3-26-846/8 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

29. mai 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-846

Haldusasi

G.Q kaebus Maksu- ja Tolliameti 26. veebruari 2026.

a maksuotsuse nr 12.2-3/066573-7 ja 5. märtsi 2026.

a otsuse nr 12.2-3/066573-8 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 27. aprilli 2026. a määrus

Menetlusosalised

Kaebaja – G.Q,

esindaja C

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet,

esindaja Källi Vallner

Menetluse alus ringkonnakohtus

G.Q määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta G.Q määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 27. aprilli 2026.

a määrus haldusasjas nr 3-26-846 muutmata.

2. Jõustunud määruse avaldamise asendada füüsiliste isikute (v.a vastustaja esindaja)

nimed tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) nõudis 26.02.2026 maksuotsusega nr 12.2-3/066573-7

G.Qlt tagasi 2021. a füüsilise isiku tuludeklaratsiooni alusel tagastatud tulumaksu 260,78

eurot ja kohustas teda tasuma maksusumma 34 769,46 eurot (tulumaks). MTA kontrollis

23.04.2025 korralduse nr 12-2.3/066573-1-1 alusel G.Q 2021. a tulumaksu arvestamise,

deklareerimise ja tasumise õigsust. Maksukontrolli käigus tuvastatud maksustamise

seisukohalt tähtsust omavad asjaolud on kajastatud MTA 21.01.2026 kontrolliaktis nr 12.2-

3/066573-6, mis on maksuotsuse osa. MTA tuvastas, et G.Q jättis deklareerimata ja tasumata

tulumaksu 15.09.2021 ostu-müügi lepingu alusel toimunud Viimsi vallas Pringi külas asuva

Käbi tee 4 kinnistu (katastritunnus 89001:003:1143) müügilt, millest laekus talle 330 000

eurot. Kinnistu müügil ei kohaldunud tulumaksuseaduse (TuMS) § 15 lg 5 p-s 1 sätestatud

tulumaksuvabastus, sest tõendamist ei leidnud, et G.Q kasutas kinnistul paiknevat elamut kuni

3-26-846

võõrandamiseni oma elukohana. Kinnistu võõrandamiselt saadud kasu kuulub

maksustamisele TuMS § 12 lg 1 p 3, § 15 lg 1 ja § 37 lg 1 alusel.

Maksuhaldur tuvastas, et G.Q soetas 17.11.2020 hoonestamata Käbi tee 4 kinnistu ja sinna

elamu ehitamise eesmärgiks oli võõrandada see Wle ja Fle (tellijad). G.Q ei osanud anda

detailseid selgitusi ehitamise käigu ja materjalide valiku kohta. Isegi kui ehitamise

organiseeris peamiselt tema elukaaslane Q, siis tavapäraselt tehakse ühise kodu rajamisega

seotud otsused ühiselt. Hilisemad ostjad käisid kinnistuga tutvumas juba 2021. a talvel ning

tundsid pidevalt huvi ehitamise käigu ja materjalide vastu. W maksis G.Q-le broneerimistasu

20 000 eurot (27.03.2021 ülekanne 10 000 eurot selgitusega „Käbi tee 4 (esimene makse)“ ja

28.03.2021 ülekanne 10 000 eurot selgitusega „Käbi tee 4 (teine makse)“), mille G.Q maksis

pärast 15.09.2021 ostu-müügilepingu sõlmimist Wle tagasi (20.09.2021 ülekanne selgitusega

„Raha tagasi“). Lepingus broneerimistasu 20 000 eurot kajastamata jätmise eesmärgiks oli

näidata, et maja müümise otsus sündis alles 2021. a augustis ja enne seda kasutas G.Q maja

oma elukohana. G.Q selgitused maja müümise põhjuste kohta ei ole usaldusväärsed ning ta ei

tegelenud aktiivselt kinnistu müügiga (sh ei pannud üles kuulutusi). 19.04.2021 elukohakanne

rahvastikuregistris oli näiline. Maja oli 2021. a aprillis alles ehitusjärgus (puudus liitumine

vee ja kanalisatsooniga, teostamata olid sisetööd), mistõttu ei saanud seda elukohana

kasutada. G.Q ja tema lähedaste selgitused kinnistu elukohana kasutamisest ei ole veenvad,

lisaks registreeris G.Q 23.07.2021 elukohaks ka teise aadressi. Kommunaalteenuste tarbimine

oli ebaühtlane ja liiga väike selleks, et järeldada maja elukohana kasutamist. Vara üleandmise

akt oli formaalne. Kuna G.Q jättis elamu müügi teadlikult ja tahtlikult deklareerimata, püüdes

enne seda luua tõendeid majas elamise kohta, siis kohaldub maksusumma määramisele

maksukorralduse seaduse (MKS) § 98 lg 1 teises lauses sätestatud 5-aastane aegumistähtaeg.

Soetuskuludena saab võtta arvesse üksnes dokumentaalselt tõestatud kulusid kokku 160

848,82 eurot, mistõttu sai G.Q kinnistu müügist kasu 169 151,18 eurot.

2. Maksu- ja Tolliamet kustutas 05.03.2026 otsusega nr 12.2-3/066573-8 maksukontrolli

ebamõistlikult pikka menetlusaega (23.04.2025–26.02.2026) arvestades G.Q maksuvõlalt

tasumisele kuuluva intressi perioodi 29.08.2025–26.02.2026 (182 päeva) eest 3821,62 euro

ulatuses. Osalise kustutamise järel tuleb 03.03.2026 seisuga tasuda intressi 22 316,85 eurot.

3. G.Q esitas Tallinna Halduskohtule 19.03.2026 kaebuse MTA 26.02.2026 maksuotsuse

nr 12.2-3/066573-7 ja 05.03.2026 otsuse nr 12.2-3/066573-8 tühistamiseks. Maksusumma

määramine on MKS § 98 lg 1 järgi aegunud, sest kaebaja tahtlikku rikkumist ei ole tõendatud.

Käbi tee 4 kinnistu soetamisel ei tundnud kaebaja hilisemaid ostjaid ning elamu ehitusprojekti

sai kaebaja juba 2020. a detsembris. Tegemist oli elementmajaga ning majakarp valmis juba

2021. a veebruari lõpuks. Hilisemad ostjad ei osalenud ehitamise protsessis ning eluliselt ei

ole usutav, et nad olnuks nõus, et ehitamine jäi nõuetekohaselt dokumenteerimata. Elamu oli

2021. a juuliks sellises seiskorras, et sinna sai sisse kolida, mida kinnitab 29.07.2021 ehitise

erakorraline audit. Kinnistul elamist kinnitab mitmete kommunaalteenuste kasutamine

mõistlikus ulatuses ja selle eest tasumine. TuMS § 15 lg 5 p 1 sätestab tulumaksuvabastuse

eeldusena ainult tingimuse, et maksumaksja kasutab võõrandatavat eluruumi võõrandamiseni

oma elukohana (vt Riigikohtu 25.05.2018 otsus nr 3-16-903, p 19). Kaebaja otsustas 2021. a

augusti lõpus elamu müüa, sest läks elukaaslasest lahku ja kaebaja sissetulek ei olnud üksinda

piisav kodu sisustamiseks ja edasiseks ülalpidamiseks. Ostjatega sõlmitud kokkuleppe alusel

elas kaebaja kinnistul kuni 2021. a novembrini (kokku ca 4 kuud). Vara üleandmisakt ei

olnud fiktiivne ja valduse hilisemas üleandmises (tähtajaga 15.11.2021) lepiti kokku selleks,

et jätta kaebajale aega uue elukoha leidmiseks. Pärast majast väljakolimist asus kaebaja elama

oma tütre Z juurde.

2(7)

3-26-846

MTA on rikkunud uurimiskohustust, jättes üle kuulamata kaebaja tollase elukaaslase Q kui

ehitamise korraldaja. Kaebaja esitatud kinnituskirjad on jäetud põhjendamatult arvestamata

üksnes argumendiga, et kaebaja lähedaste ja ka kinnistu ostjate ütlused võivad olla kallutatud.

Kaebaja ei osalenud igapäevaselt ehitusprotsessis, kuna tal puudusid vastavad teadmised ning

tema tollane elukaaslane tegutses ehitusvaldkonnas. Hoones elamist ei välista asjaolu, et

ostjatel oli huvi elamu vastu juba enne kaebaja sissekolimist. Nn broneerimistasu kandmine

kaebajale oli tingitud huvitatud isikute soovist tagada, et müügi korral müüakse elamu just

neile. 2021. a kevadeks olid kaebaja suhted elukaaslasega halvenenud ning kaebajal ei olnud

täielikku selgust edasise elukorralduse osas. Mingit konkreetset kokklepet kaebaja 2021. a

kevadel ostjatega ei sõlminud ning seda ei saa järeldada raha tagastamata jätmisest. Isegi kui

kaebaja soovis sisse kolimisega saavutada maksuvabastuse, oli tegu seadusliku

maksuplaneerimisega (vt Riigikohtu 04.11.2009 otsust nr 3-3-1-52-09, p 13; 17.06.2009 otsus

nr 3-3-1-23-09, p 12). Kaebaja ei pidanud tegema ka täiendavat tööd elamu müümiseks, kuna

huvitatud isikud olid juba olemas.

Kaebaja palus esialgse õiguskaitse taotluses peatada vaidlustatud haldusaktide täitmine kuni

haldusasja menetluse lõpuni. Otsuste kohaselt tuleb kaebajal tasuda praegu 57 346,85 eurot,

mis on tema jaoks suur summa. Kaebajal puudub kinnisvara ja muud vahendid maksusumma

tasumiseks. Kaebaja on pensionär, kes töötab lasteaias osalise koormusega asendusõpetajana

ja tema igakuine sissetulek sõltub sellest, kas asendusõpetajat on parasjagu vaja või mitte.

Alates 01.02.2026 töötab kaebaja 0,5 koormusega. Kaebaja netosissetulek ühes kuus on

maksimaalselt ca 1576 eurot (sh 783 eurot palk + 793 eurot pension). Maksuvõla

sissenõudmiseks algatatav täitemenetlus ja kaasnev pangakontode arestimine mõjutaks

kaebaja majanduslikku olukorda ning toimetulekut ilmselgelt negatiivselt. Kohtupraktikas on

esialgse õiguskaitse kohaldamist sellises olukorras peetud põhjendatuks. MTA on juba

pidanud intressi katteks kinni kaebajale 2025. a tuludeklaratsiooni alusel tagastamisele

kuulunud 682,24 eurot, mida kaebaja planeeris kasutada hambaraviks.

4. Tallinna Halduskohus võttis 26.03.2026 määrusega kaebuse menetlusse ja peatas

HKMS § 252 lg 4 alusel vaidlustatud otsuste täitmise kuni 27.04.2026.

5. MTA palus 23.04.2026 vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Esialgse

õiguskaitse vajaduse põhjendus on üldsõnaline ning kaebaja ei ole tõendanud, et

maksusumma tasumisega kaasneksid temale raskesti kõrvaldatavad tagajärjed. Kaebaja

varanduslikku seisu arvestades oleks tõenäoliseks täitetoiminguks küll arveldusarvete

arestimine, kuid see ei viiks kaebajat tingimata raskesse majanduslikku seisu. Pangakontode

ja sissetuleku arestimise korral tagatakse igakuiselt ühe kuupalga alammäära suurune summa

(praegu 946 eurot) võlgniku ja iga tema ülalpeetava perekonnaliikme kohta (MKS § 131 lg 3).

Kaebaja ei ole avaldanud, et tal oleks ülalpeetavaid, ja 946 eurot on suurem summa kui

kaebaja töötasu enne pensionile jäämist 2025. a oktoobris. Kaebaja ei ole välja toonud ühtegi

konkreetset kohustust, mille tasumiseks ta rahalisi vahendeid vajab. Seetõttu piisab talle

igakuiseks toimetulekuks 946 eurost. Kaebaja käitumist (sh pärast maksusumma määramisest

teadasaamist) arvestades esineb reaalne oht, et maksusumma tasumine ei lükkuks üksnes

edasi, vaid maksud jääksid üldse tasumata. Vahetult pärast kontrolliakti saamist ja enne

maksuotsuse tegemist võõrandas kaebaja Saaremaa vallas Muraja külas asunud Pilliroo

kinnistu (registriosa nr 1640334) 23 000 euro eest, millest kaebaja kandis 11 000 eurot Aet

Stuudio OÜ-le ja võttis ülejäänud 12 000 eurot sularahas välja. Kaebaja on lisaks jätnud

kohtule mainimata, et tal on kogumishoius, mille jääk ei ole teada, ning ta saab ebaregulaarset

lisatasu Viimsi Vallavalitsuselt ja on saanud tulu ka maarendi eest. Pangakonto väljavõttest

nähtub ka suuremate summade kandmine tema tütarde Z ja C pangakontodele või sularahas

väljavõtmine. Kaebaja sai Käbi tee 4 kinnistu müügi eest 330 000 eurot, mille edasise

3(7)

3-26-846

kasutamise kohta puudub ülevaade. Seega peaks kaebajal olema vahendeid maksukohustuse

tasumiseks ning kaebaja on asunud oma tegelikku vara varjama.

6. Tallinna Halduskohus jättis 27.04.2026 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata. Praeguses menetlusstaadiumis ei saa kaebust pidada ilmselgelt perspektiivituks

ja seega ei saa esialgse õiguskaitse taotlust jätta rahuldamata üksnes sellel põhjusel. Kohtul

tuleb kaaluda ühelt poolt kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust ja teiselt poolt avalikku huvi

esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise vastu. Kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust võib

eeldada, sest tema varalist seisu arvestades on tõenäoline, et maksusumma kohene

sundtäitmine (sissenõude pööramine kaebaja pangakontole) võib tuua kaasa koormavaid

tagajärgi. Samas tuleb arvestada avalikku huvi maksukohustuse tagamiseks just olukorras, kus

kaebajal puudub vara, millele maksuhaldur saaks seada käsutuskeelu või hüpoteegi ja seeläbi

tagada maksusumma laekumine tulevikus, kui kaebus peaks jääma rahuldamata. Sissenõude

pööramisel kaebaja sissetulekule jääks tema kasutada vähemalt 946 eurot (MKS § 131 lg 3).

Kaebaja ei ole esitanud andmeid oma igakuiste kohustuste ja vältimatute kulutuste kohta,

mille pinnalt saaks järeldada, et 946 eurot ei oleks talle igapäevaseks majandamiseks piisav.

Ühtlasi ei tekita kaebaja käitumine piisavalt usaldust arvata, et kaebaja asuks hiljem

maksunõuet täitma. Kaebaja võõrandas pärast kontrolliakti saamist ja vahetult enne

maksuotsust Pilliroo kinnistu, mille eest saadud 23 000 eurot kandis edasi või võttis sularahas

välja. Ebaselge on ka Käbi tee 4 kinnistu müügist saadud 330 000 euro kasutus. Kaebaja ei

ole avaldanud oma kogumishoiuse jääki. MTA tuvastatud asjaolud viitavad, et kaebaja on

püüdnud kujundada oma varalist seisu selliselt, et võimaliku maksuotsuse korral ei oleks

maksuhalduril võimalik tema vara arvelt maksuvõlga sisse nõuda. Eelnevat arvestades tuleb

avalikku huvi maksuvõla tasumiseks pidada kaalukamaks kaebaja huvist esialgse õiguskaitse

kohaldamiseks (nt Riigikohtu 12.02.2020 määrus nr 3-19-1672 p-d 27–29). Kohus arvestab,

et kaebaja saab taotleda maksusumma ajatamist ning sellisel juhul on maksuhalduril võimalik

vähendada maksuvõlalt arvestatavaid jooksvaid intresse kuni 50%.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. G.Q palub 11.05.2026 määruskaebuses tühistada halduskohtu 27.04.2026 määrus ja

uue määrusega rahuldada tema esialgse õiguskaitse taotlus. Kohus hindas kaebaja esialgse

õiguskaitse vajadust ebaõigesti, lähtudes üksnes maksuhalduri hüpoteesist selle kohta, miks

maksusumma hilisem sissenõudmine ei oleks võimalik. Kaebaja ei ole püüdnud oma vara

varjata või muul viisil kahjustada maksuvõla sissenõudmise tulemuslikkust. Kaebajal puudub

vara, mille osas saaks selline oht realiseeruda. Pilliroo kinnistut oli kaebaja püüdnud müüa

juba aastaid (mh 2022. a-l oksjonikeskkonnas), kuid see osutus kinnistu looduskaitseliste

piirangute tõttu varem võimatuks. 2025. a lõpus ütles kaebaja üles kinnistuga seonduva

põllumajandusliku rendilepingu ning seejärel avaldas rentnik soovi kinnistu omandada.

Tehinguni jõuti 2026. a veebruaris ja sellel puudub seos maksumenetlusega. Kinnistu müügist

saadud raha kasutamist olemasolevate võlgade tasumiseks ei saa pidada kahtlaseks.

Asjakohatu on ka viide Käbi tee 4 kinnistu müügist saadud raha kasutamisele. Tehing toimus

ligi 5 aastat tagasi ja kaebaja kasutas saadud raha uue elukoha soetamiseks ning elamiskulude

katmiseks. Kogumishoiuse kohta andmete esitamata jätmise etteheide on alusetu, sest

halduskohus nõudis 23.03.2026 määruses kaebajalt andmeid arvelduskontode kohta.

Kogumishoius ei ole arvelduskonto. Sellel hoiusel ei ole ka märkimisväärseid vahendeid

(praegu 52,94 eurot). Seejuures ei andnud halduskohus kaebajale võimalust eeltoodud

asjaolusid selgitada. Arvelduskontode arestimine riivaks kaebaja õigusi intensiivselt, sh tema

võimekust teha igapäevaseid pangatehinguid, tasuda arveid ning tagada elementaarne

toimetulek. Maksuvõla ajatamise võimalus ei kõrvalda sundtäitmisega kaasnevaid

4(7)

3-26-846

negatiivseid tagajärgi. Kaebaja sissetulekuid ja maksunõude suurust arvestades kujuneks

ajatamise periood ebamõistlikult pikaks ning intressikohustus suureneks jätkuvalt.

8. MTA palub 21.05.2026 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Kaebaja üldsõnaliste

põhjenduste alusel ei pidanud kohus eeldama kaebajale sundtäitmisega kahjulike tagajärgede

tekkimist. Kaebaja ei ole ümber lükanud hinnangut, et MKS § 131 lg 3 alusel igakuiselt

kaebaja kasutusse jääv summa (praegu 946 eurot) on tema igapäevaste vajaduste

rahuldamiseks piisav. Kaebaja selgitused Pilliroo kinnistu müügi maksumenetlusega

mitteseotusest ei ole veenvad. Kuigi kaebaja püüdis kinnistut 2022. a-l oksjonil müüa, ei

kinnita see väidet, et kinnistu müük olnuks pikka aega ja järjepidevalt päevakorral.

Vastupidisele viitab, et müügitegevus aktiveerus uuesti just maksumenetluse ajal. Esitatud

kirjavahetusest nähtuvalt ütles kaebaja rendilepingu üles 2025. a septembris ja seejärel tekkis

endise rentniku näol kinnistu ostmisest huvitatud isik. Samas ei pidanud kaebaja 2022. a

müügikatse ajal rendilepingu lõpetamist vajalikuks. Kinnistu müügi ajastus, varasemast

praktikast kõrvalekaldumine ja konkreetse ostja puudumine viitavad sellele, et rendilepingu

lõpetamine ja kinnistu müük olid ajendatud maksumenetlusest, mitte ei olnud tegu sündmuste

juhusliku kokkulangemisega. Tõendamata on väide, et kinnistu müügist saadud raha kasutati

olemasolevate võlgnevuste tasumiseks.

Kaebaja kogumishoiuse väike jääk on tingitud sellest, et kaebaja võttis 28.02.2026 sealt välja

2480 eurot ja kandis selle edasi Cle (selgituseks „laenu kanne“). Eluliselt ei ole usutav, et

lühikese aja jooksul pärast 28.02.2026 maksuotsuse kättesaamist suures summas raha edasi

kandmise või sularahas välja võtmise põhjustas just väidetavate võlgnevuste tasumise

vajadus. Ühtlasi tuli kaebajal halduskohtu 23.02.2026 määrust mõista viisil, et teavet küsiti ka

muude kontode kohta (vt resolutsiooni p 2.2.2). Kaebaja selgitused Käbi tee 4 kinnistu

müügist saadud raha kasutuse kohta on ebausutavad, sest tal puudub kinnisvara, mida ta

väidetavalt soetas. Ka maksuhaldurile 27.05.2025 antud selgitustes märkis kaebaja, et kolis

pärast kinnistu müüki ajutiselt tütre juurde ja üüris seejärel maja osa. Rahvastikuregistri järgi

on kaebaja elukohaks endiselt tema tütre elukoha aadress. Eluliselt ei ole usutav, et kaebaja

kulutas kogu kinnistu müügist saadud 330 000 eurot ära. Seetõttu on kaebaja majanduslik seis

eelduslikult parem kui ta püüab seda näidata. Maksuvõla ajatamine välistaks maksusumma

sundtäitmise (MKS § 128 lg 2 p 3), kuid intressikohustus suureneks ka esialgset õiguskaitset

kohaldades jätkuvalt edasi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.

10. HKMS § 249 lg-st 1 tulenevalt on esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud siis,

kui kaebajat ähvardab tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga

on võimatu või ebamõistlikult raske. HKMS § 249 lg-st 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse

õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse

perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.

11. Kaebus ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks. Vaidlustatud otsustele kaebuses

esitatud vastuväidete kontrollimine eeldab tõendite hindamist ja asjaolude kontrollimist.

Kaebaja väited ei anna siiski alust hinnata kaebuse rahuldamise tõenäosust ka ülekaalukaks

ning maksuotsust ilmselgelt õigusvastaseks. Lõpliku hinnangu maksuotsuse õiguspärasusele,

sh TuMS § 15 lg 5 p-s 1 sätestatud tulumaksuvabastuse kohaldumisele ja maksusumma

määramise aegumistähtaja järgimisele, samuti intresside kustutamise ulatusele, saab anda

alles asja sisulise läbivaatamise tulemusel.

5(7)

3-26-846

12. Kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust ei saa välistada. MTA 26.02.2026 maksuotsuse nr

12.2-3/066573-7 alusel nõutakse kaebajalt 35 030,24 eurot ja MTA 05.03.2026 otsuse nr

12.2-3/066573-8 kohaselt tuli kaebajal 03.03.2026 seisuga tasuda intressi 22 316,85 eurot (s.o

kokku 57 347,09 eurot). Vaidlust ei ole, et kaebajal puudub praeguseks ajaks registervara,

mille suhtes saaks maksuhaldur rakendada MKS § 130 lg 1 p-des 1–2 ja 4–5 ettenähtud

täitetoiminguid. Seega on usutav, et esialgse õiguskaitse kohaldamiseta pööraks maksuhaldur

MKS § 130 lg 1 p 3 ja § 131 alusel sissenõude kaebaja rahalistele õigustele (sh arestiks

kaebaja pangakontod). Kaebaja töötasu on 836 eurot (brutosumma, dtl 195) ja ta saab

igakuiselt pensioni 793,21 eurot (dtl 196). Puuduvad ka andmed, et kaebajal oleks

pangakontodel või hoiustel märkimisväärses ulatuses sääste. Neid asjaolusid arvestades on

tõenäoline, et maksuvõla sundtäitmine tähendaks ilmselt kaebaja pangakontode arestimist

väga pikaks ajaks. Kuivõrd kaebaja on pensioniealine, siis ei ole alust eeldada, et tema tööst

saadav sissetulek võiks ka tulevikus oluliselt suureneda. Esialgse õiguskaitse kohaldamise

otsustamisel ei oma iseseisvat tähendust see, et kaebajal oleks võimalik taotleda mh

maksuvõla tasumise ajatamist ning sellega seonduvalt intressikohustuse vähendamist (vt

MKS § 111 lg 1, § 117 lg 2). Ajatamist on kaebajal võimalik taotleda sõltumata esialgse

õiguskaitse kohaldamisest (nt Riigikohtu 25.04.2011 otsus nr 3-3-1-48-10, p-d 18–20). MTA

on õigesti viidanud, et esialgse õiguskaitse kohaldamine intressiarvestust ei mõjutaks, vaid

takistaks üksnes maksuvõla (sh intressivõla) sundkorras sissenõudmist.

13. Ringkonnakohus on mitmetes varasemates lahendites leidnud, et füüsilise isiku puhul,

kellelt maksuvõla sissenõudmine oleks võimalik peamiselt tema saadava töötasu või muu

sellelaadse sissetuleku arvelt, tuleb üldjuhul eeldada, et esialgse õiguskaitse kohaldamine

lükkaks maksusumma tasumist üksnes edasi (nt Tallinna Ringkonnakohtu 25.09.2018 määrus

nr 3-18-1668, p 9). Samas ei ole maksuasjades peetud füüsilise isiku pangakonto arestimist

välistatuks ega ka ilmselgelt ebaproportsionaalseks, kui puudub muu võimalus

maksukohustust tagada ning isiku varasemat tegevust arvestades on põhjust kahelda tema

usaldusväärsuses. Pangakonto arest võib riivata intensiivselt isiku õigusi, kuid riive

intensiivsust aitab maandada nõue, et MKS § 131 lg 3 kohaselt ei arestita igas kuus ühe

kuupalga alammäära suurust summat võlgniku ja iga tema ülalpeetava perekonnaliikme kohta.

Konkreetse juhtumi asjaolusid arvesse võttes on kohtul seejuures võimalik keelata ka MKS §

131 lg-s 3 märgitust suurema summa arestimine (vrd Riigikohtu 12.02.2020 määrus nr 3-19-

1672, p-d 27–29).

14. Kaebaja on põhjendanud õiguskaitsevajadust väitega, et pangakontode arestimise korral

ei saaks ta teha igapäevaseid pangatehinguid, tasuda arveid ega tagada endale elementaarset

toimetulekut. Ringkonnakohus juhib esiteks tähelepanu, et MKS § 131 lg-s 3 märgitud

ulatuses ei takista arestimine kaebajal pangakonto käsutamist, sh igapäevaste pangatehingute

tegemist. Kaebaja ei ole esitanud ka määruskaebuse menetluses täpsemaid andmeid või

selgitusi, miks ei oleks MKS § 131 lg 3 alusel mittearestitav summa (praeguse seisuga 946

eurot) piisav kaebaja esmavajaduste rahuldamiseks. Maksuhaldur on viidanud, et kaebaja

sissetulek enne pensionile jäämist 2025. a sügisel oli eeltoodud summast väiksem (vt

pangakonto väljavõte, dtl 212–249). Kaebaja esitatud pangakonto väljavõttelt ei nähtu üüri

või kommunaalkulude kandmist ning rahvastikuregistri andmetel elab kaebaja oma tütrega

samas elukohas. Sellisele elukorraldusele on kaebaja viidanud ka maksuhaldurile antud

27.05.2025 selgitustes (dtl 133). Seega on alust järeldada, et kaebajal puuduvad suuremad

regulaarsed väljaminekud. Samuti puuduvad andmed muude suuremate kohustuste (nt laenud,

liisingud) kohta. Ringkonnakohtule ei ole äratuntav, et esialgse õiguskaitse kohaldamiseta

võiks kaebaja igapäevane toimetulek oluliselt halveneda. Esialgse õiguskaitse kohaldamise

eesmärk ei ole tingimusteta säilitada isikule kohtumenetluse ajaks enne vaidlustatud

6(7)

3-26-846

haldusakti andmist esinenud olukord (nt Tallinna Ringkonnakohtu 07.05.2021 määrus nr 3-

21-615, p 14).

15. Praegusel juhul esineb ka põhjendatud alus arvata, et esialgse õiguskaitse kohaldamine

ei lükkaks maksusumma tasumist üksnes edasi, vaid maksusumma hilisem sissenõudmine

kaebaja sissetuleku arvelt võib osutuda võimatuks. Ringkonnakohus jagab halduskohtu ja

maksuhalduri kahtlust, et kaebaja on asunud ennast maksumenetluse ajal ja sellele järgselt

varatuks muutma. Kuigi kaebaja püüdis Pilliroo kinnistut müüa ka 2022. a-l (dtl 515–525),

saab siiski järeldada, et kinnistu rendilepingu lõpetamine 2025. a sügisel (s.o pärast

maksumenetlusest teada saamist) ja kinnistu müümine senisele rentnikule (dtl 526–528) oli

kantud mh soovist vabaneda varast, millele maksuhaldur oleks saanud sissenõuet pöörata.

Kaebaja müüs Pilliroo kinnistu 23 000 euro eest 25.02.2026 ehk vahetult enne maksuotsuse

tegemist ja kandis müügist saadud rahast 11 000 eurot 28.02.2026 Aet Stuudio OÜ-le

(selgitusega „laenulepingu lõppmakse“) ning võttis ajavahemikul 01.03.2026–04.03.2026

sularahas välja kokku 12 635 eurot. Kaebaja võttis lisaks oma kogumishoiuselt 28.02.2026

välja 2480 eurot, mille kandis samal päeval edasi oma tütre kontole (selgitusega „laenu

kanne“). Väidetavalt laenu tagastamiseks või laenu andmiseks tehtud ülekannete ja sularaha

väljavõtmise kohta ei ole kaebaja selgitusi ega tõendeid esitanud. Eeltoodud liikumised

pangakontol ja nende ajastus tekitavad põhjendatud kahtluse, et kaebaja on püüdnud muuta

maksuvõla sundtäitmist võimatuks. Kaebaja usaldusväärust vähendab ka väide, et ta kasutas

Käbi tee 4 kinnistu müügist saadud 330 000 eurot mh endale uue elukoha soetamiseks, kuid

kinnistusraamatu andmed seda ei kinnita.

16. Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et kuna kaebaja ei ole tõendanud ülekaalukat

esialgse õiguskaitse vajadust ning esialgse õiguskaitse kohaldamise korral võiks

maksusumma hilisem sissenõudmine osutuda sootuks võimatuks, siis oleks vaidlustatud

haldusaktidest tulenevate maksukohustuste täitmise peatamisega avalikule huvile tekitatav

kahju olulisem võrreldes selle mittekohaldamisega kaebajale kaasnevate tagajärgedega.

Seetõttu ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud.

17. Eelneva põhjal jääb G.Q määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

27.04.2026 määrus muutmata.

18. HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4 alusel tuleb jõustunud määruse arvutivõrgus avaldamisel

asendada füüsiliste isikute (v.a vastustaja esindaja) nimed tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)

7(7)