3-23-411/50 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

KOHTUOTSUS

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohtuasja number

3-23-411

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

29.05.2026, Tartu

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

X-i kaebus Viru Vangla 28.11.2022. a käskkirjade nr 6-

3/901-1 (distsiplinaarkaristuse määramine) ja nr 6-1/905-

1 (vangla kinnisesse osakonda ümberpaigutamine)

õigusvastasuse tuvastamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Viru Vangla, volitatud esindaja Indrek

Arming

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Vangla taotlus menetluse lõpetamiseks rahuldamata.

2. Jätta X-i kaebus rahuldamata.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

4. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29.06.2026

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1, § 67 lg 4).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida.

Vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

3-23-411

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla lubas 03.10.2022. a käskkirjaga nr 6-1/775-1 (digitaalse toimiku lehed (dtl)

144–146) Viru Vangla avavanglaosakonnas kinnipeetavana viibinud X (edaspidi ka kaebaja)

lühiajalisele väljasõidule. Käskkirja järgi on väljaspool vangla territooriumil viibival

kinnipeetaval muu hulgas keelatud vangla nõusolekuta omada, kasutada ja tarvitada alkoholi

ja alkoholi sisaldavat ainet ja tooraineid, millest on võimalik lõpp-produktina saada alkoholi

sisaldavat vedelikku. Viru Vangla muutis 21.10.2022. a käskkirjaga nr 6-1/775-2 (dtl 142)

väljasõidule lubamise aega, lubas kaebaja väljasõidule alates 29.10.2022 kell 08.30 kuni

30.10.2022 kell 17 ning jättis muus osas Viru Vangla 03.10.2022. a käskkirja muutmata.

2. X saabus 30.10.2022 lühiajaliselt väljasõidult tagasi vanglasse ning tal tuvastati

kohustusliku kontrolli käigus alkoholijoove 0,154 mg/l.

3. Viru Vangla määras 28.11.2022. a käskkirjaga nr 6-3/901-1 (dtl 33–36) X-ile

distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamise 10 ööpäevaks. Käskkirja põhjendused on

järgmised.

3.1. Kui X saabus 30.10.2022 kella 16.20 paiku kodukülastuselt, siis tundis ametnik tal

alkoholilõhna. Mõõteseadmega Alcovisor MarkX2 (seerianumber 105434) mõõdeti kaebaja

väljahingatavas õhus alkoholisisaldust ning tulemuseks saadi 0,153 mg/l. Samal päeval kell

16.48 teostati kaebajale korduv alkoholi tarvitamise test ning alkomeeter Alcovisor MarkX2

(seerianumber 105424; taatlemisega kuni 03.02.2023) andis näidu 0,154 mg/l. Eeltoodu on

fikseeritud vanglaametnike 30.10.2022. a ettekannetes nr 3-22-9226 ja nr 3-22-9225 ning

30.10.2022 koostatud alkoholijoobe ja isiku väljahingatavas õhus alkoholisisalduse

tuvastamise protokolliga. Kaebajal oli keelatud väljaspool vanglat alkoholi tarbimine, mida ta

aga tegi ja mis on tõendatud talle teostatud joobeseisundi kontrolli käigus. Kaebaja selgitas, et

jõi vanemate poolt kääritatud kalja. Ka kaebaja ema saatis 06.10.2022 vanglale kirja, milles

selgitas, et andis pojale enne vanglasse saabumist joogiks isevalmistatud kalja, mille

koostisosadeks olid suhkur, pärm ja viinamarjamahl, kaebaja jõi seda ära rohkem kui 3 liitrit

ning ema ei olnud teadlik, et tema valmistatud joogist kääritus välja alkohol. Kaebajal

tuvastatud kerge alkoholijoove võiski tekkida kääritatud kaljast. Samas oli kaebaja teadlik, et

ema valmistatud kalja koostisosadeks olid pärm ja suhkur, ning ta pidi aduma, et nende ainete

koosluses tekib käärimisprotsess, mille käigus võib tekkida alkoholisisaldus. Kui kaebaja ei

oleks tõesti teadlikult alkoholi tarvitanud, oleks kaebaja kasutanud enda õiguste kaitseks ka

võimalust täiendavalt meditsiinilise joobeseisundi tuvastamiseks või tõendusliku alkomeetri

kasutamiseks. Kuna kaebaja ise oli alkoholitarvitamise näiduga nõus ega soovinud

lisaekspertiisi, siis on kaebaja otsinud üksnes vabandusi, miks mitte alkoholi tarvitamise eest

karistada saada. Ka kaebaja põhjendus sellest, et ta jõi enne vanglasse saabumist ema poolt

valmistatud kalja lõpuni, et tal ei tekiks probleeme narkotesti tegemisega (urineerimisega), ei

vabasta kaebajat vastutusest toimepandud rikkumise eest. Kui kaebajal oli probleeme uriini

väljutamisega, oleks ta pidanud jooma vett või muid uriini teket soodustavaid jooke, mille

koostises puudus alkoholisisaldus, mitte isevalmistatud kalja. Ametniku poolt selgitati

kaebajale, et temalt paluti 30.10.2022 allkirja selle kohta, kas ta on nõus tema poolt välja

puhutud alkoholinäiduga või mitte. Kaebaja põhjendus, et ta oli šokiseisundis ja ei saanud aru,

millele alla kirjutas, ei vabasta teda vastutusest. Kaebaja süü on tõendatud mitme asitõendiga

ning tegemist on raske rikkumisega.

3.2. Kaebaja toime pandud rikkumine viitab tema ükskõiksele suhtumisele kehtivasse korda.

Kaebajal puuduvad küll kehtivad distsiplinaarkaristused, kuid alkoholi tarvitamise näol on

tegemist tõsise distsipliinirikkumisega, sest alkoholijoobes isik võib käituda ettearvamatult,

ohustades sellega teiste isikute elu ja tervist. Kaebaja on kuritarvitanud vangla usaldust.

3-23-411

Noomituse määramine oleks rikkumise raskust arvestades liialt leebe mõjutusvahend.

Kuivõrd kaebaja tööle määramise käskkiri tunnistatakse kehtetuks, ei oleks antud juhul

asjakohane karistus töölt eemaldamine. Sobiv, eesmärgipärane ja proportsionaalne on

kohaldada kaebaja suhtes karistusena kartserisse paigutamist 10 ööpäevaks. Määratav karistus

peab olema selline, et isik sunniks end edaspidi alluma õigusnormiga ette kirjutatud

kohustusele või keelule.

4. Viru Vangla paigutas 28.11.2022. a käskkirjaga nr 6-1/905-1 (dtl 63–64) X-i karistuse

kandmise jätkamiseks Viru Vangla avavanglaosakonnast ümber Viru Vangla kinnisesse

osakonda. Käskkirja põhjendused on järgmised.

4.1. X-i karistati distsiplinaarkorras väljaspool avavanglaosakonna territooriumi lühiajalisel

väljasõidul oldud ajal alkoholi tarvitamise eest. Alkoholi tarvitamise näol on tegemist tõsise

distsiplinaarrikkumisega. Avavanglaosakonda paigutamise üheks eelduseks on kinnipeetava

õiguskuulekas käitumine ja vangla sisekorraeeskirjade täitmine, kuid antud juhul on

kinnipeetav toime pannud tõsise distsipliinirikkumise, mis annab vanglale veendumuse, et

kinnipeetav ei suuda õiguskuulekalt käituda ning on võimalus, et isik võib panna toime uusi

distsipliinirikkumisi. X-i käitumisviisist väljenduv suhtumine võib olla tõsiseks turvalisuse

riskiks avavanglaosakonnas. Ühtlasi võib selline käitumisviis ajendada kaaskinnipeetavaid

rikkuma kehtivat korda. Vanglal puudub piisav veendumus, et kinnipeetav suudab

edaspidiselt käituda õiguskuulekalt, arvestades seejuures, et toime pandud tegu viitab

kinnipeetava negatiivsele meelestatusele järgida vangistust reguleerivaid õigusakte. X on

kuritarvitanud tema kui avavanglaosakonda paigutatud kinnipeetava ja vangla vahelist

usalduslikku suhet. Ühtlasi ohustab X-i korda rikkuv käitumine vangla julgeolekut.

Distsiplinaarkorras raske rikkumise eest karistada saamine on kindel viide X-i õiguspäratule

käitumisele ja lähtuvalt rikkumisest ei ole võimalik tema karistuse jätkamine

avavanglaosakonnas. Kuivõrd X-i poolt toime pandud rikkumine on vangla mõistes tõsine

rikkumine, ei ole oluline see, kas isikut on eelnevalt distsiplinaarkorras karistatud. X-i

põhjusriskiks on alkohol, millest lähtuvalt on suur risk, et ta jätkab alkoholi sisaldavate

jookide tarvitamist.

5. X esitas 19.12.2022 vaide Viru Vangla käskkirjade nr 6-3/901-1 ja nr 6-1/905-1

kehtetuks tunnistamiseks.

6. Viru Vangla jättis 27.01.2023. a vaideotsusega nr 6-12/557-6 (dtl 25–27) kaebaja vaide

rahuldamata.

7. X esitas 20.02.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis 17.04.2023. a

määrusega menetlusse nõuetes tühistada Viru Vangla 28.11.2022. a käskkirjad nr 6-3/901-1

ja nr 6-1/905-1.

8. Viru Vangla esitas 15.05.2023 vastuse kaebusele, paludes jätta kaebuse rahuldamata.

9. Tartu Halduskohus luges 05.06.2023. a määrusega, et kaebus on menetlusse võetud Viru

Vangla 28.11.2022. a käskkirjade nr 6-3/901-1 ja nr 6-1/905-1 ja 27.01.2023. a vaideotsuse nr

6-12/557-6 tühistamise nõuetes.

10. Tartu Halduskohus lubas 22.09.2023. a määrusega kaebajal minna Viru Vangla

28.11.2022. a käskkirjade nr 6-3/901-1 ja nr 6-1/905-1 tühistamise nõuetelt üle nende

käskkirjade õigusvastasuse tuvastamise nõuetele ning lõpetas kaebuse menetluse Viru Vangla

27.01.2023. a vaideotsuse nr 6-12/667-6 tühistamise nõuet puudutavas osas.

11. Kohus otsustas 11.05.2026. a määrusega vaadata asja läbi kirjalikus menetluses, jättis

rahuldamata kaebaja taotluse asjas tunnistaja ülekuulamiseks, andis menetlusosalistele tähtaja

3-23-411

täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks ning teavitas menetlusosalisi otsuse avalikult

teatavaks tegemise ajast.

12. Viru Vanglas esitas 12.05.2026 kohtule seisukoha, milles palub lõpetada HKMS § 152 lg

1 p 4 alusel asja menetluse, kuna kaebaja on käesolevaks ajaks vanglast vabanenud ja

vaidlustatud haldusaktid ei avalda talle seetõttu enam mõju.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

13. Kaebaja palub kaebuse järgmistel põhjendustel rahuldada.

13.1.

Kaebaja tuli 30.10.2022 kella 16 paiku kodukülastuselt tagasi vangla avatud osakonda,

kus viidi tema suhtes läbi kohustuslik narkootikumide ja alkoholi tarbimise kontroll.

Indikaatorvahend (alkomeeter) näitas positiivset tulemust – 0,154 mg/l. Kaebaja eitas alkoholi

tarbimist nii suuliselt kui ka kirjalikult ja selgitas, et ta jõi kodus ainult diureetilist kalja.

Kaebaja on teravdatud psühholoogilis-emotsionaalse sfääriga inimene ja bioloogilise materjali

sunniviisiline võtmine vanglavalvurite juuresolekul on tema jaoks iga kord piinarikas

kannatus. Kontrolli kohta koostatud protokollis fikseeriti tarvitamistunnused ning protokoll

anti kaebajale allkirjastamiseks, ilma seda vene keelde tõlkimata. Kaebajale ei selgitatud, et

vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 671 lg-le 2 oli tal õigus nõuda keelatud aine tarbimise

tuvastamist proovi abil, mis on võetud kas väljahingavast õhust või verest. Kaebaja ei teadnud

seda. 01.11.2022 vestles kaebaja uurijaga ja selgitas talle juhtumiga seonduvat, kuid

ülekuulamist ei fikseeritud. Ka distsiplinaarprotokollis ei ole fakte ega toimunu motiive

kajastatud. See tähendab, et kaebaja karistamise otsuse tegemisel neid fakte ei arvestatud.

Kaebajale ei antud seega võimalust esitada juhtunu kohta enda ütluseid. Lisaks ei olnud

indikaatorvahendil hoolduse läbimise kuupäeva ja selle näidud ei olnud õiguspärased ning

kontrolli kohta koostatud protokollis ei ole märkeid selle kohta, et kaebajal oleks olnud juures

alkoholilõhn. Kokkuvõtlikult rikkus vangla kaebaja õigusi, kui ei andnud talle võimalust

keelatud aine edasiseks tuvastamiseks väljahingatavast õhust või verest või bioloogilisest

materjalist võetud proovi abil olukorras, kus indikaatorvahendi näidud, tarvitamise tunnuste

kirjeldus ja kaebaja ütlused olid vastuolus. Samuti ignoreeris vangla kaebaja ütlusi ja fakte

toimunu kohta.

13.2.

Vanglalt tuleb välja mõista nii kaebaja kohtu- kui ka kohtueelse menetluse kulud

(kaebaja vaide tõlkimine vene keelest eesti keelde).

14. Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta järgmistel põhjustel rahuldamata.

14.1.

Kinnipeetava saabumisel lühiajaliselt väljasõidult avavanglasse viiakse võimaliku

alkoholijoobe kontrollimiseks läbi esmane test ning pärast positiivse tulemuse tuvastamist

teostatakse järeltest. Avavanglas on kasutusel indikaatorvahend Alkovisor MarkX/X2, mis

tuvastas 30.10.2022 kaebaja väljahingatavas õhus etanoolisisalduse 0,153 mg/l.

Indikaatorvahend oli kalibreeritud, mida kinnitab OÜ Rovico 25.07.2022. a hooldustööde akt,

mille kohaselt oli seade töökorras ning uus hooldus pidi aset leidma 25.01.2023. Asjaolu, et

kontrolli kohta koostatud protokollis puudus märge isiku alkoholilõhna kohta, ei muuda

koostatud protokolli õigustühiseks. Kaebaja alkoholilõhn oli tuvastatud avavangla valvuri

30.10.2022 koostatud ettekandes nr 3-22-9226. Kaebaja allkirjad protokollis kinnitavad, et

kaebaja on aru saanud toimingu sisust ja joobe näidust, tal esinesid alkoholi tarvitamisele

ja/või alkoholijoobele viitavad tunnused ja täiendavat meditsiinilist joobeseisundi tuvastamist

või tõendusliku alkomeetri kasutamist ta ei nõudnud. Kaebajat teavitati distsiplinaarmenetluse

algatamisest 31.10.2022 ja ta sai esitada toimunu kohta selgituse. Muu hulgas märkis kaebaja,

et ta oli teadlik, et kaljale, mida ta enne vanglasse naasmist 3–4 liitrit jõi, oli tema ema lisanud

pärmi ja suhkrut.

3-23-411

14.2.

Haldusmenetluse keel on eesti keel, mistõttu koostatakse kõik dokumendid eesti

keeles. Inspektor-korrapidaja abi 14.05.2023. a õiendi kohaselt täitis vanglaametnik protokolli

kaebaja juuresolekul ning kinnipeetav ei vaidlustanud alkomeetri näitu. Vanglateenistuja

selgitas protokolli täitmise ajal jooksvalt protokolli sisu ning andis kinnipeetavale võimaluse

tutvuda koostatud protokolliga. Õiendi kohaselt ei maininud kaebaja kordagi, et talle oleks

jäänud protseduuri juures midagi arusaamatuks või talle oleks arusaamatu dokumendi keel või

dokumendis fikseeritu. Ametnik näitas dokumendiga tutvumise ajal ette kohad (tegi

protokollile linnukesed), kuhu tuleb märkida kaebaja andmed ja anda allkiri. Õiendi kohaselt

suhtleb ametnik üldjuhul kinnipeetavaga temale arusaadavas keeles (kas siis vene või inglise

keeles) ning selgitab vajadusel ka täpsemalt protokolli või toimingute sisu. Antud juhul isik

mingeid täpsustavaid küsimusi ametniku mäletamise järgi ei esitanud ning allkirjastas

protokolli omakäeliselt. Vanglal ei ole alust kahelda ametniku selgitustes.

14.3.

Distsiplinaarmenetlus on läbi viidud korrektselt. Kaebaja 01.11.2022. a vestlus teabe-

ja uurimisosakonna spetsialistiga võis olla läbi viidud sarnasel teemal, kuid see ei olnud

distsiplinaarmenetluse osa, mistõttu puudus ka vajadus selle kajastamiseks

distsiplinaarmenetluse protokollis.

14.4.

Kaebaja põhjendused isevalmistatud joogi manustamise vajalikkuses on ennast

õigustavad, vältimaks distsiplinaarkaristust. Vanglal puuduvad andmed, et kaebajal oleks

kinnipidamise ajal esinenud terviseprobleeme, mis oleksid takistanud uriiniproovi andmist.

Kaebaja viibis Viru Vanglas alates 30.10.2021 ning tema tervisekaardi väljavõtte kohaselt ei

ole ta mitte kordagi kaevanud meedikutele uroloogiliste probleemide üle.

14.5.

Kinnipeetava avavanglaosakonda paigutamise üheks eelduseks on isiku õiguskuulekas

käitumine ja vangla sisekorraeeskirjade täitmine. Kaebaja pani toime tõsise

distsipliinirikkumise, mis andis vanglale veendumuse, et kaebaja ei suuda õiguskuulekalt

käituda. Avavanglaosakonnas toimub kinnipeetavate taasühiskonnastamise protsessi oluline

osa ning selle läbiviimisel on vajalik usalduslik suhe vangla ja kinnipeetavate vahel. Antud

juhul kaebaja kuritarvitas seda, pannes avavanglaosakonnas paiknemise ajal toime

distsipliinirikkumise. Ühtlasi ohustas kaebaja korda rikkuv käitumine vangla julgeolekut,

seades takistusi vangistuse täideviimise eesmärkide täitmisele.

KOHTU SEISUKOHT

15. Kaebaja on vaidlustanud vastustaja 28.11.2022. a käskkirjad nr 6-3/901-1 ja nr 6-1/905-1.

Esimesega neist karistati kaebajat 10-ööpäevase kartserikaristusega 30.10.2022 toime pandud

distsiplinaarrikkumise eest. Teise käskkirjaga paigutati avavangla osakonnas viibinud kaebaja

30.10.2022 toime pandud distsiplinaarrikkumise tõttu tagasi karistust kandma vangla

kinnisesse osakonda. Kohus lahendab esmalt vastustaja taotluse asja menetluse lõpetamiseks

(I), hindab seejärel distsiplinaarkäskkirja ja vangla kinnisesse osakonda ümberpaigutamise

käskkirja õiguspärasust (II, III) ning esitab lõppjäreldused ja teeb vajalikud menetluslikud

otsustused (IV).

I

16. Viru Vangla palub 12.05.2026 kohtule esitatud seisukohas lõpetada HKMS § 152 lg 1 p 4

alusel haldusasja menetlus, kuna kaebaja on kinnipidamisasutusest vabanenud. Kohus juhib

vastustaja tähelepanu käesolevas asjas tehtud kohtu 22.09.2023. a määrusele, milles kohus

juba arvestas kaebaja kinnipidamisasutusest vabanemise fakti ning pidas võimalikuks lubada

kaebajal minna vaidlustatud käskkirjade tühistamise nõuetelt üle nende käskkirjade

õigusvastasuse tuvastamise nõuetele. Kohus leidis viidatud määruses, et kuivõrd kaebaja

avaldas kohtule tahet esitada tulevikus vangla vastu hüvitamiskaebus, on tuvastamisnõuetele

3-23-411

üleminek kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kohus jääb ka praegu selle seisukoha juurde ning

jätab vastustaja taotluse menetluse lõpetamiseks seetõttu rahuldamata.

II

17. Viru Vangla 28.11.2022. a käskkirjaga nr 6-3/901-1 (dtl 33–36) karistati kaebajat VangS

§ 63 lg 1 p 4 alusel 10 ööpäevaks kartserisse paigutamisega Viru Vangla 03.10.2022. a

käskkirjas nr 6-1/775-1 „Kinnipeetav X-i lühiajalisele väljasõidule lubamine“ sätestatud

keelu (tarvitada alkohoolseid aineid) rikkumise eest.

18. Vangistusseaduses ja selle alusel ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse

haldusmenetluse seaduse (HMS) sätteid, arvestades vangistusseaduse erisusi. Tulenevalt

HMS §-st 54 on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise

hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning

vastab vorminõuetele. Enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele

võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja

vastuväited (HMS § 40). Kirjalik haldusakt peab olema põhjendatud, põhjenduses tuleb

märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus ning kaalutlusõiguse (vt HMS § 4)

alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on

haldusakti andmisel lähtunud (HMS § 56 lg-d 1–3). Haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa

nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei

vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist (HMS

§ 58).

19. VangS § 63 lg 1 kohaselt võib kinnipeetavale vangistusseaduse, vangla

sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kohaldada

distsiplinaarkaristusi. Distsiplinaarkaristuseks on muu hulgas kartserisse paigutamine (VangS

§ 63 lg 1 p 4), kusjuures vaidlustatud käskkirja andmise ajal oli kartserikaristuse ülempiirina

sätestatud 45 ööpäeva.

20. Kaebaja lubati Viru Vangla 03.10.2022. a käskkirjaga nr 6-1/775-1 (dtl 144–146)

lühiajalisele väljasõidule ning samas käskkirjas sätestati sellega kaasnevad kaebaja

kohustused. Muu hulgas oli käskkirja kohaselt kaebajal väljaspool vangla territooriumit

viibimisel keelatud tarvitada alkoholi ja alkoholi sisaldavat ainet ja tooraineid, millest on

võimalik lõpp-produktina saada alkoholi sisaldavat vedelikku. VangS § 67 p 1 sätestab, et

kinnipeetav on vanglas julgeoleku tagamiseks kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja

alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele.

21. Kaebajale käskkirjaga nr 6-3/901-1 etteheidetava rikkumise asjaolud on kajastatud

valvurite 30.10.2022. a ettekannetes nr 3-22-9226 (dtl 138) ja nr 3-22-9225 (dtl 140). Viru

Vangla avavanglaosakonna valvuri koostatud ettekande nr 3-22-9226 järgi saabus kaebaja

30.10.2022 kella 16.20 paiku vanglasse kodukülastuselt ning valvur tundis teda vanglasse

vastu võttes tal alkoholi lõhna; kaebaja puhus alkomeetrisse, mis näitas tulemuseks 0,153 mg/

l; kaebaja sõnade kohaselt tarvitas ta kalja. Viru Vangla järelevalveosakonna inspektor-

korrapidaja abi märkis ettekandes nr 3-22-9225, et 30.10.2022 teavitas avavangla valvur

peavalvekeskust, et avavanglasse tagasi saabunud kinni peetaval isikul näitas alkomeeter

positiivset tulemust alkoholi tarvitamise suhtes. Sama ettekande kohaselt teostas ettekande

koostanu kell 13.45 kaebajale avavanglas korduva testi alkoholi tarvitamise suhtes;

alkomeeter Alcovisor MarkX2 (seerianumber 105424; taatlemisega kuni 03.02.2023) andis

näidu 0,154 mg/l; isik tunnistas, et oli joonud kodus varemate poolt kääritatud kalja. Sel

korral kaebajal alkoholijoobe kontrollimise kohta koostas inspektor-korrapidaja abi

alkoholijoobe ja väljahingatavas õhus alkoholi sisalduse tuvastamise protokolli (dtl 49–51).

Protokolli vormil on kaebaja poolt allkirjastatud järgmise sisuga lahter: „Nõustun

3-23-411

alkoholijoobe tuvastamise tulemusega ning täiendavat meditsiinilist joobeseisundi

tuvastamist/tõendusliku alkomeetri kasutamist ei nõua“.

22. Kinnipeetavale keelatud aine tarvitamise kontrollimise kord on reguleeritud VangS §-s

671. Nimetatud sätte lg 1 kohaselt on kinnipeetaval keelatud alkohoolse joogi, välja arvatud

usutalitusel pakutava alkoholi, ja muu piiritust sisaldava aine, samuti narkootilise ja

psühhotroopse aine tarvitamine arsti ettekirjutuseta. Vanglateenistuse ametnikul on õigus

kontrollida kinnipeetavat ja tuvastada keelatud aine tarvitamine. Keelatud aine tarvitamise

tuvastamisel lähtutakse korrakaitseseaduse (KorS) §-des 38–41 sätestatud korrast. VangS §

671 lg 2 sätestab, et kui vanglateenistuse ametnik ei pea vajalikuks muude andmete kogumist

ja kinnipeetav ei nõua keelatud aine tarvitamise tuvastamist väljahingatavast õhust või verest

või bioloogilisest vedelikust võetud prooviga, võib piirduda indikaatorvahendi kasutamisega

ning isikul esinevate keelatud aine tarvitamise tunnuste kirjeldusega (vrd KorS § 38 lg 3).

23. Asja materjalidest ei ole kohtule tuvastatav, et vangla oleks antud juhul kaebajal

alkoholijoobe olemasolu kontrollimisel eelnevalt viidatud menetluskorra vastu eksinud.

Valvur tundis kaebajal väljasõidult naasmisel alkoholilõhna ning seejärel mõõdeti kahel

korral kaebaja väljahingatavas õhus alkoholi sisaldust. Teisel korral mõõtmine protokolliti

vastavalt nõuetele ning protokolli kohaselt teostati mõõtmine kalibreeritud mõõtevahendiga,

s.o alkomeetriga Alcovisor MarkX2 (seerianumber 105424) taatlemisega kuni 03.02.2023. Ka

esimesel korral kaebajal alkoholijoobe kontrollimiseks kasutatud alkomeetri

nõuetelevastavuses puudub kohtul alus kahelda, kuivõrd kohtule on esitatud Rovico OÜ

25.07.2022. a hooldustööde akt (dtl 186), mille kohaselt oli alkomeeter Alcovisor MarkX2

(seerianumber 105434) kalibreeritud ja uus hooldus ette nähtud hiljemalt 25.01.2023.

24. Kohtule ei ole usutavad kaebaja väited, et ta ei mõistnud alkoholijoobe tuvastamise

protokollile ja indikaatorvahendiga kontrollimisega nõustumisele alla kirjutades, millele ta

alla kirjutab, kuna ta ei saanud eesti keelest piisaval määral aru. Kaebaja need väited jäävad

paljasõnalisteks ega tugine ühelegi detailsemale asjaolule, mis annaks kohtule alust arvata, et

ametnik oleks tõepoolest kaebajale arusaadavalt tema õigused selgitamata jätnud. Seejuures

on kaebajat kontrollinud inspektor-korrapidaja abi kohtule kinnitanud, et selgitas kaebajale

protokolli täitmise ajal jooksvalt protokolli sisu ning kaebaja ei maininud kordagi, et talle

oleks jäänud dokumendi keel või miski dokumendis fikseeritu arusaamatuks (inspektor-

korrapidaja abi 14.05.2023. a õiend dtl 165).

25. Valvuri poolt kaebajal 30.10.2022 väljasõidult naasmisel alkoholilõhna tundmisega ja

selle ettekandes nr 3-22-9226 (dtl 138) fikseerimisega ning kaebajal (kerge) alkoholijoobe

tuvastamisega on kohtu hinnangul tõendatud tema poolt Viru Vangla 03.10.2022. a käskkirjas

nr 6-1/775-1 sisaldunud keelu rikkumise toimepanemine. Kaebaja väited sellest, et ta jõi enne

vanglasse naasmist üksnes ema tehtud kalja ega teadnud seega, et tarvitab alkoholi, ei lükka

seda tõendatust ümber. Kaebaja märkis vanglale 31.10.2022 esitatud selgitustes muu hulgas,

et ta oli teadlik, et ema oli lisanud kaljale suhkrut ja pärmi (venekeelsed selgitused dtl 47;

eestikeelne tõlge Viru Vangla 24.11.2022. a distsiplinaarmenetluse protokolli lk-l 1, dtl 39).

Eluliselt on usutav, et kaebaja oli teadlik alkohoolse fermentatsiooni põhimõtetest ja sellest, et

suhkru ja pärmi koosmõjul leiab aset käärimine, mida kasutatakse alkohoolsete jookide

valmistamisel. Seetõttu pidi kaebaja olema ka teadlik, et ta jõi enne vanglasse lühiajaliselt

väljasõidult naasmist vähemalt vedelikku, millest on võimalik lõpp-produktina saada alkoholi

sisaldavat vedelikku. See oli aga talle Viru Vangla 03.10.2022. a käskkirja nr 6-1/775-1

kohaselt keelatud.

26. Vastavalt VangS § 64 lg-le 1 viib distsiplinaarmenetluse läbi ning distsipliinirikkumise

asjaolud selgitab välja vanglateenistus. Kinnipeetavat informeeritakse kohe

3-23-411

distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse, ning kinnipeetaval on õigus anda selgitusi

(VangS § 64 lg 2). Kaebajat on distsiplinaarmenetluse alustamisest teavitatud 31.10.2022. a

teatega (dtl 152), millega kaebaja tutvus samal päeval. Kaebajal oli distsiplinaarmenetluses

võimalus esitada enda selgitusi ja vastuväiteid (HMS § 40) ning enne distsiplinaarkäskkirja

koostamist on kaebajale ette heidetud rikkumise asjaolud ja karistamise kaalutlused ära

toodud 24.11.2022 koostatud distsiplinaarmenetluse protokollis (dtl 39–45).

Distsiplinaarkaristus on kaebajale määratud VangS § 64 lg-s 41 toodud tähtaja jooksul.

27. Vastavalt käskkirja andmise ajal kehtinud VangS § 63 lg 1 p-le 4 võis kinnipeetava

distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutada kuni 45 ööpäevaks. Karistuse määramisel on

vanglal lai kaalumisruum. Kohtu hinnangul on vangla praegusel juhul nõuetekohaselt

analüüsinud kaebaja karistamise vajadust ja kohaldatava karistuse liiki ning võtnud kooskõlas

VangS § 63 lg-ga 3 distsiplinaarkaristuse valikul arvesse vangistuse täideviimise eesmärke.

Kohtule ei nähtu, et vangla oleks karistuse määramisel rikkunud kaalutlusõigust, ning

kaalutlused on asjakohased ja arusaadavad. Kohus nõustub vanglaga, et kaebaja pani toime

raske rikkumise ning määratav karistus pidi olema piisav, et motiveerida kaebajat edaspidi

õigusvastaste tegude toimepanemisest hoiduma ja sundima ennast õigusnormidega ette

kirjutatud kohustustele ja keeldudele alluma. Seda arvestades on kaebajale määratud

10-ööpäevane kartserikaristus kohtu hinnangul proportsionaalne.

III

28. Viru Vangla inspektor-kontaktisik osakonnajuhataja ülesannetes otsustas 28.11.2022. a

käskkirjaga nr 6-1/905-1 (dtl 63–64) paigutada kaebaja, kes viibis Viru Vangla

avavanglaosakonnas, VangS § 21 lg 1 ning justiitsministri 25.03.2008. a määruse nr 9

„Täitmisplaan“ (edaspidi määrus nr 9) § 17 lg 2 p 1 ja § 20 lg 1 alusel tagasi Viru Vangla

kinnisesse osakonda.

29. VangS § 20 lg 1 sätestas kuni 31.03.2024 kehtinud redaktsioonis, et kui kinnipeetava

individuaalsest täitmiskavast selgub, et karistuse kandmine kinnises vanglas ei ole

otstarbekas, kinnipeetava poolt reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg ei ületa

ühte aastat või ärakandmata vangistus ei ületa 18 kuud ning kinnipeetava suhtes on piisavalt

alust oletada, et ta ei pane toime uusi õiguserikkumisi, võib kinnipeetava tema nõusolekul

ümber paigutada avavanglasse. VangS § 20 lg-st 1 tuleneb seega, et kinnipeetava

avavanglaosakonda paigutamise üheks eelduseks on see, et tema puhul ei esine ohtu uute

õigusrikkumiste toimepanemiseks. See, kas on alust oletada, et kinnipeetav ei pane toime uusi

õigusrikkumisi, on määratlemata õigusmõiste, mida vastustaja peab sisustama ja seejärel

põhjendama uute õigusrikkumiste toimepanemise ohu esinemist või puudumist (vt nt Tartu

Ringkonnakohtu 26.11.2020. a otsus nr 3-20-144, p-d 19, 22, 23). Lisaks seab määruse nr 9 §

17 lg 2 p 1 kinnipeetava kinnise vangla avavanglaosakonda paigutamise ühe tingimusena ette

selle, et kinnipeetaval ei ole kehtivat distsiplinaarkaristust, mis oleks määratud töökohustuse

täitmisest keeldumise, tubakatoodete või süütamisvahendite korra nõuete rikkumise,

vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele mitteallumise eest, sidepidamisvahendite

või nende tarvikute keelatuse eest või vangla kodukorras selleks mitte ettenähtud ajal ja kohas

viibimise eest ning on piisavalt alust oletada, et kinnipeetav ei pane toime uut

õiguserikkumist. VangS § 21 lg 1 esimene lause sätestab, et kui kinnipeetav ei täida

vangistusseaduse või vangla sisekorraeeskirjade nõudeid või paneb toime uusi

õiguserikkumisi, võib kinnipeetava ümber paigutada kinnisesse vanglasse. Määruse nr 9 § 20

lg 1 kohaselt paigutatakse kinnipeetav ümber sellesse kinnisesse vanglasse, kust ta

avavanglasse või kinnise vangla avavanglaosakonda paigutati.

30. Vastustaja on 28.11.2022. a käskkirjas nr 6-1/905-1 leidnud, et kaebaja puhul ei ole

3-23-411

piisavalt alust oletada, et ta ei pane toime uusi õigusrikkumisi (VangS § 20 lg 1). Vastustaja

on põhjendanud veendumuse puudumist, et kaebaja ei paneks avavanglas toime uut

õigusrikkumist, 30.11.2022. a juhtumiga ehk lühiajaliselt väljasõidult (kerges) alkoholijoobes

saabumisega ja selle eest 28.11.2022. a käskkirjaga nr 6-3/901-1 distsiplinaarkorras

karistamisega. Vangla on selgitanud, et kaebaja rikkus talle kehtestatud keelu rikkumisega

avavanglaosakonnas viibimiseks vajalikku usaldust kaebaja ja vangla vahel ning tema

käitumisviisist väljenduv suhtumine võib olla avavanglaosakonnas tõsiseks turvalisuse

riskiks. Vanglal puudus kaebaja toimepandu tõttu veendumus, et kaebaja suudab edaspidiselt

õiguskuulekalt käituda, arvestades seejuures, et kaebaja toime pandud tegu viitab negatiivsele

meelestatusele järgida vangistust reguleerivaid õigusakte. Kohtu hinnangul on eeltoodud

vangla järeldused asjakohased ning vangla oli õigustatud järeldama kaebaja poolt toime

pandud rikkumisest, et tema puhul esineb ka tulevikus oht uute õigusrikkumiste

toimepanemiseks ning avavanglasse paigutamise tingimused ei olnud enam täidetud.

31. Kaebajale on antud HMS §-ga 40 kooskõlaliselt võimalus enne käskkirja tegemist enda

selgituste andmiseks (venekeelsed selgitused dtl 65–66, eestikeelne tõlge käskkirja nr 6-

1/905-1 lk-l 2, dtl 64). Vanglaga tuleb nõustuda, et kaebaja vastuväited (sh väide üksnes ühest

distsiplinaarrikkumisest) ei lükka ümber asjaolu, et kaebaja toimepandust tulenevalt sai tema

suhtes eeldada ka edaspidi õigusrikkumiste toimepanemise ohtu, mis ei ole aga

avavanglaosakonnas paiknemise reeglitega kooskõlas.

IV

32. Eeltoodust tulenevalt puuduvad kohtu hinnangul alused kummagi vaidlustatud käskkirja

õigusvastaseks tunnistamiseks ning kaebaja kaebus tuleb seetõttu jätta tervikuna rahuldamata.

33. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtule

kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja

ei mõisteta (HKMS § 109 lg 1 viimane lause). Kaebuse esitamisel on tasutud riigilõiv 20

eurot (maksekorralduse kviitung dtl 106). Vastustaja ei ole kohtule väljamõistetavate

menetluskulude kohta andmeid esitanud.

34. Lähtudes HKMS § 108 lg-st 1 ja § 109 lg 1 viimasest lausest, jätab kohus nii kaebaja

menetluskulud kui ka vastustaja võimalikud menetluskulud nende endi kanda.

35. Kohus asendab käesoleva otsuse avaldamisel kaebaja nime tema eraelu kaitseks

tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)