2-25-1450/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.05.2026 Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-1450

Tsiviilasi

AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos

draudimas“ Eesti filiaali kaudu hagi Salva

Kindlustuse AS-i vastu kahju hüvitamise nõudes ja

viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

4 294,12 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal

(registrikood 12831829; asukoht Pärnu mnt 141,

Tallinn, 11314)

Hageja lepinguline esindaja: Arvi Luhakooder (4PS

OÜ; e-post: xxx)

Kostja: Salva Kindlustuse AS (registrikood 10284984)

Kostja

esindaja:

Liine Johannes

(e-post:

xxx)

Asja läbivaatamine

TsMS § 403 lg 1 alusel kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

Hagi jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud AB “Lietuvos draudimas“ kanda. Salva Kindluste AS-l

kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud

1. AB “Lietuvos draudimas“ (edaspidi hageja) esitas Harju Maakohule Salva Kindlustuse AS

(edaspidi kostja) vastu hagi, milles palus kohtul mõista kostjalt hageja kasuks välja: - kahju

summas 3822,09 eurot (põhinõue);

-

viivis põhinõudelt seisuga 28.01.2025 summas 5,84 eurot;

-

viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 29.01.2025

kuni põhinõude täieliku tasumiseni;

-

võla sissenõudmiskulu summas 40 eurot;

-

viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras võla sissenõudmiskulult alates

28.01.2025 kuni võla sissenõudmiskulu (€40) täieliku tasumiseni;

-

hageja menetluskulu;

-

viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras avaldaja menetluskulult alates

menetluskulu väljamõistmise otsuse jõustumisest kuni menetluskulu täieliku

tasumiseni.

2. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt Elektrilevi OÜ teatas 15.02.2022 hagejale, et

10.01.2022 kahjustas sõiduk 935KYP RMK metsatee ehitusel Mustvee – Vilusi keskpingeliini

masti M189, mis murdus. Masti murdumisega kaasnesid 10.01.2022 alates 16:06 kuni 22:09

pingekõikumised ja katkestused.

3.

17.01.2022 sai hageja Xlt kahjuteate, mille kohaselt tema kodus Lohusuu XXX käis

elekter mitu korda sisse – välja ning selle tulemusena enam ei tööta külmkapp, keraamiline

pliidiplaat ja mullivann. Lohusuu XXX hoone ja selles asuv kodune vara oli kindlustatud

hageja poolt kodukindlustuse poliisiga nr 3208436347. Kindlustusvõtjaks oli X.

4. Aikom OÜ akti kohaselt on ülepinge tõttu kahjustada saanud pliit Whirlpool ACM808/

BA/WH; külmik Samsung RFG23UERS; mullivann. Seadmete vigade defekteerimise

maksumus on 105 eurot ning väljakutse maksumus 60 eurot. Kahjustada saanud seadmete

maksumused on olid alljärgnevad: Induktsioonipliidiplaat 310,09 eurot; massaaživann 1749

eurot; külmik 1598 eurot.

5. Hageja hüvitas kindlustusvõtjale kahju kokku summas 3822,09 eurot, millest

Induktsioonipliidiplaat 310,09 eurot; massaaživann 1749 eurot; külmik 1598 eurot; seadmete

vigade defekteerimine 105 eurot, väljakutse 60 eurot.

6. Liiklusõnnetuse toimumise ajal oli sõiduki MAN TGX (935KYP) liikluskindlustuse

leping sõlmitud Salva Kindlustuse AS’is. Põhjusel, et kostja on sõiduki MAN TGX (935KYP)

liikluskindlustuse sõlminud kindlustusandja, esitas hageja 10.01.2025 kostjale kahjunõude.

Hageja andis kostjale kahju hüvitamiseks mõistliku tähtaja, rohkem kui 10 päeva ning palus

kahju hüvitada hiljemalt 23.01.2025. Kostja hagejale kahju ei hüvitanud.

Kostja seisukoht

7. Kostja ei tunnistanud hagi ja vaidles sellele vastu.

8. Vaidlust pole selles, et 10.01.2022 seisuga oli sõiduki MAN (registreerimismärk 935KYP)

juhi tsiviilvastutuse kindlustamiseks sõlmitud kostjaga liikluskindlustuse leping (poliis nr

79770992), kindlustusperioodiga 20.10.2021-19.10.2022.

9. Kostja seab aga kahtluse alla, kas sündmus on hageja kirjeldatud viisil aset leidnud. Enne

10.01.2025 puudus kostjal mistahes teadmine, et hagiavalduses kirjeldatud liiklusõnnetus

on aset leidnud. Liiklusõnnetusest ei teavitanud kostjat ei kindlustusvõtja ega kannatanu

(masti omanik) ning ka hageja ei pöördunud kostja poole kahjunõudega enne kui vahetult

enne aegumistähtaja saabumist. Liikluskindlustuse Fondi andmebaasis sellist juhtumit

registreeritud ei ole ning ka politseis pole sündmus fikseeritud.

10. Hageja sai teadlikuks asjaolust, et keskpingeliini masti on väidetavalt kahjustanud sõiduk

935KYP, juba 15.02.2022. Seega ei takistanud miski hagejal kahjunõudega kostja poole

varem pöörduda, ent ometi seda ei tehtud. Hageja on läbinud teekonna kahjunõude

esitamisest kohtusse pöördumiseni 18 päevaga.

11. Seisuga 10.01.2022 oli sõiduki 935KYP omanik Jõuallikas OÜ (rk 12916767, eelmine

nimi Kallurveod OÜ, viimane nimi Qiaoto Bixiulin OÜ). Alates 20.10.2020 on sõiduki

omanikuks Jõuallikas OÜ ning sõiduki esimene omanikuvahetus on toimunud alles

18.11.2022 ehk 10.01.2022 seisuga oli sõiduki omanikuks Jõuallikas OÜ/Kallurveod OÜ/

Qiaoto Bixiulin OÜ.

12. Kostjaga sõlmitud kindlustuspoliisil on kindlustusvõtjaks samuti Kallurveod OÜ. Kahjuks

on ettevõte 10.12.2024 seisuga registrist kustutatud. Seega, võttes arvesse, et kostjat

teavitati sündmusest esmakordselt 10.01.2025, pole kostjal olnud enam võimalik

kindlustusvõtja kaudu asjaolusid täpsustada.

13. Liiklusõnnetuse on põhjustanud Metropol Group OÜ-le kuuluv sõiduk. Sõiduk 935KYP,

mis kostja juures kindlustatud oli ning millest tulenevalt on hagiavaldus kostja vastu

esitatud, ei kuulu ega ole kuulunud Metropol Group OÜ-le. Metropol Group OÜ (rk

12029865) on hoopis eraldiseisev ettevõte kui Jõuallikas OÜ/Kallurveod OÜ/Qiaoto

Bixiulin OÜ.

14. Kostja leiab, et sündmuse asjaolud on segased ning tõendamata.

15. Kostja vaidleb hagiavalduses esitatud nõudele vastu, kuna kostjal kui kindlustusandjal ei

ole liikluskindlustuse seadusest (LKindlS) tulenevat kohustust sellist kahju hüvitada.

Kostja on viidanud liiklusõnnetuse toimumise ajal 10.01.2022 kehtinud LKindlS

regulatsioonile (jõustumise kp 15.03.2019).

16. LKindlS § 24 näeb ette, et kindlustusandja hüvitab kindlustatud isiku asemel kahjustatud

isikule kindlustusjuhtumi tagajärjel tekitatud kahju üksnes käesolevas seaduses sätestatud

alustel ja ulatuses. Seega, kui kahju tekitaja vastutuse ulatus määratakse kindlaks VÕS

üldiste reeglite alusel, siis kindlustusandja kahju hüvitamise kohustust tuleb vaadata

LKindlS-st. Mitte igasugune kahju tekitaja poolt tekitatud kahju ei kuulu kindlustusandja

poolt LKindlS järgi hüvitamisele. Kostja on antud asjas kindlustusandja liikluskindlustuse

lepingu alusel. Kostja ei ole kahju tekitaja.

17. LKindlS § 33 p 12 kohaselt ei hüvitata käesoleva seaduse alusel kahju, mille ärahoidmine

ei ole liiklusreeglite täitmise eesmärgiks, näiteks kahju, mis tuleneb sellest, et kahjustatud

isikul jääb kindlustusjuhtumi tagajärjel täitmata kindlustusjuhtumis mitteosalenud isikuga

sõlmitud leping. Kostja hinnangul langeb hagiavalduses nõutud kahju vaieldamatult

LKindlS § 33 p-s 12 kirjeldatud olukorra alla. Põhjusliku seose ahel on hagiavalduse

kohaselt käesolevas asjas kujunenud selliselt, et kostja on kindlustanud sõiduki 935KYP

juhi tsiviilvastutuse > sõidukiga 935KYP sõideti keskpingeliini > mast murdus > liin

kahjustus > tekkisid pingekõikumised ja elektrikatkestused > kahjustus hageja kliendi

kodune vara. Kostja hinnangul on selline põhjusliku seose ahel liiga pikk. Kahju, mille

hüvitamist hageja kostjalt nõuab, on tekkinud hageja kliendi kodusele varale. Kahju tekkis

seeläbi, et hageja kliendi kodukohas esines elektrikatkestusi ja pingekõikumisi. Seega on

kahju tekkimise otsene põhjus pinge kõikumine. Eeltoodust järeldub, et hageja kliendile

tekitas kahju teenus, mida osutas hageja kliendile elektripakkuja. Elektripakkuja ei täitnud

korrektselt enda lepingujärgset kohustust varustada elamut lepingus kokku lepitud

kvaliteedile vastava elektriteenusega. Kahju on tekkinud hageja kliendi ja elektripakkuja

vahelises suhtes. Kodune vara ei hävinud näiteks seeläbi, et kostja kindlustatud sõiduk

oleks maja seinast sisse sõitnud, mis teeks põhjusliku seose ahela märksa lühemaks ning

konkreetsemaks.

18. Praegusel juhul on hagiavalduse kohaselt liiklusõnnetuseks kui kindlustusjuhtumiks

sõidukiga 935KYP Elektrilevi OÜ-le kuuluvale mastile otsasõit. Seega tuleb LKindlS §

24 järgi kostja hüvitamiskohustuse sisustamiseks vaadata konkreetselt seda sündmust ning

sellest tuletada, milline kahju kuulub sündmuse tagajärjel hüvitamisele. Kostja märgib, et

Elektrilevi OÜ pole mastile tekitatud kahju hüvitamiseks kostja poole pöördunud.

19. Praegusel juhul on kahju tekkinud seeläbi, et elektripakkuja ei täitnud enda lepingulisi

kohustusi hageja kliendi ees nõuetekohaselt. Isegi kui selle elektripakkuja poolse

lepingurikkumise põhjustas kostja juures kindlustatud sõidukist lähtuv ja realiseerunud

risk, puudub kostjal LKindlS § 33 p 12 kohaselt sellise kahju hüvitamise kohustus,

kuivõrd tegu on kahjuga, mis tuleneb sellest, et kahjustatud isikul (s.o elektriteenuse

pakkujal) jäi kindlustusjuhtumi tagajärjel täitmata kindlustusjuhtumis mitteosalenud

isikuga (s.o hageja kliendiga) sõlmitud leping.

Kohtuotsuse põhjendused

20. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

21. Pooled tõid välja järgmised asjaolud, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning

viidatud tõendite alusel tuvastatuks:

− Seoses Mustvee-Vilus keskpingeliini masti M189 murdumisega kaasnesid 10.01.2022

alates 16:06 kuni 22:09 pinge kõikumised ja katkestused (dtl 46-47).

− Lohusuu XXX hoone ja selles asuv kodune vara oli kindlustatud hageja poolt

kodukindlustuse poliisiga nr 3208436347. Kindlustusvõtjaks oli X (dtl 52-54).

− Aikom OÜ akti kohaselt oli ülepinge tõttu kahjustada saanud Lohusuu XXX hoones pliit

Whirlpool ACM808/BA/WH, külmik Samsung RFG23UERS ja mullivann. Seadmete vigade

defekteerimise maksumus on 105 eurot ning väljakutse maksumus 60 eurot (dtl 55).

Kahjustada saanud seadmete maksumused on olid alljärgnevad: Induktsioonipliidiplaat

310,09 eurot; massaaživann 1749 eurot; külmik 1598 eurot (dtl 6-7).

− Hageja hüvitas kindlustusvõtjale kahju kokku summas 3822,09 eurot, millest

Induktsioonipliidiplaat 310,09 eurot; massaaživann 1749 eurot; külmik 1598 eurot; seadmete

vigade defekteerimine 105 eurot, väljakutse 60 eurot (dtl 8).

− 10.01.2022 oli sõiduki MAN TGX registreerimismärk 935KYP) juhi tsiviilvastutuse

kindlustamiseks sõlmitud kostjaga liikluskindlustuse leping (poliis nr 79770992),

kindlustusperioodiga 20.10.2021-19.10.2022 (dtl 81-82 ).

−

10.01.2022 oli sõiduki 93KYP omanik Jõuallikas OÜ. Eelmine nimi Kallurveod OÜ/

ja viimane nimi Qiaoto Bixiulin OÜ (dtl 83-88).

22. Hageja palub kostjalt välja mõista kahju hüvitis 3822,09 eurot, viivis põhinõudelt seisuga

28.01.2025 summas 5,84 eurot; viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

põhinõudelt alates 29.01.2025 kuni põhinõude täieliku tasumiseni; võla sissenõudmiskulu

summas 40 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras võla

sissenõudmiskulult (40 eurot) alates 28.01.2025 kuni võla sissenõudmiskulu täieliku

tasumiseni.

23. Poolte

vahel on

vaidlus

järgmistes

küsimustes:

kas

sõiduk MAN

TGX registreerimismärgiga 935KYP kahjustas 10.01.2022 Mustvee–Vilusi

keskpingeliini masti M189, kas sõiduki tegevuse ja kindlustusvõtja kodumasinate

kahjustumise vahel esineb õiguslikult relevantne põhjuslik seos ja kas vaidlusalune kahju

kuulub hüvitamisele liikluskindlustuse seaduse alusel või välistab hüvitamise LKindlS §

33 p 12.

24. Hageja väitel kahjustas sõiduk MAN TGX registreerimismärgiga 935KYP 10.01.2022

RMK metsatee ehitustööde käigus Mustvee–Vilusi keskpingeliini masti M189, mille

tagajärjel tekkisid elektrivõrgus pingekõikumised ning kahjustusid kindlustusvõtja

kodumasinad. Hageja hinnangul esineb sõiduki tegevuse ja tekkinud kahju vahel põhjuslik

seos

ning

tegemist

on

liikluskindlustuse

juhtumiga,

mille eest

vastutab

kostja liikluskindlustusandjana. Kostja vaidleb nõudele vastu, leides

esiteks, et sõiduki osalus masti kahjustamises ei ole tõendatud. Teiseks leiab kostja, et

isegi juhul, kui sõiduk masti kahjustas, ei kuulu kodumasinate kahjustumisest tekkinud

kahju liikluskindlustuse korras hüvitamisele, kuna tegemist on LKindlS § 33 p-s 12

sätestatud välistusega hõlmatud kahjuga.

25. Kohus leiab, et Mustvee-Vijusi keskpingeliini masti kahjustamine toimus sõidukiga MAN

TGX (935KYP) on tõendatud järgmiste tõenditega: 10.01.2025 e-kirjas on AR, Elektrilevi

OÜ vanemspetsialist selgitanud, et 10.01.2022 RMK metsateed ehitades sõitis auto

Mustvee – Vilusi keskpingeliini, mast M189 murdus. Auto kuulub Metropol Group OÜ-le.

Lisan partnerilt saadud fotod (dtl 34, 37-40). 12.02.2026 e-kirjas AR on täpsustanud, et

Elektripaigaldise vigastamise akti koostas meie partneri AS Connecto Eesti

osakonnajuhataja AE, tel 5080251 (dtl 104). Elektripaigaldise rikkumise akti kohaselt

Mustvee -Vilusi mast M189 oli. Auto sõitis liini, kuna juhtmed olid madalal. (dtl 114).

Vastuseks hageja lepingulise esindaja Arvi Luhakooder 12.02.2026 päringule, milles

hageja esindaja küsis, kas masti murdumise põhjustas MAN TGX (935KYP)? on AE

12.02.2026 e-kirjas vastanud, et olin juures kui fotod tehti (dtl 108-109). Nimetatud

tõendite kogum võimaldab lugeda tõendatuks, et masti kahjustas sõiduk 935KYP.

26. Asjaolu, et juhtumit ei registreeritud politseis ega Liikluskindlustuse Fondis, ei välista

kindlustusjuhtumi toimumist ega vabasta kohut kohustusest hinnata muid esitatud

tõendeid kogumis.

27. VÕS § 492 lg 1 kohaselt lähevad kindlustusandjale kindlustushüvitise maksmisel üle

kindlustusvõtja nõuded kahju tekitaja vastu. VÕS § 173 lg 1 sätestab, et kui nõue läheb

võlausaldajalt teisele isikule (nõude omandaja) üle seaduse alusel, kehtib nõude üleminek

senise võlausaldaja tahteavalduseta.

28. Kuna hageja hüvitas Xle kodukindlustuslepingu alusel tekkinud kahju summas 3822,09

eurot, astus hageja VÕS § 492 lg 1 alusel kahjustatud isiku asemele ulatuses, milles kahju

hüvitati.

29. Kuni 30.11.2024 kehtinud LKindlS § 8 lg 1 järgi on kindlustusjuhtumiks kolmandale

isikule kahju tekitamine juhul, kui samal ajal esinevad järgmised tingimused: kahju on

tekitatud sõidukiga, mille suhtes kehtib LKindlS-st või sõiduki põhiasukoha riigi

õigusaktist tulenev kindlustuskohustus (p 1); kahju on tekitatud sõiduki liikluses

käitamisele iseloomuliku riski realiseerumisega ja esineb põhjuslik seos sõiduki liiklemise

või paiknemise ning tekitatud kahju vahel (p 2) ja kahju on tekitatud teel või muul

sõidukite tavapäraseks liikluseks kasutataval alal (p 3). Käesoleval juhul puudub vaidlus

selle üle, et sõiduki poolt keskpingeliini masti kahjustamine kujutas endast

liikluskindlustuse seaduse mõttes kindlustusjuhtumit.

30. LKindlS § 23 lg 1 ja § 35 lg 1 p 1 kohaselt võib kahjustatud isik (või käesoleval juhul

tema õigused omandanud hageja) esitada kahju hüvitamise nõude otse kahju põhjustaja

kindlustusandja vastu, kui kindlustatud isik vastutab kahjustatud isiku ees. LKindlS § 24

sätestab, et kindlustusandja hüvitab kindlustatud isiku asemel kahju VÕS 7. peatükis

sätestatud ulatuses, arvestades liikluskindlustuse seaduse erisusi. Käesolevas peatükis

sätestatu ei piira kahjustatud isiku õigust esitada nõue kahju põhjustaja vastu teises

seaduses sätestatud alusel. See tähendab, et kindlustusandja vastutus ei ole indentne kahju

tekitaja (sõidukijuhi) deliktilise vastutusega VÕS tähenduses, vaid on piidatud LKindlS

sätestatud eelduste ja välistustega. LKindlS § 33 p 12 sätestab selge välistuse: seaduse

alusel ei hüvitata kahju, mille ärahoidmine ei ole liiklusreeglite täitmise eesmärgiks,

sealhulgas kahju, mis tuleneb sellest, et kahjustatud isikul jääb kindlustusjuhtumi

tagajärjel täitmata kolmanda isikuga sõlmitud leping.

31. Praeguses asjas on vara kahjustumise vahetuks põhjuseks ülepinge ja pingekõikumised

elektrivõrgus. Kahju tekkis hageja kliendi ja võrguettevõtja vahelise suhte raames, kus

võrguettevõtjal jäi liiklusõnnetuse tõttu täitmata kohustus tarnida nõuetekohase

kvaliteediga elektrienergiat. Koduomaniku vara kahjustumine pingekõikumise tõttu on

seega kaudne kahju, mis tuleneb võrguettevõtja ja kliendi vahelise lepingu mittetäitmisest

liiklusõnnetuse tõttu. Liikluskindlustus ei kata üldjuhul teenuse osutamise häiretest

tingitud kaudset varalist kahju isikutele, kes ei olnud liiklusõnnetusega otseselt seotud.

Liiklusreeglite (nt ohutu sõidukiirus, tähelepanelikkus) eesmärk on vältida otseseid

kokkupõrkeid ja nendest tulenevat otsest varakahju (nt masti purunemine), mitte tagada

elektrivarustuse stabiilsust kolmandate isikute seadmetes, kes ise liiklusõnnetuses ei

osalenud.

32. Vastavalt VÕS § 127 lg 1 on kahju hüvitamise eesmärk asendada tekkinud kahju ja seada

kahjustatud isik olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud,

kui kahju tekitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Samas sätestab, et VÕS §

127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus

põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg

(conditio sine qua non). Hageja nõude rahuldamiseks peab esinema piisav põhjuslik seos

sõiduki käitamise ja tekkinud kahju vahel.

33. Käesoleval juhul on põhjusliku seose ahel järgmine: otsasõit mastile > masti murdumine >

rike elektrivõrgus > pingekõikumine > koduse vara kahjustumine. Põhjuslik seos on küll

olemas (ilma mastile otsasõiduta poleks pinge kõikunud), kuid kohtu hinnangul see on

õiguslikult katkenud ja liiga kauge. Vara ei kahjustunud mitte sõiduki vahetu mehaanilise

mõjutuse tulemusena, vaid elektrienergia kvaliteedi halvenemise tõttu.

34. Kohus leiab, et tekkinud kahju jääb väljapoole neid riske, mille vältimisele liiklusreeglid

on suunatud. Liiklusreeglite eesmärk on vältida eeskätt vahetuid liiklusõnnetusi ning neist

tulenevat otsest isiku- ja varakahju. Käesoleval juhul realiseerus kahju läbi mitme

vahendava etapi elektrivõrgu toimimises ning kahju avaldus elektrienergia kvaliteedi

halvenemise kaudu kolmanda isiku tarbimiskohas. Seetõttu on kahju seos

liiklusõnnetusega liikluskindlustuse tähenduses liiga kaudne ja kauge. Tegemist ei ole

sellise riskiga, mille katmiseks liikluskindlustus on ette nähtud. Koduomaniku vara

kahjustumine tulenes sisuliselt sellest, et võrguettevõtjal ei olnud võimalik pärast

liinimasti kahjustamist tagada kliendile nõuetekohase kvaliteediga elektrienergiat.

35. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et tegemist on kahjuga, mis realiseerus võrguettevõtja

ja tarbija vahelise lepingulise suhte kaudu. Sellise kahju hüvitamise välistab LKindlS § 33

p 12, mille eesmärk on välistada liiklusõnnetusest kaudselt tulenevad ning kolmandate

isikute lepinguliste kohustuste rikkumise kaudu avalduvad kahjud.

36. Eeltoodust tulenevalt puudub kostjal kohustus hüvitada hagejale kodumasinate

kahjustumisest tekkinud kahju liikluskindlustuse alusel.

37. Kahjustatud isikul võis olla nõudeõigus võrguettevõtja vastu lepingulise vastutuse alusel,

samuti võis võrguettevõtjal tekkida regressinõue kahju põhjustanud isiku vastu.

Käesolevas asjas ei anna see siiski alust mõista vaidlusalust kahju välja kostjalt

liikluskindlustuse alusel.

38. Eeltoodud põhjustel jätab kohus hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

39. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud

pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad menetluskulud

hageja kanda. Kostjal menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik