonda. Sellele järgnevalt XXX hoovis

lõid grupis koos S.S’iga korduvalt rusikatega G.J’u, põhjustades oma tahtliku tegevusega

kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse – verejooksu ninast, turse ala- ja ülahuulel,

turse ninal ja paremal põsel, hematoomi parema silma all ning marrastused otsmikul ja kaelal.

Teise inimese tervise kahjustamisega, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemisega,

mis on toime pandud korduvalt, pani Geir Ossipov toime KarS § 121 lg 2 p 3 järgi

kvalifitseeritava kuriteo.

Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe

Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses.

Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe

süüdistatava süüdi tunnistamiseks KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ning mõista karistuseks viis (5)

kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel moodustada liitkaristus Geir Ossipovile käesolevas

menetluses mõistetavast karistusest ning Geir Ossipovile Tartu Maakohtu 19.02.2026.a.

otsusega kriminaalasjas nr 1-26-309 mõistetud karistusest, s.o 9 (üheksa) kuu ja 15 päeva

pikkusest vangistusest. KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel

mõista liitkaristuseks 11 (üksteist) kuud ja 15 päeva vangistust. Eelmise kohtuotsuse järgi

osaliselt ärakantud karistus (51 üldkasuliku töö tundi) s.o. 1 kuu ja 21 päeva vangistust arvata

liitkaristusest maha ja ärakandmisele jääb 9 kuud ja 24 päeva vangistust. KarS § 74 lg 5 ja

KarS § 69 lg 1, 3 alusel asendada Geir Ossipovile mõistetav 9 kuud ja 24 päeva vangistust

üldkasuliku tööga 294 tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 18 kuud

kohtuotsuse jõustumisest arvates. KarS § 69 lg 4 alusel on Geir Ossipov kohustatud

üldkasuliku töö tegemise perioodil järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli

nõudeid: 1. elab kohtu määratud alalises elukohas – XXX; 2. ilmub kriminaalhooldaja

määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3. allub

kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise

ja elatusvahendite kohta; 4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast

lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5. saab

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6. saab

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti

territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata, et Geir Ossipov on

käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi.

Põhjendused süüdimõistmises

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt

kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja

kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud

süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud

kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse

tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest

keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2.

Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses

õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud

kokkuleppele.

Põhjendused karistuse mõistmisel

KarS § 121 lg 2 p 3 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase

vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise

kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Tsiviilhagi lahendamine

KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju

tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi.

G.J on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 115

eurot. Tsiviilhagi tuleb rahuldada ning välja mõista Geir Ossipovilt 57,50 eurot G.J kasuks.

Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev

sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 23. märtsi 2026 määrusest nr 36

(Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 946 eurot

kuus. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga

alammäära, s.o 1419 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud

kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Geir Ossipovi kaitsja esinemise

eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna

245,52 eurot.

KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine

otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse

kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2).

KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3

kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja

resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule

üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud

hüvitatakse ositi. Arvestades süüdistatava resotsialiseerumise väljavaateid ja varalist seisundit

on põhjendatud määrata menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul, kuivõrd on ilmne, et

süüdistataval puudub reaalne võimalus menetluskulude koheseks täiemahuliseks tasumiseks ja

see halvendaks oluliselt tema hakkamasaamist ühiskonnas.

Käesolevas menetluses sundraha väljamõistmisele ei kuulu, kuna käesolev kuriteoepisood

oleks tulnud menetleda koos menetlusega nr 1-26-309 ja Tartu Maakohtu 19.02.2026

otsusega kriminaalasjas nr 1-26-309 on Geir Ossipovilt sundraha välja mõistetud.

Kriminaalmenetluses on süüdistatavale Geir Ossipovile arvestuslikult menetluskuludeks

kokku 245,52 eurot. Menetluskulude tasumine määrata ositi 12 kuu jooksul, igakuiste

maksetena, võrdsete osade kaupa.

Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus

KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on

möödunud.

KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest

või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva

jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint

Kohtunik