1-25-3554/45 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kriminaalasi 1-25-3554

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

01.06.2026 Tallinnas

Kriminaalasja number

1-25-3554

Kohtunik

Piret Liivo

Kohtuistungi sekretär

Cristhine Kõrge

Tõlk

Ingrid Oja ja Eevi Pant

Kriminaalasi

Andrei Vesselkov süüdistuses KarS § 117 lg 2 järgi ja Andivest

Grupp OÜ süüdistuses KarS § 117 lg 2, 3 järgi üldmenetluses

Prokurör

Deniss Medvedev

Süüdistatavad

Andrei Vesselkov, ik 37003170294; kodakondsuseta; emakeel vene

keel; xxxharidus; töökoht Andivest Grupp OÜ; elab xxx;

kriminaalkorras karistamata; tõkend - ei kohaldatud.

Andivest Grupp OÜ; registrikood: 12335616; asukoht: Peterburi tee

30, Tallinn; juhatuse liige Andrei Vesselkov, esindaja emakeel vene

keel; kriminaalkorras karistamata; tõkend - ei kohaldatud.

Kaitsja

Andrei Vesselkovi ja Andivest Grupp OÜ kaitsja vandeadvokaat

Liis Suik.

Kannatanute esindaja

Vandeadvokaat Raiko Paas

Menetluse liik

Üldmenetlus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-st 126 lg 3 p.p 1, 4; § 309 lg 2, § 310 lg 2; § 311, § 312 ja § 314 kohus

otsustas:

1. Õigeks mõista Andrei Vesselkov temale KarS § 117 lg 2 järgi esitatud süüdistuses.

2. Õigeks mõista Andivest Grupp OÜ temale KarS § 117 lg 2, 3 järgi esitatud

süüdistuses.

3. Juhindudes KrMS § 310 lg 2 alusel jätta kannatanute A, B ja C poolt Andrei

Vesselkovi ja Andivest Grupp OÜ vastu esitatud tsiviilhagi varalise ja mittevaralise

kahju nõuetes läbi vaatamata.

4. Asitõendid:

-

06.04.2024 sündmuskoha vaatlusel aadressil XXX, Tallinn kaasa võetud

tsellofaankott õhuprooviga nr 1, tsellofaankott õhuprooviga nr 2 (pakend nr 2) ja

klaasanum õhuprooviga nr 3 (pakend nr 3), mis hoitakse Politsei- ja

Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas asitõendi üleandmise-

vastuvõtmise akti 15.05.2024 nr 24ATH29944 alusel - hävitada KrMS § 126 lg 3 p

4 alusel kui väärtusetud asjad.

-

28.05.2024 Tallinnas XXX asuvas korteris kannatanu C poolt PPA Põhja

prefektuurile üle antud gaasiveesoojendi Bosch, mille üleandmise kohta on

vormistatud 06.01.2025 õiend ja 28.05.2024 käsikirjaline dokument.

Gaasiveesoojendi hoitakse praegu PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas

asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti 26.03.2025 nr 25ATH34115 alusel - anda

gaasiveesoojendi Bosch ajutiselt üle Osaühingule ROBERT BOSCH (registrikood

10826273) mõistlikuks ajaks, mille täpse pikkuse lepib nimetatud osaühinguga

kokku PPA Põhja prefektuur, ning gaasiveesoojendi PPA Põhja prefektuurile

tagastamise järel hävitada gaasiveesoojendi KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui

väärtusetu asi.

-

03.07.2024 asitõendi vaatlusel võetud kolm tolmuproovi gaasiveesoojendi

segukanaliavadelt, mis hoitakse PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas

asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti 03.10.2024 nr 24ATH31922 alusel -

hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud asjad.

5. Juhindudes KrMS §-dest 181 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 Andrei Vesselkovil kohtueelsel

ning kohtulikul uurimisel riigi õigusabi saamisega seotud kulud kogusummas 4489.66

eurot jätta riigi kanda.

6. Juhindudes KrMS § -dest 181 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 Andivest Grupp OÜ kohtueelsel

ning kohtulikul uurimisel riigi õigusabi saamisega seotud kulud kogusummas 3536.86

eurot jätta riigi kanda.

7. Juhindudes KrMS § -dest 181 lg 1 ja § 175 lg 1 p 3 ekspertiisikulud kogusummas

2576.88 eurot ning Tallinnas XXX asuva korteri ukseluku südamiku vahetamise kulu

summas 237.90 eurot jätta riigi kanda.

8. Juhindudes KrMS § 182 lg 5 välja mõista kannatanu B kasuks Eesti Vabariigi

eelarve vahenditest temal kriminaalmenetlusega tekkinud valitud esindaja kulud

summas 1340 eurot (s.o koos käibemaksuga, milline kanda Bl arvelduskontole nr

XXXXXXX.

9. Juhindudes KrMS § 182 lg 5 välja mõista kannatanu C kasuks Eesti Vabariigi

eelarve vahenditest temal kriminaalmenetlusega tekkinud valitud esindaja kulud

summas 1340 eurot (s.o koos käibemaksuga), milline kanda C arvelduskontole nr

XXXXXXX.

10. Juhindudes KrMS § 182 lg 5 välja mõista kannatanu Al kasuks Eesti Vabariigi

eelarve vahenditest temal kriminaalmenetlusega tekkinud valitud esindaja kulud

summas 1340 eurot (s.o koos käibemaksuga), milline kanda A arvelduskontole nr

XXXXXXX.

11. Harju Maakohtule ei ole süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse

(SKHS) § 18 lg 1 kohast taotlust esitatud Andrei Vesselkov, kellel nõude alus võiks

olla, seega kohus selgitab, et kahju saanud isik võib esitada selle taotluse SKHS § 21

lg 1 kohaselt otse Tallinna Ringkonnakohtule.

Edasikaebamise kord

Tervikotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 30 päeva jooksul alates

kohtuotsuse kättesaadavaks tegemisest, s.o alates 01.06.2026.

I

Süüdistus

Andrei Vesselkovi süüdistatakse selles, et 07.09.2021 paigaldas ta gaasiveesoojendi Tallinnas

XXX asuva korteri vannituppa, mille ventilatsioon ei vastanud ohutusnõuetele ja kus puudus

vingugaasiandur. Selliselt toimides rikkus A. Vesselkov tahtlikult gaasiseadme paigaldamise

ohutusnõudeid, millega ta põhjustas ettevaatamatusest olukorra, kus 06.04.2024 õhtul vannitoas

viibinud ja gaasiveesoojendit kasutanud xx-aastane X ja tema xx-aastane lapselaps Y kaotasid

vannituppa gaasiveesoojendist sattunud vingugaasi sissehingamise tulemusena teadvuse,

misjärel vajusid nende pead vannis olnud vee alla ja nad surid sama päeva õhtul mehhaanilise

lämbuse tõttu vees uppumise tagajärjel. Üksikasjades toimus see järgmiselt. 07.09.2021 või

enne seda telliti gaasitöödega tegeleva Andivest Grupp OÜ ainsalt juhatuse liikmelt ja selles

osaühingus gaasiseadmete monteerijana töötavalt Andrei Vesselkovilt gaasiveesoojendi

vahetus Tallinnas xxx xx asuvas viiekorruselises korterelamus viiendal korrusel paikneva

kolmetoalise korteri nr xx vannitoas. Gaasiveesoojendi vahetuse tellimus hõlmas vana

gaasiveesoojendi demonteerimist ja uue gaasiveesoojendi paigaldamist. 07.09.2021, viibides

Tallinnas XXX asuvas korteris, demonteeris A. Vesselkov selle korteri vannituppa paigaldatud

ja pikaajalises kasutuses olnud vana gaasiveesoojendi, misjärel paigaldas A. Vesselkov uue

gaasiveesoojendi, milleks oli lahtise (avatud) põlemiskambriga gaasiveesoojendi Bosch Therm

4300 T4304 14R 23 võimsusega 23,6 kW. Olles demonteerinud vana gaasiveesoojendi oli A.

Vesselkov kõrvaldanud ohu, mis tulenes gaasiveesoojendi kasutamise võimalusest

ohutusnõuetele mittevastavas korteris. Korteri mittevastavus gaasiseadmetega seotud

ohutusnõuetele seisnes muuhulgas korterisse põlemisõhu sattumist tagavate välisõhu

sissepuhkeavade puudumises, köögis gaasipliidi kohale paigaldatud ja ventilatsiooni

väljatõmbekanaliga ühendatud pliidikubu olemasolus ning vannitoas vingugaasianduri

puudumises. Paigaldades vana gaasiveesoojendi demonteerimise järel vannituppa uue

gaasiveesoojendi, lõi A. Vesselkov uuesti äsja kõrvaldatud ohu, mis tulenes uue gaasiseadme

kasutamise võimalusest ohutusnõuetele mittevastavas korteris. Uue gaasiveesoojendi

paigaldamisel oli A. Vesselkov teadlik sellest, et korteris puudub selle gaasiveesoojendi ja

köögis paikneva gaasipliidi ohutuks kasutamiseks vajalikud välisõhu sissepuhkeavad, köögis

on ventilatsiooni väljatõmbekanaliga ühendatud elektriline pliidikubu, 30.06.2025 süüdistusakt

kriminaalasjas nr 24231751070 (süüdistatavad Andrei Vesselkov, Andivest Grupp OÜ) 17

mida ei tohi kasutada üheaegselt kõnealuse gaasiveesoojendiga, ning vannitoas puudub

gaasiveesoojendi ohutuks kasutamiseks vajalik vingugaasiandur. Gaasiveesoojendi

paigaldamisega nimetatud korterisse rikkus A. Vesselkov tahtlikult gaasiseadme paigaldamise

ohutusnõuded, mille tagajärjel tekkis 06.04.2024 õhtul olukord, kus gaasiveesoojendi

töötamisel põlemiskambris tekkiv vingugaas ja muud põlemisgaasid ei liikunud

gaasiveesoojendiga ühendatud suitsulõõri kaudu täielikult korstnasse, vaid sattusid inimese

tervisele ja elule ohtlikus koguses gaasiveesoojendi põlemiskambrist vannituppa, kus viibisid

vanni kõrval madalal toolil istunud xx-aastane X ja veeprotseduuride tegemiseks vannis olnud

8-aastane Y, kes olid gaasiveesoojendit kasutades täitmas vanni sooja veega. Samal ajal põles

köögis vähemalt üks gaasipliidi põleti, millel seisval pannil olid praadimas viinerid kartulitega,

ning gaasipliidi kohal töötas pliidikubu. Töötav pliidikubu tõmbas ventilatsiooni

väljatõmbekanali kaudu köögist välja õhku ja köögis tekkis välisõhu sissepuhkeavade

puudumise tõttu alarõhk, mille mõjul kõrvalasuva vannitoa ukse vahelt, sealhulgas ukse all

oleva pilu kaudu tekkis õhutõmme vannitoast väljapoole, mis hakkas alandama vannitoas

õhurõhku. Vannitoas tekkima hakanud alarõhu tõttu pääses gaasiveesoojendi töötamisel tekkiv

vingugaas gaasiveesoojendi seest ehk selle põlemiskambrist vannituppa, mis aga jäi Xile ja

Yile märkamatuks, kuna vannitoas puudus vingugaasiandur. Vannitoas viibinud X ja Y

kaotasid vingugaasi sissehingamise tagajärjel tekkinud vingugaasimürgistuse ehk nn keemilise

lämbuse tõttu teadvuse, misjärel vanni kõrval istunud X kukkus peaga üle vanni serva ja tema

pea vajus vee alla ning vannis olnud Y samuti vajus peaga vee alla. Teadvuse kaotanud ja

peaga üle vanni serva vette kukkunud X suri 06.04.2024 õhtul sündmuskohal vingugaasi

toksilise toime ja anoksia foonil tekkinud mehhaanilise lämbuse tõttu vees uppumise tagajärjel.

Sündmuskohale saabunud ja Xi elustada üritanud kiirabibrigaad fikseeris tema surma

06.04.2024 kell 21:33. Teadvuse kaotanud ja peaga vee alla vajunud Y toimetati

elustamisvõtete rakendamise järel reanimobiili brigaadi poolt Tallinna Lastehaiglasse, kus ta

06.04.2024 kell 21:55 suri vingugaasi toksilise toime ja anoksia foonil tekkinud oksemasside

aspiratsiooni ja mehhaanilise lämbuse tõttu vees uppumise tagajärjel. A. Vesselkovi poolt

paigaldatud gaasiveesoojendi on seade seadme ohutuse seaduse (edaspidi SeOS) § 3 lg 1

mõttes ning selle paigaldamine on seadmetöö SeOS § 3 lg 7 mõttes, mis sätestab, et seadmetöö

on seadme projekteerimine, valmistamine, ehitamine, paigaldamine, demonteerimine,

seadistamine, katsetamine, kontroll ja remontimine ning asjakohasel juhul ka täitmine ja

ladustamine ning muu selline töö, mis mõjutab seadme omadusi ja mis ei ole seadme

kasutamine. Paigaldades eelkirjeldatud asjaoludel uue gaasiveesoojendi Tallinnas XXX asuva

korteri vannituppa, rikkus A. Vesselkov SeOS § 4 lõikes 1 sätestatud kohustust tagada

seadmetööl inimese elu ja tervise ohutus, mis väljendus alljärgnevate gaasiseadme

paigaldamise ohutusnõuete rikkumises. Paigaldades eelkirjeldatud asjaoludel uue

gaasiveesoojendi Tallinnas XXX asuva korteri vannituppa, rikkus A. Vesselkov gaasiseadme

paigaldamise ohutusnõuded, mis on sätestatud majandus- ja taristuminsitri 03.07.2015 määruse

nr 87 „Küttegaasi kasutavale gaasipaigaldisele, selle ehitamisele ja gaasiseadme paigaldamisele

ning gaasiballooni ladustamisele ja gaasianuma täitmisele esitatavad nõuded“ (edaspidi määrus

nr 87) §-s 45, mis muuhulgas käsitleb nõudeid ventilatsioonile, millele peab vastama ruum,

kuhu paigaldatakse gaasiseade. Määruse nr 87 § 45 lg 1 sätestab, et ruumis, kuhu paigaldatakse

gaasiseadmed, mis võtavad põlemiseks vajaliku õhu otse ruumist, peab olema piisav õhu

juurdevool, kindlustamaks gaasi täieliku põlemise. Määruse nr 87 § 45 lg 6 sätestab, et kui

põlemisõhuga varustamine toimub siirdeõhuga läbi kõrval- või allasuva ruumi, tuleb arvestada

ka nende ruumide õhuvahetusega. 30.06.2025 süüdistusakt kriminaalasjas nr 24231751070

(süüdistatavad Andrei Vesselkov, Andivest Grupp OÜ) 18 A. Vesselkovi poolt paigaldatud

gaasiveesoojendi Bosch Therm 4300 T4304 14R 23 on põlemisõhku otse ruumist võttev

gaasiseade, millel on lahtine (avatud) põlemiskamber, kust põlemisgaasid juhitakse loomuliku

tõmbega korstnasse, millega ühendab gaasiseadet suitsulõõr. Tallinnas XXX asuva korteri

vannitoa ukse all oli pilu, mis toimis gaasiveesoojendi töötamisel siirdeõhu avana, mille kaudu

sattus põlemisõhk vannituppa kõrvalasuvast köögist ja muudest korteri ruumidest. Vannitoa

ukse kõrval asuvas köögis paiknes nelja põleti ja ahjuga gaasipliit Indesit võimsusega 10,4 kW,

mille kohal oli paigaldatud sundventilatsiooniseade ehk ventilatsiooni väljatõmbekanaliga

ühendatud elektriline pliidikubu. Korteris oli õhutihe välisuks ja õhutihedad plastikaknad.

Eeltoodust tulenevalt ehk arvestades vannitoas paigaldatud gaasiveesoojendi konstruktsiooni ja

vannituppa põlemisõhu juurdevoolu viisi, köögis paikneva gaasipliidi ja selle kohale

paigaldatud pliidikubu olemasolu, korteri akende ja välisukse õhutihedust ning määruse nr 87 §

45 lõigetes 1 ja 6 sätestatut, pidid köögis või muudes korteri ruumides olema akendele

paigaldatavad tuulutusklapid, akendesse ja seintesse paigaldatavad värskeõhuklapid ehk nn

fresh-klapid või muud välisõhu sissepuhkeavad, mis oleksid taganud vannitoas paigaldatud

gaasiveesoojendi ja köögis paikneva gaasipliidi ohutuks kasutamiseks vajalikku põlemisõhu

ning töötava pliidikubuga väljatõmmatavat õhku asendava välisõhu stabiilse, akende avamisest

ja sulgemisest mitteoleneva juurdevoolu korterisse. Välisõhu sissepuhkeavad korteris aga

puudusid, millest A. Vesselkov oli gaasiveesoojendi paigaldamise ajal teadlik. Samuti rikkus

A. Vesselkov gaasiveesoojendi paigaldamisel määruse nr 87 § 45 lg 11 lauses 1 sätestatud

üldteadaolevat ohutusnõuet, mille kohaselt eluruum, kuhu on paigaldatud korstnaga ühendatud

gaasiseade, peab olema varustatud vingugaasianduriga. Määruse nr 87 § 45 lg 11, mis sätestab

vingugaasianduri kohustuslikkust, jõustus 17.03.2017. Samal päeval jõustus ka määruse nr 87 §

70, mille kohaselt tuleb selle määruse § 45 lõikes 11 ettenähtud nõue täita esimesel võimalusel,

kuid hiljemalt 2018. aasta 1. jaanuariks. Vannitoas, kuhu A. Vesselkov paigaldas 07.09.2021

gaasiveesoojendi, vingugaasiandur puudus, millest A. Vesselkov oli teadlik. Eirates

gaasiveesoojendi paigaldamisel eeltoodud ohutusnõudeid, pidas A. Vesselkov võimalikuks, et

gaasiveesoojendi ohutusnõuetele mittevastava paigaldamise tulemusena võib tekkida olukord,

kus gaasiveesoojendi kasutamisel täitub vannituba ja korteri muud ruumid inimese tervisele ja

elule ohtliku värvitu ja lõhnatu vingugaasiga, mida sisse hingates võivad vannitoas ja muudes

korteri ruumides viibivad inimesed saada surma. Samas lootis A. Vesselkov oma

kohustundetuse tõttu vältida teiste inimeste surma saabumist, sest gaasiveesoojendi

paigaldamisel juhtis ta paigaldamise juures viibinud Xi või teiste korterielanike tähelepanu

korteri mittevastavusele gaasiseadmetega seotud ohutusnõuetele, mis seisnes A. Vesselkovi

selgituste kohaselt muuhulgas korteris välisõhu sissepuhkeavade puudumises, köögis

pliidikubu olemasolus ja vannitoas vingugaasianduri puudumises.

Eelkirjeldatud tegevusega pani Andrei Vesselkov toime KarS § 117 lg 2 järgi

kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese surma põhjustamise ettevaatamatusest, millega

on põhjustatud kahe või enama inimese surm.

Andivest Grupp OÜ-d süüdistatakse selles, et 07.09.2021 paigaldas gaasitöödega tegeleva

Andivest Grupp OÜ juhatuse liige ja töötaja Andrei Vesselkov gaasiveesoojendi Tallinnas

XXX asuva korteri vannituppa, mille ventilatsioon ei vastanud ohutusnõuetele ja kus puudus

vingugaasiandur. Selliselt toimides rikkus A. Vesselkov tahtlikult gaasiseadme paigaldamise

ohutusnõudeid, millega ta põhjustas ettevaatamatusest olukorra, kus 06.04.2024 õhtul vannitoas

viibinud ja gaasiveesoojendit kasutanud xx-aastane X ja tema xx-aastane lapselaps Y kaotasid

vannituppa gaasiveesoojendist sattunud vingugaasi sissehingamise tulemusena teadvuse,

misjärel vajusid nende pead vannis olnud vee 30.06.2025 süüdistusakt kriminaalasjas nr

24231751070 (süüdistatavad Andrei Vesselkov, Andivest Grupp OÜ) 19 alla ja nad surid sama

päeva õhtul mehhaanilise lämbuse tõttu vees uppumise tagajärjel. Üksikasjades toimus see

järgmiselt. 07.09.2021 või enne seda telliti gaasitöödega tegeleva Andivest Grupp OÜ ainsalt

juhatuse liikmelt ja selles osaühingus gaasiseadmete monteerijana töötavalt Andrei

Vesselkovilt gaasiveesoojendi vahetus Tallinnas xxx xx asuvas viiekorruselises korterelamus

viiendal korrusel paikneva kolmetoalise korteri nr xx vannitoas. Gaasiveesoojendi vahetuse

tellimus hõlmas vana gaasiveesoojendi demonteerimist ja uue gaasiveesoojendi paigaldamist.

07.09.2021, viibides Tallinnas XXX asuvas korteris, demonteeris A. Vesselkov selle korteri

vannituppa paigaldatud ja pikaajalises kasutuses olnud vana gaasiveesoojendi, misjärel

paigaldas A. Vesselkov uue gaasiveesoojendi, milleks oli lahtise (avatud) põlemiskambriga

gaasiveesoojendi Bosch Therm 4300 T4304 14R 23 võimsusega 23,6 kW. Olles demonteerinud

vana gaasiveesoojendi oli A. Vesselkov kõrvaldanud ohu, mis tulenes gaasiveesoojendi

kasutamise võimalusest ohutusnõuetele mittevastavas korteris. Korteri mittevastavus

gaasiseadmetega seotud ohutusnõuetele seisnes muuhulgas korterisse põlemisõhu sattumist

tagavate välisõhu sissepuhkeavade puudumises, köögis gaasipliidi kohale paigaldatud ja

ventilatsiooni väljatõmbekanaliga ühendatud pliidikubu olemasolus ning vannitoas

vingugaasianduri puudumises. Paigaldades vana gaasiveesoojendi demonteerimise järel

vannituppa uue gaasiveesoojendi, lõi A. Vesselkov uuesti äsja kõrvaldatud ohu, mis tulenes uue

gaasiseadme kasutamise võimalusest ohutusnõuetele mittevastavas korteris. Uue

gaasiveesoojendi paigaldamisel oli A. Vesselkov teadlik sellest, et korteris puudub selle

gaasiveesoojendi ja köögis paikneva gaasipliidi ohutuks kasutamiseks vajalikud välisõhu

sissepuhkeavad, köögis on ventilatsiooni väljatõmbekanaliga ühendatud elektriline pliidikubu,

mida ei tohi kasutada üheaegselt kõnealuse gaasiveesoojendiga, ning vannitoas puudub

gaasiveesoojendi ohutuks kasutamiseks vajalik vingugaasiandur. Gaasiveesoojendi

paigaldamisega nimetatud korterisse rikkus A. Vesselkov tahtlikult gaasiseadme paigaldamise

ohutusnõuded, mille tagajärjel tekkis 06.04.2024 õhtul olukord, kus gaasiveesoojendi

töötamisel põlemiskambris tekkiv vingugaas ja muud põlemisgaasid ei liikunud

gaasiveesoojendiga ühendatud suitsulõõri kaudu täielikult korstnasse, vaid sattusid inimese

tervisele ja elule ohtlikus koguses gaasiveesoojendi põlemiskambrist vannituppa, kus viibisid

vanni kõrval madalal toolil istunud xx-aastane X ja veeprotseduuride tegemiseks vannis olnud

xx-aastane Y, kes olid gaasiveesoojendit kasutades täitmas vanni sooja veega. Samal ajal põles

köögis vähemalt üks gaasipliidi põleti, millel seisval pannil olid praadimas viinerid kartulitega,

ning gaasipliidi kohal töötas pliidikubu. Töötav pliidikubu tõmbas ventilatsiooni

väljatõmbekanali kaudu köögist välja õhku ja köögis tekkis välisõhu sissepuhkeavade

puudumise tõttu alarõhk, mille mõjul kõrvalasuva vannitoa ukse vahelt, sealhulgas ukse all

oleva pilu kaudu tekkis õhutõmme vannitoast väljapoole, mis hakkas alandama vannitoas

õhurõhku. Vannitoas tekkima hakanud alarõhu tõttu pääses gaasiveesoojendi töötamisel tekkiv

vingugaas gaasiveesoojendi seest ehk selle põlemiskambrist vannituppa, mis aga jäi Xile ja

Yile märkamatuks, kuna vannitoas puudus vingugaasiandur. Vannitoas viibinud X ja Y

kaotasid vingugaasi sissehingamise tagajärjel tekkinud vingugaasimürgistuse ehk nn keemilise

lämbuse tõttu teadvuse, misjärel vanni kõrval istunud X kukkus peaga üle vanni serva ja tema

pea vajus vee alla ning vannis olnud Y samuti vajus peaga vee alla. Teadvuse kaotanud ja

peaga üle vanni serva vette kukkunud X suri 06.04.2024 õhtul sündmuskohal vingugaasi

toksilise toime ja anoksia foonil tekkinud mehhaanilise lämbuse tõttu vees uppumise tagajärjel.

Sündmuskohale saabunud ja Xi elustada üritanud kiirabibrigaad fikseeris tema surma

06.04.2024 kell 21:33. Teadvuse kaotanud ja peaga vee alla vajunud Y toimetati

elustamisvõtete rakendamise järel reanimobiili brigaadi poolt Tallinna Lastehaiglasse, kus ta

06.04.2024 kell 21:55 suri vingugaasi toksilise toime ja anoksia foonil tekkinud oksemasside

aspiratsiooni ja mehhaanilise lämbuse tõttu vees uppumise tagajärjel. 30.06.2025 süüdistusakt

kriminaalasjas nr 24231751070 (süüdistatavad Andrei Vesselkov, Andivest Grupp OÜ) 20 A.

Vesselkovi poolt paigaldatud gaasiveesoojendi on seade seadme ohutuse seaduse (edaspidi

SeOS) § 3 lg 1 mõttes ning selle paigaldamine on seadmetöö SeOS § 3 lg 7 mõttes, mis

sätestab, et seadmetöö on seadme projekteerimine, valmistamine, ehitamine, paigaldamine,

demonteerimine, seadistamine, katsetamine, kontroll ja remontimine ning asjakohasel juhul ka

täitmine ja ladustamine ning muu selline töö, mis mõjutab seadme omadusi ja mis ei ole

seadme kasutamine. Paigaldades eelkirjeldatud asjaoludel uue gaasiveesoojendi Tallinnas XXX

asuva korteri vannituppa, rikkus A. Vesselkov SeOS § 4 lõikes 1 sätestatud kohustust tagada

seadmetööl inimese elu ja tervise ohutus, mis väljendus alljärgnevate gaasiseadme

paigaldamise ohutusnõuete rikkumises. Paigaldades eelkirjeldatud asjaoludel uue

gaasiveesoojendi Tallinnas XXX asuva korteri vannituppa, rikkus A. Vesselkov gaasiseadme

paigaldamise ohutusnõuded, mis on sätestatud majandus- ja taristuminsitri 03.07.2015 määruse

nr 87 „Küttegaasi kasutavale gaasipaigaldisele, selle ehitamisele ja gaasiseadme paigaldamisele

ning gaasiballooni ladustamisele ja gaasianuma täitmisele esitatavad nõuded“ (edaspidi määrus

nr 87) §-s 45, mis muuhulgas käsitleb nõudeid ventilatsioonile, millele peab vastama ruum,

kuhu paigaldatakse gaasiseade. Määruse nr 87 § 45 lg 1 sätestab, et ruumis, kuhu paigaldatakse

gaasiseadmed, mis võtavad põlemiseks vajaliku õhu otse ruumist, peab olema piisav õhu

juurdevool, kindlustamaks gaasi täieliku põlemise. Määruse nr 87 § 45 lg 6 sätestab, et kui

põlemisõhuga varustamine toimub siirdeõhuga läbi kõrval- või allasuva ruumi, tuleb arvestada

ka nende ruumide õhuvahetusega. A. Vesselkovi poolt paigaldatud gaasiveesoojendi Bosch

Therm 4300 T4304 14R 23 on põlemisõhku otse ruumist võttev gaasiseade, millel on lahtine

(avatud) põlemiskamber, kust põlemisgaasid juhitakse loomuliku tõmbega korstnasse, millega

ühendab gaasiseadet suitsulõõr. Tallinnas XXX asuva korteri vannitoa ukse all oli pilu, mis

toimis gaasiveesoojendi töötamisel siirdeõhu avana, mille kaudu sattus põlemisõhk vannituppa

kõrvalasuvast köögist ja muudest korteri ruumidest. Vannitoa ukse kõrval asuvas köögis

paiknes nelja põleti ja ahjuga gaasipliit Indesit võimsusega 10,4 kW, mille kohal oli

paigaldatud sundventilatsiooniseade ehk ventilatsiooni väljatõmbekanaliga ühendatud

elektriline pliidikubu. Korteris oli õhutihe välisuks ja õhutihedad plastikaknad. Eeltoodust

tulenevalt ehk arvestades vannitoas paigaldatud gaasiveesoojendi konstruktsiooni ja vannituppa

põlemisõhu juurdevoolu viisi, köögis paikneva gaasipliidi ja selle kohale paigaldatud

pliidikubu olemasolu, korteri akende ja välisukse õhutihedust ning määruse nr 87 § 45 lõigetes

1 ja 6 sätestatut, pidid köögis või muudes korteri ruumides olema akendele paigaldatavad

tuulutusklapid, akendesse ja seintesse paigaldatavad värskeõhuklapid ehk nn fresh-klapid või

muud välisõhu sissepuhkeavad, mis oleksid taganud vannitoas paigaldatud gaasiveesoojendi ja

köögis paikneva gaasipliidi ohutuks kasutamiseks vajalikku põlemisõhu ning töötava

pliidikubuga väljatõmmatavat õhku asendava välisõhu stabiilse, akende avamisest ja

sulgemisest mitteoleneva juurdevoolu korterisse. Välisõhu sissepuhkeavad korteris aga

puudusid, millest A. Vesselkov oli gaasiveesoojendi paigaldamise ajal teadlik. Samuti rikkus

A. Vesselkov gaasiveesoojendi paigaldamisel määruse nr 87 § 45 lg 11 lauses 1 sätestatud

üldteadaolevat ohutusnõuet, mille kohaselt eluruum, kuhu on paigaldatud korstnaga ühendatud

gaasiseade, peab olema varustatud vingugaasianduriga. Määruse nr 87 § 45 lg 11, mis sätestab

vingugaasianduri kohustuslikkust, jõustus 17.03.2017. Samal päeval jõustus ka määruse nr 87 §

70, mille kohaselt tuleb selle määruse § 45 lõikes 11 ettenähtud nõue täita esimesel võimalusel,

kuid hiljemalt 2018. aasta 1. jaanuariks. Vannitoas, kuhu A. Vesselkov paigaldas 07.09.2021

gaasiveesoojendi, vingugaasiandur puudus, millest A. Vesselkov oli teadlik. Eirates

gaasiveesoojendi paigaldamisel eeltoodud ohutusnõudeid, pidas A. Vesselkov võimalikuks, et

gaasiveesoojendi ohutusnõuetele mittevastava paigaldamise tulemusena võib tekkida olukord,

kus gaasiveesoojendi kasutamisel täitub vannituba ja korteri muud ruumid inimese tervisele ja

elule ohtliku värvitu ja lõhnatu vingugaasiga, mida sisse hingates võivad vannitoas ja muudes

korteri ruumides viibivad inimesed saada surma. Samas lootis A. 30.06.2025 süüdistusakt

kriminaalasjas nr 24231751070 (süüdistatavad Andrei Vesselkov, Andivest Grupp OÜ) 21

Vesselkov oma kohustundetuse tõttu vältida teiste inimeste surma saabumist, sest

gaasiveesoojendi paigaldamisel juhtis ta paigaldamise juures viibinud Xi või teiste

korterielanike tähelepanu korteri mittevastavusele gaasiseadmetega seotud ohutusnõuetele, mis

seisnes A. Vesselkovi selgituste kohaselt muuhulgas korteris välisõhu sissepuhkeavade

puudumises, köögis pliidikubu olemasolus ja vannitoas vingugaasianduri puudumises.

Paigaldades eelkirjeldatud asjaoludel uut gaasiveesoojendit Tallinnas XXX asuva korteri

vannituppa, tegutses A. Vesselkov Andivest Grupp OÜ juhatuse liikme ja töötajana ning selle

osaühingu nimel ja huvides, s.t Andivest Grupp OÜ tegevusala raames, milleks on gaasitööde

tegemine, ja eesmärgiga teenida tulu, milleks oli gaasiveesoojendi ja selle paigaldamise eest

Andivest Grupp OÜ-le tasutud rahasumma 490 eurot.

Eelkirjeldatud tegevusega pani Andivest Grupp OÜ toime KarS § 117 lg 2, 3 järgi

kvalifitseeritava kuriteo, s.o KarS § 117 lg 2 sätestatud teo, mille on toime pannud

juriidiline isik, ja nimelt teise inimese surma põhjustamise ettevaatamatusest, millega on

põhjustatud kahe või enama inimese surm.

II

Menetlusosaliste seisukohad:

Prokuröri seisukoht:

1. Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas 26.01.2026 toimunud kohtulikes vaidlustes asus

Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Deniss Medvedev seisukohale, et kohtuliku

uurimise käigus on tuvastamist leidnud fakt, et A. Vesselkov on toime pannud kuriteo KarS §

117 lõikes 2 järgi, s.t teise inimese surma põhjustamises ettevaatamatusest, millega on

põhjustatud kahe inimese surm. Samas kuriteos süüdistatakse ka A. Vesselkoviga seotud

äriühingut Andivest Grupp OÜ, kellele on esitatud süüdistus KarS § 117 lõigete 2 ja 3 järgi

ning kelle puhul on leidunud tuvastamist, et Andivest Grupp OÜ tegevusala raames, milleks on

gaasitööde tegemine, ja eesmärgiga teenida tulu, milleks oli gaasiveesoojendi ja selle

paigaldamise eest Andivest Grupp OÜ-le tasutud rahasumma 490 eurot on toime pannud

juriidilise isikuna. Ka juriidilisele isikule on esitatud süüdistus teise inimese surma

põhjustamise eest ettevaatamatusest – põhjustati kahe inimese surm.

2. A. Vesselkovile heidetakse ette gaasiveesoojendi paigaldamist korteri vannituppa, mille

ventilatsioon ei vastanud ohutusnõuetele ja kus puudus vingugaasiandur. Prokurör rõhutab, et

A. Vesselkovile etteheidetavaks teoks on justnimelt paigaldamine ehk gaasiveesoojendi

vannitoa seinale riputamine ning gaasi- ja veetorustikuga ja korstnaga ühendamine, mille

tulemusena said korteri elanikud edaspidi veekraani lahti keerates kasutada gaasiveesoojendit

sooja vee saamiseks. Ohtliku olukorra korteris lõi A. Vesselkov, kes paigaldas uue

gaasiveesoojendi, teades, et korter ei vasta nõuetele, mille täitmine on vajalik gaasiveesoojendi

ohutuks kasutamiseks.

3. Prokuröri hinnangul esineb gaasiveesoojendi paigaldamise ja kahe inimese surma vahel

põhjuslik seos. Juhul kui A. Vesselkov ei oleks sel hetkel paigaldanud vannituppa uut

gaasiveesoojendit, siis korteri elanikud ei oleks saanud uut gaasiveesoojendit kasutada ning

seega oleks olnud välistatud süüdistuses kirjeldatud olukord, kus kaks inimest kaotasid

gaasiveesoojendi kasutamisel tekkiva vingugaasi sissehingamise tagajärjel teadvuse, vajusid

peaga vannis oleva vee alla ja lämbusid. Seega, põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel on

praegusel juhul olemas.

4. Majandus- ja taristuministri 03.07.2015 määruse nr 87 „Küttegaasi kasutavale

gaasipaigaldisele, selle ehitamisele ja gaasiseadme paigaldamisele ning gaasiballooni

ladustamisele ja gaasianuma täitmisele esitatavad nõuded“ § 45 lõike 11 esimene lause

sätestab, et eluruum, kuhu on paigaldatud korstnaga ühendatud gaasiseade, peab olema

varustatud vingugaasianduriga. Vannituba, kuhu A. Vesselkov paigaldas 07.09.2021 uue

gaasiveesoojendi, ei olnud vingugaasianduriga varustatud. Seega, paigaldades sellisesse

vannituppa gaasiveesoojendit, rikkus A. Vesselkov gaasiseadme paigaldajalt nõutavat

hoolsuskohustust, kuna vannituba ehk paigaldusruum ei vastanud määruse nr 87 § 45 lõikes 11

sätestatud nõudele. See, et vingugaasianduri olemasolu pidid tagama korteriga seotud isikud,

mitte A. Vesselkov ise, ei oma prokuröri hinnangul praegusel juhul tähtsust. A. Vesselkovil

puudus küll kohustus varustada paigaldusruumi ehk vannituba vingugaasianduriga, kuid olles

vana gaasiveesoojendi demonteerinud, ei tohtinud ta uut gaasiveesoojendit paigaldada enne, kui

korteriga seotud isikud oleksid taganud vingugaasianduri reaalse olemasolu vannitoas.

Siinkohal juhib prokurör tähelepanu ka sellele, et viidatud määruse nr 87 § 45 lõike 11 tekstist

ei nähtu, kes on kohustatud varustama vingugaasianduriga eluruumi, kuhu on paigaldatud

korstnaga ühendatud gaasiseade. Juhul kui asuda seisukohale, et selliseks isikuks on eluruumi

omanik, siis sellest ei tulene, et selle kohustuse täitmata jätmise korral vastutab eluruumi

omanik tagajärgede eest, mis tekivad gaasiseadmest vingugaasi lekkimise ohu realiseerumisel.

Vingugaasianduri puudumine vannitoas ei ole ohtlik. Ohtlik on gaasiveesoojendi paigaldamine

ja kasutamine sellises vannitoas, sest vingugaasi lekkimisest tuleneva ohu inimese elule ja

tervisele tekitab paigaldatud gaasiveesoojendi kasutamine ehk gaasiveesoojendi kasutamise

võimaluse loonud paigaldaja tegevus ja sooja vee saamiseks gaasiveesoojendit kasutava isiku

tegevus.

5. A.Vesselkov ei tohtinud paigaldada uut gaasiveesoojendit enne, kui korteriga seotud

isikud oleksid viinud kõnealuse korteri vastavusse ventilatsiooninõuetega, milleks oli vaja

eeskätt demonteerida pliidikubu või vähemalt ühendada see lahti ventilatsiooni

väljatõmbekanalist ning samuti oli vaja teha akendesse või seintesse välisõhu sissepuhkeava

või -avad.

6. Paigaldades eelkirjeldatud asjaoludel uue gaasiveesoojendi korterisse, mis ei vasta

gaasiseadmetega seotud ohutusnõuetele, rikkus A. Vesselkov SeOS § 4 lõike 1 sätestatud

kohustust tagada seadmetööl inimese elu ja tervise ohutus, rakendades ohutuse tagamiseks

vajalikke abinõusid ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks, tõrjumiseks ja kõrvaldamiseks.

7. Prokuröri hinnangul kohustus tagada seadmetööl ohutus ei hõlma mitte ainult neid

ohtusid, mis võivad realiseeruda seadmetöö tegemise ajal, vaid ka neid seadmetööga seotud

ohtusid, mis võivad realiseeruda hiljem ehk pärast seadmetöö lõppemist.

8. Tragöödia xxx tänaval asuvas korteris toimus seetõttu, et gaasiveesoojendiga varustatud

vannituppa sattus vingugaas. Gaasiveesoojendi kui selline vingugaasi ei tekita. Vingugaas tekib

paigaldatud gaasiveesoojendi kasutamisel. Seega on praegusel juhul tegemist olukorraga, kus

realiseerus seadme paigaldamisest ja kasutamisest tulenev oht.

9. Ohu põhjustanud isikuteks on praegusel juhul X, kuna just tema kasutas tragöödia ajal

gaasiveesoojendit korteris, mis ei vastanud gaasiseadmetega seotud ohutusnõuetele, ning A.

Vesselkov, kuna just tema oli sellesama gaasiveesoojendi eelnevalt paigaldanud korterisse, mis

ei vastanud gaasiseadmetega seotud ohutusnõutele.

10. Samuti asus prokurör seisukohale, et A. Vesselkov tegutses Andivest Grupp OÜ nimel

ja eesmärgiga teenida tulu, milleks oli gaasiveesoojendi ja selle paigaldamise eest Andivest

Grupp OÜ-le tasutud rahasumma 490 eurot.

11. Äriregistrist nähtub, et A. Vesselkov on Andivest Grupp OÜ ainus juhatuse liige selle

asutamisest saadik ehk alates 2012. aastast. Osaühingu tegevusala on seotud gaasiga.

Majandusregistri väljavõttest nähtub, et 2012. aastal esitas Andivest Grupp OÜ

majandustegevuseteate, mis puudutab tegevusala „Seadmetööd. Gaasipaigalise ehitamine“,

ning teise majandustegevuseteate, mis puudutab tegevusala „Seadmetööd. Gaasitööd“.

Töötamise registri väljavõttest nähtub, et alates 01.07.2015 töötab A. Vesselkov Andivest

Grupp OÜ-s gaasiseadmete monteerijana. Seega, kõik juriidilise isiku vastutuse eeldused, mis

on sätestatud KarS §-s 14, on praegusel juhul täidetud. Teo on toime pannud juriidilise isiku

juhatuse liige, kes tegutses juriidilise isiku huvides, s.t Andivest Grupp OÜ tegevusala raames

ja eesmärgiga teenida tulu.

12. Eelnevalt arvestades asus prokurör seisukohale, et A. Vesselkov tuleb süüdi mõista

KarS§ 117 lg 2 järgi ja mõista talle karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 73 lg 1, 2,

3 alusel jätta mõistetud karistus osaliselt täitmisele pööramata, määrates kohesele

ärakandmisele 2 kuud vangistust ning jättes ülejäänud karistuse osa, s.o 2 aastat ja 4 kuud

vangistust täitmisele pööramata, kui A. Vesselkov ei pane 5 (viie) aastase katseaja jooksul uut

tahtlikku kuritegu.

13. KarS § 49 alusel kehtestada A. Vesselkovile lisakaristusena tegutsemiskeeld

töötamiseks gaasitööd teostava isikuna tähtajaga 1 aasta.

14. Samuti taotleb prokurör süüdi tunnistada Andivest Grupp OÜ KarS § 117 lg 2, 3

ettenähtud kuriteo toimepanemises ning mõista temale karistuseks rahaline karistus 17 000

eurot.

Kaitsja seisukoht:

15. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistuse esitamine ei ole põhjendatud ning A. Vesselkovi

ja tema ettevõtte tegevuses puuduvad KarS § 117 lg 2, 3 koosseisu tunnused. Ei saa rääkida, et

A. Vesselkovi tegevuse tulemusel oleks ettevaatamatusest põhjustatud kahe inimese surm. A.

Vesselkov teostas oma tööd piisava hoolsusega – talle ei saa ette heita kergemeelset suhtumist

oma töösse.

16. A.Vesselkovi puhul on tegemist isikuga, kes on laialdaste kogemustega gaasitööde alal.

Lisaks sellele, et tema pädevus on Inspecta Estonia OÜ poolt hinnatud vastavaks gaasitöid

tegevale isikule kehtestatud nõuetele, siis alates 22.08.2024 on teda juba sertifitseeritud

gaasipaigaldise kasutamise järelevaatajale kehtestatud nõuetele. Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve ameti teabelehelt nähtub, et alates 16.09.2025 saab tarbijatele eluruumi

gaasipaigaldise kontrolli teostada Harju maakonnas Andivest Grupp OÜ. See asjaolu juba

iseenesest kõneleb Andivest Grupp OÜ ja A. Vesselkovi väga kõrgest pädevusest ja

usaldusväärsusest gaasitööde vallas.

17. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve ameti poolt koostatud gaasiohutuse meelespeas

kodutarbijale on sõnaselgelt kirjas, et gaasiseadmetele ja -paigaldistele kehtestatud nõuete ja

ohutuse tagamise eest vastutab alati omanik ise- korterisiseste seadmete puhul on see

korteriomanik. Kodutarbijal on kohustus lasta gaasiseadmeid spetsialistil regulaarselt

kontrollida ja hooldada. Juhul, kui esinevad ohunäitajad (muuhulgas suitsulõõrid on

ummistunud, mitteküllaldane tõmme ja/või ventilatsioon gaasiseadme kasutamisel,

gaasiseadme kasutamine liiga väikeses ruumis) tuleb kodutarbijal pöörduda spetsialisti poole,

tuvastada probleemi põhjus ja teha vajalik gaasitöö.

18. Alates 01.01.2018 on vingugaasianduri paigaldamine iga korteriomaniku kohustus, kui

korteris on korstnaga ühendatud gaasiseade.

19. Selles kriminaalasjas on jäänud vastuseta küsimused -kas see õnnetus oleks olemata

olnud, kui korteriomanik oleks täitnud õiguslikku kohustust paigaldada vingugaasiandur ja

korrektselt tellinud gaasitöid? Pikka aega juba selles korteris elanuna, pidi ta olema teadlik, et

maja on vana, suitsulõõrid võivad olla ummistunud ning korteri omakäeliste remontide

tulemusel on maja esialgne ventilatsioonisüsteem muutunud.

20. Kaitsja hinnangul ei saa ega tohigi korteriomaniku ja selle elanike ilmselge hoolimatus

ja ükskõiksus oma gaasiseadmete suhtes kaasa tuua vastutust gaasiseadme paigaldajale.

21. Käesolevas kriminaalasjas teostatud ekspertiis, mis tuvastas tingis suitsugaaside ruumi

sattumise. Nendele puudustele juhtis A. Vesselkov gaasiboilerit paigaldama asudes korteris

viibinud Xi tähelepanu. Paraku jäid puudused korteriomaniku poolt kõrvaldamata ning hakati

kasutama gaasiveesoojendit enne, kui puudused olid kõrvaldatud. A. Vesselkov ega Andivest

Grupp OÜ ei saa vastutada korteriomaniku omavolilise tegevuse, ohutusnõuete eiramise eest.

22. Kohtus tunnistajatena ütlusi andnud ekspert SP, OÜ Gaspre ärijuht EJ, spetsialist R ja

süüdistatav A. Vesselkov kinnitavad kõik, et köögikubu ja gaasiveesoojendi üheaegne

kasutamine ei ole lubatud. Vastavalt ekspertiisiakti punktile 14 teostati ka katse, kus lülitati

sisse köögikubu maksimaalsel võimsusel ning koheselt hakkas suitsulõõr tagurpidi tööle ning

suitsugaasid (sh vingugaas) sattusid vannituppa. Tuvastamist on leidnud, et õnnetuse toimumise

päeval töötas köögikubu koos soojaveeboileriga. Köögikubu talitles maksimaalsel võimsusel.

23. Tunnistajate ütlustega on tuvastamist leidnud, et köögikubu olemasolu korteris

iseenesest ei välista boileri paigaldamise võimalikkust. Paigaldajal on vaid kohustus selgitada

korteris viibivale isikule, et kubu ja boileri samaaegne kasutamine pole lubatud. Kas

korterielanik seda ka järgib, on juba tema enda valik ja vastutus. Gaasiboileri paigaldaja ei saa

kuidagi tagada seda, et korterielanik seda kasutamise piirangut ka täidaks. Lisaks juhib kaitsja

tähelepanu, et köögikubu oli paigaldatud ilma projektita majja, mis oli ehitatud 1970ndatel

tüüpprojekti järgi, kuhu köögikubu polnud ettenähtud. Küll oli ettenähtud soojaveeboiler

inimestele sooje vee tarbimiseks. Seega ei olnud lubatav antud korterisse paigaldada

köögikubu, mis läks vastuollu esialgse maja projektiga.

24. Vastavalt ekspertiisile on õnnetuse üks põhjuseid ka ventilatsiooni ehk õhu juurdevoolu

probleem. On tuvastamist leidnud, et XXX korteri puhul on tegemist 1970ndatel aastatel

ehitatud tüüpkorterelamuga, mille eripäraks on see, et vannitoa ja tualettruumi vaheline sein on

ülaosast avatud, mis tagab nende kahe ruumi vahelise õhuvahetuse. Seega suureneb vannitoa

kubatuur ka tualeti arvelt ning nende kahe ruumi summaarne kubatuur tuleb kokku üle 8 m3.,

mistõttu on piisav ventilatsioon olemas BOSCH Therm 4300 boileri paigaldamiseks.

25. XXX korteris esinenud ventilatsiooniprobleemid olid tegelikkuses terves majas

esinevad -korstnalõõrid olid ummistunud, paljudes korstnalõõrides on sees metalltorud, mis on

ohtlikud tõmbe jaoks. Soovitatakse korstnaid puhastada kord aastas ja kontrollida korterites

gaasiühendustorusid ja tõmmet, maja väli fassaadilt on näha ava, kuid sealt õhk korterisse ei

jõua, kuna korteriomanikud on selle õhuava sulgenud. Lisaks oli köögi ventilatsioonirest nii

paksu tolmuga kaetud, et sealt mingit õhu liikumist ei toimunud. Korteris olid samuti vahetatud

aknad. Esialgse projekti kohaselt seal olnud puitaknad olid asendatud hermeetiliste

plastakendega.

26. Kaitsja hinnangul ei saa ega tohigi olla gaasiveesoojendi paigaldaja kohustuseks enne

seadme paigaldamist hakata uurima, kas välisseinas olevad õhuavad on omaniku poolt suletud

või mitte, kohustada omanikku õhutusrestilt tolmu iganädalaselt pühkima. Gaasiboileri

paigaldaja ei saa ega tohigi teha ventilatsioonisüsteemis ümberehitusi ega lisa

ventilatsiooniavasid kuhugi puurida. Korteris elavad inimesed ise on teadlikud maja

ventilatsiooniprobleemidest või ummistunud suitsulõõridest ning neil tuleb gaasiseadmeid

kasutades seda arvestada, võimalikult kiirelt tegeleda ohtu põhjustavate puudujääkide

likvideerimisega. Gaasiboileri paigaldaja saab vaid tähelepanu juhtida puudujääkidele, mille

likvideerimine on ikkagi korteri omaniku pädevuses. Gaasiboileri paigaldaja ei ole ehitusmees.

27. Kaitsja väidab, et traagiline õnnetus oleks ära hoitud, kui XXX korteris oleks olnud

paigaldatud CO andur. Vastavalt määruse nr 87 lg 45 p 11 eluruum, kuhu on paigaldatud

korstnaga ühendatud gaasiseade, peab olema varustatud vingugaasianduriga. Vingugaasianduri

kui kõige olulisema ja esmase ohutusallika kohustuslikkust ja vajalikkust kirjeldatakse ka

Tarbjakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt koostatud gaasiohutuse meelespeas

kodutarbijale, kus on kirjas, et alates 01.01.2018 on vingugaasiandur kohustuslik paigaldada

sellistesse eluruumidesse, kus on korstnaga ühendatud gaasiseade.

28. Kuna gaasiboileri paigaldaja ei saa kohustada korteri omanikku CO andurit paigaldama,

siis enne gaasiseadme paigaldust, tegi A. Vesselkov kõik, mis oli tema võimuses- selgitas CO

anduri vajalikkust ja kohustuslikkust. Kas korteri omanik järgib Eestis kehtivaid õigusakte ja

nendest tulenevat kohustust täidab, ei ole gaasiseadme paigaldaja vastutusala.

29. XXX elavad inimesed suhtusid täiesti ükskõikselt sellesse, et juba alates 01.01.2018 on

vingugaasiandur kohustuslik. Korteris olevate gaasipaigaldiste (gaasitorustik koos

gaasiseadmega) kontrolli ei teostatud. Terves korteriühistus oli viimane gaasiseadmete ja

gaasitorustiku kontroll toimunud 2016. aastal.

30. Kaitsja juhib ka tähelepanu, et korteris viibinud isikud hakkasid gaasiveesoojendit

omavoliliselt kasutama. Nimelt pärast gaasiboileri paigaldamist vannitoa seinale sulges A.

Vesselkov kuulkraani, mis peatas gaasi juurdevoolu boilerisse. Ta teatas, et boilerit on lubatud

kasutama hakata pärast seda, kui korterisse on paigaldatud vingugaasiandur ja tagatud paremini

toimiv ventilatsioon. Hoolimata A. Vesselkovi poolt räägitust, avas X kuulkraani ning hakkas

olenemata A. Vesselkovi poolt nimetatud ohunäitajatest boilerit kasutama.

31. Märkimata ei saa jätta, et gaasiboiler töötaski laitmatult kuni 06.04.2024, kui korteris

olnud isikud eirasid gaasiboileri kasutamise elementaarseid nõudeid, jättes tööle köögikubu

samaaegselt boileriga ning kõikide ebasoodsate asjaolude üheaegsel esinemisel, juhtuski

õnnetus. Õnnetus, mis oleks olnud ära hoitav niivõrd lihtsa asjaga nagu vingugaasiandur.

32. Vähem on kohtusaalis toimunud istungite käigus leidnud tähelepanu asjaolu, et pärast

2021. aastal gaasiboileri paigaldamist paigaldati kannatanu A sõnul korterisse 2022. aasta

oktoobris gaasimõõtja. Ehk siis XXX olev gaasipaigaldise talituslik süsteem sai täiendust.

Gaasimõõtja muutus korteris olnud gaasipaigaldise osaks (TTJA kodulehe kohaselt).

Gaasimõõtja paigaldamisega teostati XXX korteris gaasitöid. Seega 06.04.2024 õnnetuse

toimumise ajal ei asunud korteris enam selline gaasitorustike ja nendega seotud ehitiste

statsionaarselt paigaldatud talituslik süsteem, nagu see oli korteris pärast A. Vesselkovi poolt

gaasiboileri paigaldamist.

33. Gaasimõõtja paigaldamisel kontrolliti ka korteris juba olemasolevaid gaasiseadmeid

ning kontrolli käigus ei tuvastatud ühtegi rikkumist gaasiseadmetel. Siit saab teha vaid ühese

järelduse- gaasiseade oli paigaldatud A. Vesselkovi poolt igati korrektselt.

34. Kaitsja hinnangul ei ole mitte mingisugust alust panna vastutama gaasiseadme

paigaldustöid teinud isikut eluruumis mitte järgitud gaasiohutusnõuete rikkumise tõttu

toimunud õnnetuse eest ning see ei tohi ei tohi tuua kaasa kriminaalõiguslikku vastutust ühele

(ja isegi mitte viimast gaasitööd teostanud ) gaasispetsialistile.

35. Eeltoodu alusel palub kaitsja A. Vesselkov ja Andivest Grupp OÜ neile esitatud

süüdistustes õigeks mõista. Tsiviilhagi jätta rahuldamata.

Kannatanu esindaja seisukoht

36. Kannatanu esindaja toetas prokuröri seisukohti ning märkis täiendavalt, et keskseks

küsimuseks ongi asjaolu, et gaasisaadet poleks tohtinud sellises olukorras sinna korterisse üldse

paigaldada. Professionaalse paigaldajana oleks olnud hoolas käitumine, kuid korteri

ventilatsiooni olukorda arvestades lükkaks paigaldaja oma ärihuvid tahaplaanile ja oleks

keeldunud sinna korterisse gaasiseadme paigaldamisest. Mida A.Vesselkov praegu aga ei

teinud. Ka köögikubu olemasolu oleks paigaldaja pidanud silmas pidama. Just paigaldajal

lasub esmane kohustus kontrollida millistesse tingimustesse saab ja tohib üldse seadet

paigaldada. Puudub igasugune mõistlik põhjus eeldada, et professionaalne gaasipaigaldaja neid

nõudeid teadma ei pea või ei pea neist seadme paigaldamisel juhinduma. Seda just eriti nii

ohtliku asjaga tegelemisel nagu on gaas ja gaasiseadmed. Tsiviilhagiga seonduvalt on

kannatanud kohtule oma läbielamisi kirjeldanud. Tuvastatud on see, et on tekkinud vaimsed

probleemid ja kannatanud on kasutanud psühholoogilist abi ja raviks rohtusid. Riigikohus on

välja toonud, et hukkunu lähedastel võib olla hagi, kui surma asjaolud on traagilised. Praegusel

juhul ilmselt pole kellelgi kahtlust selles, et need surma asjaolud olid traagilised, mistõttu on ka

esitatud hagi õigustatud ja kannatanu esindaja palub kohtul süüdimõistva otsuse tegemise

korral hagi rahuldada.

III

Kriminaalasjas uuritud tõendid ning kohtu seisukoht tuvastatud asjaolude kohta:

37. Kohus uurinud käesolevas kriminaalasjas kogutud tõendeid, kuulanud ära kannatanute,

tunnistajate, eksperdi ütlused ning analüüsinud kogutud tõendites sisalduvat teavet kogumis

asub seisukohale, et A. Vesselkovile esitatud süüdistus KarS § 117 lg 2 järgi ja Andivest Grupp

OÜ süüdistuses KarS § 117 lg 2, 3 järgi inkrimineeritud kuriteos ei ole tõendamist leidnud ning

nad tuleb neile etteheidetud kuriteo toimepanemises õigeks mõista. Oma seisukohta põhistab

kohus järgmiselt.

38. Kohtul tuli tuvastada, kas A. Vesselkovi näol oli tegemist isikuga, kes 07.09.2021

paigaldades aadressile Tallinnas XXX asuva korteri vannituppa gaasiveesoojendi, lasus

kohustus tegutseda s.t, kas tema võimuses oli hoida ära süüdistuses märgitud tagajärg –

06.04.2024 õhtul gaasiveesoojendit kasutanud xx-aastane X ja tema xx-aastane lapselaps Y

kaotasid vannituppa gaasiveesoojendist sattunud vingugaasi sissehingamise tulemusena

teadvuse, misjärel vajusid nende pead vannis olnud vee alla ja nad surid sama päeva õhtul

mehhaanilise lämbuse tõttu vees uppumise tagajärjel.

IV

Asjaolud, milles vaidlus puudub

39. Puudub vaidlus asjaolus, et A. Vesselkov 07.09.2021 aadressile Tallinnas XXX

asuvasse korterisse oma xxx Q abiga gaasiveesoojendi Bosch Therm 4300 T4304 14R 23

võimsusega 23,6 kW paigaldas.

40. Nimetatut tõendab 07.09.2021 arve-müügitšekk nr 330821, mille A. Vesselkov

Andivest Grupp OÜ nimelt peale gaasiveesoojendi paigaldamist ka A. Vesselkov väljastas.

41. Äriregistrist nähtub, et A. Vesselkov on Andivest Grupp OÜ ainus juhatuse liige selle

asutamisest saadik alates 2012. aastast. Osaühingu tegevusala on seotud gaasiga.

Majandusregistri väljavõttest nähtub, et 2012. aastal esitas Andivest Grupp OÜ

majandustegevuseteate, mis puudutab tegevusala „Seadmetööd. Gaasipaigalise ehitamine“,

ning teise majandustegevuseteate, mis puudutab tegevusala „Seadmetööd. Gaasitööd“.

Töötamise registri väljavõttest nähtub, et alates 01.07.2015 töötab A. Vesselkov Andivest

Grupp OÜ-s gaasiseadmete monteerijana.

42. Tunnistuse nr GP-015-24 kohaselt, mis on väljastatud Inspecta Estonia OÜ (Kiwa) poolt

tõendab, et A. Vesselkov on läbinud pädevuse hindamise ja tema pädevus vastab gaasitöid

tegeva isikule kehtestatud nõuetele. Tema pädevusulatuseks on AB - kategooria gaasipaigaldis,

materjal: teras, plast, vask, kihtsein; küttegaasi ladustamine, gaasianuma täitmine; gaasiseadme

remontimine, hooldamine, paigaldamine ja demonteerimine.

43. Kriminaalbüroo isikuvastaste kuritegude talituse eriasjade uurija Siret Rebase

01.05.2021 e-kirjadest A. Vesselkoviga nähtub, et süüdistatav kinnitab, et aastal 2021 teostas

ta aadressil XXX vana seadme asendamise uue seadme vastu muutmata seadmestiku võimsust.

Teostatud oli maagaasi lekke kontroll ja paigaldatud said lisaturvakraanid seadmestiku ees.

Kuna seade oli uus, siis vigu seadme töös ei tuvastatud. Suuliselt teavitati omanikku

ventilatsiooniga seotud häiretest, vingugaasianduri puudumisest ja vajadusest demonteerida

väljatõmbeventilatsioon. Kolme aasta jooksul ei olnud omanik tellinud tehnohooldust.

44. Samuti kinnitas süüdistatav A. Vesselkov, et töötab ettevõttes Andivest Grupp OÜ-s,

on selle ettevõtte juht ja teostab gaasitöid juba 15-20 aastat. Kiwa on sertifitseeritud asutus, kes

kinnitab gaasitööde kvalifikatsiooni ning talle on omistatud alates 2018 selle asutuse poolt

sertifikaat. XXX teostas ta gaasitöid 2021 aastal. Tegemist oli vana boileri demonteerimise, uue

seadme paigaldamise ja olemasoleva süsteemiga ühendamisega. Temaga võttis telefoni teel

ühendust C ja palus vana veesoojendi uue vastu välja vahetada. Ta teatas, et soovib paigaldada

firma Bosch veesoojendi, kuna vana seade ei töötanud, oli ohtlik, oli ammu üle vaatamata,

hooldamata.

45. Seadme Bosch Therm 4300 ostis ja viis XXX aadressile A. Vesselkov koos oma xxx Q

abiga, kes tellis seadme firmalt Gaspre. Seade oli laos kohe olemas. See oli sertifitseeritud ning

tegemist on veesoojendiga, mis on igapäevaseks kasutamiseks ja oli sobilik vana seadme

asendamiseks. Selle seadme müügist alates oli A. Vesselkov läbinud koolituse, omades oma

isiklikku numbrit 13-36. Vana seade oli Junkers VR 11-2 B. See tähendab seda, et see seade oli

poolautomaatne, mis sai vahetatud ohutuma seadme vastu, millel oli mitu kaitse astet,

staadiumi ja mis vastas antud ruumi paigaldamise nõuetele. Vana boiler, mis asus seina peal,

oli ühendatud gaasi- ja ka veetorustikuga ja suitsulõõriga, toruga.

46. Seega kinnitavad A. Vesselkovi ütlused, et ta tegutses 2021. aastal xxx xx korteris oma

erialase pädevuse piires, asendas vana ja ohtliku gaasiveesoojendi nõuetele vastava,

sertifitseeritud ning ohutuma seadmega. Tema tegevus piirdus olemasoleva süsteemi

seadmevahetusega ega hõlmanud ventilatsioonisüsteemi muutmist ega sundventilatsiooni

kasutuselevõtu võimaldamist.

47. Gaasisoojendi paigaldamise asjaolu kinnitas ka A. Vesselkovi xxx Q, kes selgitas, et ta

viibis 07.09.2021 aadressil XXX ja xxx tegeles boileri paigaldamisega. Vannitoas oli vana

gaasiveesoojendi, mis oli ühendatud gaasi- ja veetorustikuga ja suitsulõõriga. Selle A.

Vesselkov demonteeris ja paigaldas uue. Q abistas A. Vesselkovi aukude puurimise ja

konksude paigaldamisega.

48. Tunnistaja Q ütlused kinnitavad, et 07.09.2021 xxx xx korteris xx teostas A. Vesselkov

vana gaasiveesoojendi demonteerimise ja uue seadme paigaldamise olemasolevasse süsteemi,

ilma ventilatsiooni- või suitsugaasilahendust muutmata. Ütlused toetavad järeldust, et A.

Vesselkovi tegevus piirdus tehnilise seadme asendamisega.

49. Samuti kinnitas kannatanu A, et 07.09.2021 boileri paigaldamise ajal oli kodus tema,

abikaasa X ja kannatanu ema W. B tuli koju siis, kui boiler oli juba paigaldatud. Boileri tõi

korterisse 2 meest. Üks umbes 44-48 aastane, teine umbes 28 aastane. Mehed rääkisid vene

keeles ja praeguseks ta neid ära ei tunneks. Korteris nad ringi ei käinud rohkem, kui et panid

boileri pakendi suure toa põrandale, vanem mees ütles nooremale, et tuleb osta

ventilatsioonitoru ning siis saab paigaldada. Kannatanu juuresolekul nad köögis ei käinud.

50. Mees kleepis boileri külje peale paberi, millal ta paigaldas boileri, kes selle paigaldas ja

kinnitas allkirjaga. Samuti väljastas ta neile arve ning sularahas maksid nad 490 eurot. Arve jäi

poeg C kätte, kes oli ka uue boileri koos paigaldusega tellinud.

51. Kannatanu C kinnitas samuti, et A. Vesselkovi ta ei tunne, kuid on temaga suhelnud

telefoni teel ning kannatanu palvel sai 07.09.2021 XXX korterisse paigaldatud vannituppa uus

gaasiboiler Bosch. Vana boiler läks katki ning sooja vett ei olnud. Paigaldamise ajal kannatanut

kodus ei olnud. Uut boilerit nägi ta paigaldamise päeval õhtul 17.00 paiku. Boilerile oli

paigaldatud infokleebis, millel oli kirjas firma nimi ja paigaldamise kuupäev.

52. Kannatanu B kinnitas omakorda, et korteris oli köögis gaasipliidi kohale paigaldatud

pliidikubu, mis oli ühendatud ventilatsiooniavaga. Gaasiveesoojendi Bosch paigaldas Andivest

Grupp OÜ töötaja septembris 2021. Paigaldamise ajal oli kannatanu kodus. Täpselt ta enam

paigaldamast ei mäleta, mäletab boileri pakendit suures toas ja seda, kui boiler oli juba

paigaldatud ja firma esindaja seletas, kuidas boilerit kasutada.

53. Kannatanu juuresolekul Andivest Grupp OÜ esindaja tema sõnul midagi korterite

ventilatsioonist ega vingugaasiandurist ei rääkinud. Viimast neil ei olnud ka paigaldatud. Ta

selgitas boileri kasutamist kuskil 5-7 minutit ja hakkas siis Aga arveldama, kannatanu läks aga

oma tuppa ning Andivest Grupp esindaja lahkumist ta ei näinud. Teab, et boileri ostuks ja

paigalduseks vormistati tšekk, sest A näitas seda pärast talle. Kannatanu kinnitas, et tema

isiklikult kasutas uut gaasiveesoojendit Bosch.

54.

03.07.2024 asitõendi vaatlusportokollist koos lisadega nähtub, et Põhja prefektuuri

kriminalistika ruumides esitati vaatluseks XXX korterist 28.05.2024 C poolt vabatahtlikult üle

antud Bosch gaasiveesoojendi.

55. Seadmel oleva kaane avamisel, samuti seadme eri osade (sh süütemoodul,

gaasidosaator, segukanalite osa) demonteerimisel ei tuvastatud visuaalse vaatluse käigus ühtegi

mehaanilist kahjustust, deformatsiooni ega põlemisjälgi. Seade oli konstruktiivselt terviklik

ning selle välis- ja sisepinnal ei esinenud märke avariilisest rikkest.

56. Eelpool refereeritud tõenditega on tõendamist leidnud, et A.Vesselkov paigaldas

07.09.2021 aadressile Tallinnas XXX asuvasse korterisse oma xxx Q abiga gaasiveesoojendi

Bosch Therm 4300 T4304 14R 23 võimsusega 23,6 kW.

57. Vaidlust ei ole ka asjaolus, et 06.04.2024 õhtul tekkis olukord, kus gaasiveesoojendi

töötamisel põlemiskambris tekkiv vingugaas ja muud põlemisgaasid ei liikunud

gaasiveesoojendiga ühendatud suitsulõõri kaudu täielikult korstnasse, vaid sattusid

gaasiveesoojendi seest vannituppa. Põhjuse selleks andis samal ajal töötanud pliidikubu, mis

tõmbas ventilatsiooni väljatõmbekanali kaudu köögist välja õhku ja köögis tekkis välisõhu

sissepuhkeavade puudumise tõttu alarõhk, mille mõjul kõrvalasuva vannitoa ukse vahelt,

sealhulgas ukse all oleva pilu kaudu tekkis õhutõmme vannitoast väljapoole, mis hakkas

alandama vannitoas õhurõhku. Vannitoas tekkima hakanud alarõhu tõttu pääses

gaasiveesoojendi töötamisel tekkiv vingugaas gaasiveesoojendi seest ehk selle põlemiskambrist

vannituppa, mis aga jäi Xle ja Yle märkamatuks, kuna vannitoas puudus vingugaasiandur.

Vingugaasi sissehingamise tulemusena kaotasid X ja Y teadvuse, misjärel vajusid nende pead

vannis olnud vee alla ja nad surid sama päeva õhtul mehhaanilise lämbuse tõttu vees uppumise

tagajärjel.

58.

19.04.2024 asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et 06.04.2024 kell 20.51 teeb A kõne

häirekeskusele, kus teatab, et tema lapselaps on vanni uppunud ning häirekeskus õpetab teda

kuni kiirabi saabumiseni tegema kuntslikku hingamist.

59. Asjaolu, et sündmuskohale saabus ka kiirabi, kinnitab Harjumaa päästepiirkonna Põhja

Päästekeskuse 06.04.2024 sündmuse protokoll 240406125, mille kohaselt on Päästeamet

saanud väljakutse aadressile XXX infoga: xx aastane laps vannis, suust tuleb oksemassi, ei

hinga, helistaja proovib elustada.

60. Tallinna

Kiirabikaardid

7501937KOPLI91020240406205437,

75019371KESKLINNA9120240406231955,

7501937KESKLINNA9120240406221314,

7501937MAHTRA9420240406210713, 501937MAHTRA9420240406213842 tõendavad, et

06.04.2024 õhtul sattus Tallinnas XXX asuva korteri õhku vingugaas inimese tervisele ja elule

ohtlikus koguses. Sündmuskohale saabunud ja teadvuseta Xi elustada üritanud kiirabibrigaad

fikseeris tema surma 06.04.2024 kell 21:33. Teadvuseta Y toimetati elustamisvõtete

rakendamise järel reanimobiili brigaadi poolt haiglasse.

61. Kriminaalasjale on esitatud õiend kahe vormikaamera salvestiste kohta kohale saabunud

politseinike MT ja KR politseivormiriietuse küljes paiknevate kaamerate U07760 ja U07843

videosalvestistest (2 faili) ajaperioodist 6.04.2024 kella 21:04-st kuni kella 21:37-ni.

62. Esimene vormikaamera salvestise fail pealkirjaga „U07843 [06.04.2024 21 04 59].mp4“

kajastab politseiametnike ja kiirabitöötajate tööd sündmuskohal XXX (Tallinn). Toas on näha

selili asendis lebamas vanemaealist tüsedamat meest, keda elustatakse ja temast edasi akna all

on veel kiirabitöötajad kedagi elustamas, kes on kaamera vaateväljast väljast.

63. Teine vormikaamera salvestise fail pealkirjaga „LU07760 [06.04.2024 21 08 26].mp4“

kajastab patrullpolitseinike sõitu ja jõudmist sündmuskohale, sündmuskohal maas lamavate

kannatanute elustamast. Salvestisel märgitud kellaajal kell 21:11:07 ütleb toas viibiv kiirabi

välijuht, et kohe kui ta sisse tuli oli näit 238, mis on inimeste tervisele ja elule ohtlik

kontsentratsioon. Salvestise tõenduslik väärtus seisneb eeskätt selles, et see dokumenteerib

vingugaasi olemasolu korteriõhus päästjate saabumise hetkel, vormikaamera salvestised

tõendavad üksnes tagajärje olemasolu ja sündmusjärgse olukorra raskust.

64.

06.04.2024 sündmuskoha vaatlusprokollist koos fotodega nähtub, et vaatlus teostati

kortermajas aadressil Harjumaa, Tallinn, xxx xx, Kari tänava poolsest küljest teise trepikoja

kaudu. Vaatlusalune korter asus viienda korruse korteris nr xx, mille välisuks oli avatud.

Korteris tuvastati esik, WC ning kaks magamistuba. WC-s ja esimeses magamistoas olid

tavapärased sisustus- ja majapidamisesemed, magamistoas leidus muu hulgas ravimeid ning

külmkapp.

65. Tagumises magamistoas avastati põrandal tekiga kaetud surnud isik X, kes lebas selili,

käed keha kõrval ja jalad harkis. Voodi peal oli oksemass ning surnu jalgade juures põrandal

veresarnane määrdumine.

66. Lisaks vaadeldi vannitoas paiknevat gaasiveesoojendit marki BOSCH, mis oli

ühendatud ventilatsioonitoruga ning varustatud kontrolli- ja ohutuskleebistega.

67. Vaatluse käigus fikseeriti ruumide seisukord, esemete paiknemine ning surnu asend ja

seisund.

68. Tunnistaja KV kinnitas, et 06.04.2024 aprillis töötas ta Tallinna Kiirabis välijuhi valves

ning käis õhtul väljakutsel xxx xx asuvas korteris xx. Väljakutsele saabus ta üksi, aga enne teda

oli ees juba ka kaks brigaadi. Nende autod seisid maja ees. Väljakutse sisuks oli -uppumine.

Kohale saabus ta 6 minutiga. Ütluste kohaselt kui tunnistaja jõudis korter xx ette, oli korteriuks

lahti. Paremat kätt toas oli vanem proua, kes nuttis ja oli paanikas, järgmises toas nägi maas

lamavat vanemat meest ja last, keda elustati brigaadi liikmete poolt. Lapsel riideid seljas ei

olnud ning tema keha oli märg ja jahe. Vanemal mehel olid seljas T-särk ja dressipüksid. T-

särk oli ülevalt poolt märg, samuti oli märg pea. Avatud oli ka rõdu uks.

69. Korterise sisenedes andis tunnistaja rinnal olev vingugaasiandur märku, et tegemist on

reostamisega ning ta palus häirekeskusel koheselt kutsuda ka päästjad ning politsei. Tunnistaja

kirjeldas, et see andur hakkab hästi kõvahäälselt alarmiga piiksuma ja tal on üks väike tuluke

eesotsas, mis veel lisaks vilgub punase värviga. Ja tavaliselt, kui need asjad tööle hakkavad, siis

on esmane kohustus seda numbrilist väärtust vaadata, mis seal on ja see on nähtav LCD

ekraanilt. Tunnistaja kirjeldas, et esimene näit oli 238 ppm'i (particles per million ehk siis 1

miljondik on 1 ppm.) Gaasilõhna tunda ei olnud.

70. Edasi suundus tunnistaja kööki, kuhu järgnes ka vanem proua ja tunnistaja avas akna.

Kas köögis gaasipliit ja pliidikubu oli, tunnistaja ei vaadanud.

71. Kui ta köögist tagasi liikus, vaatas ta ka vannitoa ukse juures uuesti vingugaasianduri

näitu ning siis oli see 254. Siis kui ta juba vanemat meest aitas elustada, oli anduri näit 28.

Kokku oli ta selleks ajaks jõudnud korteris viibida 10-12 minutit.

72. Kui tunnistaja aitas vanemat meest elustada, kuulis ta kuidas vanem proua rääkis ilmselt

politseiametnikega, et kuskil 19.45 ajal tundis ta ennast ebamugavalt ja nõrgalt ning otsustas

minna oma tuppa pikali ning kui ta ärkas, leidis vanaisa ja lapselapse vannitoast. Ta tõmbas

vanaisa lapselapse pealt ära, kes oli vannis ja võttis välja ka sealt lapse ja viis tuppa. Rääkides

tundis naine ennast nõrgalt, tal oli pearinglus ning iiveldas. Hilisemalt arstiga suheldes sai

tunnistaja ka teada, et vanem naisterahvas oli ka oksendanud.

73. Kokku viibis ta sündmuskohal kuskil tund aega. Laps sai taaselustatud ja ta viidi

Lasehaiglasse. Vanaisa elustati 40 minutit, kuid tulemusteta. Vanema naisterahvaga tegelesid

teised meedikud ning ta toimetati haiglasse järelkontrolli.

74. Tunnistaja KV ütlused kinnitavad usaldusväärselt, et xxx xx korteris xx esines

06.04.2024 õhtul kõrge kontsentratsiooniga vingugaasireostus, mis põhjustas mitmel

kohalviibinud isikul mürgistuse, teadvusehäire ja surma. Tegemist oli eluohtliku olukorraga,

millel on otsene põhjuslik seos surmaga lõppenud tagajärgedega.

75. Tunnistaja TA omakorda kinnitas, et 06.04.2024 aprillis töötas ta Päästeameti Tallinna

Lilleküla komando rühmapealikuna ning käis väljakutsel Tallinnas XXX asuvas korteris kella

21.00 ajal. Kohale saabusid nad 5 liikmelise meeskonnaga. Väljakutse tegid kiirabi töötajad ja

sisuks oli gaasiline reostumine. Korterisse sisenemisel oli uks avatud ning paremat kätt toas

elustasid kiirabitöötajad kannatanuid -vanem mees ja laps.

76. Tunnistaja läks ka kööki, seal oi vanem naisterahvas, kes istus lahtise akna all. Näha oli,

et tal on paha olla ning kiirabitöötajad viisid ta hiljem ka järelkontrolli. Köögis oli ka gaasipliit

ning pliidikubu, mis oli sisse lülitatud ning tunnistaja lülitas selle välja.

77. Vannituba oli tühi, kedagi sees ei olnud, vannis vett ei olnud ja kraanist vesi ei

voolanud. Tunnistaja lülitas gaasiboileri nupust välja. Vingugaasi andurit vannitoas ei olnud.

Vingugaasi mõõteseade oli kaasas tema kaastöötajal ja see andis vannitoas viibides helisignaali

ning vingugaasi sisaldus oli kuni 50 ppm'i.

78. Tunnistaja hinnangul oli gaasilekke põhjuseks töötav pliidikubu, kuna vaate järgi oli

näha, et kubu ja boiler olid ühendatud ühte ventilatsiooniavasse. Nii on see kõigil klassikalistel

70-ndatel ehitatud kortermajadel. Kubu töötamisel võib tekkida alarõhk, mille tulemusel võib

juhtuda emba kumba - kas siis gaasi põlemisel tekkivad suitsugaasid väljuvad korstnasse või

tulevad ruumi sisse.

79. Seega kinnitavad tunnistaja TA ütlused, et xxx xx korteris xx esines gaasiseadmete ja

ventilatsiooni omavahelisest sobimatusest tingitud vingugaasireostus. Töötav pliidikubu, mis

oli ühendatud gaasiboileriga samasse ventilatsioonilõõri, tekitas alarõhu, mille tulemusel

pöördusid põlemisgaasid eluruumi.

80. Kuigi vahetult sündmustes ei osalenud kannatanud C ja B, kinnitas ka sündmuse fakti

C, kes selgitas, et talle helistati 06.04.2024 kella 21 paiku kiirabist ja öeldi, et isa enam ei

õnnestunud päästa, poeg viibib haiglas, kuid šansse on väga vähe.

81. Ble helistas samuti politsei ja kui ta XXX asuvasse korterisse jõudis, olid seal ees juba

kiirabitöötajad, päästeameti töötajad ja politsei. Lisaks oli ka A ja abikaasa õde TP. Aga ta eriti

rääkida ei saanud, kuna viimane oli šoki seisundis. Kiirabitöötajad tegelesid temaga ning tal oli

hapnikumask peas.

82. Tõendist Terviseameti mürgistusteabekeskuse veebilehe www.16662.ee väljavõte

vingugaasi puudutava teabega, Päästeameti ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti

loodud veebilehe https://vingugaas.ee väljavõte vingugaasi puudutava teabega, Päästeameti

veebilehe www.rescue.ee väljavõte majapidamisgaasi ja vingugaasi puudutava teabega nähtub,

et põlemise tekkivate põlemisgaaside seas on ka lõhnatu ja värvitu vingugaas (CO), mille

sissehingamise tulemusena tekib nn keemiline lämbus ja inimene kaotab teadvuse. Veebilehe

https://vingugaas.ee väljavõttel on samuti käsitletud seda, millist mõju osutavad inimesele

vingugaasi erinevad kontsentratsioonid sisse hingatavas õhus. Vingugaasi avastamiseks on vaja

paigaldada vingugaasiandur.

83. Kogumis tõendab nimetatud asjaolu, et 06.04.2024 õhtul Tallinnas XXX asuva korteri

vannitoas viibinud Xil ja Yil tekkis vingugaasimürgistuse ehk nn keemiline lämbumine, mille

tulemusena kaotasid nad teadvuse ning vajusid vee alla. Järeldust kinnitab 17.06.2024

koostatud ekspertiisiaktis 24E- AOS00376/TLN171 kirjeldatu, millest nähtub, et Yi surm

saabus gaasiboileri rikkest tingitud majapidamisgaasi ja põlemisgaaside lekkest põhjustatud

vingumürgistuse ning sellest kujunenud anoksia ja teadvusekao foonil, mille käigus tekkis

oksemasside aspiratsioon ja sellele lisandunud uppumine vannivees. Tegemist oli eluohtliku,

mitme mehhanismi koosmõjus kujunenud asfüksiaga, kus esmaseks vallandavaks teguriks oli

vingugaasimürgistus. Xi surma kinnitab ka 06.04.2024 saatekiri kohtuarstlikule lahangule.

84.

17.06.2024 koostatud ekspertiisiaktist 24E- AOS00375/TLN170 nähtub, et Xi surm

saabus gaasiboileri rikkest põhjustatud majapidamisgaasi ja põlemisgaaside lekkest tingitud

vingumürgistuse ning sellest arenenud hapnikupuuduse (anoksia) foonil tekkinud

teadvusekaotuse tagajärjel, millele järgnes uppumine vannivees. Surm oli õnnetusjuhtumi

iseloomuga, kus surmavaks osutus mitme asfüksia mehhanismi kombinatsioon.

85. Erialaraamatu „Kohtuarstiteadus“ väljavõte karboksühemoglobiini, etanooli ja

süsinikmonoksiidi (CO ehk vingugaasi) puudutava teabega Tartu Ülikooli Kliinikumi

Ühendlabori veebilehe https://www.kliinikum.ee/yhendlabor/ väljavõte rippmenüü

„Käsiraamat“ alt leitava teabega, mis puudutab karboksühemoglobiini, kinnitab, et Xil ja Yil

tekkis vingugaasimürgistus ehk nn keemilise lämbus ning eelloetletud tõendid kinnitavad seda.

86. On tuvastatud, et ekspertiisi käigus leiti Xi veres etanooli 1,22 mg/g ja uriinis etanooli

1,65 mg/g, esinenud alkoholikogus võis mõjutada reageerimisvõimet ja teadvusseisundit, kuid

ei muutnud surmapõhjuse põhilist mehhanismi.

87. Kannatanu A kinnitas, et 06.04.2024 õhtul tuli lapselaps neile külla ning läks

vannituppa pesema koos vanaisaga. Enne seda pani abikaasa kartulid koos viineritega

praadima õhtusöögiks ja nad koos käisid köögis vaatamas, et gaasipliit on pandud kõige

väiksema tule peale, pliidikubu sisselülitatud ei olnud, köögiaken oli mikrotuulutusel avatud.

Abikaasa ja lapselaps läksid seejärel vannituppa, kannatanu viibis teises toas. Ta võttis sisse

talle kirjutatud tabletid, kuulis kuidas abikaasa ja lapselaps naersid vannitoas ja jäi korraks

magama. Kuskil 6-7 minuti pärast ta ärkas, tundis kõrbelõhna ja jooksis kööki. Ta hõikas

abikaasale, et siin põleb, kuid vastust ei tulnud. Kannatanu lülitas sisse kubu kõige suurema

kiiruse peale, akent ta avada füüsiliselt ei jõudnud. Köögis oli ta paar minutit ja suundus siis

vannituppa. Vannitoa uks oli 3-5 cm praokil ja nägi, et abikaasa pea oli langenud vette,

lapselaps oli vanni põhjas. Vesi jooksis vanni edasi, täitunud oli umbes pool vanni ja vesi oli

külm. Vanni sooja veega täitmiseks kulub 20-25 minutit. Ta tõstis lapselapse vannist välja ja

hõikus abikaasat, kuid viimane ei vastanud. Vett ta kinni ei keeranud. Lapselaps oli teadvuseta,

ta viis lapse suurde tuppa ja hakkas südamemassaaži tegema ning helistas 112. Kui kiiresti

kiirabi saabus, ei mäleta, kuid neid tuli palju ja hakkasid koheselt aknaid avama, nad püüdsid

elustada tema abikaasata ning lapselaps viidi ära. Saabusid ka politseinikud. Kannatanul endal

iiveldas, süda oli paha ja psüühiline seisund oli selline, et üldse ei saanud aru, mis toimus.

Mäletab, et talle pandi hapnikumask ja paluti haiglasse kaasa tulla. Haiglas oli ta kella kolmeni

öösel.

88. Kannatanu haiglast viibimist kinnitab ka Lääne Tallinna Keskhaigla ravidokumendid,

mille kohaselt 06.04.2024 Al tuvastatud vingugaasi toksiline toime.

89. Kohtu hinnangul ei ole vähimatki kahtlust, et 06.04.2024 toimunu xxx tn korteris oli A

jaoks erakordselt traagiline sündmus. Ta kaotas samaaegselt kaks lähedast inimest – abikaasa ja

lapselapse – ning sattus olukorda, kus ta nägi neid praktiliselt suremise hetkel, püüdis edutult

osutada esmaabi ning koges tugevat emotsionaalset šokki. Nimetatu ilmneb ka tema

häirekeskusele tehtud telefonikõnest, milles väljendub äärmuslik hirm ja segasus.

90. Sellised asjaolud viitavad selgelt, et sündmusel oli oluline traumaatiline mõju A

mäluprotsessidele, mis võis põhjustada mälulünkade tekkimist, sündmuste järjekorra

moonutamist või teatud detailide alateadlikku rekonstrueerimist.

91. Seetõttu tuleb A ütluste puhul, eriti tehniliste detailide osas, suhtuda kriitiliselt ning

tugineda muudele objektiivsetele tõenditele. Nimelt ei leia kinnitust A väide pliidikubu

sisselülitamise aja kohta ülejäänud tõenditega. Kiirabi töötaja KV ütlustest, kelle kirjelduse

kohaselt andis vingugaasiandur korterisse sisenemisel kuni 238–254 ppm näidu, viitab

pikemaajalisemale ja ulatuslikule vingugaasi akumulatsioonile.

92. Samuti nähtub päästeameti rühmapealiku TA ütlustest, et köögis oli pliidikubu sisse

lülitatud nende saabumise ajal, pliidikubu ja gaasiveesoojendi olid ühendatud samasse

ventilatsioonilõõri ning töötav kubu võis tekitada alarõhu, mille tulemusel suundusid

põlemisgaasid eluruumidesse.

93. Seega vingugaasi kogunemine suletud või ebapiisava ventilatsiooniga ruumis eeldas

pikemat aega kestnud häiritud ventilatsiooni ning see olukord ei saanud kujuneda hetkest, kui A

enda sõnade kohaselt lülitas sisse köögikubu. Selleks ajaks, kui A avastas, et kartulid pliidil

kõrbevad ja ta lülitas sisse köögikubu, olid kannatanud juba kaotanud teadvuse ja vajunud vee

alla.

94. Eelpool refereeritud tõenditega on tõendamist leidnud kannatanute Yi ja Xi surma aeg,

koht ja põhjused. Kohtu hinnangul on tõendatud, et kannatanud hukkusid 06.04.2024 õhtul

aadressil XXX, Tallinnas vingugaasi sissehingamise tulemusena, kui nad kaotasid teadvuse,

misjärel vajusid nende pead vannis olnud vee alla ja nad surid sama päeva õhtul mehhaanilise

lämbuse tõttu vees uppumise tagajärjel.

V

Korteri XXX tehniline ja ruumiline seisukord enne ja pärast gaasiveesoojendi

paigaldamist A. Vesselkovi poolt 07.09.2021.

95. Järgmiseks peab kohus vajalikuks selgitada, milline oli XXX korteri tehniline ja

ruumiline seisukord enne A. Vesselkovi poolt 07.09.2021 gaasiveesoojendi paigaldamist ning

kuidas see seisund muutus pärast nimetatud paigaldust.

96. A. Vesselkov selgitas, et XXX korter asub nõukogudeaegses hruštšovka-tüüpi elamus,

mis on ehitatud tüüpprojekti alusel ning millel on arvukalt analooge Tallinnas (nt Puhangu tn

12, Pae tn 44). Seda tüüpi hoonetes on vannitoa ja WC õhuvahetus lahendatud

ruumidevaheliselt konstruktsiooniliste avade kaudu, mh seina vaheseina kaudu, mis ei ulatu

laeni. Sellise lahenduse tulemusel moodustavad vannituba ja WC ühise õhuvahetusruumi

kogumahuga ligikaudu 8,1 m³, millest lähtudes oli ka algses projektis ette nähtud gaasiseadme

paigaldamine nimetatud ruumi.

97. A. Vesselkov märkis, et vannitoas oli juba enne tema saabumist projekti alusel rajatud

125 mm suitsulõõr, mille asukohta ega kallet ta ei muutnud. Samuti oli olemas terastorust

gaasitoru koos kuulkraaniga, mis paiknes vana veesoojendi ees ning mille seisukord oli hea.

Uue Bosch Therm 4300 gaasiveesoojendi paigaldamisel ühendas ta seadme olemasoleva

gaasikraani külge ning viis läbi kõik reglemendijärgsed ühendus- ja seadistustööd, sh

suitsulõõri ühendamise.

98. A. Vesselkov tugines oma varasemale kogemusele sama tüüpprojektiga majades ning

teadis, et hoone fassaadil paiknevad välisõhu sissevoolu avad (nn külmkapiavad), mis olid

projekti järgi ette nähtud põlemisõhu tagamiseks. Ta ei teinud eraldi mõõtmisi ega liikunud

mööda korterit ringi, kuna talle sellist võimalust ei antud ning tema tööd piirdusid vannitoaga.

99. Kokkuvõtvalt leidis A. Vesselkov, et ta ei rikkunud gaasiveesoojendi paigaldamisel

kehtivaid nõudeid ega hoolsuskohustust. Tema hinnangul oli seade paigaldatud tüüpprojektile

vastavasse ruumi, ventilatsiooniline õhuvahetus oli projektijärgne ning ohtlik olukord ei

tekkinud paigaldamise käigus. Ta rõhutas, et sarnased juhtumid on praktikas sagedased ning

tulenevad enamasti korteriomanike ohutusnõuete eiramisest seadme edasisel kasutamisel.

100.

Kohtu hinnangul on A. Vesselkovi selgitused sisemiselt loogilised, kooskõlas

tüüpprojektilise ehituse eripäradega ning toetatud paigaldustööde käigus tehtud kontrollidega.

101.

Nimelt toetavad A.Vesselkovi ütlusi ka Tallinna Linnaplaneerimise Ameti arhiivi ja

11.12.2024 Rahvusarhiivi poolt esitatud Tallinnas xxx xx asuva korterelamu ehitamise aluseks

olnud tüüpprojekt, millest nähtub, et xxx xx asuva korterelamu oli ehitatud tüüpprojekti nr 1-

318-32 järgi. Tüüpprojekti nr 1-318-32 väljavõttest nähtub, et korteri xx köögis oli ette nähtud

puidust külmkapp, mis toimis ilma elektrita, saades külma õhku köögi välisseinas oleva

ventilatsioonitoru kaudu, mille üks ots oli väljas ja teine ots oli kapi sees. Ekspertiisiaktist nr

142-24-0048 21.06.2024 ekspert järeldab, et ava korteri välisseinas ei olnud ette nähtud mitte

selleks, et tagada välisõhu juurdevoolu köögi sisse, vaid selleks, et tagada külma õhu

juurdevoolu kinnisesse kappi, mis paiknes köögis välisseina juures ja oli kasutatav

mitteelektrilise külmkapina.

102.

Seega nähtub esitatud tõendist, et korter nr xx Tallinna xxx xx korterelamus on

kavandatud ja ehitatud nõukogudeaegse tüüpprojekti nr 1-318-32 alusel, millele on

iseloomulikud ajastule vastavad lihtsad, funktsionaalsed ja väheste tehniliste lisalahendustega

planeeringud.

103.

Korteri projektis ei olnud ette nähtud tänapäevases mõttes toimivat sundventilatsiooni

ega kontrollitud välisõhu juurdevoolu eluruumidesse. Ventilatsioon põhines loomulikul

õhuvahetusel, tõmbelõõridel (köök, vannituba, WC), ukse- ja konstruktsiooniliste pilude kaudu

toimuval õhu liikumisel.

104.

Köögi välisseinas paiknenud ava ei olnud projekteeritud eluruumi ventileerimiseks.

Tüüpprojekti kohaselt teenis see ava mitteelektrilist puidust külmkappi, mille jahutus toimus

välisõhu abil. Tegemist oli suletud süsteemiga, kus külm õhk juhiti ainult kapi sisemusse, mitte

köögi ruumi.

105.

Projektis oli ette nähtud gaasiseadmete kasutamine (gaasipliit, gaasiveesoojendi), nende

ühendus korstna- ja ventilatsioonilõõridega, suitsu ja põlemisgaaside loomulik äravool korstna

kaudu.

106.

Kuna projekt ei sisaldanud mehaanilisi ventilatsiooniseadmeid ega arvestanud sundõhu

äratõmbega köögist, ei tohtinud sinna paigaldada mootoriga köögikubu, mis juhib õhu ühisesse

loomuliku tõmbega ventilatsioonilõõri või suitsulõõri ning takistab gaasiseadmete (gaasipliit,

veesoojendi) ohutut toimimist.

107.

08.04.2024 sündmuskoha vaatlusprotokolli koos fototabelitega vaatluse tulemusena

tuvastati, et korteris esines mitmes ruumis puudulik loomulik õhu juurdevool, kuna akendel ja

ustel puudusid tuulutusavad ning mitmete uste konstruktsioon ei taganud ruumide vahelist

õhuliikumist. Samuti ei olnud vannitoa sundventilatsioon seotud valgustuse kasutamisega ega

käivitunud automaatselt. Korteris paiknevate gaasiseadmete ühendused ja

ventilatsioonilahendused dokumenteeriti, hinnanguid nende vastavuse või ohutuse kohta

vaatlusprotokoll ei sisalda. Vaatlus piirdus objektiivse olukorra kirjeldamise ja fikseerimisega.

108.

20.01.2025 sündmuskoha vaatlusprotokolli koos fototabelitega vaatluse tulemusena

dokumenteeriti korteri nr xx ventilatsiooni- ja suitsulõõride paiknemine ning nende visuaalne

seisund pööningu ja katuse vaatluse kaudu. Ventilatsiooni- ja lõõrikanalites ei olnud vaatluse

käigus nähtavaid füüsilisi takistusi. Samas ilmnes, et korteris toimunud renoveerimistööde

käigus ei olnud köögikappide alas nähtavaid ventilatsiooniavasid.

109.

Kahe vaatlusprotokolli koondhindamisel järeldab kohus, et kuigi korteri nr xx

ventilatsiooni- ja suitsulõõrid olid vaatluse hetkel läbitavad ja nähtavate takistusteta, esines

korteri siseruumides mitmeid õhuvahetust piiravaid ehituslikke ja tehnilisi puudujääke.

Eelkõige puudutasid need loomuliku õhu juurdevoolu tagamist eluruumides ning

sundventilatsiooni funktsionaalset toimimist vannitoas.

110.

Tunnistaja SG andis 12.01.2026 toimunud kohtuistungil ütlusi selle kohta, et A.

Vesselkovi ta ei tunne. Ta on XXX, Tallinn korteri omanik alates 09.10.2024. Korteri ostis ta T

ja SP käest. Jaanuaris 2025 käisid seal korteris politseiametnikud, kes teostasid igasuguseid

mõõtmisi ja tegid menetlustoiminguid. Kui ta sinna elama kolis, siis gaasipliiti ja kubu enam ei

olnud, tema paigaldas elektripliidi, samuti puudus korteris gaasiboiler ja maja on varustatud

sooja veega.

111.

SG ütlused kinnitavad, et korteri tehniline seisund oli 2025. aastal oluliselt erinev

sellest, kui 06.04.2024, mil toimus traagiline sündmus. Tema ütlused välistavad seose

süüdistatava A. Vesselkovi ja hilisemate tehniliste muudatuste vahel ning rõhutavad, et

võtmetähtsusega riskitegurid – gaasiseadmed ja mehaaniline köögikubu – olid hiljem korterist

eemaldatud. Vaatlusprotokollist ilmnenud loodusliku ventilatsiooni piirangud osutavad

varasematele renoveerimislahendustele, mitte gaasiveesoojendi paigaldustööde puudulikkusele.

112.

Kohus leiab, et tunnistaja SG ütlustel ei ole käesoleva süüdistusega tõenduslikku

väärtust, kuna tunnistaja ei omanud vahetut teadmist korteri seisundist ega

paigaldustingimustest 07.09.2021 ning tema ütlused puudutavad üksnes sündmuste järgselt

kujunenud olukorda.

113.

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 17. apr 2024 menetlustoimingu protokollist

nähtub, et tehnikaosakonna nõuniku PP poolt läbiviidud paikvaatlus kinnitab, et korteri XXX

gaasipaigaldis ei vastanud õnnetuse ajal mitmetele kehtivatele tehnilistele nõuetele, eeskätt

seoses ventilatsioonitingimuste, ruumi mahu ning gaasipaigaldise perioodilise kontrolli

läbiviimata jätmisega. Samas on tegemist sündmusjärgse hinnanguga, mis kajastab paigaldise

ja eluruumi seisundit pikaajaliste kasutus- ja ümberkorraldustegurite koosmõjus. Paikvaatluse

akt ei tuvasta, et gaasiveesoojendi oleks 07.09.2021 paigaldamise ajal olnud tehniliselt ohtlik,

et paigaldus oleks toimunud kehtivaid norme rikkudes ega seda, et kahe inimese surm oleks

realiseerunud paigaldamise käigus loodud ohust. Aktist nähtuvad rikkumised on oma olemuselt

seotud gaasipaigaldise kasutamise ja korrashoiuga ning lasuvad eeskätt eluruumi valdaja ja

kasutaja vastutusalas.

114.

Consumer Service OÜ (varskekodu.ee) ja OÜ Windairi (windair.ee) veebilehtede

väljavõtted koos äriregistri andmetega kujutavad endast üldist infot tootjate ja teenuseosutajate

pakutavate tehniliste lahenduste kohta, s.o: millised näevad välja kaasaegsed tuulutus- ja

värskeõhuklapid, millistes olukordades neid turunduse kohaselt kasutatakse ning millistele

probleemidele (nt halb õhuvahetus) need on mõeldud lahendust pakkuma.

115.

Äriregistri väljavõtted võivad kinnitada, et nimetatud veebilehti haldavad reaalselt

eksisteerivad äriühingud, kuid need ei tõenda esitatud tehnilise info õiguslikku siduvust,

normatiivset kohustuslikkust ega selle kohaldatavust konkreetsele eluruumile.

116.

Kohtu hinnangul võivad veebilehtede väljavõtted tõendada üksnes seda, et tänapäeval

on turul olemas tehnilised lahendused (tuulutus- ja värskeõhuklapid), mida kasutatakse õhu

juurdevoolu parandamiseks ning et hermeetiliste akende ja uste korral võib õhu juurdevool olla

piiratud, kuid ei tõenda, et sellised klapid olid 1970. aastatel ehitatud hruštšovka-tüüpi elamutes

algselt projektijärgselt ette nähtud, et nende puudumine muudab tagantjärele tüüpmaja

ventilatsioonisüsteemi õigusvastaseks, et konkreetne gaasiveesoojendi ei tohtinuks olla

paigaldatud ilma nende klappideta ning et gaasiseade ei saanud töötada ohutult ilma nimetatud

kaasaegsete lahendusteta. Sisuliselt tähendaks see seda, et valdav osa nõukogudeaegsetest

gaasiveesoojenditega elamutest oleks tagantjärele kuulutatav ohutusnõuetele mittevastavaks,

sõltumata nende algsest projektist.

117.

Seega on esitatud tõend kohtu jaoks oma olemuselt illustratiivne, normatiivse

tähenduseta.

118.

Eeltoodut kogumis hinnates järeldab kohus, et korteri nr xx ruumilised ja

ventilatsioonilised tingimused 07.09.2021 olid oma olemuselt samad või vähemalt sisuliselt

võrreldavad nendega, mis fikseeriti 2024–2025 koostatud vaatlusprotokollides.

119.

A.Vesselkov paigaldas gaasiveesoojendi korterisse tingimustes, mis olid juba enne

paigaldust olemas ning mille kujunemises ei olnud tal rolli. Samuti ei ole tõendatud, et tema

tegevus oleks neid tingimusi halvendanud või loonud uue ohtliku olukorra. Seetõttu tuleb

paigaldust hinnata mitte selle põhjal, kuidas korter hiljem muutus või milles seisnesid selle

pikaajalised puudused, vaid lähtudes neist tingimustest, mis eksisteerisid paigaldamise hetkel

ning mida A.Vesselkov mõistlikult tajus ja sai arvesse võtta.

VI

A. Vesselkovi poolt paigaldatud gaasiveesoojendi tehnilise seisundi ja kasutustingimuste

hindamine

120.

Selleks, et hinnata nimetatud asjaolu, peab kohus esmalt selgitama, kas A. Vesselkovi

poolt paigaldatud gaasiveesoojendi oli tehniliselt töökorras ning millised olid tingimused,

milles seda seadet oli võimalik ohutult kasutada.

121.

Kohtule esitatud gaasiveesoojendi Bosch Therm 4300 manuaalist nähtub, et Bosch

Therm 4300 on avatud põlemiskambriga gaasiga läbivoolu veesoojendi, mis, kasutab

põlemiseks ruumiõhku, juhib põlemisgaasid loomuliku tõmbe abil korstnasse, käivitub

automaatselt sooja vee tarbimise alustamisel ja ei oma sisseehitatud ventilaatorit suitsugaaside

eemaldamiseks.

122.

Manuaalis on selgesõnaliselt märgitud, et seadet ei tohi kasutada samaaegselt

sundventilatsiooniga, sh köögikubud ja väljatõmbeventilaatorid, kuna sundventilatsioon võib

põhjustada alarõhu, mille tulemusel suitsugaasid ei liigu korstnasse, vaid satuvad ruumi tagasi.

Samuti on manuaalis sätestatud kohustuslik regulaarne hooldus, tavapäraselt kord 12 kuu

jooksul.

123.

Kohtu hinnangul on tegemist kasutamisreegliga ning vastutus sundventilatsiooni

samaaegse kasutamise vältimise eest lasub kasutajal.

124.

Gaasiveesoojendil paiknes Andivest Grupp OÜ infokleebis kuupäevaga 07.09.2021

ning viited A. Vesselkovi kehtivatele gaasitöö pädevustunnistustele - pädevus A- ja B-

kategooria gaasipaigaldiste osas, mis kinnitab, et paigaldamise tegi pädev isik ning tegu oli

ametlike gaasitöödega.

125.

Ekspert SP ütlustest kui ka ekspertiisiakt nr 142-24-0048 21.06.2024 koos fototabelitega

nähtub, et gaasiveesoojendi Bosch Therm 4300 (T4304 14R 23), mis paiknes Tallinna XXX

korteri vannitoas ekspertiisi tegemise ajal, oli varustatud tootja poolt ette nähtud suitsugaaside

ohutusseadistega. Seade sisaldas nn tõmbetõkestit, mis on temperatuuriandur ning mille

kuumenemine viitab suitsugaaside sattumisele seadme kaudu ruumi. Lisaks oli seadmel kolm

eraldi andurit erinevatel kõrgustel – suitsutoru ühenduse juures, seadme keskosas ja alaosas,

mille eesmärk on tuvastada suitsugaaside võimalik väljumine nii läbi suitsutoru ühenduse kui

ka seadme enda korpuse kaudu.

126.

Nende andurite rakendumine ei ole kohene, vaid sõltub temperatuuri tõusu kiirusest ja

suitsugaaside kontsentratsioonist. Eksperdi selgituste kohaselt peab maksimaalsel võimsusel

töötava seadme puhul täieliku suitsulõõri ummistuse korral turvaandur rakenduma ligikaudu

kahe minuti jooksul, mille tulemusena lülitab seade end automaatselt välja. Selline viivituslik

rakendumine on tootja poolt ette nähtud ning ei viita seadme rikkisolekule.

127.

Ekspertiisi tulemusel järeldati, et kõnealune gaasiveesoojendi oli tehniliselt töökorras

ning selle suitsugaaside ohutusseadised vastasid tootja ettenähtud funktsioonidele. Seega ei

tuvastatud ekspertiisi käigus puudusi seadme konstruktsioonis, toimimises ega

turvasüsteemides, mis oleksid takistanud seadme nõuetekohast ja ohutut töötamist tavapärases

kasutusrežiimis.

128.

Nimetatut kinnitab ka korstnapühkija JR (Korstnakratt OÜ (12099647), registrisse

kantud 02.05.2011) poolt läbi viidud suitsulõõri uuring. Sellest selgus, et korstnalõõr oli puhas,

lõõri seinad olid terved ja takistusi, mis oleks tekitanud häireid gaasiveesoojendaja töös

tekkivate suitsugaaside atmosfääri juhtimisel, ei olnud (korstnapühkija suitsulõõri uuring

lisatud ekspertiisile).

129.

Suletud akna ja maksimaalsel võimsusele töötava kubuga on tõmme suitsulõõris

vastupidine.

130.

Gaasiveesoojendit katsetati tööolukorras: katse käigus suleti vannitoa uks ning täideti

vann sooja veega. Katse ajal olid korteri aknad suletud. Katse käigus vannituppa suitsugaase ei

sattunud. Õhu juurdevool oli tagatud uksealusest pilust. Lisaks katsetati seadme töötamist

samadel tingimustel koos töötava sundventilatsiooniga vannitoas - seadme töötamist see ei

seganud ning suitsugaase ruumi ei sattunud.

131.

Eeloleva katse jätkuks lülitati sisse köögikubu maksimaalsel võimsusel ning koheselt

hakkas suitsulõõr tagurpidi tööle ning suitsugaasid (sh vingugaas) sattusid vannituppa. Katse

lõpetati.

132.

Kokkuvõtvalt järeldas ekspert, et katsetused näitasid, et köögikubu kasutamisel ei olnud

õhu juurdevoolu korterisse võimalik muul moel kompenseerida, kui läbi suitsukorstna ning

selle tulemusena sattusid suitsugaasid ka koheselt ruumi. Suitsugaaside ruumi sattumisel

hakkab vähema ruumi hapniku sisaldus, mis omakorda soodustab mittetäielikul põlemisel

vingugaasi teket. Vingugaasi sattumine vannituppa on tingitud ebapiisavast tõmbest

suitsulõõris, mis omakorda on põhjustatud suitsutoru kalde puudumisest, seadme

paigaldusruumi liiga väiksest kubatuurist ja siirdeõhu avast, ilmastikust, sundventilatsioonist

(eelkõige köögikubu) ja peamiselt korteri õhu juurdevoolu ava puudumises. Köögikubu ei või

kasutada koos gaasiveesoojendiga üheaegselt juhul, kui õhu juurdevool korterisse on väga

minimaalne, sest puudub õhu kompensatsioon.

133.

Eksperdi hinnangul on võimalik väita, et kindlasti kõige suurem õnnetuse põhjus on õhu

juurdevool korterisse ja samaaegselt pliidi kohtäratõmbe kasutamine.

134.

Kohus loeb eksperdi ütlused ja järeldused usaldusväärseteks, kuna need tuginevad

vahetule vaatlusele (ventilatsiooniavade seisukord, suitsulõõri käitumine), objektiivsetele

mõõtmistele (anemomeeter, suitsuküünal, CO-mõõteseade Dräger) ning kontrollkatsetele

erinevates töörežiimides (aken suletud/avatud, kubu sisse/välja lülitatud). Seega kasutas ta

järelduste tegemisel asjakohaseid ja üldtunnustatud tehnilisi meetodeid.

135.

Asjaolu, et tegemist on oma eriala spetsialistiga kinnitavad ka SP haridusdokumendid,

milleks on Tallinna Tehnikaülikooli diplom nr CB002104, OÜ Tehnokontrollikeskuse tunnistus

10.05.2011 toimunud täiendkoolitusel „Survesadmete vastavushindamine 2011“ osalemise

kohta, Inspecta Estonia OÜ tunnistus 11.09.2025 toimunud täiendkoolitusel „Seadme ohutuse

seadus“ osalemise kohta, OÜ GASPRE teatis osalemise kohta 05.06.2019 toimunud seminaril,

mille teemaks oli muu hulgas „Junkes, Bosch ja Immergas gaasiseadmete tutvustus ja kasutuse

ohutus“ ning 19.04.2022 pädevustunnistus nr TK 002-22.

136.

Eksperdi ütlustest tuleneb üheselt, et gaasiboileri üksinda töötades suitsugaasid ruumi ei

sattunud, tõmme suitsulõõris oli normaalne, õhu juurdevool oli piisav (uksealune pilu) ning

vingugaasi ei tuvastatud. Köögikubu üksinda töötades tekitas tugeva alarõhu korteris ning vajas

suures koguses kompensatsiooniõhku.

137.

Kohus leiab asjas kogutud tõendite, eelkõige ekspertiisiakti ning eksperdi ütluste põhjal,

et A. Vesselkovi poolt 07.09.2021 paigaldatud gaasiveesoojendi Bosch Therm 4300 oli

tehniliselt töökorras ning vastas tootja poolt ette nähtud tehnilistele ja ohutusnõuetele. Seadmel

ei tuvastatud konstruktsioonilisi puudusi, riket ega sellist seisundit, mis oleks võinud

põhjustada vingugaasi sattumist ruumi seadme enda tehnilise mittetöökorrasoleku tõttu. Samuti

oli seade varustatud nõuetekohaste ohutusseadistega, mille eesmärk on tuvastada suitsugaaside

ebanormaalne liikumine ning vajadusel seade välja lülitada.

138.

Kohus peab samas oluliseks rõhutada, et tegemist oli avatud põlemiskambriga

gaasiseadmega, mille ohutu kasutamine eeldab kindlate kasutustingimuste täitmist. Sellise

seadme puhul peab olema tagatud piisav põlemisõhu juurdevool ning toimiv loomulik tõmme

suitsugaaside eemaldamiseks läbi korstna. Samuti nähtub nii tootja juhenditest kui ka eksperdi

selgitustest, et seadet ei tohi kasutada samaaegselt mehaanilise sundventilatsiooniga, eelkõige

köögikubuga, kuna see võib põhjustada ruumis alarõhu tekkimise ning suitsugaaside

tagasivoolu ruumi.

139.

Seega järeldab kohus, et gaasiveesoojendi oli tehniliselt korras ning selle tavapärasel ja

juhendikohasel kasutamisel ei kujutanud see iseenesest ohtu inimese elule ega tervisele. Oht

võis tekkida üksnes olukorras, kus seadet kasutati tingimustes, mis ei vastanud tootja poolt ette

nähtud kasutusnõuetele, eeskätt puuduliku õhu juurdevoolu ja samaaegse sundväljatõmbe

korral.

VII

Korteri elanike vastutus gaasiseadmete kasutamise ja ohutusnõuete järgimise eest

140.

Kohus leiab, et kogutud tõendid ei võimalda järeldada, nagu oleks korteri nr xx seisund

07.09.2021 olnud selline, mis muutnuks gaasiveesoojendi paigaldamise või selle iseseisva

kasutamise ohtlikuks. Korteri ohtlikkus ei seisnenud gaasiveesoojendi paigaldamises ega selles

sisalduvates puudustes, vaid ventilatsioonisüsteemi ja mehaanilise köögikubu koostoimes, mis

ei olnud ette nähtud ei korteri tüüpprojektis ega gaasiseadme tavapärases kasutusloogikas.

141.

Seega järeldab kohus, et 07.09.2021 oli korter seisundis, kus gaasiveesoojendi

paigaldamine ja selle nõuetekohane kasutamine eraldiseisvalt olid tehniliselt ja ohutusnõuetest

lähtudes lubatavad, ning ohtlik olukord realiseerus alles hilisema, korteri projektiga vastuolus

oleva kasutusviisi kaudu.

142.

Majandus- ja taristuministri 03.07.2015 määruse nr 87 „Küttegaasi kasutavale

gaasipaigaldisele, selle ehitamisele ja gaasiseadme paigaldamisele ning gaasiballooni

ladustamisele ja gaasianuma täitmisele esitatavad nõuded“ § 461 lõigete 1 ja 2 kohaselt hõlmab

gaasiseadme korrashoid muuhulgas gaasiseadme tootja ettenähtud hooldusprotseduure. Seega

tootja hooldus- ja kasutusjuhend ei ole lihtsalt soovitus, vaid § 461 kaudu muutub see seadme

kasutaja/valdaja kohustuseks.

143.

Kannatanute A, C ja B kinnitasid, et iga-aastaseid hooldustöid kõnealuses korteris

paigaldatud gaasiveesoojendile Bosch tehtud ei olnud. Hoolduse puudumine suurendas seadme

kasutamisega seotud riske ning koos muude rikkumistega aitas kaasa ohtliku olukorra

kujunemisele. Nimetatud kohustuse rikkumine lasub korteri kasutajatel ega ole omistatav

seadme paigaldajale.

144.

Tunnistaja EJ andis 13.01.2026 toimunud kohtuistungil ütlusi selle kohta, et A.

Vesselkovi tunneb ta tööalaselt.

145.

Ütluste pinnalt selgus, et EJ on pikaajalise töökogemusega gaasivaldkonna spetsialist,

kes on alates 1993. aastast tegutsenud OÜ Gaspre tegevjuhina. Tema ettevõtte põhitegevus

hõlmab gaasiseadmete projekteerimist, paigaldamist, hooldust ning rahvusvaheliste tootjate

(Bosch, Immergas) seadmete maaletoomist. Ta omab üle 30-aastast järjepidevat erialast

kogemust, on osalenud avalikus diskussioonis gaasiohutuse teemadel (artiklid meedias,

telesaated) ning tugines oma ütlustes kehtivatele õigusaktidele (Seadme ohutuse seadus,

majandusministri määrused).

146.

Tunnistaja tõi välja selged erisused gaasiseadme paigaldamise kohta ja nimelt uue

gaasiseadme paigaldamine eeldab projekti, auditeid ja gaasimüüja sekkumist, olemasoleva

gaasiseadme vahetuse puhul uut projekti ei koostata, kui ei muudeta torustikku, suitsulõõre ega

ruumide kasutusotstarvet.

147.

See eristus ilmneb ka ekspertiisiaktis nr 142-24-0048 kirjeldatuga, samuti selgitas A.

Vesselkov et ta vahetas olemasoleva seadme uue vastu, muutmata suitsutorude ega torustike

asukohti. Sündmuskoha vaatluste protokollidest nähtuvalt ei tuvastatud lõõride ega paigaldiste

ebaseaduslikke ümberkujundusi. Järelikult kinnitavad tunnistaja ütlused, et A. Vesselkovi

tegevus jäi sellise paigaldustüübi raamidesse, mille puhul uus projekt ega kolmanda osapoole

audit ei olnud nõutavad.

148.

Tunnistaja selgitas ka üksikasjalikult gaasiveesoojendite tööpõhimõtteid ning rõhutas, et

kõik avatud põlemiskambriga gaasiveesoojendid vajavad ruumist põlemisõhku ja seadme ja

sundventilatsiooni samaaegne töötamine ei ole lubatud. See piirang on kirjas nii

kasutusjuhendites kui ka seadmetele kinnitatud hoiatustel.

149.

Sellised tunnistaja ütlused on omakorda täielikus kooskõlas kohtueksperdi järeldustega,

mille kohaselt gaasiveesoojendi töötas iseseisvalt ohutult ning ohtlik olukord tekkis üksnes

gaasiveesoojendi ja köögikubu samaaegsel kasutamisel, kus selline seadmete koosmõju

põhjustas suitsulõõris tagurpidi tõmbe ja vingugaasi sattumise ruumi.

150.

Tunnistaja oma ütlustes rõhutas veelgi, et seade ja selle paigaldaja ei ole vastutav, kui

kasutaja rikub kasutusreegleid, mis toetab otseselt eksperdi hinnangut ning aitab eristada

paigaldaja vastutust kasutaja vastutusest. Hruštšovka-tüüpi korterite algne ventilatsiooni- ja

kubatuurilahendus võimaldas avatud põlemiskambriga gaasiveesoojendite kasutamist, tehniliste

normide täitmine eeldab, et korterit ei ole omavoliliselt ümber ehitatud, kuid paigaldaja ei saa

kontrollida ega takistada tulevast seadmete väärkasutust.

151.

Paigaldaja kohustus piirdub seadme nõuetekohase paigalduse, testimise ja

kasutusjuhendi üleandmisega. Tunnistaja pidas oluliseks rõhutada, et tehnikul puudub õigus

kohustada korteriomanikku CO-andurit paigaldama enne seadme seinale kinnitamist. Tehnikul

ei ole pädevust ega õigust kontrollida kogu korteri ehituslikku vastavust.

152.

Kohtu hinnangul on EJ ütlused erialaselt detailsed, mis põhinevad pikaajalisel

praktilisel kogemusel, on kooskõlas nii eksperdi järelduste, süüdistatava A. Vesselkovi ütluste

kui ka dokumentaalsete tõenditega. Seetõttu peab kohus EJ ütlusi usaldusväärseteks eeskätt

küsimustes, mis puudutavad gaasiveesoojendi paigaldamise tavapraktikat, paigaldaja

hoolsusstandardit ning õnnetuse objektiivseid tekkepõhjusi.

153.

Kohus järeldab nende ütluste koosmõjus muude tõenditega, et gaasiveesoojendi

paigaldamine iseenesest ei loonud ohtlikku olukorda ning traagiline tagajärg realiseerus üksnes

seadmete kasutamise viisist, mille eest vastutab seadme kasutaja, mitte paigaldaja.

154.

Tunnistaja AR andis 13.01.2026 toimunud kohtuistungil ütlusi selle kohta, et tunneb.

A. Vessekovi tööalaselt, kuna töötab gaasimeistrina ning tema tegevus hõlmab gaasiseadmete

paigaldust, hooldust, remonti, gaasitorustike ehitust ja gaasipaigaldiste kontrolli. xxx xx

korterelamus on AR käinud korduvalt seoses korteriühistu esimehe poolt algatatud kontrollide

ja väljakutsetega ning teostas seal gaasipaigaldiste kontrolli muu hulgas 2016. aastal ja uuesti

2024. aasta aprilli lõpus.

155.

AR selgitas, et xxx xx tüüpi korterelamutes ei vastanud tema kontrollide käigus ükski

korter täielikult kõigile kehtivatele nõuetele. Kõige levinumad probleemid olid seotud

ventilatsiooniga, eeskätt välisõhu juurdevoolu puudumisega. Algsetes hruštšovka-tüüpi

majades oli õhu juurdevool tagatud hingavate puitakende kaudu, kuid akende vahetamisega

plastakende vastu on see võimalus kadunud. Samuti esines sagedasi puudusi suitsutorude

materjalides, ühenduste vaadeldavuses ning puhastusluukide ning hooldusjuurdepääsude

kadumises seoses renoveerimistöödega. Olulise riskitegurina rõhutas tunnistaja

vingugaasiandurite puudumist või nende ebaõiget paigaldamist. Ütlustest tulenes selgelt, et

paljud korteriomanikud ei oma nõuetekohast andurit, kasutavad niiskuskindluseta seadmeid

vannitoas või paigaldavad anduri valesse ruumi või valele kõrgusele. Samuti on sageli tegemist

aegunud seadmetega. AR selgitas, et vingugaasianduri olemasolu on korteriomaniku seaduslik

kohustus ning anduri olemasolu ja korrashoiu eest vastutab omanik, mitte paigaldaja.

Gaasimeister saab üksnes puudustele tähelepanu juhtida ja soovi korral anduri paigaldamise

teenust pakkuda.

156.

Tunnistaja rõhutas, et pliidikubude paigaldamine xxx tn tüüpi korteritesse ei olnud algse

projekti järgi ette nähtud, kuid praktikas kasutatakse neid hinnanguliselt umbes 80% korteritest.

Köögikubu töö tekitab korteris alarõhu ja võib põhjustada ventilatsioonilõõride vastupidise töö,

mille tulemusel võivad suitsu- ja põlemisgaasid liikuda tuppa. Selline olukord on eriti ohtlik

gaasiveesoojendi samaaegsel töötamisel.

157.

Veel selgitas AR, et gaasiveesoojendi vahetamisel on paigaldaja kohustus hinnata

paigaldustingimusi ja teavitada korteriomanikku puudustest, kuid tal puudub õigus ja kohustus

teha ehitustöid õhu juurdevoolu loomiseks (nt uksi lõigata, seinu puurida) või sundida

omanikku CO-andurit paigaldama. Samuti ei ole nõutav kirjalik teavitamine – piisab suulisest

juhendamisest. Gaasimeister ei kontrolli kogu korterit ega teosta suitsulõõride puhastust.

Lõõride korrashoid on korteriühistu ja korstnapühkija vastutus.

158.

XXX vannitoas olnud gaasiveesoojendi Bosch Therm 4300 (14 l, ca 24 kW) vastas

tunnistaja hinnangul tüüpprojekti nõuetele ning oli paigaldatud täpselt samasse asukohta, kuhu

see oli algselt ette nähtud. Sellise võimsusega seade on tavapärane ja lubatud kasutamiseks

nõukogudeaegsetes tüüpkorterites. Tunnistaja demonteeris selle seadme pärast õnnetust

omaniku väidetud ettekirjutuse alusel, kuid rõhutas, et seade oli tehniliselt heas seisukorras ja

paigaldatud korrektselt. Tootja hinnangul on tegemist ohutu ja mitmete turvaanduritega

varustatud mudeliga, mis on laialdaselt kasutusel samalaadsetes elamutes.

159.

Tunnistaja rõhutas ka regulaarse hoolduse olulisust, mis peaks toimuma vähemalt kord

aastas ning mille tellimise eest vastutab korteriomanik. Hooldust võib teha mistahes pädev

tehnik ning see ei pea tingimata olema algne paigaldaja. Kui hooldus jääb tegemata, võib

põlemiskamber ja soojusvaheti ummistuda, mis soodustab vingugaasi teket.

160.

Kokkuvõtvalt leidis tunnistaja AR, et avatud põlemiskambriga gaasiveesoojendi

paigaldamine korterisse, kus on olemas sundventilatsiooni seade (nt köögikubu), ei ole

iseenesest keelatud. Ohtlikuks muutub olukord üksnes siis, kui neid seadmeid kasutatakse

samaaegselt. Paigaldaja saab kasutajat sellest hoiatada, kuid tal puudub võimalus kontrollida

või takistada omaniku edasist käitumist. Käesolevas asjas sai õnnetus tema hinnangul juhtuda

just seetõttu, et gaasiveesoojendit ja köögikubu kasutati samaaegselt, mitte seetõttu, et seade

oleks olnud valesti paigaldatud või paigaldaja oleks rikkunud oma kohustusi.

161.

Kohus loeb tunnistaja ARi ütlused usaldusväärseks. Ta töötab gaasimeistrina ning tema

töö hõlmab igapäevaselt gaasipaigaldiste kontrolli, sh xxx xx korterelamus kahel erineval

ajaperioodil (2016 ja 2024). Tunnistajal on vahetu ja pikaajaline kogemus konkreetse hoonega

ning ta kirjeldas korduvalt esinenud probleeme (ventilatsioon, CO-andurid, kubud)

laiapõhjaliselt ja detailselt. Tema kirjeldus, et ükski kontrollitud korter ei vastanud täielikult

nõuetele, toetab seisukohta, et probleem oli süsteemne ja hoonepõhine, mitte konkreetse

paigaldaja tekitatud. Kohus peab ARi ütluseid ka asjakohasteks faktilise tausta selgitamisel.

162.

Seega kattuvad ARi ütlused nii A. Vesselkovi, tunnistaja EJ ütlustega ning on üksmeelel

selles, et korter ja ruum vastasid tüüpprojektile, sellesse ruumi oli gaasiveesoojendi algselt ette

nähtud ja paigalduse asukoht ja seadme võimsus olid lubatud. Samuti kinnitas ekspert

reaalkatsete põhjal, et boiler töötas iseseisvalt ohutult ning projektijärgne lahendus toimis.

163.

Tunnistaja DG andis 13.01.2026 kohtuistungil ütlusi selle kohta, et elanikke on

korduvalt teavitatud vingugaasiandurite kohustuslikkusest ning vastav info on olnud

kättesaadav ka korteriühistu avalikul teadete tahvlil. Andurite paigaldamine ja korrashoid on

siiski jäetud korteriomanike vastutuseks. Ka 2024. aastal läbiviidud kontrollide käigus ilmnes,

et varasemad probleemid olid suuresti püsinud ning olulisi muudatusi korterites tehtud ei olnud.

164.

Tunnistaja märkis, et paljud korteriomanikud alahindasid gaasiseadmetega seotud riske

ning väljendasid seisukohta, et kuna majas on aastakümneid elatud ilma õnnetusteta, ei peetud

ohte tõsiseks. Samuti tõi ta välja, et kuigi maja projekt näeb ette WC ja vannitoa vahelise

õhuvahetuse laealuse ava kaudu, on mitmes korteris tehtud ulatuslikke remonttöid, millest

juhatust ei ole teavitatud ning mis võivad ventilatsioonitingimusi oluliselt halvendada.

165.

xxx xx korteriühistus on gaasiseadmete kontrollid tavapäraselt korraldatud koos

korstnapühkimisega ning planeeritud nelja-aastase intervalliga. Viimane kontroll toimus 2016.

aastal ning järgmine oli kavandatud 2020. aastaks, kuid jäi COVID-19 pandeemia tõttu ära,

kuna korteriomanikud ei soovinud kõrvalisi isikuid oma eluruumidesse. Samal põhjusel ei

toimunud mitme aasta vältel ka tavapäraseid üldkoosolekuid, vaid otsused tehti kirjalikus

vormis.

166.

Korteriühistu juhatuse pädevus piirdub tsentraalse gaasitorustiku ja korstnalõõride

korrashoiuga ning gaasilekete kontrollimisega. Üksikute korterite gaasiseadmete kontroll ja

hooldus on korteriomanike endi vastutus ning toimub nende kulul. Juhatus on praktikas

pakkunud võimalust tellida töid koordineeritult, et elanikel oleks lihtsam lasta üheaegselt

kontrollida ka oma korteris paiknevaid gaasiseadmeid.

167.

Korteris nr xx teostati gaasiseadmete kontroll 2016. aastal ning seal tuvastati mitmeid

puudusi, nagu ka paljudes teistes korterites samas majas. Kontrollaktidest nähtub, et peaaegu

kõikides korterites oli probleemiks õhu juurdevoolu puudumine. See küsimus oli arutlusel ka

üldkoosolekul, kus juhatus pakkus lahendusena akende tuulutusavade paigaldamist

remondifondi arvelt. Üldkoosolek sellest ettepanekust loobus ning otsustas, et iga

korteriomanik peab tuulutuse lahendamise eest ise vastutama, kuna algse projekti kohaselt oli

õhu juurdevool tagatud vanade puitakende kaudu ning akende vahetamisel pidanuks omanikud

selle võimaluse säilitama.

168.

Tunnistaja DG ütlustest nähtub, et xxx xx korterelamus esinesid pikaajalised ja

süsteemsed tehnilised probleemid, eeskätt ebapiisav õhu juurdevool korteritesse, algse

ventilatsioonilahenduse (puitaknad, ruumide vaheline õhu liikumine) rikkumine hilisemate

ümberehituste tõttu ning gaasipaigaldiste ohutusnõuete täitmata jätmine paljudes korterites.

Need puudused ei tekkinud äkitselt ega vahetult enne traagilist sündmust vaid olid teada juba

vähemalt 2016. aasta kontrolli käigus ja puudutasid peaaegu kõiki kortereid, mitte üksnes

korterit nr xx.

169.

Sellest järeldub kohtule, et maja halva tehnilise seisukorra põhjuseks ei olnud juhatuse

tegevusetus ega üksiku paigaldaja tegevus, vaid omanike kollektiivne ja individuaalne

riskikäitumine. Tunnistaja DG eristab selgelt korteriühistu vastutuse, mis piirdub

korstnalõõride puhastamisega ka tsentraalse gaasitorustiku korrashoiuga. Korteriomanike

vastutuse hõlmab korterisiseste gaasiseadmete kontrolli ja hoolduse, õhu juurdevoolu tagamise

pärast akende vahetust, vingugaasiandurite paigaldamise ja korteri siseste ümberehituste

ohutuse tagamist.

170.

Seega kirjeldab tunnistaja mitte üksikjuhtumit, vaid maja kui terviku halvenenud

tehnilist seisundit, mis on kujunenud aastate jooksul.

171.

Kohus leiab tunnistajate ütluste ja muude tõendite kogumhindamisel, et käesolevas asjas

tuvastatud ohtlik olukord oli tingitud eelkõige korteri elanike poolt seadmete kasutamisel

esinenud korduvatest minetustest ja ohutusnõuete rikkumistest.

172.

Esiteks nähtub nii tunnistajate EJ ja ARi ütlustest kui ka ekspertiisi tulemustest, et

avatud põlemiskambriga gaasiveesoojendi ohutu kasutamine eeldab tingimuste täitmist, mida

korteri elanikud ei järginud. Eeskätt oli rikkumiseks gaasiveesoojendi kasutamine samaaegselt

köögikubuga, mille töö tekitab ruumis alarõhu ning võib pöörata loomuliku tõmbe

ventilatsiooni- ja suitsulõõrides vastupidiseks. Selline käitumine on tootja juhendite kohaselt

otseselt keelatud ning kujutab endast tüüpilist ja teadaolevat ohuallikat. Ekspertiis ning mõlema

tunnistaja ütlused kinnitavad, et just selline seadmete kooskasutus põhjustas suitsugaaside

tagasivoolu ning vingugaasi sattumise ruumi.

173.

Teiseks ilmneb tunnistajate ARi ja DG ütlustest, et korteris ei olnud tagatud piisav

põlemisõhu juurdevool. Korteriomanikud olid vahetanud algsed puitaknad hermeetiliste

plastakende vastu, ilma et oleks säilitatud õhu juurdevoolu tagavad lahendused. Samuti

puudusid tuulutusavad ning ruumide vaheline õhu liikumine oli renoveerimistöödega piiratud.

Need asjaolud vähendasid oluliselt loomuliku ventilatsiooni toimimist ning olid vastuolus

gaasiseadme ohutu kasutamise eeltingimustega.

174.

Kolmandaks on tuvastatav korteriomanike kohustuste rikkumine seoses

vingugaasianduri puudumisega. On üldteada, et vingukaasiandur on kohustuslik kõigile, kel on

kodus tahkekütteseade nagu ahi, kamin, pliit, katel vms või korstnaga ühendatud gaasiseade nt

gaasiboiler. Tunnistajate ARi ja DG ütlused kinnitavad, et vingugaasianduri paigaldamine ja

korrashoid on korteriomaniku kohustus ning selle vajalikkusest oli elanikke korduvalt

teavitatud. Hoolimata sellest puudus korteris õnnetuse ajal nõuetekohane andur.

Vingugaasianduri puudumine ei olnud küll otsene ohu põhjus, kuid see välistas võimaluse ohu

õigeaegseks avastamiseks ja reageerimiseks.

175.

Neljandaks ilmneb tõenditest, et korteriomanikud ei täitnud gaasipaigaldise korrashoiu

ja kontrolli kohustust. Tunnistaja DG ütluste kohaselt ei toimunud korteris regulaarselt ette

nähtud gaasipaigaldise kontrolli ning juba 2016. aasta kontrollis tuvastatud puudused – eeskätt

õhu juurdevoolu probleemid – jäid kõrvaldamata. Samuti jäi COVID-19 perioodil teostamata

järgmine planeeritud kontroll, kuna omanikud ei võimaldanud ligipääsu korteritele. Ei saa

märkimata jätta sedagi, et A. Vesselkov kinnitas, et informeeris kõikidest neist asjaoludest

korteri kasutajat. Sellekohast väidet ei lükka ümber ükski tõend seega ei ole põhjust selles

kuidagi ka kahelda arvestades süüdistatava pädevust ja kogemustepagasit.

176.

Viiendaks nähtub tunnistajate ütlustest, et korteriomanikud olid teadlikud riskidest, kuid

alahindasid neid. Tunnistaja DG selgitas, et elanikud pidasid gaasiseadmete kasutamist ohutuks

pelgalt seetõttu, et varasemalt ei olnud õnnetusi toimunud ning ei pidanud vajalikuks

täiendavate ohutusmeetmete rakendamist.

177.

Need rikkumised kujutasid endast kohtu hinnangul iseseisvat ja määravat riskikäitumist,

mille tulemusena realiseerus oht ja saabus traagiline tagajärg. Selline käitumine ei olnud

paigaldaja kontrollida ega mõjutatav ning katkestab õiguslikult relevantse põhjusliku seose

A. Vesselkovi tegevuse ja saabunud tagajärje vahel KarS § 117 tähenduses.

VIII

A. Vesselkovi tegevuse ja 06.04.2024 saabunud tagajärje vahelise põhjusliku seose ning

KarS § 117 kohaldatavuse hindamine

178.

Menetluses käibki sisuline vaidlus selle üle kas gaasitöödega tegelenud A. Vesselkovi

tegevus – uue gaasiveesoojendi paigaldamine 07.09.2021 Tallinnas XXX asuvasse korterisse –

oli selline, mille tulemusena saab talle omistada kahe inimese surma põhjustamise peaaegu 3

aastat hiljem s.o 06.04.2024. Samuti tuleb kohtul hinnata, kas nimetatud tegevuse ja saabunud

tagajärje vahel esineb KarS § 117 tähenduses õiguslikult relevantne põhjuslik seos.

179.

KarS § 117 lg 2 näeb ette kriminaalvastutuse teise surma põhjustamise eest

ettevaatamatusest kui sellega on põhjustatud kahe või enama inimese surm ning selle eest on

võimalik mõista karistuseks kuni viis aastat vangistust. KarS § 117 lg 1 sätestatud

süüteokoosseisu objektiivne külg kattub tapmise objektiivse koosseisuga. Subjektiivsest küljest

iseloomustab käesolevat süüteokoosseisu ettevaatamatus. KarS § 18 lg 1 kohaselt on

ettevaatamatus kergemeelsus ja hooletus. KarS § 18 lg 3 tulenevalt isik paneb teo toime

hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda

tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Käesoleval hetkel on

süüdistatavale etteheidetud teise isiku surma põhjustamist tegevusetusega. KarS § 13 lg 1

kohaselt isik vastutab tegevusetuse eest, kui ta oli õiguslikult kohustatud tegutsema.

180.

Hoolsuskohustus KarS § 117 tähenduses on isiku rollist ja olukorrast tulenev

konkreetne kohustus vältida teiste elu ja tervist ohustavat käitumist, mille rikkumine eeldab, et

isik jättis täitmata temalt mõistlikult nõutava ja õiguslikult siduva ettevaatusstandardi.

181.

Vesselkovile heidetakse ette, et paigaldades eelkirjeldatud asjaoludel uue

gaasiveesoojendi Tallinnas XXX asuva korteri vannituppa, rikkus A. Vesselkov SeOS § 4

lõikes 1 sätestatud kohustust tagada seadmetööl inimese elu ja tervise ohutus, mis väljendus

gaasiseadme paigaldamise ohutusnõuete rikkumises.

182.

Kohus selgitab, et gaasiveesoojendi on seade SeOS § 3 lg 1 mõttes, selle paigaldamine

on seadmetöö SeOS § 3 lg 7 mõttes ning seadmetöö tegijal lasub SeOS § 4 lg 1 järgi kohustus

tagada inimese elu ja tervise ohutus, kuid sellest ei järeldu automaatselt, et seadme

paigaldamine olukorras, kus hoones esineb puudusi, on õigusvastane seadmetöö. SeOS § 4 lg 1

on üksnes raamnorm, mitte absoluutne vastutusnorm.

183.

Prokuratuuri käsitlus eeldab sisuliselt loogikat, et kui paigaldamise hetkel ei ole täidetud

kõik gaasiseadme ohutu kasutamise eeldused, siis on paigaldamine ise SeOS § 4 lg 1

rikkumine.

184.

Kohtu hinnangul SeOS § 4 lg 1 ei nõua, et seadet tohib paigaldada üksnes ideaalsesse

keskkonda, kõik kasutus- ja hoolduskohustused peavad olema enne paigaldust täidetud ning

seadmetöö tegija vastutaks hoone kui terviku tehnilise seisukorra eest. Vastasel juhul muudaks

selline tõlgendus suure osa olemasolevate seadmete vahetuse de facto keelatuks ja paigaldaja

vastutavaks omaniku varasemate ja jätkuvate rikkumiste eest.

185.

Kohtu jaoks on see otsustav eristus, mille prokuratuur oma käsitluses segi ajab. SeOS §

4 lg 1 kohustus tähendab, et seadmetöö ise ei tohi olla ohtlik ja et paigaldamise käigus ei

loodaks uut, vahetut ja realiseeruvat ohtu. Asjaolu, et korteris puudus vingugaasiandur ja

ventilatsioon ei vastanud tänapäevastele nõuetele, puudutab seadme kasutamise ja korrashoiu

faasi, mitte otseselt ega ka kaudselt paigaldamise ohutust.

186.

Vesselkov selgitas, et pärast paigaldamise lõpetamist sulges ta teadlikult kuulkraani,

vältimaks seadme ekspluatatsiooni enne tuvastatud puuduste kõrvaldamist. Selle põhjuseks oli

eeskätt vingugaasianduri puudumine ning köögis paiknev sundventilatsiooniseade (köögikubu

ja eraldi ventilaator), mille olemasolu võis tema hinnangul tekitada ohtliku alarõhu. Kuigi

elanikud kinnitasid, et nad köögikubu ei kasuta, ei saanud A. Vesselkov seda kontrollida, kuna

teda kööki vaatama ei kutsutud ega lubatud. Ohutuse tagamise eesmärgil pidas ta vajalikuks

takistada seadme kasutusele võtmist ja jättis garantiitalongi väljastamata.

187.

Vesselkov selgitas, et ta informeeris korteris viibinud isikuid suuliselt tuvastatud

puudustest ning rõhutas, et enne nende kõrvaldamist ei ole gaasiveesoojendi kasutamine

lubatud. Kirjaliku hoiatuse esitamine ei olnud seadusest tulenevalt kohustuslik. Elanikud

kinnitasid, et puudused kavandatakse lähiajal kõrvaldada ning vajadusel kutsutakse ta seadet

uuesti käivitama. Samas märkis A. Vesselkov, et kuulkraani oleksid elanikud saanud soovi

korral ka iseseisvalt avada.

188.

Vesselkovi hinnangul ei olnud omanike rikkumised sellised, mis oleksid kohustanud

teda seadme paigaldamisest täielikult keelduma, kuid need olid piisavad, et välistada seadme

ekspluatatsiooni lubamine. Ta andis elanikele üle eestikeelse kasutusjuhendi ning selgitas

seadme kasutuspõhimõtteid. Vähemalt üks korterielanik oskas eesti keelt ning teised kinnitasid,

et saavad vajadusel juhendi sisust aru abistava isiku kaudu. Kui A. Vesselkov paigaldustööde

lõpetamise järel lahkus, ei olnud korteris võimalik sooja vett kasutada, kuna tema seatud

piirangud välistasid seadme tööle hakkamise.

189.

Paigaldustööde käigus viis A. Vesselkov läbi seadme käivitamise ja töökatsetused, sh

ligikaudu 15-kordse kontrolli, mille käigus mõõtis vingugaasi kontsentratsiooni, kontrollis

tõmmet ja põlemise kvaliteeti. Kõik katsed näitasid, et seade töötas nõuetekohaselt, suitsugaasi

sisaldus jäi alla tootja määratud piirnormi (100 ppm) ning vingugaasi ruumi ei sattunud.

190.

Kohus leiab, et A. Vesselkovi ütlused on usaldusväärsed. Ütlustest nähtub, et

A. Vesselkov tuvastas paigaldamise ajal potentsiaalsed riskitegurid, teavitas neist kasutajaid

ning rakendas abinõusid seadme kasutamise takistamiseks enne puuduste kõrvaldamist. Selline

käitumine ei viita hoolsuskohustuse rikkumisele, vaid vastupidi selle nõuetekohasele täitmisele.

A. Vesselkovi tegevus oli suunatud ohu vältimisele ning temal puudus kontroll hilisema

seadme kasutamise üle, mistõttu ei saa talle omistada kasutajate edasistest rikkumistest

tulenevaid tagajärgi.

191.

Prokuratuuri hinnangul A. Vesselkovile etteheidetavaks teoks on justnimelt

gaasiveesoojendi paigaldamine ning prokurör järeldab, et juhul kui A. Vesselkov ei oleks sel

hetkel paigaldanud vannituppa uut gaasiveesoojendit, siis korteri elanikud ei oleks saanud uut

gaasiveesoojendit kasutada ning seega oleks olnud välistatud süüdistuses kirjeldatud olukord,

kus kaks inimest kaotasid gaasiveesoojendi kasutamisel tekkiva vingugaasi sissehingamise

tagajärjel teadvuse, vajusid peaga vannis oleva vee alla ja lämbusid.

192.

Kohus märgib, et selline põhjusliku seose käsitlus tugineb üksnes nn conditio sine qua

non loogikale („tingimus, milleta mitte“), kuid ei arvesta põhjusliku seose õiguslikku piiritlust

ega teo normatiivset tähendust. Kriminaalõiguslik vastutus ei saa põhineda ainuüksi asjaolul, et

tegu eelnes ajaliselt tagajärjele, vaid eeldab, et tegu oli õigusvastane, hoolsusvastane ja

tüüpiliselt sobiv just sellise tagajärje esilekutsumiseks.

193.

Kohus selgitab, et hoolsuskohustuse rikkumine KarS§ 117 mõttes tähendab käitumist,

mis kaldub kõrvale nõuetekohasest standardist ja loob reeglivastase ohu elule või tervisele.

Seega ei piisa sellest, et isik midagi tegi (antud juhul paigaldas seadme), vaid prokuratuuril

tuleb näidata mida A. Vesselkov tegi valesti või keelatud tingimustes. Kohtu hinnangul on

gaasiseadme paigaldamine seaduslik tegevus, tegemist on igapäevase tehnilise teenusega.

Paigaldamine võib muutuda rikkumiseks ainult siis, kui paigaldamisega rikutakse tehnilisi

norme, milleks võib olla valesti ühendatud seade, vale suitsulõõr, lekked, ohtlik konstruktsioon.

194.

Kohus leiab, et gaasiveesoojendi paigaldamine iseenesest ei viita hoolsuskohustuse

rikkumisele. Hoolsuskohustuse rikkumine oleks tuvastatav üksnes juhul, kui paigaldamine

toimus tehnilisi ja ohutusnõudeid eirates või lõi vahetu ja normatiivses mõttes keelatud ohu.

Käesolevas asjas selliseid asjaolusid ei ole tuvastatud, kuna paigaldatud seade oli tehniliselt

korras ning ohtlik olukord tekkis hiljem seadme kasutamisel tingimustes, mis ei vastanud

kasutusnõuetele.

195.

Asjas kogutud ekspertiisitõenditest ja eksperdi kohtus antud ütlustest nähtub, et

gaasiveesoojendi iseseisval töötamisel – st olukorras, kus korteris ei kasutatud samaaegselt

mehaanilist sundventilatsiooni – ei sattunud suitsugaasid ruumi, suitsulõõris esines normaalne

tõmme ning vingugaasi ei tuvastatud. Õhu juurdevool oli piiratud, kuid tüüpprojektile vastav

ning tagatud uksealuse pilu kaudu. Sellistes tingimustes oli gaasiveesoojendi töö ohutu. Kohus

järeldab, et ohtlik olukord tekkis ainult seadmete koosmõjul, mitte kummagi eraldi töötamisel.

196.

Seega ei ole A. Vesselkovi ütlused vastuolus ühegi tehnilise ekspertiisi järeldusega,

vastupidi – need riimuvad - vannitoas oli projekti kohaselt ette nähtud gaasiveesoojendi

paigaldamine, suitsulõõri asukohta ega kallet ei olnud muudetud, gaasiveesoojendi iseseisval

töötamisel suitsugaasid ruumi ei sattunud ning ohtlik olukord tekkis ainult koos projektivälise

sundventilatsiooni kasutamisega.

197.

Pelgalt asjaolu, et A. Vesselkov paigaldas gaasiveesoojendi kolm aastat enne traagilist

sündmust, ei tähenda automaatselt, et tema tegevus oleks õiguslikult süüdiolev põhjus 2024

aset leidnud surmadele.

198.

Kohtu hinnangul muudaks see vastasel juhul vastutuse piiramatuks ning laieneks iga

seadme paigaldajale kogu seadme elueaks, sõltumata hilisemast kasutusest, muudatustest ja

kolmandate isikute sekkumisest.

199.

Kohus loeb tuvastatuks, et puuduvad tõendid, et veeboileri paigaldus oleks olnud

tehniliselt ebakorrektne, A. Vesselkovile ei saa ette heita kergemeelsust, hooletust ega

riskantset käitumist.

200.

Kohus leiab, et prokuratuuri käsitlus süüdistatava A. Vesselkovi vastutusest tugineb

ebaõigele arusaamale nii hoolsuskohustuse sisust kui ka KarS § 117 koosseisu olulistest

elementidest. Prokuratuur on eksinud eeskätt hoolsuskohustuse adressaadi määramisel, selle

ulatuse sisustamisel ning põhjusliku seose tuvastamisel.

201.

Esiteks on prokuratuur käsitanud hoolsuskohustust põhjendamatult laialt, omistades A.

Vesselkovile kohustusi, mis tegelikult tulenevad seadusest ja normidest gaasiseadme kasutajale

või valdajale. Majandus- ja taristuministri määruse nr 87 § 46¹ kohaselt hõlmab gaasiseadme

korrashoid muu hulgas tootja hooldus- ja kasutusjuhendi järgimist. See tähendab, et seadme

ohutu kasutamine, hooldamine, ventilatsiooni tagamine, CO-anduri olemasolu ning seadmete

nõuetekohane kooskasutus on õiguskorras kasutaja kohustused, mitte paigaldaja omad.

Prokuratuur on aga neid kohustusi käsitanud kui paigaldaja vastutusala, mis ei ole kooskõlas

kehtiva õigusega ega ka erialase praktikaga.

202.

Teiseks on prokuratuur eksinud hoolsuskohustuse sisustamisel, käsitledes SeOS § 4 lg 1

üldnormi viisil, nagu see looks paigaldajale praktiliselt piiramatu vastutuse kogu korteri

ohutuse eest, sealhulgas ka pärast paigaldust ja olukorras, kus paigaldajal puudub kontroll

objekti edasise kasutamise üle. Karistusõiguses on aga hoolsuskohustus alati konkreetne ja

rollipõhine. A. Vesselkovi roll oli gaasiveesoojendi paigaldaja ning tema kohustus piirdus

seadme nõuetekohase paigaldamise, kontrollimise ja kasutamisjuhiste edastamisega. Kõik

nimetatu oli A. Vesselkov oma tegevusega täitnud, seda kinnitavad kohtus uuritud tõendid. Ta

ei olnud korteri omanik ega seadme kasutaja ning tal puudus õigus ja võimalus tagada

edaspidiste kasutustingimuste vastavus nõuetele. Seetõttu ei saa tema hoolsuskohustust

laiendada olukordadele, mis sõltuvad täielikult kolmandate isikute käitumisest.

203.

Kolmandaks on prokuratuur jätnud eristamata paigaldamisfaasi ja kasutamisfaasi.

Tõenditest, sealhulgas ekspertiisist ja tunnistajate ütlustest nähtub selgelt, et gaasiveesoojendi

oli tehniliselt korras ning selle paigaldamine ei loonud ohtlikku olukorda. Oht tekkis alles

hiljem seadme kasutamisel tingimustes, mis olid vastuolus tootja juhenditega – eeskätt

gaasiveesoojendi kasutamisel samaaegselt köögikubuga ning ebapiisava õhu juurdevoolu

tingimustes. Tegemist oli seega kasutamisfaasis kujunenud riskiga, mitte paigaldamisest

tuleneva ohuga. Prokuratuur on aga käsitlenud kogu sündmust ühtse ahelana, jättes

tähelepanuta, et karistusõiguslik vastutus saab tekkida üksnes juhul, kui tagajärg realiseerub

just süüdistatava teo loodud ohust.

204.

Neljandaks ei ole prokuratuur arvestanud, et kasutajate käitumine kujutas endast

iseseisvat ja määravat riskitegurit. Tõendite kogum näitab, et korteri elanikud ei täitnud

mitmeid neile seadusest tulenevaid kohustusi: nad ei hooldanud gaasiseadet, ei taganud piisavat

ventilatsiooni, kasutasid gaasiseadet koos sundventilatsiooniga ning ei paigaldanud

nõuetekohast vingugaasiandurit. Need rikkumised ei olnud juhuslikud ega üksikjuhtumid, vaid

pikaajalised ja süsteemsed ning neil oli otsene seos ohtliku olukorra kujunemisega. Selline

iseseisev riskikäitumine katkestab karistusõiguslikus mõttes põhjusliku seose varasema

paigaldustoiminguga.

205.

Seega ei saa järeldada, et A. Vesselkov lõi paigaldamisega iseseisvalt ohtliku olukorra.

Kriminaalõiguses ei piisa ainult faktilisest põhjustest. Vastasel juhul oleks vastutav ka seadme

tootja, maja projekteerija, gaasiühenduse rajaja või isegi korteri müüja. Praegusel juhul ei

realiseerunud tagajärg paigaldamisega loodud ohust, vaid hilisema, paigaldajast sõltumatu ja

õiguslikult iseseisva käitumise tulemusel.

206.

Põhjusliku seose hindamisel teo ja tagajärje vahel tuleb küsida mitte ainult seda, kas

tagajärg oleks saabunud ka ilma süüdistatava teota, vaid eelkõige seda, kas tagajärg realiseerus

just selle ohuna, mille süüdistatavale etteheidetav tegu õiguslikult lõi, ning kas see oht kuulus

nende riskide hulka, mille ärahoidmiseks rikutud norm on kehtestatud. Kui tagajärg ei

realiseeru teo poolt loodud ohust, vaid selle põhjustab hilisem, iseseisev ja normatiivses mõttes

katkestav asjaolu, puudub objektiivne koosseis.

207.

Kohus loeb tuvastatuks, et A. Vesselkov tegutses gaasiveesoojendi paigaldajana

olemasolevas gaasipaigaldises, mitte uue gaasisüsteemi rajajana. Sellest tulenevalt oli tema

hoolsuskohustus rollipõhiselt piiratud ning hõlmas seadme nõuetekohast paigaldamist tootja

juhiste kohaselt, seadme ühendamist olemasoleva suitsulõõri, gaasi- ja veetorustikuga, seadme

kontrollimist ja katsetamist paigaldamise järgselt ning kasutajate teavitamist ohutusnõuetest.

208.

Kohtu hinnangul puudub õigusnorm, mis kehtestaks paigaldajale kohustuse keelduda

seadme paigaldamisest olukorras, kus korteriomanik ei ole täitnud kõiki seadme kasutamise ja

korrashoiuga seotud kohustusi. Need kohustused lasuvad seadme valdaja ja omaniku kanda.

Seega ei ole tuvastatav A. Vesselkovile lasuva hoolsuskohustuse rikkumine.

209.

Eeltoodust tulenevalt ei realiseerunud kahe inimese surm mitte paigaldamisega loodud

ohust, vaid hilisema, paigaldajast sõltumatu käitumise tulemusel. See välistab õiguslikult

relevantse põhjusliku seose KarS § 117 lg 2 tähenduses ning tingib A. Vesselkovi õigeks

mõistmise.

IX

Juriidilise isiku Andivest Grupp OÜ vastutus kahe või enama inimese surma

põhjustamise eest KarS § 117 lg 3 tähenduses

210.

KarS § 14 lg 1 kohaselt vastutab juriidiline isik süüteo eest üksnes juhul, kui füüsiline

isik pani toime süüteo, see tegu pandi toime juriidilise isiku huvides tegu pandi toime juriidilise

isiku juhtivtöötaja, pädeva esindaja või töötaja poolt, ning kui füüsilise isiku teos on täidetud

süüteokoosseis.

211.

Riigikohtu praktika järgi on juriidilise isiku vastutus derivatiivne, s.t see eeldab

vältimatult, et füüsilise isiku vastav süüteokoosseis oleks täielikult täidetud. Kui füüsilise isiku

tegu ei vasta kuriteokoosseisule, on välistatud juriidilise isiku vastutus (vt nt RKKKo

3-1-1-88-07; 3-1-1-104-16).

212.

Nagu eelnevas analüüsis on käsitletud, ei ole A. Vesselkovile etteheidetavas teos

täidetud KarS § 117 lg 2 koosseis.

213.

Sellest tulenevalt puudub kuriteokoosseisu alus füüsilise isiku tasandil, mis Riigikohtu

praktika kohaselt välistab automaatselt juriidilise isiku vastutuse.

214.

Seega ei saa Andivest Grupp OÜ-le omistada KarS § 117 lg 2 ja 3 järgi

kvalifitseeritavat tegu juba ainuüksi derivatiivse vastutuse põhimõtte tõttu.

215.

Prokuratuur põhjendab juriidilise isiku vastutust sellega, et A. Vesselkov tegutses

Andivest Grupp OÜ juhatuse liikme ja töötajana, tegutses äriühingu tegevusala raames sai

äriühing tasu 490 eurot.

216.

Kohus märgib, et see argumentatsioon võib katta KarS § 14 lg 1 teise ja kolmanda

tingimuse, kuid ei ole iseenesest piisav kuriteokoosseisu tuvastamiseks.

217.

Riigikohtu praktika kohaselt ei tähenda äritegevus, tasu saamine või kasu eesmärgil

tegutsemine isikut automaatselt kuriteokoosseisu täitmist ega loo iseenesest hoolsusdelikti.

218.

KarS § 117 lg 2 on ettevaatamatusdelikt, mis eeldab konkreetse hoolsuskohustuse

rikkumist, õigusega kaitstava hüve (elu) kahjustamist ja ettenähtavust ja välditavust. Juriidilise

isiku puhul ei saa hoolsuskohustus olla abstraktne ega piiramatu. Vastutus peab põhinema

tuvastataval organisatsioonilisel veal, mitte üksnes tagantjärele hinnatud kahjul.

219.

Käesolevas asjas ei ole tuvastatud Andivest Grupp OÜ sisereeglite puudulikkust,

ohtliku töökorralduse andmist, töötajatele antud ebaseaduslikke juhiseid, ohutusnõuete

süstemaatilist eiramist ega muid organisatsioonilisi puudusi.

220.

Andivest Grupp OÜ tegevus piirdus üksiku seadme paigaldamisega, mis vastas

erialasele tavapraktikale ning seadusandluse raamistikule.

221.

A. Vesselkov ei pannud toime KarS § 117 lg 2 koosseisule vastavat tegu, seega ei saa

Andivest Grupp OÜ-le omistada KarS § 117 lg 2 ega lg 3 järgi kvalifitseeritavat kuritegu ning

Andivest Grupp OÜ tuleb õigeks mõista.

X

Menetluskulud

222.

Kohtupraktikas on selgitatud, et menetluskulude otsustus tuleb vastavalt KrMS § 306 lg

1 p-le 14 teha samal ajal kohtuotsusega (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. detsembri 2008. a

määrus asjas nr 3-1-1-70-08, p 9), seda mh põhjusel, et menetlusseadus seob otsustuse

menetluskulude kandmiseks kohustatud isiku kohta üldjuhul kriminaalasja lõpptulemusega

(RKKK 1-16-4197). Vastavalt KrMS § 181 lg-le 1 hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral

menetluskulud riik, arvestades KrMS §-s 182 sätestatud erandeid.

223.

Käesolevas asjas on menetluskuludeks: ekspertiisiaktis 17.06.2024 nr 24E-AOS00375-

01/TLN170 kajastatud surnu Xi kohtuarstliku ekspertiisi maksumus 811,94 eurot,

ekspertiisiaktis 17.06.2024 nr 24E-AOS00376-01/TLN171 kajastatud surnu Yi kohtuarstliku

ekspertiisi maksumus 605,94 eurot, ekspertiisiaktis nr 142-24-0048 kajastatud gaasiseadme(te)

ja sellega seonduvate ventilatsiooniavade (sh korstna- ja korstnalõõride) korrasoleku

kompleksekspertiisi maksumus 1159 eurot, Tallinnas XXX asuva korteri ukseluku südamiku

vahetamise kulu summas 237,90 eurot, A. Vesselkovi määratud kaitsjale vandeadvokaat Liis

Suik kohtueelses menetluses määratud tasu 1346,88 eurot ja kohtumenetluses määratud tasu

3142,78 eurot, Andivest Grupp OÜ -le määratud kaitsjale vandeadvokaat Liis Suik kohtueelses

menetluses määratud tasu 541,68 eurot ja kohtumenetluses makstud tasu 2995,18 eurot.

224.

Kohus leiab, et õigusabikulude hüvitamine kaitsja poolt taotletud mahus on põhjendatud

ning määratud kaitsja tasud tuleb jätta riigi kanda. Samuti määrab kohus riigi kanda jätta

ekspertiisikulud kogusummas 2576,88 eurot ning Tallinnas XXX asuva korteri ukseluku

südamiku vahetamise kulu summas 237,90 eurot. KrMS § 182 nimetatud erandeid antud juhul

ei esine.

225.

Kannatanud on otsustanud, et kohtulikul uurimisel esindab neid vandeadvokaat Raiko

Paas.

226.

Kohtumenetluse kestel on kannatanute valitud esindaja toonud kohtule õigusabikulude

kindlaksmääramise taotluses välja, et kolme kannatanu esindamiseks istungitel temal kulunud

kokku kogu kriminaalasja menetluse kestel 4020 eurot. Kohus peab õigusteenuse hinda

põhjendatuks, see vastab väljakujunenud õigusabi tasu määradele. Kohus märgib, et

kannatanute jaoks on tegemist olnud äärmiselt traumeeriva ja stressirohke

kriminaalmenetlusega ning on olnud igati põhjendatud, et nad kaasasid menetlusse endi õiguste

ja huvide kaitseks esindaja enda ära nägemise järgi.

227.

Märgitust tulenevalt peab kohus juhindudes KrMS § 181 lg 1 ja § 175 lg 1 p 1

põhjendatuks välja mõista kannatanute kasuks Eesti Vabariigi eelarve vahenditest nendel

kriminaalmenetlusega tekkinud valitud esindaja tasu kogusummas 4020 eurot.

228.

KrMS § 182 lg 5 kohaselt tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse läbi vaatamata

jätmise korral õigeksmõistva kohtuotsuse tegemise või kriminaalmenetluse lõpetamise tõttu

kannab tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse menetlemisest tingitud kulud riik.

Tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse muudel põhjustel läbi vaatamata jätmise korral

jaotab kohus tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse menetlemisega tekkinud kulud

kõiki asjaolusid arvestades kannatanu ja riigi vahel.

229.

Antud kriminaalasjas koosnes tsiviilhagi kannatanute esitatud nii varalistest kui ka

mittevaralistest nõuetest. Kohutule esitati tsiviilhagi materjalide juurde ka hulgaliselt tõendeid,

millised pidid toetama kannatanute esitatud tsiviilhagide nõuet, aga kuna käesoleva otsusega A.

Vesselkov ja Andivest Grupp OÜ mõistetakse õigeks ning kohus jätab tsiviilhagi läbi

vaatamata, ei anna kohus ka sisulist hinnangut tsiviilhagi toetavatele tõenditele.

230.

Arvestades kõike eeltoodut, loeb kohus kannatanu valitud esindajale makstud tasu

mõistlikuks ja põhjendatuks summas 4020 eurot (koos käibemaksuga), mis tuleb KrMS § 182

lg 5 alusel riigilt kannatanute B, C ja A kasuks välja mõista resolutsioonis märgitud viisil.

XI

Süüteoga tekitatud kahju hüvitamine.

231.

Isik võib nõuda talle menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist

süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduses sätestatud alustel, ulatuses ja korras

(SKHS § 4). Kahju hüvitatakse kahju kandnud isiku kirjaliku taotluse alusel (SKHS § 12).

Üldreeglina tuleb kahju hüvitamise taotlus kohtumenetluse kestel esitada maakohtule enne

kohtuliku uurimise lõpetamist (SKHS § 18 lg 1). Erandjuhul võib hüvitistaotluse esitada kuue

kuu jooksul maakohtu lahendi kuulutamisest arvates ringkonnakohtule, kui taotlust polnud

mõjuval põhjusel võimalik maakohtule esitada (SKHS § 21 lg-d 1 ja 3), või kuue kuu jooksul

ringkonnakohtu või Riigikohtu lahendi jõustumisest arvates prokuratuurile, kui isik jättis

mõjuval põhjusel taotluse ringkonnakohtule esitamata või kui kahju hüvitamise nõude aluse

olemasolu selgus alles kassatsioonimenetluses ning isik jättis mõjuval põhjusel taotluse

Riigikohtule esitamata (SKHS § 21 lg 4).

232.

Harju Maakohtule ei ole süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS)

§ 18 lg 1 kohast taotlust esitanud A. Vesselkov kellel nõude alus võiks olla, seega kohus

selgitab, et kahju saanud isik võib esitada selle SKHS § 21 lg 1 kohaselt otse Tallinna

Ringkonnakohtule.

XII

Asitõendid:

233.

Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud asitõendite edasise käitlemise otsustamisel tuleb

lähtuda KrMS § 126 lg 3 p-st 4, mille kohaselt väärtusetud esemed hävitatakse.

234.

Kohus tuvastas, et tsellofaankotid õhuproovidega nr 1 ja nr 2 (pakend nr 2) ning

klaasanum õhuprooviga nr 3 (pakend nr 3), mis on hoiul Politsei- ja Piirivalveameti Põhja

prefektuuri asitõendite hoidlas asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti 15.05.2024 nr

24ATH29944 alusel, ei oma pärast menetlustoimingute lõppemist iseseisvat väärtust ega

edasist tõendamisvajadust.

235.

Gaasiveesoojendi Bosch, mis anti üle 28.05.2024 ja mille hoiustamist tõendab asitõendi

üleandmise-vastuvõtmise akt 26.03.2025 nr 25ATH34115, võib olla vajalik täiendavateks

tehnilisteks toiminguteks või ekspertiisiks ning sellest tulenevalt anda gaasiveesoojendi Bosch

ajutiselt üle Osaühingule ROBERT BOSCH (registrikood 10826273) mõistlikuks ajaks, mille

täpse kestuse lepib nimetatud äriühinguga kokku Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur.

Pärast eseme tagastamist Politsei- ja Piirivalveametile tuleb gaasiveesoojendi hävitada KrMS §

126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetu asi.

236.

Kolm tolmuproovi gaasiveesoojendi segukanaliavadelt, mida hoitakse PPA Põhja

prefektuuri asitõendite hoidlas asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti 03.10.2024 nr

24ATH31922 alusel, on menetluse lõppedes väärtusetud ning nende säilitamiseks puudub

edasine vajadus, seega tuleb tolmuproovid hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud

asjad.

Piret Liivo

kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/