2-25-18404/28 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Triin Niinemets

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. mai 2026, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-18404

Tsiviilasi

T.M hagi G.D vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasjade hind

2 715,66 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja T.M, isikukood XXX;

hageja seaduslik esindaja U.D, isikukood XXX;

kostja G.D, isikukood XXX.

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada T.M-i nõue elatise väljamõistmiseks osaliselt.

2. Välja mõista G.D-lt T.M-i kasuks alates 1. septembrist 2025 kuni T.M-i

täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxxxxxxxxx igakuine elatis 186 eurot.

3. Elatis tasuda jooksva kalendrikuu 1. kuupäevaks U.D arvelduskontole nr

EE201010010337476015 selgitusega „T.M, elatis“, näidates makse selgituses ära

kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.

4. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

5. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele, v.a alaealine laps.

Edasikaebamise kord

Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD

1. T.M (hageja) esitas 31. oktoobril 2025 Tartu Maakohtule hagi G.D (kostja) vastu

elatise väljamõistmiseks alates 1. septembrist 2025 perekonnaseaduse (PKS) §-s 101

sätestatud määras kuni hageja täisealiseks saamiseni.

Hagiavalduse kohaselt oli vanemate vahel kohtuväline kokkulepe, et ema maksab

elatist 200 eurot kuus, kuid alates 2025. a septembrist ei ole ema lapsele elatist

tasunud. Viimane laekumine oli 8. augustil 2025. Isa on lapse heaolu silmas pidades

sunnitud lapsele elatise saamiseks kohtu poole pöörduma.

2. Kostja vaidles hagile vastu.

Vastuväidete kohaselt ei ole kostjal tööd ega kindlat sissetulekut. Kostja tegi viimase

elatismakse 8. augustil 2025. Kostja ei saa asuda tööle, kuna ta oli lapseootel ja nüüd

imikuga kodune. Kostja sissetulek on 900 eurot, kostja kasvatab kaht alaealist last (2-

aastane ja 1-kuune) ning see summa kulub elamise peale ära. Kostja soovib ligipääsu

oma tütrele.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

3. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja tuleb rahuldada osaliselt.

4. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 järgi on ülalpidamist kohustatud andma täisealised

esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 järgi on

ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Vaidlus puudub selles, et T.M-i ema on

G.D ning isa on U.D .

5. PKS § 100 lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega

(elatis). Sama paragrahvi lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise

kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei

osale lapse kasvatamises. Elatist makstaks iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4).

Kostja ei ela hagejaga koos. Kuivõrd alates septembrist 2025 ei ole kostja oma

ülalpidamiskohustust hageja suhtes täitnud, on hagejal tekkinud kostja vastu elatise

nõue.

6. Alates 1. jaanuarist 2022 kehtiva PKS § 101 lg-te 1–7 järgi ei või igakuine elatis olla

väiksem, kui sama paragrahvi alusel arvutud summa. Kohus võib elatise välja mõista

kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse

arvutamise alused. Sama paragrahvi lõigete 3–6 kohaselt on igakuise elatise

arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida

indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva

aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal

baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti

kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa

arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil.

7. Hagi on esitatud 31. oktoobril 2025 ning elatist nõutakse alates 1. septembrist 2025.

Ajavahemikul 1. aprillist 2025 kuni 31. märtsini 2026 oli indekseeritud baassumma

suuruseks 282,31 eurot. Alates 1. aprillist 2026 on baassumma suuruseks 295,86

eurot. Ajavahemikul 1. aprillist 2025 kuni 31. märtsini 2026 oli Eesti keskmiseks

brutokuupalgaks 1981 eurot ning PKS § 101 lg-s 4 sätestatud summa suuruseks 59,43

eurot. Alates 1. aprillist 2026 on Eesti keskmine brutokuupalk 2092 eurot ning

baassummale lisanduva 3% suuruseks 62,76 eurot. Ülalpidamise hulka arvestatakse

ka riiklikud peretoetused ning seetõttu tuleb väljamõistetavat elatist vähendada 1/2

peretoetuste võrra, s.o 40 euro võrra.

8. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada

lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel (PKS § 101 lg 5). Kui laps viibib

kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus,

vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava

ajaga. Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse

järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga

võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle

vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Eeltoodud kriteeriumide alusel arvutatud

elatisega võrreldes väiksemas summas võib kohus elatise välja mõista vaid mõjuval

põhjusel: vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise

väljamõistmise korral PKS § 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem

kindlustatuks kui elatist saav laps (PKS § 102 lg 2). Hageja ei viibi kostja juures aasta

jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, seega ei tule kohaldada PKS §

101 lg-s 6 sätestatud elatise summa proportsionaalset mahaarvamist.

9. Kostja väitel ei suuda ta miinimummääras elatist tasuda, sest ta on

lapsehoolduspuhkusel ning tal on kaks alaealist ülalpeetavat.

10. PKS § 102 lg 1 järgi isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei

ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele

isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi lõikest

2 tulenevalt ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise

kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema

käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib

mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise määra.

Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on

teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks

varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Elatise väljamõistmiseks alla PKS

§ 101 lg 1 järgi arvutatud miinimumsumma tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv

põhjust PKS § 102 lg 2 kolmanda lause tähenduses (vt ka Riigikohtu 16. jaanuari

2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 17).

11. Riigikohtu praktika järgi on PKS § 102 lg 2 neljandas lauses sätestatud näidisloetelu,

mistõttu kohus saab iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas on olemas

mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks. Mõjuvaks

põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab olla lisaks

seaduses nimetatutele ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse

määramisel. Seda juhul, kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse

õigustatud huve. Muu hulgas ei ole PKS § 102 lg 2 teises lauses sätestatut arvestades

vähendada elatist alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist

seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui asjas esile toodud

asjaolud seda tingivad. Arvestada tuleb sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks

kahjustada elatise maksmise eesmärk, st ka miinimumelatisest väiksema elatise

maksmisel saaksid lapse igapäevased vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad

vahendid tagatud, ning ka kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel

toimetulek ühetaoliselt lapsega, st võrdväärselt. Kui vanema sissetulekust ei ole

võimalik katta nii tema kui ka lapse minimaalseid vajadusi, tuleb sissetulek jagada

proportsionaalselt (vt Riigikohtu 25. aprilli 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-100215, p

14 ja 20 ning seal viidatud kohtupraktika; 7. veebruari 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-

118651, p-d 12 ja 13 ning seal viidatud kohtupraktika).

12. Mõjuva põhjuse esinemist peab tõendama kostja. Kostjalt välja mõistetava elatise

vähendamiseks ei anna automaatselt alust kostja väited selle kohta, et tema

sissetulekutest elatise maksmiseks ei piisa. Riigikohtu praktika järgi ei ole vanema

töötus ja sissetuleku puudumine mõjuv põhjus, mis annaks alust jätta tema kanda

miinimumist väiksem osa lapse ülalpidamiskuludest (vt Riigikohtu 24. oktoobri 2012

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 16). Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks

vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ja hankima nii enda kui ka

laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid (nt Riigikohtu 9. juuni 2017 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 21.4; 24. oktoobri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-

12, p-d 14-15). Seega on vanemal üldjuhul kohustus tööle minna või vähemalt tööd

otsida.

13. Kehtivast miinimummäärast väiksemas summas tuleb elatis välja mõista siis, kui

miinimummääras elatise väljamõistmine oleks kohustatud vanema varalist seisundit

arvestades talle ebamõistlikult koormav ega võimaldaks kohustatud vanemal säilitada

minimaalselt vajalikku inimväärset elustandardit (vt Riigikohtu 12. märtsi 2007 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07, p 12).

14. Kohus peab seega hindama, kas kostja varaline seisund, sh sissetulek võimaldab

hagejale vajalikus suuruses elatist maksta nii, et ka kostjale endale oleks tagatud

minimaalselt vajalik inimväärne seisund, arvestades seejuures kostja PKS § 102 lg-st

2 tulenevat kohustust kasutada tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse

ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kui mitte, tuleb hinnata, kas kostjal on võimalik hankida

enda ja lapse vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid, olgu siis sissetuleku arvel

või selle puudumisel muu vara arvel. Samuti tuleb hinnata kostja võimalusi

sissetulekut saada, st tööle minna.

15. Kostja on tööealine ja töövõimeline isik, talle ei ole määratud puuet. Küll aga viibib

kostja alla 1-aastase lapsega lapsehoolduspuhkusel. Kohus märgib, et rasedus

iseenesest ei ole üldjuhul töötamist välistavaks asjaoluks. Kostja ei ole tõendanud, et

ta oleks raseduse tõttu olnud töövõimetu või et tema tööleminek oleks takistatud.

Kohus nõustub hagejaga, et rasedus ei ole põhjenduseks olemasoleva lapse heaolu

kahjustamiseks.

16. Kohus on teinud kostja majandusliku seisundi väljaselgitamiseks päringud riiklikkess

registritesse ja krediidiasutustele. Kostjale ei kuulu kinnistuid ega mootorsõidukeid.

Kostjal on pangakonto SEB Pank AS-is. Kostja viimase kuue kuu sissetuleku

moodustavad peretoetused ja ülekanded eraisikutelt. Maikuus 2026 laekus

vanemahüvitis 742,40 eurot ja peretoetus 160 eurot.

17. Kohus leiab, et G.D on tõendanud mõjuva põhjuse olemasolu miinimumsummast

väiksema elatise väljamõistmiseks. Vanem peab kasutama tema käsutuses olevaid

vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, seega on kohus seisukohal, et

G.D-l on võimekus tasuda T.M-i ülalpidamiseks elatist 186 (742/4) eurot kuus alates

1. septembrist 2025 kuni lapse täisealiseks saamiseni.

18. Kohus selgitab, et asjaolude muutmisel on nii elatist saama õigustatud isikul kui ka

elatist maksma kohustatud isikul õigus nõuda väljamõistetud elatise muutmist TsMS §

459 lg 1 alusel. Kohtupraktika järgi on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse

vajadused ja/või vanemate varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise

aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud.

19. Kohus selgitab, et juhul kui kostja soovib lapsega suhtluskorra kindlaksmääramist,

siis tuleb kohtule esitada sellekohane avaldus.

20. TsMS § 164 lg 1 alusel jäävad alaealise lapse ülalpidamisasjas menetluskulud poolte

endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik