2-25-2167/42 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaisa Margus

Otsuse tegemise aeg ja koht

01.06.2026 Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-2167

Tsiviilasi

Must Lammas OÜ hagiavaldus AS Lasita Aken vastu

kahju hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

9103,2 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Must Lammas OÜ (registrikood 12826509),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaarel Berg

Kostja: AS Lasita Aken (registrikood

10164470),

lepinguline esindaja Liina Karlson

Asja läbivaatamine

21.04.2026 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista kostjalt AS Lasita Aken hageja Must Lammas OÜ kasuks välja 5132,5 eurot

ning viivis sellelt põhinõude summalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates 13.02.2025 kuni põhinõude täitmiseni.

3. Jätta hageja menetluskulud 63% ulatuses kostja kanda ja 37% ulatuses hageja enda

kanda. Jätta kostja menetluskulud 37% ulatuses hageja kanda ning 63% ulatuses

kostja enda kanda.

4. Mõista kostjalt AS Lasita Aken hageja Must Lammas OÜ kasuks välja

menetluskulude hüvitis summas 4104 eurot.

5. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal AS Lasita Aken tasuda

hagejale Must Lammas OÜ viivist alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist

(TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD

1. Must Lammas OÜ (hageja) esitas hagiavalduse AS-i Lasita Aken (kostja) vastu. Pooled sõlmisid

18.04.2022 lepingu, mille alusel kohustus kostja müüma hagejale aknad ning need aknad hageja

objektile paigaldama. Hagiavalduse kohaselt ei vastanud akende paigaldustööd nõuetele, mistõttu

ei olnud aknad õhutihedad. Kostja kõrvaldas lõpuks puudused, kuid puuduste kõrvaldamine võttis

hageja hinnangul ebamõistlikult kaua aega ning hageja pidi puuduste kõrvaldamise perioodil

kandma täiendavaid kulusid. Hageja nõuab nende kulude hüvitamist kostjalt.

2. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et kostja paigaldas aknad nõuetekohaselt ning

puudused on tõendamata. Isegi kui töös olid puudused, ei saa hageja kostja hinnangul puudustele

tugineda, sest hageja teavitas kostjat puudustest liiga hilja. Samuti teostas osaliselt töid hageja ise,

mis välistab kostja vastutuse. Pooled sõlmisid 14.05.2024 kokkuleppe, mis kostja hinnangul samuti

välistab nõuete esitamise kostja vastu. Kostja esitas menetlusliku tasaarvestusavalduse juhuks, kui

kohus peab hagi põhjendatuks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Hageja ja kostja sõlmisid 18.04.2022 lepingu „Toodete müügileping nr XXX“ (dtl 12 jj). Kostja

kohustus lepingu alusel (i) valmistama ja müüma hagejale aknad (sh avanevad klaasist rõduuksed,

vt nt dtl 15) ning (ii) need aknad hageja objektile (eramule) paigaldama. Pooled ei vaielnud selle

üle, et kostja kohustuseks lisaks akende valmistamisele ja müügile olid ka akende paigaldustööd.

Kohtu hinnangul on pooltevaheline leping seetõttu n-ö segaleping, vastates nii müügilepingu kui

ka töövõtulepingu tunnustele (vt Riigikohtu lahend asjas 2-20-3044, p 10). Hageja etteheited

kostjale seonduvad akende paigaldustöödega, mistõttu on asja lahendamisel asjakohased

töövõtulepingut reguleerivad sätted (VÕS § 635 jj).

4. Pooled ei vaielnud selle üle, et akende paigaldustööd teostas tegelikult kostja alltöövõtja Neissa

OÜ. See, et akende paigaldustööd teostas kostja alltöövõtja, ei oma asja lahendamisel tähtsust, sest

oma alltöövõtja tegevuse eest vastutab kostja (TsÜS § 132 lg 2, lepingu p 6.2).

5. Kuigi leping sõlmiti 2022. aastal ning akende kokkulepitud valmimise aeg oli 26.08.2022 (vt

tellimuse kinnitus, dtl 12), puudus poolte vahel vaidlus, et kuna hageja objektil ehitus viibis, tarnis

kostja aknad objektile 07.03.2023 ning paigaldas aknad 08.03.2023. Samuti puudus poolte vahel

vaidlus, et akende tarne ja paigaldus alles 2023. aasta märtsis ei ole etteheidetav kostjale ning

hageja ei olegi selles küsimuses kostjale etteheiteid teinud.

6. Kohus märgib, et kostja tugines menetluses korduvalt asjaolule, et tööd said valmis õigel ajal

(08.03.2023). Kohtu hinnangul ei oma see tähtsust (see fakt ei olnud ka vaidlusalune). Eristada

tuleb tööde valmimist ja tööde nõuetekohasust. Hageja ei väitnud, et akende paigaldustööd oleksid

jäänud kostja poolt lõpetamata vms. Hageja väitis, et mingi aeg pärast paigaldustööde teostamist ja

lõpetamist ilmnesid töödes puudused (vt ka nt hageja e-kiri kostjale dtl 79, kus hageja selgitas, et

„Lasita poolt said paigaldatud aknad 7- 8märts 2023. Esmapilgul tundus kõik korras olevat,

aknad ees ja teibitud. Aga peale esimest rõhutesti selgus, et kõik akende alumised servad, nurgad

ja u. pooltel akendel ka küljed lekivad“). Käesoleva asja lahendamisel omab seetõttu tähtsust, kas

akende paigaldustööd olid puudustega, mitte see, kas paigaldustööd olid kokkulepitud ajal valmis /

lõpetatud.

Puudused akende paigaldustöödes

7. Poolte vahel oli vaidlus, kas akende paigaldustöödes esinesid puudusid. Hageja väite kohaselt

seisnesid puudused kokkuvõtlikult selles, et akende paigaldus ei taganud akende õhutihedust,

mistõttu esinesid akende sõlmede kaudu õhulekked (vt nt hageja 22.09.2025 menetlusdokumendi p

22). Kohus märgib, et kuigi tõenditest nähtuvalt tugines hageja kohtueelselt ka muudele üksikutele

puudustele, siis oli hageja peamine etteheide kostjale siiski õhulekked akende kaudu ning see on ka

puudus, mille kõrvaldamata jätmine põhjustas hagejale hageja käsitluse kohaselt kahju.

8. Kohtule esitatud dokumentaalsetest tõenditest nähtub järgnev:

a) 29.06.2023 viidi läbi vaidlusaluse hoone (eramu) õhulekke tuvastustest, mille eesmärk oli

tuvastada võimalikud õhulekete kohad läbi hoone välispiirde. Testi käigus tuvastati arvukad

lekked, eeskätte akende ja uste ümbruses, ning testi läbiviija hinnangul oli lekete põhjuseks

paigaldusel tehtud teipimisvead (vt kõnealuse testi protokoll, dtl 179 jj).

b) 18.07.2023 saatis hageja kostjale e-kirja, milles hageja küsis kostjalt, millal kostja tuleb

õhulekke tuvastustestiga tuvastatud puudusi kõrvaldama. Hageja palus, et kostja avaldaks

(akende) paigaldajatele survet, märkides, et objektil ehitus seetõttu seisab (dtl 30).

c) 02.08.2023 saatis hageja kostjale uue e-kirja, milles hageja heitis kostjale ette, et puudused

on jätkuvalt kõrvaldamata (dtl 31).

d) 08.08.2023 saatis hageja kostjale e-kirja teel video õhulekke tuvastustestist. Hageja märkis,

et aknad lasevad õhku läbi ning aknad tuleks täies ulatuses üle teipida. Hageja palus, et

kostja annaks teada, millal kostja saab tulla töid teostama (dtl 37).

e) 20.08.2023 saatis hageja kostjale e-kirja, milles hageja märkis, et akende nurgad ja

alumised servad said teibitud, kuid et akendele tuleb teha uus test, andmaks kindluse, et

akende teipimine on nüüd õnnestunud (dtl 32).

f)

29.08.2023 viidi läbi teine õhulekke tuvastustest, mille eesmärk oli kontrollida

parandustöid. Testi käigus tuvastati lisalekked aknaraamide ja klaaspakettide liitekohtades

(vt kõnealuse testi protokoll, dtl 179 jj).

g) 26.09.2023 saatis hageja kostjale e-kirja, milles hageja soovis teada, millal kostja tuleb

puudusi likvideerima. Hageja märkis, et venitamine põhjustab hagejale kulutusi (dtl 82 all).

h) 02.10.2023 saatis hageja kostjale e-kirja, milles teatas, et annab kostjale puuduste

likvideerimiseks aega kuni 13.10.2023. E-kirjale olid lisatud pildid ja videod puudustest

koos märkusega, et neist nähtub, et ka uksed lekivad. Hageja palus teada anda, millal kostja

tuleb puudusi kõrvaldama (dtl 82).

i)

15.02.2024 saatis hageja kostjale e-kirja, milles hageja loetles akende lekkimisega

seonduvad probleemid, mis vajasid jätkuvalt lahendamist (dtl 84 all). Kostja vastas hagejale

19.02.2024, lubades võimalikud puudused üle vaadata (dtl 84).

j)

17.04.2024 saatis hageja kostjale e-kirja, milles hageja andis ülevaate seni toimunust ning

märkis, et kuna mõistlik aeg puuduste kõrvaldamiseks on möödunud, on hageja hakanud

otsima uut tööde teostajat. Hageja palus kostjalt juhiseid, kuidas olukord lahendada ning

hageja küsis, kuidas plaanib kostja hüvitada kolmanda isiku tööd (dtl 78 jj).

k) 25.04.2024 vastas kostja hageja e-kirjale ning vaidles hageja nõudele vastu. E-kirja

kohaselt vastasid akende paigaldustööd nõuetele. Kostja märkis, et kuna teipimise tööfront

oli tagamata, ei olnud akende paigaldustöid võimalik korrektselt lõpuni teha, mistõttu lepiti

kokku, et hageja teibib ise aknad lõpuni (dtl 76 jj).

l)

06.05.2024 saatis hageja kostjale e-kirja, kus hageja märkis, et hagejal on mai keskpaigaks

broneeritud testi aeg, mistõttu peavad selleks ajaks olema kõik akende paigaldusega seotud

tööd tehtud. Hageja lisas, et „[e]simesed puudused avastati juba 29.06.23, sellest on varsti

möödas aasta. Sellest ajast alates on objekt praktiliselt seisnud kuna lasita ei suuda tagada

korrektset ja õhupidavat paigaldust. Rääkimata avatäidete korreksest vahuga täitmisest“

(dtl 293-305). Kostja lubas oma vastuses, et tuleb koos paigaldusjuhiga esimesel

võimalusel objektile (dtl 289-292).

m) 14.05.2024 toimus objekti ülevaatus, kus osalesid hageja, kostja ja Neissa OÜ (M. B.).

Pärast ülevaatust saatis kostja hagejale e-kirja, kus kostja mh märkis, et „14.05.2024 objekti

ülevaatuse käigus selgunud asjaolude parandamiseks on ATV Neissa OÜ valmis koheselt

(16.05.2024) alustama vahutamise ja teipimise korrigeerimisega vastavalt tellija soovile“

(dtl 256).

n) 06.06.2024 toimus objekti ülevaatus, kus lisaks hagejale, kostjale ja Neissa OÜ-le (M. B.)

osales ka hageja omanikujärelevalve teostaja H. R.. Kohtumisel lepiti kokku, et kostja

kontrollib üle vahu vastavuse kokkulepitule ning seejärel teibib akende avatäidete sõlmed

seestpoolt uuesti aurutõkketeibiga üle (vt eelnevaga seoses kostja enda e-kiri, dtl 64 jj).

o) 25.06.2024 tegi kostja hagejale ettepaneku fikseerida senine heakskiidetud töö

üleandmise-vastuvõtmise osalise aktiga, samuti pakkus kostja välja tööde teostamise

tähtajad nii, et kostja alustab töödega 08.07.2024 (dtl 58). Hageja keeldus osalise akti

allkirjastamisest, kuid hageja kooskõlastas tööde teostamise, märkides, et tööd peavad

valmima 01.08.2024 (dtl 57).

p) Hageja saatis kostjale 03.07.2024, 12.07.2024 ja 23.07.2024 e-kirjad, milles palus teada

anda, millal plaanib kostja töödega alustada, märkides, et kostja oli lubanud töödega

alustada 08.07.2024 (dtl 46 jj).

q) 31.07.2024 saatis hageja advokaadi vahendusel kostjale nõudekirja, milles hageja mh

nõudis et kõik puudused oleksid likvideeritud hiljemalt 16.08.2024 (dtl 49 jj).

r)

29.08.2024 toimus uus õhulekke tuvastustest, kus osales ka kostja (vt kostja sellekohane

kinnitus, kostja 21.08.2025 menetlusdokumendi p 4.10).

s) 15.10.2024 saatis hageja advokaadi vahendusel kostjale nõudekirja, milles hageja mh

nõudis seni veel kõrvaldamata puuduste kõrvaldamist (dtl 87 jj).

t)

25.10.2024 allkirjastasid pooled „Toodete ja tööde üleandmise vastuvõtmise akti“ (dtl 91).

9. Eelnevale lisaks viitab kohus eraldi omanikujärelevalve teostaja H. R. ja õhulekke tuvastustestid

läbi viinud Saint-Gobain Eesti AS-i töötaja A. S. seisukohti kinnitavatele tõenditele:

a) H. R. saatis 14.06.2024 kostjale e-kirja, kus H. R. võttis kokku 06.06.2024 kohtumisel

arutatu. H. R. e-kirja kohaselt tunnistas Neissa OÜ esindaja M. B. 06.06.2024 kohtumisel,

et M. B. oli teadlik, et akende vahutamine oli enne teipimist lõpetamata, kuid teipimine

tehti ära hageja soovil. H. R. märkis, et hagejale samas ei öeldud, et vahutamine ei ole

lõpuni tehtud ning et ehitustehniliselt ei oleks seetõttu tohtinud teipe sulgeda. E-kirja

kohaselt teipis paigaldaja aknaid jooksvalt ka 29.08.2023 õhulekke tuvastustesti ajal, kuid

ajapuuduse tõttu jäi see osade akende puhul tegemata. H. R. märkis, et ka siis ei öeldud

hagejale, et mõned aknaalused olid ka veel siis vahutamata. H. R. selgitas, et ta ise teostas

akende ülevaatuse 22.05.2024, mille käigus H. R. fikseeris, et mõned aknad ei ole lõpuni

vahutatud ning kohati on teipimise probleeme (vt eelnevaga seoses kõnealune e-kiri, dtl 61

jj). H. R. allkirjastas ka 26.08.2024 kuupäeva seisuga „Toodete paigalduse vaegtööde akti“,

kus H. R. fikseeris töödes jätkuvalt esinenud puudused, mh akende teipimisel (dtl 53 jj).

b) A. S., kes viis läbi õhulekke tuvastustestid ja koostas vastava protokolli (dtl 179 jj), andis

ka tunnistajana ütlusi. A. S. selgitas, et esimese õhulekke tuvastustesti tegemisel (2023.

aasta juunis) tuvastati teipimise puudustest põhjustatud hoone avatäidete lekked. Teise testi

tegemisel (2023. aasta augustis) tuvastati, et lisaks toimusid lekked ka avatäidete sees ehk

raami ja klaaspaketi vahel (vt 21.04.2026 kohtuistungi protokoll).

10. Eelnevat arvesse võttes on kohtu hinnangul tõendatud, et akende puudulike paigaldustööde

tõttu (probleemid teipimise ja vahutamisega) ei olnud aknad õhutihedad ning et kostja suutis need

puudused ammendavalt kõrvaldada alles 25.10.2024 seisuga. Seda tõendab iseseisvalt asjaolu, et

akende paigaldustööde üleandmise-vastuvõtmise akt allkirjastati 25.10.2024 (dtl 91). Pooled

leppisid lepingus kokku, et akende paigaldustööd antakse üle ja võetakse vastu

üleandmise-vastuvõtmise aktiga (lepingu p 7.2). Olukorras, kus poolte kokkuleppe kohaselt pidi

tööde vastuvõtmine toimuma sellekohase aktiga, mis ka mingil ajahetkel allkirjastatakse, on

põhjendatud eeldada, et kuni akti allkirjastamiseni olid töödes puudused, mis takistasid akti

varasemat allkirjastamist / tööde varasemat vastuvõtmist. Töövõtjal lasub sellises olukorras

tõendamiskoormus tõendada, et sõltumata akti allkirjastamise kuupäevast vastasid tööd tegelikult

juba enne nõuetele ja / või et tööd saab lugeda enne akti allkirjastamist vastuvõetuks. Kohus ka

selgitas seda kostjale (vt 25.09.2025 kohtumääruse p 5).

11. Kostja väitis, et 25.10.2024 aktiga võeti vastu üksnes garantiitööd ja / või parandustööd, mida

kostja teostas kliendisuhte hoidmise huvides. Kohus ei pea sellist väidet põhjendatuks, mh sest

kõnealune akt kostja väidet ei kinnita. Aktis on kirjas, et üle antakse ja vastu võetakse mh töö

nimetusega „Paigaldamine“ ning teostatud tööde kirjelduses on märgitud, et „Teipimine ja

vahutamine lõpetatud“. Samuti on aktis märgitud, et garantiiperioodi algus on 26.10.2024 (vt dtl

91). Lepingu kohaselt algab akende paigaldustööde garantiiperiood paigalduse üleandmise-

vastuvõtmise akti allkirjastamisest (lepingu p 5.5.2). Lisaks, kui tööd oleksid tegelikult juba olnud

varem vastu võetud ning tegemist oleks olnud üksnes vaegtööde / muude pisipuuduste

parandustööde vastuvõtmisega, ei oleks kohtu hinnangul allkirjastatud sellise pealkirjaga

(„Toodete ja tööde üleandmise-vastuvõtmise akt“) akti. Ka leping sätestas, et pärast tööde

vastuvõtmist teostatud vaegtööde parandused fikseeritakse lõpliku valmiduse aktiga (mitte tööde

üleandmise-vastuvõtmise aktiga, vt lepingu p 7.3). Kohtu jaoks tõendab 25.10.2024 akt seega, et

sellega anti üle ja võeti vastu lisaks muudele aktis märgitud töödele ka akende paigaldustööd.

12. Kostja ei tõendanud, et akende paigaldustööd oleks vastu võetud enne 25.10.2024 akti. Kostja

väitis, et hageja võttis akende paigaldustööd tegelikult vastu objektil, kui tööd lõpetati

(08.03.2023), kuid kostja sellekohane väide jäi tõendamata. Kostja küll taotles tunnistajate

ülekuulamist, tõendamaks „tööde vastuvõtmist“ (vt kostja 09.10.2025 menetlusdokumendi p 4.2),

kuid kostja ei esitanud nõuetekohast tunnistaja ülekuulamise taotlust, s.o ei toonud esile faktilisi

asjaolusid, mida tunnistajad saaksid kinnitada. Paigaldustööde „vastuvõtmine“ ei ole faktiline

asjaolu. Tellija tahteavaldus tööde vastuvõtmiseks saab väljenduda mingites faktilistes asjaoludes,

millega tellija väljendab, et töö on tehtud ja vastab nõuetele, ning mille esinemist saavad

tunnistajad kinnitada ning mille põhjal saab kohus hinnata ja järeldada tööde vastuvõtmist. Neid

asjaolusid ei suutnud kostja aga esile tuua, sh pärast seda, kui kohus oli seda kostjale selgitanud.

Kohus jättis 14.11.2025 kohtumääruses tunnistajate ülekuulamise taotluse rahuldamata,

põhjendades, miks tööde „vastuvõtmine“ ei ole faktiline asjaolu. Kostja esitas uue taotluse

02.02.2026, kuid ei kõrvaldanud eelmises taotluses esinenud puudusi, mistõttu jäi ka korduv

taotlus rahuldamata (vt 17.02.2026 kohtumäärus). Järelikult, kuna kostja ei suutnud sisustada oma

väidet, et tööd võeti objektil vastu, jäi kostja taotlus tunnistajate ülekuulamiseks rahuldamata.

Kostja rääkis tööde vastuvõtmisega seoses üksnes tööde valmimisest ning sellest, et hageja ei

esitanud objektil vastuväiteid (vt nt kostja 12.01.2026 menetlusdokumendi p 4.2), kuid see ei oma

tähtsust. Tööde valmimine ja tööde vastuvõtmine on erinevad asjad ning see, et hageja ei tuginenud

puudustele tööde valmimisel 08.03.2023, ei olnud vaidlusalune asjaolu, sest ka hageja väite

kohaselt ilmnesid probleemid hiljem (vt ka ülal, p 6). Kohus märgib täiendavalt, et kui akende

paigaldustööd oleks tõesti vastu võetud mingil ajahetkel enne 25.10.2024, nagu kostja väidab,

puudub mõistlik põhjendus, miks kostja allkirjastas 25.10.2024 sellise sisuga akti (vt dtl 91).

13. Järelikult, kuna kokku oli lepitud akende paigaldustööde vastuvõtmine ning vastav akt

allkirjastati 25.10.2024, oleks kostja – kui kostja tahtis väita, et akende paigaldustööd olid kas

algusest peale või vähemalt mingist varasemast kuupäevast puudusteta – pidanud tõendama (vt

ülal, p 10), et akti kuupäevast sõltumata vastasid akende paigaldustööd tegelikult varem nõuetele

ning et hageja alusetult keeldus varem tööde vastuvõtmisest (lepingu p 7.5, VÕS § 638). Kostja

seda ei tõendanud.

14. Esiteks

, kostja ei tõendanud oma väidet, et akende paigaldustööd vastasid nõuetele. Selle

asjaolu tõendamiseks ei esitanud kostja ühtegi tõendit. Ka 21.04.2026 kohtuistungil, kui kohus

küsis kostjalt, mis tõendid seda asjaolu kinnitavad, ei osanud kostja ühelegi tõendile viidata (vt

kohtuistungi protokoll, dtl 822). Kostja küll taotles tunnistajate ülekuulamist tõendamaks mh, et

tööd „olid lepingukohased ja valmis“, „teostatud tööd ei olnud puudused“ ning et „tehtud töö

vastas vähemalt keskmisele kvaliteedile“ (vt kostja 09.10.2025 menetlusdokumendi p 4.2), kuid

kostja ei esitanud nõuetekohast tunnistaja ülekuulamise taotlust, s.o ei toonud esile faktilisi

asjaolusid, mida tunnistajad saaksid kinnitada. See, kas tööd olid lepingukohased / puudusteta /

vastasid keskmisele kvaliteedile, ei ole faktilised asjaolud, mida tunnistajad saaksid kinnitada, vaid

hinnangud, mille annab kohus, tuginedes mingitele faktilistele asjaoludele. Tunnistajad saaksid

kinnitada tööde teostamist ja töid puudutavaid faktilisi asjaolusid, mille põhjal kohus saaks hinnata

ja järeldada, kas tööd olid lepingukohased / puudusteta / vastasid keskmisele kvaliteedile, kuid

selliseid asjaolusid ei suutnud kostja esile tuua, sh pärast seda, kui kohus oli seda kostjale

selgitanud. Kohus jättis 14.11.2025 kohtumääruses tunnistajate ülekuulamise taotluse rahuldamata,

põhjendades, miks eelviidatud väited ei ole faktilised asjaolud, mille kohta saab tunnistajat üle

kuulata. Kostja esitas uue taotluse 02.02.2026, kuid ei kõrvaldanud eelmises taotluses esinenud

puudusi, mistõttu jäi ka korduv taotlus rahuldamata (vt 17.02.2026 kohtumäärus). Järelikult, kuna

kostja ei suutnud sisustada ja konkretiseerida oma väidet, et paigaldustööd vastasid nõuetele, jäi

kostja taotlus tunnistajate ülekuulamiseks rahuldamata.

15. Kostja väitis, et kostja paigaldatud aknad vastavad standarditele. See, kas paigaldatud aknad ise

vastavad standarditele, ei oma tähtsust hindamaks, kas need aknad ka paigaldati nõuetekohaselt.

Kostja väitis, et nendest standarditest nähtuvalt on teatud määral õhulekked lubatud ja normidega

kooskõlas. Ka see kostja väide ei ole asjakohane, sest kostja ei esitanud ühtegi tõendit, mis

kinnitaks, et kõnealusel objektil esinenud õhulekked olid n-ö normi piires. Kostja sellekohane

väide on kohtu hinnangul ka vastuolus kostja enda käitumisega. Kui konkreetsel objektil esinenud

õhulekked oleksid olnud n-ö normi piires, siis puudub mõistlik põhjendus, (i) miks kostja ei

tuginenud sellele juba siis, kui hageja saatis kostjale korduvaid kirju õhulekete probleemiga

tegelemiseks ning (ii) miks kostja lõpuks need õhulekked siiski kõrvaldas, mis võimaldas ka võtta

tööd vastu (vt eelnevaga seoses ülal, p 8).

16. Põhjendamatu on ka kostja väide, nagu oleks hagejale etteheidetav see, et kostjal jäid 2023.

aastal omapoolsed mõõtmised või ekspertiisid tegemata (vt kostja 09.10.2025 menetlusdokumendi

p 2.59). Kui tellija / klient teavitab töövõtjat, et teostatud tööd ei vasta nõuetele, siis juhul kui

töövõtja selle etteheitega ei nõustu, on mõistlikult eeldatav, et töövõtja korraldab vajadusel oma

mõõtmised või testid - kas siis selleks, et veenda klienti, et see etteheide on põhjendamatu ja / või

selleks, et võimalikus hilisemas kohtumenetluses oleks töövõtjal vajalik tõend olemas. Kui

töövõtja jätab selle tegemata ning ei suuda seetõttu kohtumenetluses oma väiteid tõendada, siis see

on töövõtja risk.

17. Teiseks

, kostja ei tõendanud, et praegusel juhul oleks esinenud olukord, kus kostja oleks

nõudnud hagejalt enne 25.10.2024 akti allkirjastamist akende paigaldustööde vastuvõtmist, millest

hageja oleks alusetult keeldunud. Kostja viitas 25.06.2024 kostja poolt hagejale saadetud e-kirjale

(dtl 58), kuid kõnealune e-kiri ei tõenda kostja väidet. Viidatud e-kirjas teeb kostja hagejale üksnes

ettepaneku võtta osad, seni heakskiidetud tööd osalise aktiga vastu. Järelikult, ka kostja käsitluse

kohaselt ei saanud kostja isegi 25.06.2024 seisuga nõuda hagejalt kõigi tööde vastuvõtmist. See

e-kiri lükkab ka ümber kostja väite, nagu oleks tööde vastuvõtmine toimunud juba objektil

08.03.2023. Kostja tunnistas 25.06.2024 e-kirjas, et tööd on vastu võtmata, sest vastasel korral ei

oleks kostja teinud sellist ettepanekut võtta osad tööd osalise aktiga vastu.

18. Eelnevat arvesse võttes ei lükanud kostja ümber 25.10.2024 aktist nähtuvat, s.o et akende

paigaldustööd vastasid nõuetele alles selle kuupäeva seisuga.

19. Kohus rõhutab, et isegi kui lähtuda kostja (tõendamata) käsitlusest, et hageja võttis

paigaldustööd vastu 08.03.2023 objektil, ei tähenda tööde vastuvõtmine, et hageja ei saaks

puudustele tugineda. See mõjutaks üksnes tõendamiskoormust (vt sellega seoses Riigikohtu lahend

asjas 3-2-1-80-08, p 21). Kohtu hinnangul tõendavad hageja esitatud tõendid, et aknad ei olnud

akende paigaldamisel tehtud vigade tõttu õhutihedad (vt ülal, p 8 alapunktid a), f), m), n), o) ja p

9). Ka kostja tehtud parandustööd (teipimine ja vahutamine) kinnitavad seda (dtl 91). Kui

paigaldatud akendel esinevad õhulekked ning probleemiks ei ole aknad ise, siis on akende

paigaldustööd teostatud oluliste puudustega, v.a kui töövõtja tõendab, et sellises mahus lekked

vastavad n-ö normidele. Kostja seda ei tõendanud.

20. Kostja esitas mitmeid vastuväited hageja tellitud õhulekke tuvastustestidele. Kostja vastuväited

ei oma asja lahendamisel tähtsust, arvestades tõendamiskoormust (vt ülal, p 10). Hageja esitatud

tõendite kritiseerimisega ei täida kostja oma tõendamiskoormust. Isegi kui eelnev kõrvale jätta, ei

ole kostja etteheited kohtu hinnangul ka sisuliselt põhjendatud:

a) See, et nende testide protokoll (dtl 179 jj) koostati ja allkirjastati käesoleva kohtuvaidluse

ajal, ei tähenda, et protokoll ei ole tõend. Hageja selgitas, et kuigi sellist kirjalikku

dokumenti testide läbiviimise ajal tegelikult ei koostatud, palus hageja testide läbiviijal A.

S.-il koostada (kohtuvaidluse ajal) ka vastava protokolli (vt hageja 20.06.2025

menetlusdokumendi p 21). Arvestades mh, et testid läbi viinud A. S. andis ka tunnistajana

ütlusi, mis olid kooskõlas protokollist nähtuvaga, puudub kohtul alus järeldada, et

protokolli ei saa tõendina arvestada üksnes seetõttu, et see allkirjastati kohtuvaidluse ajal.

b) Tähtsust ei oma ka see, et testi eesmärk oli tuvastada õhulekked läbi hoone välispiiride ning

mitte üksnes akendes. See oli testi eesmärk, kuid testi läbiviimise tulemusel tuvastati ja

fikseeriti puudused konkreetselt seoses akendega. See on kirjas protokollis (dtl 180) ning

seda kinnitavad ka A. S.-i ütlused (vt ülal, p 9 alapunkt b)). Hageja ka selgitas, et erinevalt

rõhutestist võimaldabki õhulekke tuvastustest tuvastada konkreetse lekkekoha (vt

01.12.2025 kohtuistungi protokoll, dtl 755).

c) Kostja pidas asjakohaseks ka seda, et teste ei viidud läbi kooskõlas konkreetse standardiga

(EVS-EN ISO 9972:2015). Õhulekkeid kontrolliti õhulekke tuvastustestiga (vt testi

selgitus, dtl 704 jj), mitte rõhutestiga (vt hageja selgitused kahe testi erinevuse kohta,

01.12.2025 kohtuistungi protokoll, dtl 755). Küsimus sellest, kas testid vastasid viidatud

(rõhutesti) standardile, ei oma seetõttu tähtsust ning ka hageja ei väitnud, et testid sellele

standardile vastaksid. Õhulekke tuvastustestide eesmärk oli tuvastada õhulekked ning testi

tulemusel tuvastatigi õhulekked akende ümbruses. Kostjal oli võimalik tellida oma testid

(sh soovi korral rõhutestid), kuid kostja seda ei teinud. Hageja on kohtu hinnangul ka

õigesti märkinud, et kohtumenetluses esitatud kostja etteheited testidele on vastuolus kostja

kohtueelse käitumisega. Kostja esindaja osales kolmanda õhulekke tuvastustesti

läbiviimisel (vt kostja sellekohane kinnitus, kostja 21.08.2025 menetlusdokumendi p 4.10).

Kui kostja leidis, et läbiviidud test ei vasta nõuetele ning ei anna seetõttu õiget tulemust,

puudub mõistlik põhjendus, miks kostja pärast selle testi tegemist (ja nähes, kuidas see läbi

viiakse) asus puudusi kõrvaldama, mille tulemusel allkirjastati 25.10.2024 tööde

üleandmise-vastuvõtmise akt.

21. Kohus märgib, et asja lahendamisel ei oma kohtu jaoks tähtsust see, kuidas on pooled, sh

hageja, kohtueelses kirjavahetuses paigaldustööde puudustele viidanud, sh et hageja kasutas ka

termineid „vaegtööd“ ja „garantiipuudused“. Üksnes sellise sõnakasutuse pinnalt ei saa kohus teha

järeldust probleemi sisu osas, arvestades mh, et tegemist on õiguslike terminitega, mille sisu ja

erinevus ei pruugi õiguslikke teadmisi mitteomavatele isikutele teada olla. Kohus peab asja

lahendamisel hindama väidetavat puudust ja selle olulisust sisuliselt. Kui paigaldatud aknad

lekivad (ning tõendatud pole, et selline õhuleke vastab normidele), siis on tegemist olulise

puudusega, mitte vaegtööga. Akende lekkimisega seonduva probleemi kvalifitseerimise

garantiiperioodil ilmnenud garantiipuuduseks välistab ainuüksi asjaolu, et garantiiperiood algas

alles 26.10.2024 pärast akende paigaldustöödes esinenud puuduste kõrvaldamist (lepingu p 5.5.2,

dtl 91). Samas, isegi kui tegemist oleks garantiipuudustega (millega kohus ei nõustu), siis kostja

vastutab ka kahju eest, mis tekkis seetõttu, et kostja ei kõrvaldanud mõistliku aja jooksul

garantiipuudusi (lepingu p-d 5.5.3-5.5.4).

22. Eelneva kokkuvõtteks, kohus peab tõendatuks, et kostja teostas akende paigaldustööd

puudustega, mistõttu ei olnud aknad õhutihedad. Lisaks sellele, et kostja menetluslik positsioon

puuduste olemasolu eitamisel jäi tõendamata, ei ole see positsioon kohtu hinnangul ka eluliselt

usutav. Tõenditest nähtub, et kostja asus lõpuks akende paigaldamisel tehtud puudusi kõrvaldama

(teipimise ja vahutamise töid tegema) ning kostja lõpuks need puudused ka kõrvaldas. Kui akende

paigaldustöödes ei oleks olnud puudusi, ei oleks kostja pidanud tegelema nende kõrvaldamisega.

Kostja poolt kohtumenetluses esitatud väide, et kostja tegi seda üksnes kliendisuhte hoidmise

eesmärgil, on üksnes kostja väide ning seda ei kinnita mitte ükski tõend. Mitte ühestki kohtueelsest

e-kirjast ei nähtu, et kostja oleks väljendanud, et tegeleb akendes esinevate õhulekke

probleemidega üksnes seetõttu, et hagejale vastu tulla. Samuti ei ole eluliselt usutav, et majandus-

ja kutsetegevuses tegutsev kostja, kes ise leiab, et tal puudub juriidiline kohustus mingeid puudusi

kõrvaldada, allkirjastab tööde üleandmise-vastuvõtmise akti, kus kinnitab tööde nõuetele vastavust

alles akti koostamise seisuga.

23. Kostja rikkus seega lepingut. Kostja teostas esmalt akende paigaldustööd puudustega ning

seejärel ka ei kõrvaldanud neid puudusi mõistliku aja jooksul. Et töövõtjal on kohustus mitte ainult

töödes esinevad puudused kõrvaldada, vaid teha seda ka mõistliku aja jooksul, kinnitavad mh VÕS

§ 646 lg 5 ja VÕS § 647 lg 1. Mõistlik aeg on määratlemata õigusmõiste ning seda tuleb kohaldada

iga juhtumi eripärasid silmas pidades (vt Riigikohtu lahend asjas 2-22-5065, p 13). Praegusel juhul

on kohus tuvastanud, et puudusteta töö andis kostja hagejale üle alles 25.10.2024, s.o ca 1,5 aastat

pärast seda, kui kostja aknad paigaldas. Kohtu hinnangul ei saa 1,5 aastat kindlasti pidada

mõistlikuks ajaks kõrvaldada akende paigaldustöödes esinevad puudused, mille tõttu ei ole aknad

õhutihedad. Seda eriti olukorras, kus tõenditest nähtuvalt hageja pidevalt kirjutas sellega seoses

kostjale ja nõudis puuduste kõrvaldamist (vt ülal, p 8). Kostja ignoreeris hageja kirjasid ja / või

andis puuduste kõrvaldamiseks lubadusi, mida kostja enne 2024. aasta sügist ei täitnud.

Hageja õigus puudustele tugineda, kostja vastutus

24. Kostja väitis, et isegi kui akende paigaldustöödes olid puudused, ei saa hageja puudustele

tugineda, sest hageja jättis kostja puudustest õigeaegselt teavitamata (VÕS § 644 lg 1). Kohus

sellega ei nõustu. Puudused akende paigaldustöödes väljendusid praegusel juhul selles, et aknad ei

olnud õhutihedad (esinesid õhulekked). Probleemid akende õhutihedusega / akende lekkimine ei

ole puudus, mis oleks tavalisel välisel ülevaatusel äratuntav ja avastatav. Samuti ei olnud hagejal

kohustust tellida kohe ekspertiisi / testi, mis kontrolliks akende õhutihedust. Kohtu hinnangul oli

seetõttu tegemist n-ö varjatud puudusega (vt eelnevaga seoses ka Riigikohtu lahendid 3-2-1-50-06,

p 19; 2-17-3860, p 17). Kohus märgib, et kuigi hagejal ei olnud kohustust tellida kohe pärast

akende paigaldustööde lõpetamist akende õhutiheduse ekspertiisi / testi, siis hageja põhistas, et

seda ei olekski saanud teha, sest ehitatava hoone ehitusjärk ei olnud tol hetkel veel faasis, et läbi

viia õhulekke tuvastustest, mis eeldab, et hoone välispiire on seestpoolt veeaurutiheda kihiga

terviklikult kaetud (vt dtl 704 jj testi kirjelduses lk 5; foto objektilt 08.03.2023, dtl 703).

25. Varjatud puudusest teatamise kohustus tekib alates ajahetkest, mil see puudus tegelikult

ilmneb. Esimene õhulekke tuvastustest tehti 29.06.2023, mil ilmnesid puudused teipimistöödes (vt

ülal, p 8 alapunkt a)). Hageja väitis, et hageja teavitas ilmnenud puudustest samal päeval kostja

paigaldusjuhti telefoni teel. Kohus kuulas hageja taotlusel selle asjaolu kinnitamiseks üle

tunnistaja A. S., kes hageja väite kohaselt viibis selle telefonikõne juures. Kohus ei saa A. S.-i

ütluste põhjal seda asjaolu tõendatuks lugeda. A. S.-i ütlused olid selles küsimuses liiga

üldsõnalised ning A. S. ei osanud kinnitada kellele täpselt, millal ja millise sisuga telefonikõne

tehti (vt 21.04.2026 kohtuistungi protokoll). Kohtule esitatud tõenditest nähtub aga, et 18.07.2023

saatis hageja kostjale e-kirja, milles hageja soovis teada, millal kostja tuleb õhulekke

tuvastustestiga tuvastatud puudusi kõrvaldama (dtl 30). Kuigi kõnealusest e-kirjast võib järeldada,

et hageja oli ka varasemalt selles küsimuses kostja / kostja alltöövõtjaga suhelnud, siis isegi kui

hageja oleks esmakordselt teavitanud kostjat puudustest selles 18.07.2023 e-kirjas, ei oleks hageja

kohtu hinnangul rikkunud kohustust teavitada puudustest mõistliku aja jooksul. Arvestades, et

puudused ilmnesid alles 29.06.2023 tehtud õhulekke tuvastustestis, ei ole ca kolm nädalat hiljem

saadetud teavitus tehtud ebamõistliku hilinemisega. Kohus ei nõustu kostja väitega, nagu oleksid

pooled lepingus kokku leppinud, mis on puudustest teavitamise mõistlik aeg. Kostja viitas sellise

väite esitamisel lepingu punktile 7.2, mis sätestas, et ostjal on akende paigalduse ülevaatamiseks

aega kolm tööpäeva, mille jooksul vormistatakse üleandmise-vastuvõtmise akt. Tähtaeg tööde

ülevaatamiseks ning akti allkirjastamiseks ei ole võrdsustatav tähtajaga puudustest teavitamiseks.

Lisaks, igal juhul ei saa kõnealust lepingupunkti selle sõnastust arvestades tõlgendada nii, et see

reguleerib ka (hiljem ilmnevate) varjatud puudustest teavitamise tähtaega.

26. Kohus ei nõustu kostja etteheitega, nagu ei oleks hageja puudusi piisavalt täpselt kirjeldanud.

Juba kõige esimeses tõendatud teavituses, s.o 18.07.2023 e-kirjas märkis hageja, et aknaliited

(teibid) lasevad läbi (dtl 30). Tellija ei pea puudusest teavitamisel tooma välja, mis seda puudust

põhjustab, vaid piisab puuduse iseloomu kirjeldamisest üldiselt ja ulatuses, milles see on võimalik

pärast eriteadmisi mitte eeldavat töö välist ülevaatust (vt ka Riigikohtu lahend asjas 3-2-1-60-15, p

14). Hageja seda ka tegi, väljendades piisavalt selgelt, milles probleem seisneb. Kui kostja ei

saanud sellise kirjelduse põhjal aru, mis neid lekkeid põhjustab, siis see oli kostja ülesanne minna

objektile kohale ja see välja selgitada. Hagejale ei saa aga ette heita, et hageja teavitus oleks oma

sisu poolest olnud ebapiisav.

27. Kostja väitis, et kuna ilmastikuolud ei võimaldanud kostjal aknaid lõpuni paigaldada, siis lepiti

kokku, et hageja (seaduslik esindaja) teostab ise osaliselt akende teipimistööd lõpuni, mida hageja

seaduslik esindaja ka tegi. Kostja hinnangul välistab see kostja vastutuse, sest puudub võimalus

tuvastada, kelle tegevuse tõttu olid paigaldustööd puudulikud. Kohus sellega ei nõustu. Kui kostja

soovis väita, et mingid tööd, millega seonduvad hageja etteheited kostjale, teostas hageja ise, siis

lasus selle väite tõendamiskoormus kostjal (TsMS § 230 lg 1 esimene lause). Kohus ka selgitas

seda kostjale (vt 01.12.2025 kohtuistungi protokoll, dtl 752). Kostja jäi aga üksnes sellise

üldsõnalise väite / etteheite juurde, toomata isegi esile, mis töid täpselt hageja väidetavalt isegi tegi

ning millises töölõigus. Kostja ei osanud isegi öelda, kas hageja tegi väidetavalt ise töid akendel,

mis hagi kohaselt lekkisid (vt 01.12.2025 kohtuistungi protokoll, dtl 752). Kostja väide, et mingid

tööd teostas hageja, jäi seetõttu paljasõnaliseks, mistõttu ei saa kohus seda asja lahendamisel

arvesse võtta ning mistõttu ei mõjuta see kuidagi kostja vastutust.

28. Kohus märgib eelnevaga seoses täiendavalt, et hageja ei eitanud osade teipimistööde tegemist.

Hageja selgitas, et hageja seaduslik esindaja teipis ise paar üksikut kohta akende väliskihis.

Õhulekked olid aga akende sisemises, s.o aurutõkke kihis (vt 01.12.2025 kohtuistungi protokoll,

dtl 752). Seda, et vaidlusalused lekked olid sisekihis, kinnitab ka õhulekke tuvastustesti protokoll

(dtl 179 jj, vt protokolli lk-l 1 märge, et testi eesmärk oli tuvastada õhulekkeid eelkõige

aurutõkkekihis). Hageja neid selgitusi arvestades oli eriti oluline, et kostja sisustaks oma

vastuväite, s.o tooks esile, mis töid ja kus hageja üldse kostja väite kohaselt teostas ning kas ja

kuidas need omavad asja lahendamisel tähtsust, kuid kostja seda ei teinud (kohus jättis sellel

põhjusel ka kostja tunnistaja ülekuulamise taotluse rahuldamata, vt 14.11.2025 kohtumääruse p-d

3, 5 ja 10 ning 01.12.2025 kohtuistungi protokoll, dtl 755). Kostja väide, nagu omaks asja

lahendamisel tähtsust see, et hageja tegi väidetavalt mingid tööd ise, on ka vastuolus kostja enda

kirjalike seisukohtadega. Kostja väitis, et kuigi hageja tegi mingid tööd ise, tuli kostja siiski

objektile ja tegi need hageja poolt tehtud tööd ümber (vt kostja 21.08.2025 menetlusdokumendi p-d

3.13 ja 3.17). Kui kostja tegi hageja tööd ümber, siis ei saa hageja tegevus kuidagi tähtsust omada

ning tehtud tööde kvaliteedi eest vastutab siiski kostja.

29. Kostja viitas ka tunnistaja A. S. ütlustele, et õhulekke tuvastustestide tegemise ajal tehti

jooksvalt parandustöid. Kostja hinnangul välistab see kostja vastutuse, sest ütlustest nähtuvalt tegid

töid kolmandad isikud. Kohus ei nõustu kostjaga. Esiteks, kui kostja soovis sellise vastuväite

esitada, oleks kostja pidanud esmalt esile tooma, mis töid kostja väite kohaselt kolmandad isikud

tegid ning kas ja kuidas omas nende tööde tegemine asja lahendamisel tähtsust. Kostja selliseid

asjaolusid esile ei toonud, jäädes oma üldsõnalise väite juurde, mis tugines üksnes tunnistaja A. S.-

i eelviidatud väitele. Teiseks, kui A. S.-i ütluste kohaselt tehti jooksvalt parandustöid, siis

kinnitab see, et kostja poolt teostatud akende paigaldustöödes olid puudused (mida parandada).

Kolmandaks, A. S.-i ütlusi hinnates nähtub, et A. S. ei teadnud või ei mäletanud enam, kes ja mis

töid täpselt objektil tegid, sh ei teadnud A. S., keda konkreetsed füüsilised isikud objektil esindasid

- kas kostja alltöövõtjat või kolmandaid isikuid (vt nt 21.04.2026 kohtuistungi protokoll, dtl 819 A.

S.-i selgitus: „Mingid inimesed olid kohal, kes tegid kohe parandustöid. Ma ei mäleta, kes täpselt,

et kas need inimesed olid konkreetselt akende paigaldusega seotud või oli üldehitaja“). Tunnistaja

ütluste põhjal ei saa kohus järeldada, et just kolmandad isikud tegid mingeid parandustöid ning et

selleks ei olnud näiteks kostja enda alltöövõtja.

30. Kohus märgib täiendavalt, et A. S. selgitas mh, et esimesel õhulekke tuvastustestil avastati

osade akende teipimisel sellised puudused, mida ei olnud võimalik parandada, ning probleemi

lahenduseks tuli võtta teibid lahti ja panna teine toode peale (vt 21.04.2026 kohtuistungi protokoll,

dtl 820). A. S.-i selline väide ei oma asja lahendamisel tähtsust, sest A. S. ütles ka seda, et tema

mäletamist mööda akende paigaldusfirma ei aktsepteerinud esimese testi ajal tehtud parandustöid,

mistõttu lasi akende paigaldusfirma parandustööd maha võtta ja tegi ise tööd oma teipidega üle

(samas). Kui kostja (või kostja alltöövõtja) tegi ise tööd ümber ja hiljem selgus, et kostja poolt

ümber tehtud töödes esinesid jätkuvalt puudused, vastutab tööde kvaliteedi eest siiski kostja.

Hageja nõue kahju hüvitamiseks

31. Hageja on esitanud kostja vastu lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõude (VÕS §

115 lg 1). Kohus tuvastas eelnevalt, et kostja rikkus lepingut ning ka vastutab selle eest.

32. Hagejale tekkinud kahju seisneb lisakuludes, mis hagejal tekkisid väidetavalt seetõttu, et

akende paigaldustöödes olid puudused ning et nende puuduste kõrvaldamine võttis kostjal aega ca

1,5 aastat. Lisakulud, mille hüvitamist hageja nõuab, on järgmised:

a) kahe õhulekke tuvastustesti kulu 500 eurot;

b) teibi kulu 80,01 eurot;

c) aurutõkke parandamise kulu 730 eurot;

d) omanikujärelevalve teenuse lisakulu 1470 eurot;

e) kohtueelsed õigusabikulud 5410 eurot.

Kahe õhulekke tuvastustesti kulu

33. Hoone õhukindluse kontrollimiseks viidi läbi kolm õhulekke tuvastustesti: 29.06.2023 ja

29.08.2023 (vt sellega seoses nende testide protokoll, dtl 179 jj; tunnistaja A. S. ütlused,

21.04.2026 kohtuistungi protokoll) ning 29.08.2024 (vt kostja sellekohane kinnitus, kostja

21.08.2025 menetlusdokumendi p 4.10). Hageja nõuab 29.06.2023 ja 29.08.2024 õhulekke

tuvastustestide kulude hüvitamist kogusummas 500 eurot.

34. Kohtu hinnangul on tegemist põhjendatud kuluga. Esimene õhulekke tuvastustest tuli teha

selleks, et tuvastada, kas esineb õhulekkeid, ning test tuvastas õhulekked, mille põhjuseks olid

akende teipimisel tehtud vead (vt ülal, p 8 alapunkt a) ja p 9 alapunkt b)). Arvestades testi

tulemusi, oli testi tellimine ja tegemine põhjendatud. Järgmised õhulekke tuvastustestid tuli teha

selleks, et kontrollida parandustööde kvaliteeti. Kui tellija kannab kulusid tuvastamaks, kas

töövõtja töödes on puudused ja / või kas parandustööd on kvaliteetsed, siis on tegemist hüvitatava

kahjuga VÕS § 128 lg 3 tähenduses. Seda kulu ei oleks pidanud hageja (sh sellises summas)

kandma, kui kostja oleks kas kohe teostanud puudusteta töö või oleks kostja kõrvaldanud puudused

kohe pärast esimese testi tegemist.

35. Kohtu hinnangul on ka tõendatud, et hageja kandis kahe testiga seoses kulu kogusummas 500

eurot. 28.06.2024 esitas Katusepartner OÜ hagejale arve summas 250 eurot (käibemaksuta)

29.08.2023 tehtud testi eest (dtl 129). 31.08.2024 esitas Katusepartner OÜ hagejale arve summas

250 eurot (käibemaksuta) testi eest, mille kuupäeva ei ole arvel märgitud (dtl 130), kuid arvestades

arve väljastamise aega, on kohtu hinnangul põhjendatud eeldada, et tegemist on 29.08.2024 tehtud

testi eest väljastatud arvega. Kostja esitas kõnealustele arvetele kui tõenditele mitmed vastuväited.

Kohus ei pea neid vastuväiteid põhjendatuks:

a) Ebaõige on kostja väide, et arve ei tõenda kulu kandmist. Riigikohtu praktikast tulenevalt ei

tekita arve kohustusi pooltevahelistes suhetes, s.o kui A väljastab B-le arve, siis ei ole

üksnes arve tõend selle kohta, et B võlgneb A-le arvel märgitud summa. Kui

menetlusosaline aga soovib tõendada näiteks kantud kulusid, siis on kolmanda isiku poolt

väljastatud sellekohane arve tõend selle konkreetse kulu kandmise kohta. Vastupidise

järelduse tegemiseks pidanuks kostja tõendama asjaolud, mille põhjal saaks kohus

järeldada, et arve on kolmanda isiku poolt väljastatud alusetult, sh nt et arvel märgitud

teenust ei ole tegelikult osutatud.

b) See, et õhulekke tuvastustestid viis läbi Saint-Gobain Eesti AS, kuid arved testide

läbiviimise eest väljastas Katusepartner OÜ, ei oma tähtsust. Hageja selgitas, miks see nii

oli. Hageja selgituse kohaselt toimetab Saint-Gobain Eesti AS lepinguliste partneritega ning

ühekordse kliendi sisseviimine nende süsteemidesse oleks olnud tülikas. Katusepartner OÜ

teostas hageja objektil ülejäänud tööd ning tellis ka Saint-Gobain Eesti AS-lt soojustuse,

mistõttu oli lihtsam toimetada nii, et Saint Gobain AS teeb arved Katusepartner OÜ-le, kes

arveldas need edasi hagejale (vt 01.12.2025 kohtuistungi protokoll, dtl 753). Arvestades nii

hageja selgitust kui ka fakti, et tõendatud on Katusepartner OÜ poolt nende testide eest

hagejale arvete väljastamine, ei anna asjaolu, et arve väljastanud isik erineb testi läbiviinud

isikust, alust väitmaks, et kulu kandmine on tõendamata.

c) See, et mõlema testi eest väljastati arve 2024. aastal, kuigi esimene test viidi läbi 2023.

aastal, ei oma samuti tähtsust. Hageja selgitas, miks see nii oli. Hageja selgituse kohaselt oli

algselt plaan teha testid järjest ja esitada selle kohta üks arve. Kui selgus, et teste ei saa

järjest teha, esitati hiljem ka arve esimese testi eest (vt hageja 20.06.2025

menetlusdokumendi p 24). Arvestades nii hageja selgitust kui ka fakti, et Katusepartner OÜ

väljastatud kõnealusel arvel on kirjas, et see väljastati 29.08.2023 läbiviidud testi eest (dtl

129), ei anna arve väljastamise kuupäev alust väitmaks, et kulu kandmine on tõendamata.

Teibi kulu

36. Hageja väitis, et kui kostja käis (mingi hetk) aknaid üle teipimas, kasutas kostja tööde

teostamiseks hageja teipi. Kostja kasutas ära kolm hageja teibirulli, aga jättis ühe teibirulli

hüvitamata (vt 01.12.2025 kohtuistungi protokoll, dtl 754). Hageja nõuab, et kostja hüvitaks ühe

teibirulli kulu. Kohtu hinnangul on selle kuluga seonduv nõue tõendamata. Hageja esitas küll

tõendi, millest nähtub, et hageja ostis kolm teibirulli (dtl 131), kuid hageja ei esitanud mitte ühtegi

tõendit, mis kinnitaks hageja väidetud asjaolusid selle kohta, et kostja kasutas puuduste

kõrvaldamiseks hageja teipi. Kuna asjaolud, mis kinnitaksid, et hagejal on õigus nõuda ostetud

teibi hüvitamist kostjalt, jäid hageja poolt tõendamata, ei pea kohus hageja seonduvat kahjunõuet

põhjendatuks. Kohus märgib ka täiendavalt, et kohtule tõendina esitatud arvelt nähtub, et 80,01

eurot oli kolme teibirulli kulu (dtl 131), samas hageja väite kohaselt jäi hüvitamata ainult üks

teibirull.

Aurutõkke parandamise kulu

37. Hageja väitis, et kuna aknad ei olnud õhutihedad, ei saanud hageja majja talveks kütet sisse.

Kuna hoone oli kütmata, sai lakke pandud aurutõkkekiht niiskust ja venis. Aurutõkkekihi venimine

tõmbas aurutõkke teibid lahti (vt 01.12.2025 kohtuistungi protokoll, dtl 754). Hageja nõuab

aurutõkkekihi parandamise (ületeipimise) kulu hüvitamist kogusummas 730 eurot.

38. Kohtu hinnangul on tegemist põhjendatud kuluga. Hageja esitas tõendina 26.08.2024 tehtud

foto, kust nähtub, et aurutõkke teibid on osadest kohtadest lahti (on näha õhumullid, dtl 702).

Samuti esitas hageja Katusepartner OÜ 26.08.2024 hinnapakkumise 240253 aurutõkketeipide

parandustööde teostamiseks (dtl 132). Kostja ei toonud esile, et aurutõkketeibid tulid lahti ja

vajasid parandamist mingil muul põhjusel, kui hageja väitis. Kohus loeb seetõttu tõendatuks, et

kuna aknad ei olnud õhutihedad, tõusis niiskustase, mistõttu sai kannatada ka aurutõkkekiht, mis

tuli ära parandada. Kui töövõtja töös esinevate puuduste tagajärjel saavad kahjustatud ka mingid

muud töölõigud, mis tuleb ära paranda, siis see kulu on hüvitatav kahju VÕS § 128 lg 3

tähenduses. Seda kulu ei oleks pidanud hageja kandma, kui kostja oleks kas kohe teostanud

puudusteta töö või oleksid puudused olnud kõrvaldatud 2023. aasta sügiseks (enne talve

saabumist).

39. Kohtu hinnangul on ka tõendatud, et hageja kandis selle lisatööga seoses kulu summas 730

eurot.

Katusepartner OÜ tegi 26.08.2024 hagejale hinnapakkumise 240253 summas 730 eurot

(käibemaksuta) aurutõkketeipide parandustööde teostamiseks (dtl 132). Hageja selgitas, et

Katusepartner OÜ-l, kes oli maja peatöövõtja, jäid akende paigaldustööde puuduste kõrvaldamise

venimise tõttu mingid tööd teostamata, sest Katusepartner OÜ ei olnud nõus nii kaua tööde

lõpetamisega ootama. Samas oli hageja teinud Katusepartner OÜ-le juba ettemaksu. Seetõttu lepiti

kokku tasaarvestuses: Katusepartner OÜ ei pea hagejale tagastama ettemaksu ning selle arvel

loetakse aurutõkketeipide parandustööde kulu tasutuks (vt 21.04.2026 kohtuistungi protokoll, dtl

824). Sellist tasaarvestust tõendab ka Katusepartner OÜ e-kiri, milles Katusepartner OÜ kinnitab,

et hinnapakkumise 240253 alusel teostatud tööd ja tarnitud materjalid tasuti tasaarvestuse kaudu

(dtl 784).

Omanikujärelevalve kulu

40. Hageja väitis, et hagejal oli omanikujärelevalve teenuse osutamiseks sõlmitud leping

Ehitustellija OÜ-ga (esindajaks H. R.). Akende paigaldustöödes esinenud puuduste tõttu pidi

hageja tasuma omanikujärelevalvele täiendava teenuse eest, mis seisnes täiendavate tööde

ülevaatamises, konsultatsioonides ning seonduvalt kostjaga suhtlemises. Hageja nõuab

omanikujärelevalve lisakulu hüvitamist summas 1470 eurot.

41. Kohtu hinnangul on tegemist põhjendatud kuluga. Kohus ei nõustu kostjaga, et

omanikujärelevalve kaasamine ei olnud praegusel juhul vajalik. Hageja kaasas omanikujärelevalve

sellise teenuse osutamiseks 2024. aasta mai lõpus (dtl 134), s.o enam kui aasta pärast seda kui

kostja aknad paigaldas ning mis ajaks ei olnud kostja suutnud enam kui aasta jooksul puudusi

kõrvaldada. Sellises olukorras on põhjendatud ja mõistlik, et hageja soovis, et ehitusekspert

abistaks hagejat puuduste tehnilistes küsimustes, sh hindaks ja fikseeriks täpselt puudused, esitaks

vajadusel asjakohaseid vastuväiteid ja nõudmisi kostjale ning hindaks lõpuks ka parandustööde

kvaliteeti. Ilmselgelt ei olnud varasem tegevus, s.o ilma täiendava abita kostjalt puuduste

kõrvaldamise nõudmine, töötanud. Kohus ei nõustu kostjaga ka selles, et tehtud töö tuleb lugeda

omanikujärelevalve n-ö tavaliseks tööks, mitte lisatööks. Vaadates aega, mis omanikujärelevalve

teenuse osutajal kulus üksnes akende paigaldusega seonduvate küsimustega tegelemisele (dtl 134),

ei saa kohtu hinnangul väita, et sellises mahus töö üksnes ühe töölõigu ja selles ilmnenud

puudustega toimetamiseks kuulub omanikujärelevalve tavalise töömahu hulka. Kui töövõtja töös

esinevate puuduste ja nende parandamise tõttu peab tellija kandma täiendavaid kulusid

omanikujärelevalvele (kes peab seetõttu tegema lisatöid), siis see kulu on hüvitatav kahju VÕS §

128 lg 3 tähenduses. Seda kulu ei oleks pidanud hageja kandma, kui kostja oleks kas kohe

teostanud puudusteta töö või oleksid puudused olnud kõrvaldatud hiljemalt 2024. aasta maiks

(enne omanikujärelevalve kaasamist).

42. Kostja esitas vastuväite, et ehitisregistrisse oli ehitusjärelevalve teostajaks märgitud hageja

seaduslik esindaja (dtl 770) ning et hageja ei tõendanud, et hageja omanikujärelevalve teenust

üldse kasutas. Kostja vastuväide on alusetu. Isegi kui jätta kõrvale omanikujärelevalve teenuse

osutaja arve koos tehtud töö arvestusega, mis tõendab sellise töö tegemist (dtl 133 jj), nähtub ka

asjas esitatud muudest tõenditest, et H. R. oli 2024. aasta suvest alates objektiga seotud, sh osales

H. R. ülevaatustel (vt nt dtl 64 jj), H. R. oli otse kirjavahetuses kostjaga (vt nt dtl 61 jj)), H. R.

koostas puuduste akte (dtl 53 jj) ning H. R. osales ka tööde vastuvõtmisel (dtl 91). Hageja isegi

teavitas kostjat 20.06.2024, et H. R. esindab hagejat tehnilistes küsimustes (dtl 60), ning tõenditest

nähtuvalt tunnistas ka kostja H. R.d hageja omanikujärelevalve teenuse osutajana (vt nt kostja

sellekohane e-kiri dtl 64 jj). Ehitisregistri märge ei lükka ümber tõendeid, mis kinnitavad

omanikujärelevalve teenuse osutamist Ehitustellija OÜ poolt.

43. Kohtu hinnangul on ka tõendatud, et lisakulu tekkis summas 1470 eurot. Omanikujärelevalve

teenuse osutaja väljastas hagejale 09.09.2024 arve, millele oli lisatud tehtud toimingute ja ajakulu

arvestus (dtl 133 jj). Ajakulu arvestuse kohaselt tegi omanikujärelevalve teenuse osutaja perioodil

2024 mai lõpp - 2024 september akende paigaldustöödega seoses toiminguid mahus 34,5 tundi,

millest 24,5 tundi on omanikujärelevalve teenuse osutaja märkinud lisatööks. Kohtul puudub alus

kahelda, et sellised toimingud tehti, arvestades asjas esitatud tõendeid (vt eelmine punkt). Samuti

puudub kohtul alus kahelda omanikujärelevalve teenuse osutaja hinnangus, mis osa tehtud

toimingutest oli lisatöö (vt sellega seoses ka ülal, p 41). Kohus ei saa ka väita, et toimingutele

kulunud aeg või tunnitasu (60 eurot) oleksid ebamõistlikult suured. Kohtu hinnangul on seetõttu

tõendatud, et omanikujärelevalve lisakulu oli 1470 eurot (=24,5 x 60).

Kohtueelne õigusabikulu

44. Hageja nõuab ka kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist. Professionaalse õigusabi kasutamine

kohtueelse vaidluse staadiumis on hüvitatav kahju VÕS § 128 lg 3 alusel (vt Riigikohtu lahend

asjas 3-2-1-138-10, p 29), kuid hinnata tuleb, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes

vajalik, ning kui jah, siis kas kantud kulud on mõistliku suurusega (vt Riigikohtu lahend asjas 3-2-

1-19-13, p 11).

45. Kohus leiab, et õigusabi kasutamine / advokaadi poole pöördumine oli praegusel põhjendatud.

Hageja pöördus advokaadi poole 2024. aasta juulis (dtl 136), s.o kui kostja ei olnud suutnud enam

kui aasta jooksul puudusi kõrvaldada ning kui ka omanikujärelevalve kaasamisest ei olnud

piisanud. On mõistlik ja põhjendatud, et sellises olukorras pidas hageja vajalikuks kaasata ka

advokaadi, kes nõustaks hagejat õiguslikes küsimustes ning aitaks lisaks puuduste kõrvaldamise

nõudmisele ka valmistuda võimalike rahaliste nõuete esitamiseks.

46. Kuigi kohus peab advokaadi poole pöördumist mõistlikuks, nõustub kohus osaliselt kostja

vastuväitega nende kulude suurusele. Kohus võtab kohtueelsete õigusabikulude vähendamisel

arvesse järgmisi asjaolusid:

a) Esiteks

, kohtueelsete õigusabikulude arvetest nähtub, et kaasusega toimetasid kohtueelselt

kolm erinevat isikut (vt dtl 135 jj). Sealjuures on näha, et kui alguses tegelesid kaasusega

K. K. ja T. T., siis 2024. aasta septembris kaasati uus esindaja H. L. M.. On arusaadav, et

iga esindaja pidi endale kaasuse asjaolud selgeks tegema ja end materjalidesse n-ö sisse

lugema, millega kaasnes ajakulu (vt nt konkreetselt dtl 142 uue esindaja kanne „Nõude

aluseks olevate asjaolude ja dokumentidega tutvumine“), kuid kostja ei pea sellist mitme

esindaja lisakulu hüvitama. Tegemist oli tavapärase töövõtulepingust tuleneva vaidlusega

ning etapiga, kus vahetati üksnes kohtueelseid nõudekirju. Kohtu hinnangul ei ole seetõttu

põhjendatud mõista kostjalt välja kahe paralleelselt töötanud vandeadvokaadi ja juristi kulu

(TsMS § 175 lg 3) ning kulude hüvitamisel on mõistlik lähtuda sellest, et selle töö oleks

saanud ära teha üks advokaat / vandeadvokaat tunnitasuga 190 eurot.

b) Teiseks

, hageja kohtueelsed rahalised nõuded kostjale olid oluliselt suuremad kui hageja

esitas hagiavalduses. 15.10.2024 nõudekirjas (dtl 87 jj) nõudis hageja, et kostja hüvitaks

hagejale ka laenulepingu pikendamisega seotud kulud (15.10.2024 nõudekirja p 2.5) ning et

kostja tasuks ka leppetrahvi (15.10.2024 nõudekirja p 2.4). Järelikult, mingi osa

kohtueelselt tehtud tööst, sh konkreetselt 15.10.2024 nõudekirja koostamisele kulunud

tööst, oli selline, mille väljund ei kajastu hagis ning mille puhul ka hageja eelduslikult

leidis, et need nõuded ei ole piisavalt perspektiivsed. Sellist tööd ei pea kostja hüvitama.

47. Eelnevat arvesse võttes peab kohus põhjendatuks ja mõistlikuks, et kostja hüvitab hagejale (i)

kaasuse esmase analüüsi ning 31.07.2024 nõudekirja koostamisega seonduva advokaadi ajakulu

mahus 3,75 tundi; (ii) 15.10.2024 nõudekirja koostamisega seonduva advokaadi ajakulu mahus 4

tundi ning (iii) kõik muud jooksvad advokaadi toimingud (kõned, kompromissläbirääkimised,

jooksev analüüs, mis arvetelt nähtub) mahus 4 tundi. Lähtudes advokaadi tunnitasust 190 eurot (vt

ülal, p 46 alapunkt a)), peab kohus seetõttu põhjendatuks hüvitada advokaadi kohtueelne kulu

kokku summas 2232,5 eurot (=11,75 x 190). Lisaks, kuna advokaadi ajakulu seoses kaasuse

esmase analüüsi ja 31.07.2024 nõudekirja koostamisega oli 2024. aasta juuli arvest nähtuvalt (dtl

136) eelduslikult väiksem seetõttu, et jurist tunnitasuga 100 eurot oli teinud kokkuvõtte / ülevaate

asjaoludest, peab kohus täiendavalt põhjendatuks hüvitada seonduv juristi ajakulu mahus 2 tundi

ehk 200 eurot (= 2 x 100). Kokku peab kostja seega hüvitama hageja kohtueelsed õigusabikulud

summas 2432,5 eurot.

48. Eelnevat arvesse võttes peab kohus tõendatuks, et hagejal tekkis kostja rikkumise tõttu kahju,

mille kostja peab hagejale hüvitama, kogusummas 5132,5 eurot. Tegemist on VÕS § 127 lg 2

järgse kaitse-eesmärgiga kaetud kahjuga, sest töövõtja kohustus teha puudusteta töö ning

kõrvaldada puudused mõistliku aja jooksul kaitseb tellijat mh selliste lisakulude eest, mis tellijal

tekivad tuvastamaks ja fikseerimaks neid puudusi (testid, omanikujärelevalve), parandamaks nende

puuduste tagajärjel teistes töölõikudes tekkinud probleeme (aurutõkke parandused) ning esitamaks

töövõtja vastu nõudeid (omanikujärelevalve, õigusabikulud). Selliste lisakulude tekkimine pidi ka

olema kostjale ettenähtav (VÕS § 127 lg 3), arvestades mh, et hageja pidevalt hoiatas kostjat

lisakulude tekkimisest (vt nt dtl 37, dtl 83), ning see, et mingil hetkel kaasas hageja protsessi ka

omanikujärelevalve ja advokaadi, oli samuti kostjale nähtav.

14.05.2024 kokkuleppe mõju hageja nõudeõigusele

49. Kostja hinnangul ei saa hageja kostja vastu kahju hüvitamise nõuet esitada, sest hageja

väidetavalt loobus 14.05.2024 sõlmitud kokkuleppes kostja vastu kahju hüvitamise nõuete

esitamise õigusest. Viidatud kokkuleppes lepiti kokku, et kostja alltöövõtja alustab esimesel

võimalusel akende teipimise ja vahutamise korrigeerimisega; samuti fikseeriti kulud, mille kostja

pidi hagejale hüvitama, ning testidega seonduvad asjaolud. Kokkuleppe punktis 3 on kirjas, et

„Tellija L. L. ei esita Lasita Aken AS-le täiendavaid kahjunõudeid tulevikus“ (vt kokkulepe, dtl

162).

50. 14.05.2024 kokkuleppe punkt 3 ei välista hageja nõudeõigust kostja vastu.

51. Esiteks

, eeldused, millele tuginedes see kokkulepe sõlmiti, ei realiseerunud. Kohtule esitatud

tõenditest nähtub, et kokkulepe sõlmiti ajal ning olukorras, kus kostja oli pärast ca ühte aastat

hakanud lõpuks tegelema puuduste kõrvaldamisega (vt ülal, p 8). Kokkuleppe tekstist nähtub, et

kokkulepe mõte oli see, et kui kostja nüüd puudused kõrvaldab ja ka kokkuleppes märgitud kulud

hüvitab, siis rohkem hageja kostjalt midagi ei nõua. Kostja aga ei kõrvaldanud kohe puudusi, vaid

puuduste kõrvaldamine venis veel kuid (vt ülal, p 8).

52. Teiseks

, kulud, mille hüvitamist hageja hagis nõuab, olid kas 14.05.2024 kokkuleppes

fikseeritud või ei olnud need kulud kokkuleppe sõlmimise hetkeks tekkinud. 14.05.2024

kokkuleppes lubas kostja hüvitada hagejale teibi ja õhulekke tuvastustestide kulud (kokkuleppe p-d

2 ja 4). Nende kulude hüvitamise nõudmist ei saaks 14.05.2024 kokkuleppe seega juba kokkuleppe

tekstist nähtuvalt välistada. Lisaks nendele kuludele nõuab hageja hagis aurutõkke parandustööde,

omanikujärelevalve lisakulude ning õigusabikulude hüvitamist. Kõik need kulud tekkisid pärast

kõnealuse kokkuleppe sõlmimist (vt sellega seoses ülal, p-d 38, 41 ja 45). Kui kostja soovis väita,

et hageja loobus 14.05.2024 kokkuleppe sõlmimisega kostja vastu ka sellistest nõuetest, mis ei

olnud kokkuleppe sõlmimise hetkeks veel tekkinud ning mille tekkimine oli kokkuleppe sõlmimise

hetkel teadmata, pidanuks kostja vastavad asjaolud esile tooma ja need tõendama. Kohus ka

selgitas seda kostjale (30.06.2025 kohtumääruse p 11), kuid kostja selliseid asjaolusid esile ei

toonud ega tõendanud. Teadmata ja tulevastest nõuetest loobumise tahet ei saa vaidluse korral

eeldada (vt ka Riigikohtu lahend asjas 3-2-1-9-16, p 25).

Kostja menetluslik tasaarvestusavaldus

53. Kostja esitas alternatiivse menetlusliku tasaarvestusavalduse juhuks, kui kohus peab hageja

kahju hüvitamise nõuet põhjendatuks. Kostjal on õigus esitada selline tasaarvestusavaldus

kohtumenetluses, mistõttu peab kohus hindama tasaarvestuse kehtivust.

54. Kostja väidab, et kostjal on hageja vastu nõue (i) akende ladustamise kulude hüvitamiseks

summas 1051,4 eurot ning (ii) kohtueelsete õigusabikulude hüvitamiseks summas 1650 eurot.

Akende ladustamise kulud

55. Lepingu kohaselt pidid aknad olema valmis 26.08.2022 (vt tellimuse kinnitus, dtl 12). Pooled

ei vaielnud selle üle, et aknad tarniti objektile alles 07.03.2023. Kostja väidab, et hageja peab

hüvitama kostjale kulud, mis kostjal tekkisid sellel perioodil seoses akende ladustamisega kostja

laos, sest hageja oli kostja käsitluse kohaselt vastuvõtuviivituses.

56. Kohus märgib alustuseks, et hageja on õigesti esile toonud, et isegi kui sellekohane etteheide

hagejale oleks põhjendatud, ei oleks tegemist vastuvõtuviivituse olukorraga VÕS § 119 lg 1

tähenduses. Vastuvõtuviivitus viidatud sätte tähenduses annab võlgnikule õigusliku aluse õigustada

omapoolset kohustuse rikkumist, kui kohustuse rikkumise põhjustas võlausaldaja. Sellise

olukorraga ei ole praegu tegemist, mh sest hageja ei ole teinud kostjale etteheidet seoses akende

tarnimisega objektile alles 07.03.2023.

57. Kostja saaks nõuda hagejalt akende ladustamise kulude hüvitamist juhul, kui pooled oleksid

selles kokku leppinud või kui kostja nõuet saaks käsitleda kahju hüvitamise nõudena. Kohus leiab,

et praegusel juhul puudub kostja nõudel õiguslik alus.

58. Esiteks

, pooltevaheline leping ei näe ette, et kostjal on sellistel asjaoludel õigus nõuda hagejalt

mingite kulude hüvitamist. Kostja viitas lepingu punktidele 4.6 ja 4.7, kuid need viited ei ole õiged.

Lepingu punkt 4.6 andis kostjale teatud juhtudel õiguse ladustada aknad ladustamisteenust pakkuva

koostööpartneri laopinnale. Praegusel juhul olid pooled kokku leppinud, et kostja tarnib aknad

hageja objektile (vt dtl 12 „Tarneviis: Kliendi aadressil“ ning dtl 21 märgitud tasu transpordi eest).

Praegusel juhul saaksid seega asjakohased olla lepingu punkti 4.6 alapunktid 4.6.2 ja 4.6.3, mis

mõlemad aga reguleerisid olukordi, kus kostja proovis aknaid objektile tarnida, kuid hageja ei

võtnud objektil aknaid vastu. Sellist olukorda praegu ei esinenud, sh ei väitnud ka kostja, et kostja

oleks proovinud aknaid varem objektile tarnida ja et hageja oleks nende vastuvõtmisest keeldunud.

Kostja tugines üksnes akende kokkulepitud valmimise tähtajale, kuid see saaks olla asjakohane

siis, kui kokku oleks lepitud, et hageja võtab aknad vastu kostja laos (vt lepingu p 4.6.1). Praegusel

juhul puudus kostjal seega isegi õigus ladustada aknaid ladustamisteenust pakkuva koostööpartneri

laopinnale. Isegi kui eelnev kõrvale jätta, siis lepingu punkt 4.7 paneb hagejale kohustuse tasuda

lepingu punktis 4.6 nimetatud juhul kostjale ladustamisteenuse eest tasu vastavalt

ladustamisteenuse osutaja hinnakirjale. Järelikult, lepingu punktid 4.6 ja 4.7 reguleerivad olukorda,

kus kostja ladustab aknad kellegi kolmanda isiku laopinnal, mille eest küsib see kolmas isik tasu.

Lepingu punktid 4.6 ja 4.7 ei reguleeri olukorda, kus kostja hoiab aknaid oma laos (nagu seda tegi

kostja) ning ei anna kostjale ka õigust nõuda oma laoteenuse hinnakirja alusel hagejalt mingite

kulude hüvitamist.

59. Eelnevat seisukohta ei muuda tellimuse kinnituse sektsioonis „Lisatingimused“ märgitu, et

„Valminud Tooted ladustatakse pärast täitmise tähtaega kuni 10 päeva Müüja laos tasuta. Alates

11. päevast rakendatakse ladustamistasu vastavalt Müügilepingule“ (dtl 22). See tingimus viitab

selgelt sellele, et ladustamistasu rakendatakse vastavalt lepingule – mis andis õiguse nõuda

ladustamistasu teatud tingimustel, sh üksnes juhul, kui aknaid hoitakse kolmanda isiku laopinnal

(vt eelmine punkt). Asjakohane ei ole ka kostja poolt tõendina esitatud kostja laoteenuste

hinnakirjas märgitu (dtl 776). Tegemist on kostja poolt ühepoolselt koostatud dokumendiga ning

kostja ei tõendanud, et see oleks saanud poolte kokkuleppe osaks, s.o et hageja oleks nõustunud

nende tingimustega.

60. Teiseks,

kostja nõuet ei saa ka rahuldada kahju hüvitamise regulatsiooni alusel (VÕS § 115 lg

1). Selle nõude välistab ainuüksi asjaolu, et kostja ei toonud esile ega tõendanud, et kostjal oleks

akende ladustamise tõttu tekkinud mingi hüvitatav kahju (sh summas 1051,4 eurot) VÕS § 128 lg 2

tähenduses.

61. Kohus märgib täiendavalt, et kostja ei väitnud ega tõendanud, et kostja oleks nõudnud hagejalt

akende vastuvõtmist enne 07.03.2023 koos hoiatusega, et kostjal tekivad akende oma laos

ladustamisega seoses mingid kulud. Müüja ei saa tegutseda nii, et lükkab kokkuleppel ostjaga edasi

toodete üleandmise aega, hoides tooteid oma laos, kuid asub hiljem tagantjärgi väitma, et ostjal

tuleb toodete müüja laos hoidmise eest siiski midagi tasuda ja / või et ostjal tuleb sellega seoses

hüvitada müüjale mingid kulud (v.a kui selles on kokkulepitud). Isegi kui käsitleda kostja nõuet

kahju hüvitamise nõudena, välistaks kostja nõude rahuldamise kohtu hinnangul seetõttu täiendavalt

kahju ettenähtavuse põhimõte (VÕS § 127 lg 3). Ei saa eeldada, et ostja näeb ette ja saab aru, et

müüjal tekib toodete oma laos hoidmisega mingi kahju.

62. Eelnevat arvesse võttes leiab kohus, et kostjal ei ole hageja vastu akende ladustamisega

seonduvat nõuet, mida hageja nõudega tasaarvestada, mistõttu ei oma tasaarvestusavaldus selles

osas õiguslikke tagajärgi.

Kohtueelsed õigusabikulud

63. Kostja väidab, et kostjal on hageja vastu ka nõue kohtueelsete õigusabikulude hüvitamiseks.

Kostja nõue on põhjendamatu, sest sellel puudub õiguslik alus. Kostja ei ole viidanud ühelegi

lepingupunktile, mis annaks kostjale sellise nõudeõiguse, samuti ei võimalda seda seadus. Kostja

kohtueelsed õigusabikulud oleksid eelkõige hüvitatavad mingi hageja poolse rikkumise tagajärjel

kostjale tekkinud kahjuna, kuid sellist hageja rikkumist ei ole kostja esile toonud. Kohtueelsed

õigusabikulud tekkisid kostjal seoses akende paigaldustöödes esinenud puudustega ning

seonduvate hageja nõuetega. Kohus tuvastas eelnevalt, et hageja seonduvad etteheited kostjale olid

põhjendatud.

64. Eelnevat arvesse võttes leiab kohus, et kostjal ei ole hageja vastu kohtueelsete õigusabikulude

hüvitamise nõuet, mida hageja nõudega tasaarvestada, mistõttu ei oma tasaarvestusavaldus ka

selles osas õiguslikke tagajärgi.

Hageja viivisenõue

65. Hageja esitas kostja vastu viivisenõude seadusjärgse viivisemääraga. Hageja nõuab viivise

tasumist alates 13.02.2025. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest

kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub 8% aastas.

66. Kuna kohus rahuldab hageja rahalise põhinõude summas 5132,5 eurot, on VÕS § 113 lg 1

alusel ka põhjendatud hageja nõue sellelt põhinõudelt viivise tasumiseks alates 13.02.2025 ning

kohus rahuldab vastavalt hageja viivisenõude.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

67. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, tuleb menetluskulude jaotamisel lähtuda TsMS §-st 163.

Kohtul tuleb TsMS § 163 alusel menetluskulude jaotamise viiside vahel valimisel tagada, et

menetluskulude jaotus oleks õiglane (vt Riigikohtu lahend asjas 2-19-2709, p 10). Arvestades hagi

rahuldamise ulatust, kaalus kohus ka võimalust jätta menetluskulud poolte endi kanda, kuid kohus

leiab, et praegusel juhul on siiski õiglasem jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega. Kohus võtab sellisele seisukohale jõudmisel arvesse nii seda, et valdava osa hageja

kahjunõudest moodustasid kohtueelsed õigusabikulud, mida kohus oluliselt vähendas, kui ka seda,

et kostja omalt poolt esitas kohtule (menetlusliku tasaarvestusena) nõuded, mida kohus pidas

tervikuna põhjendamatuks.

68. Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel seetõttu hageja nõude rahuldamise proportsioonist.

Kuna hageja esitas üksnes edasiulatuva viivisenõude (s.o ei nõudnud hagiavalduse esitamise ajaks

sissenõutavaks muutunud viivise hüvitamist) ning kohtuasja toimikust ei nähtu, et pooltel oleksid

tekkinud eraldi menetluskulud seoses põhinõudelt nõutava edasiulatuva viivisega, võtab kohus

menetluskulude jaotamisel hagi rahuldamise ulatuse määramisel arvesse üksnes hageja põhinõude.

Hageja eesmärk hagi esitamisel oli saada kostjalt rahaline hüvitis summas 8190,01 eurot. Kohus

rahuldas hageja hagi summas 5132,5 eurot. Kohus rahuldas seega hageja hagi ning hageja saavutas

oma eesmärgi 63 % ulatuses. Kohus peab seetõttu põhjendatuks jätta menetluskulud 63% ulatuses

kostja kanda ning 37 % ulatuses hageja kanda.

69. Kohus määrab kindlaks hüvitamisele kuuluvad menetluskulud (TsMS § 177 lg 1 p ).

Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (TsMS § 138 lg 1).

Kohtukuluks on muu hulgas riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuväliseks kuluks on muu hulgas

menetlusosaliste esindajate kulud (TsMS § 144 p 1). TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui

menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses.

Hageja menetluskulud

70. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust ja

õigusabikuludest.

71. Kohus ei nõustu kostja vastuväitega, et hageja menetluskulu, mis seondub kliendisuhtlusega, ei

ole hüvitatav kulu. See on tavapärane ja isegi nõutav, et lepinguline esindaja hoiab klienti vaidluse

käiguga kursis, kooskõlastab kliendiga tegevusi ning küsib kliendilt vajadusel infot (vt ka

Riigikohtu lahend asjas 3-2-1-48-16, p 13). Kostja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt tegi seda

ka kostja esindaja. Kliendisuhtlusele kulunud aeg ei olnud praegusel juhul ka ebamõistlikult suur.

72. Kohus ei nõustu kostja väitega, nagu oleks hageja lepingulisel esindajal kahe kohtuistungi

ettevalmistumiseks kulunud aeg kokku 4 tundi „ülepaisutatud“. Kostja sellekohane vastuväide on

kohtu hinnangul ka kummastav, arvestades, et kostja enda esindaja seonduv ajakulu oli 6 tundi ja

40 minutit.

73. Kohus peab põhjendatuks vähendada hagiavalduse koostamisega seonduvat ajakulu. Hageja

menetluskulude nimekirja kohaselt tehti hagiavalduse koostamisega seoses kokku toiminguid

mahus 25,75 tundi. Hagiavalduse koostamisega tegelesid sealjuures neli esindajat. Kohus ei pea

põhjendatuks hüvitada nelja esindaja ajakulu. Samuti võtab kohus arvesse, et hagejal olid esindajad

ka kohtueelses faasis, mistõttu olid esindajad asjaoludega kursis, samuti oli kostjale saadetud kaks

nõudekirja. Neid kaalutlusi arvestades leiab kohus, et hagiavalduse koostamisega seonduv ajakulu

(toimingud perioodil 18.12.2024-10.02.2025) kuulub hüvitamisele mahus 15 tundi (advokaadi

tunnitasuga 190 eurot). Hageja menetluskulude nimekirjas märgitud kõik teised toimingud olid

menetluse seisukohast vajalikud ja põhjendatud ning kohtule ei nähtu, et toimingutele oleks

kulutatud ebamõistliku kaua aega. Kokku peab kohus seega põhjendatuks hüvitada ajakulu 56

tundi. Hagejat käesolevas asjas esindanud vandeadvokaadi tunnitasu kuni 2026. aasta aprillini oli

190 eurot ning alates 2026. aasta aprillist 270 eurot. Arvestades kohtule teadaolevalt

vandeadvokaatide keskmisi tunnitasusid, ei pea kohus põhjendatuks vähendada tunnitasu 190

eurot. Kohus ei pea aga põhjendatuks hüvitada 2026. aasta aprillis tehtud toiminguid (mahus 4,2

tundi) tunnitasuga 270 eurot, sest kohtu hinnangul ületab selline tunnitasu keskmist

vandeadvokaadi tunnitasu. Kohus hüvitab need toimingud tunnitasuga 220 eurot, mis ei ületa

oluliselt tänast keskmist vandeadvokaadi tunnitasu. Kokku peab kohus seega põhjendatuks hageja

õigusabikulusid summas 10 766 eurot (=51,8 x 190 + 4,2 x 220).

74. Hageja põhjendatud ja vajalik menetluskulu on seega 11 536 eurot (= riigilõiv 770 + 10 766).

Kostja menetluskulud

75. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt koosneb kostja menetluskulu õigusabikuludest.

76. Kostja menetluskulude nimekiri sisaldab ka kohtueelseid õigusabikulusid. Menetluskulud

tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttes on hagiavalduse koostamisest / esitamisest ja selle

edasisest menetlemisest tekkinud kulud. Kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvitamist

ei saa nõuda menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel (vt ka Riigikohtu lahend asjas 3-2-1-

63-10, p 12). Kostja menetluskulude nimekirjas märgitud kulud kuni 04.02.2025 (k.a) on kantud

enne käesoleva kohtuasja algust ning ei kuulu menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel

hüvitamisele. Kohus hindab seetõttu nende õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust, mis kostjal

tekkisid alates 11.02.2025.

77. Kohus ei nõustu hageja etteheitega sellele, et kostja esitas 02.02.2026 täiendava

menetlusdokumendi. Kostjal oli õigus vastata hageja viimasele menetlusdokumendile ning kostja

tegi seda eelmenetluse viimasel päeval.

78. Kohus nõustub hagejaga, et kostja 21.08.2025 menetlusdokumendi koostamisele kulunud aeg

kuulub teatud ulatuses vähendamisele. Kostja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt tegi kostja

selle menetlusdokumendi koostamiseks toiminguid mahus 23 tundi ja 8 minutit. Arvestades

menetlusdokumendi sisu (võttes samas arvesse, et see hõlmas ka vajalikku kliendisuhtlust), peab

kohus põhjendatuks hüvitada selle menetlusdokumendi koostamisega seonduva ajakulu mahus 15

tundi.

79. Kohus peab ka põhjendatuks vähendada 21.04.2026 kohtuistungiks ettevalmistumise ajakulu,

mis kostja menetluskulude nimekirja kohaselt oli 4,5 tundi. Arvestades, et kostja esindaja ei osanud

istungil vastata mitmele käesoleva vaidluse seisukohast olulisi asjaolusid puudutavale küsimusele,

vajades istungil aega viimaks end kurssi toimikus olevate tõenditega (vt 21.04.2026 kohtuistungi

protokoll, dtl 822-823), peab kohus põhjendatuks hüvitada selleks istungiks ettevalmistumise

ajakulu mahus 2,5 tundi.

80. Kostja menetluskulude nimekirjas märgitud kõik teised toimingud olid menetluse seisukohast

vajalikud ja põhjendatud ning kohtule ei nähtu, et toimingutele oleks kulutatud ebamõistliku kaua

aega. Kokku peab kohus seega põhjendatuks hüvitada ajakulu 61 tundi ja 5 minutit. Kostjat

käesolevas asjas esindanud juristi tunnitasu oli 165 eurot. Arvestades seda, milliste tunnitasudega

tegutsevad ja müüvad oma teenust advokaadid ja vandeadvokaadid, ei pea kohus põhjendatuks

nendele kvalifikatsioonidele mittevastava juristi sellise tunnitasu hüvitamist. Kohus peab

põhjendatuks hüvitada juristi tehtud toimingud tunnitasuga 140 eurot. Kokku peab kohus seega

põhjendatuks kostja õigusabikulusid summas 8552 eurot (=61 h ja 5 min x 140)

Hüvitamisele kuuluvad summad

81. Kohus jättis menetluskulud 63% ulatuses kostja kanda ning 37% ulatuses hageja kanda. Hageja

põhjendatud menetluskuludest summas 11 536 eurot kannab seega hageja ise 4268 eurot ning

kostja peab hüvitama 7268 eurot hageja menetluskuludest. Kostja põhjendatud menetluskuludest

summas 8552 eurot kannab seega kostja ise 5388 eurot ning hageja peab hüvitama 3164 eurot

kostja menetluskuludest. Tasaarvestuse tulemusena peab kostja seega tasuma hageja

menetluskulude katteks 4104 eurot.

82. Kuna hageja on vastava taotluse esitanud, märgib kohus otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

(TsMS § 177 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaisa Margus

kohtunik