4-26-1176/15 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2026. a, Tallinn, kirjalik menetlus

Kriminaalasja number

4-26-1176

Kohtunik

Markus Kärner

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 12. mai 2026. a määrus, millega kohus

jättis läbi vaatamata Jaanika Vahteri kaebuse kohtuvälise

menetleja väärteootsusele

Määruskaebuse esitaja

Jaanika Vahter

RINGKONNAKOHUS MÄÄRAB:

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 12. mai 2026. a määrus.

2. Saata Jaanika Vahteri kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 23. märtsi 2026. a

väärteootsuse peale läbivaatamiseks maakohtule teises kohtukoosseisus.

3. Määruskaebus rahuldada.

EDASIKAEBAMISE KORD

Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 192 lg-st 1¹ ja VTMS § 193 lg-st 1 tulenevalt esitatakse

määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal

kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Menetlusalune

isik saab ringkonnakohtu määrust vaidlustada vaid advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 23. märtsi 2026 kiirmenetluse otsusega asjas nr 2630,26,001020

trahviti Jaanika Vahterit liiklusseaduse § 227 lg 1 järgi 344 euroga.

2. J. Vahter esitas 1. aprillil 2026 Pärnu Maakohtule kaebuse, milles vaidlustas PPA otsusega

mõistetud rahatrahvi.

3. Pärnu Maakohus jättis 6. aprilli 2026. a määrusega J. Vahteri kaebuse käiguta ja andis puuduste

kõrvaldamiseks tähtaja, s.o 10 päeva alates määruse kättesaamisest. Kohus leidis, et J. Vahter oli

jätnud kaebuses märkimata oma kontaktandmed (väärteomenetluse seadustiku, s.o VTMS § 115 lg

1 p 2), otsuse teinud kohtuvälise menetleja andmed (VTMS § 115 lg 1 p 5), kas J. Vahter soovib

4-26-1176

kohtuistungist osa võtta (VTMS § 115 lg 3 p 1) või nõustub kirjaliku menetlusega ning kas ta

soovib tunnistajate ülekuulamist (VTMS § 115 lg 5 p 3). Lisaks tõi kohus välja, et J. Vahter pole

märkinud, kas ta soovib kaitsja osalemist (VTMS § 115 lg 3 p 2). Kohus märkis määruses, et kui J.

Vahter puudusi tähtaegselt ei kõrvalda, jätab kohus tema kaebuse väärteomenetluse seadustiku

(VTMS) § 118 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata.

4. J. Vahter esitas 6. aprillil 2026 maakohtule e-kirjaga VTMS § 115 lg 1 p-des 2,5 sätestatud

andmed, s.o enda kontakt- ja kohtuvälise menetleja andmed.

Maakohtu määrus

5. Pärnu Maakohus jättis 12. mai 2026. a määrusega VTMS § 118 lg 2 p 3 alusel J. Vahteri kaebuse

läbi vaatamata, kuna ta ei kõrvaldanud tähtaegselt kõiki kaebuse puudusi. Kohus märkis, et J.

Vahter kõrvaldas 6. aprilli 2026 e-kirjaga küll osaliselt puudused, ent jättis 6. aprilli 2026. a

käiguta jätmise määruse p-des 3 ja 4 nimetatud puudused kõrvaldamata. Puuduste kõrvaldamise

tähtaeg möödus 16. aprillil 2026. Kuna J. Vahter ei kõrvaldanud tähtaegselt kõiki kaebuse puudusi,

jääb kaebus läbi vaatamata.

Määruskaebus

6. Samal päeval, s.o 12. mail 2026 esitas J. Vahter maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles

taotleb kohtumääruse tühistamist ja kohtuvälise menetleja otsusele esitatud kaebuse menetlusse

võtmist. J. Vahter märgib, et ta ei jätnud puuduseid kõrvaldamata tahtlikult. Ühtlasi selgitab J.

Vahter, et on nõus enda kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses.

7. Kuna J. Vahter esitas määruskaebuse vaidlustatud määruse tegemise päeval, oli VTMS § 193 lg 1

kohaselt 15-päevase kaebuse esitamise viimane päev 27. mai 2026.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ning saadab menetlusaluse isiku kaebuse kohtuvälise

menetleja otsuse peale maakohtule uueks läbivaatamiseks teises koosseisus. Arvestades mh seda, et

menetlusalune isik püüdis kohtu märgitud puudusi osaliselt kõrvaldada, ei olnud allesjäänud

puudused sellised, mis takistaks asja läbivaatamist.

9. Maakohus jättis J. Vahteri kaebuse kohtuvälise menetleja väärteootsusele läbi vaatamata. Nii saab

ringkonnakohus anda määruskaebuse alusel hinnangu vaid sellele, kas kaebuse läbi vaatamata

jätmine oli seaduslik ja põhjendatud.

10. Määruskaebuse kohaselt ei jätnud J. Vahter kaebuse puuduseid kõrvaldamata tahtlikult. Seda

seisukohta pole J. Vahter kaebuses ringkonnakohtule siiski rohkem avanud. Ringkonnakohus

tõdeb, et J. Vahter kõrvaldas 6. aprilli 2026. a e-kirjaga maakohtu poolt samal päeval tehtud

määruses välja toodud kaebuse puudused osaliselt. Vaidlustatud kohtumääruse kohaselt jättis J.

Vahter aga teatamata, kas ta soovib kohtuistungist osa võtta (VTMS § 115 lg 3 p 1) või nõustub

kirjaliku menetlusega, kas soovib tunnistajate ülekuulamist (VTMS § 115 lg 5 p 3) ning kaitsja

osavõttu kohtumenetlusest (VTMS § 115 lg 3 p 2). Maakohus leidis, et kuna J. Vahter ei

kõrvaldanud kõiki puudusi tähtaegselt, tuleb tema kaebus jätta VTMS § 118 lg 2 p 3 alusel läbi

vaatamata. Nii tuleneb vaidlustatud kohtumäärusest, et olenemata puuduse iseloomust, on kohus

õigustatud kaebuse läbi vaatamata jätma, kui kaebaja jätab puuduse kõrvaldamata.

Ringkonnakohus sedavõrd absoluutse käsitlusega ei nõustu.

2(4)

4-26-1176

11. Ringkonnakohtute praktikas on leitud, et vähemalt osa VTMS §-s 115 sätestatud nõuetest on

formaalsed, st pole niisugused, mis takistaksid kaebuse sisulist läbivaatamist (nt VTMS § 115 lg 2,

§ 115 lg 5 p 1; vt TlnRngK 26.03.2026, 4-26-180, p 10.1 ja 02.06.2022, 4-21-1214, p 7,

arvutivõrgus avalikustamata; TrtRngK 03.08.2023, 4-23-1110, p 14). Samuti on leitud, et ka

vähemolulised puudused võivad anda aluse kaebuse läbi vaatamata jätmiseks siis, kui

menetlusalune puuduste kõrvaldamise määrusele üldse ei reageeri (vrd TlnRngk 21.06.2024, 4-24-

1564, p-d 16-17). Need seisukohad on asjakohased ka J. Vahteri kaebuse puuduste hindamisel.

12. Arvestades muuhulgas seda, et J. Vahter vähemasti püüdis puudusi kõrvaldada ning näitas selgelt,

et on jätkuvalt kaebuse menetlemisest huvitatud, ei olnud maakohtul põhjust jätta tema kaebust läbi

vaatamata üksnes formaalsete nõuete mittetäitmise tõttu. VTMS §-s 115 sätestatud kaebusele

esitatavate nõuete eesmärk on kohtumenetluse sujuva ja kiire läbiviimise võimaldamine ning

menetlusõiguse rikkumiseks ei loeta seda, kui kohus võtab puudustega kaebuse menetlusse (RKKK

06.04.2004, 3-1-1-19-04, p 8). Maakohus ei hinnanud, kas J. Vahteri kaebuse puudused on

niisugused, mis takistavad asja sisulist lahendamist. Ringkonnakohus möönab, et vastutus kohtu

nõuete täitmisel lasub ennekõike menetlusalusel isikul, ent samas ei saa arvestamata jätta

väärteomenetluse eripärasid – kohus lahendab asja täies ulatuses kaebuse piiridest sõltumata

(VTMS § 123 lg 2) ning menetlusalune isik esindab end reeglina ise tundmata menetlusõigust

samaväärselt professionaalse menetlusosalisega. Seda silmas pidades poleks midagi

taunimisväärset olnud ka selles, kui kohus oleks J. Vahteri e-kirjale vastanud ning andnud talle

märku, et kohus ootab tema seisukohta veel paaris küsimuses.

13. Kuna maakohus ei hinnanud, kas kaebuse puudused ka sisuliselt asja menetlemist takistavad,

tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse ja saadab J. Vahteri kaebuse maakohtule uuesti

menetlusse võtmise otsustamiseks. Asja uuel arutamisel tohib maakohus lisaks kaebusele lähtuda

ka J. Vahteri määruskaebuses märgitul, mille järgi ta soovib asja lahendamist kirjalikus menetluses

ning ei soovi kaitsjat. Samuti tohib maakohus arvestada J. Vahteri avaldusi, mis ta tegi maakohtu

menetluses, et maakohtu märgitud puudusi kõrvaldada.

14. Sellegipoolest peatub ringkonnakohus põgusalt ka neil puudustel, mis maakohtu hinnangul

määravaks said ning selgitab, miks need ei takista, vähemasti üldjuhul, asja läbi vaatamist ka siis,

kui menetlusalune isik on küll püüdnud puudused kõrvaldada, ent ei ole seda teinud nõutaval viisil.

Puudusteks, mille tõttu jättis kohus kaebuse läbi vaatamata, olid: 1) J. Vahteri poolt märkimata

jätmine, kas ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses; 2) kas ta soovib kaitsjat; 3) kas ta

soovib kuulata maakohtus üle tunnistajaid.

15. VTMS § 115 lg 3 p 1 järgi tuleb kaebuses märkida, kas menetlusalune isik soovib kohtuistungil

osaleda. Kui menetlusalune isik pole istungil osalemise soovist loobunud, tohib maakohus kaebuse

käiguta jätta, ent menetlusõigust rikub maakohus vaid siis, kui lahendab asja kirjalikus menetluses

ilma menetlusaluse isiku tahet välja selgitamata (vt RKKK 17.02.2016, 3-1-1-18-16, p 7).

Põhimõtteliselt on maakohtul võimalik lähtuda eeldusest, et osavõtu soovi märkimata jätmise korral

vaadatakse asi läbi üldises korras, s.o suulisel istungil. Samuti võib suulise istungi korraldamise

vajadus olla ilmne väärteoasja materjalide ning kaebuse põhjal. Kohtupraktika kohaselt võib

väärteoasja lahendada kirjalikus menetluses juhul, kui toimikumaterjalide põhjal on võimalik

lahendada kõik VTMS §-s 133 nimetatud küsimused. Kui kohtul tekivad aga kahtlused väärteo

tõendatuses või ilmneb vajadus täiendavate tõendite kogumiseks ning väärteoasja kirjalikus

menetluses arutamine ei võimalda kõrvaldada tõenditevahelisi vastuolusid ega lahendada

kohtuotsuse tegemisel täiel määral VTMS §-s 133 loetletud küsimusi, tuleb korraldada kohtuistung

VTMS § 120 lg 2 alusel (RKKK 17.02.2020, 4-19-3994, p 6).

3(4)

4-26-1176

16. Kaebuses kaitsja osavõtu kohta märkimata jätmise kohta selgitab ringkonnakohus järgmist.

Väärteomenetluses on põhjendatud eeldada, et täisealine ja teovõimeline menetlusalune isik

esindab end üldjuhul maakohtus ise, s.o ta ei vaja ega soovi kaitsjat (vt TlnRng 26.03.2026, 4-26-

180, p 10.3). Advokaadist kaitsja on VTMS § 20 lg 4 kohaselt nõutav kassatsiooni- ja

teistmisavalduse esitamisel. VTMS § 19 lg 3 järgi on kaitsja osavõtt kohustuslik, kui menetlusalune

isik on 14- kuni 18-aastane või ta ei ole psüühikahäire tõttu ise suuteline end esindama. Riigi

õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 2 järgi antakse väärteoasjas riigi õigusabi majanduslikust seisundist

sõltumata üksnes sellisele füüsilisele isikule, kes pole valinud kaitsjat kokkuleppel ning kelle

väärteoasjas on kaitsja osavõtt seaduse järgi kohustuslik. Kriminaalasjas saab seevastu riigi

õigusabi majanduslikust seisundist sõltumata ja kaitsja kohustuslikkusest olenemata iga

kahtlustatav või süüdistatav kes ei ole kaitsjat valinud kokkuleppel ja kes taotleb kaitsja osavõttu.

Nii on seadusandja lugenud menetlusalust isikut üldjuhul võimeliseks end ise maakohtus esindama.

Seega juhul, kui kaebaja ei ole märkinud andmeid kaitsja kohta, on põhjendatud eeldada, et ta

esindab ennast ise. Kui menetluse käigus siiski selgub, et kaitsja osavõtt on kohustuslik, on kohtul

võimalik määrata kaitsja RÕS § 6 lg 2 alusel.

17. Viimase puudusena heitis kohus ette, et kaebaja ei märkinud kaebuses tunnistajate nimesid, keda ta

soovib kohtumenetluses üle kuulata. VTMS § 115 lg 5 p 3 kohaselt tuleb tunnistajate nimed lisada

juhul, kui kaebaja on taotlenud tunnistajate ülekuulamist. Miski J. Vahteri kaebusest ei viita sellele,

et kaebaja oleks soovinud maakohtus ühtegi tunnistajat üle kuulata. Selle eraldi kinnitamata jätmine

ei ole niisiis puudus, mis takistaks asja läbivaatamist.

18. Kokkuvõtlikult ei hinnanud maakohus, kas J. Vahteri kaebuse puudused takistasid väärteoasja

sisuliselt menetlemast. See tingis maakohtu poolt VTMS § 118 lg 2 p 3 alusel põhjendamatult J.

Vahteri kaebuse läbi vaatamata jätmise. Ringkonnakohus loeb selle minetuse VTMS § 150 lg 2

tähenduses oluliseks. Tuginedes VTMS § 194 lg-le 3, § 150 lg-le 2, §-le 152 saadab

ringkonnakohus J. Vahteri kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale maakohtule uueks

läbivaatamiseks teises kohtukoosseisus.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)