2-25-103965/5 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

2-25-103965

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Alo Noormets

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. mai 2026, Võrus

Kohtuasja number

2-25-103965

Kohtuasi

HOOVI Rental OÜ hagi AMB GRUPP OÜ ja O.S-i

vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

8160,84 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: HOOVI Rental OÜ (registrikood 16020217),

lepinguline esindaja: Priit Kirotar

Kostja 1: AMB GRUPP OÜ (registrikood 16822537),

seaduslik esindaja: O.S

Kostja 2: O.S (isikukood XXX)

Asja läbivaatamise kuupäev

29. mai 2026 / kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada HOOVI Rental OÜ hagi AMB GRUPP OÜ ja O.S-i vastu võlgnevuse

nõudes tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjatelt AMB GRUPP OÜ-lt ja O.S-ilt solidaarselt hageja HOOVI

Rental OÜ kasuks võlgnevus summas 6419,59 eurot, millest põhinõue moodustab

4080,42 eurot, intress 325,75 eurot, muud kõrvalnõuded (lepingu haldustasu ja

sissenõudmiskulud) 20,90 eurot ja 07.04.2025. a seisuga sissenõutavaks muutunud

viivised 1992,52 eurot.

3. Välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks täiendav viivis 0,4 % põhinõude

(4080,42 eurot) tasumata osalt päevas alates 08.04.2025. a (kaasa arvatud) kuni

põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 1741,25 eurot.

4. Jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.

5. Välja mõista kostjatelt hageja kasuks menetluskulud 1050,14 eurot (s.o riigilõiv 700

eurot ja õigusabikulud 350,14 eurot) ning viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude

tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

1(4)

2-25-103965

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle

lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 415 lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult,

võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle

täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus.

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv (riigilõivuseadus § 59 lg 19), mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100

eurot. Riigilõiv kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank

EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank

EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792 (viitenumbrita). Riigilõivu

tasumise andmed esitada kohtule.

Menetlusabi taotlemise kord

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral

menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohtu menetluses on HOOVI Rental OÜ hagi AMB GRUPP OÜ ja O.S vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja palub kostjatelt AMB GRUPP OÜ-lt ja O.S-ilt

solidaarselt hageja HOOVI Rental OÜ kasuks välja mõista võlgnevus summas 6419,59 eurot,

millest põhinõue moodustab 4080,42 eurot, intress 325,75 eurot, muud kõrvalnõuded

(lepingu haldustasu ja sissenõudmiskulud) 20,9 eurot ja 07.04.2025. a seisuga sissenõutavaks

muutunud viivised 1992,52 eurot ning täiendav viivis 0,4 % põhinõude (4080,42 eurot)

tasumata osalt päevas alates 08.04.2025. a (kaasa arvatud) kuni põhinõude täitmiseni, kuid

kokku mitte rohkem kui 1741,25 eurot. Juhul, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud

tähtajaks, palub hageja lahendada hagi tagaseljaotsusega.

Menetluse käik

2. Tartu Maakohus võttis 04.06.2025 määrusega hagiavalduse menetlusse ja andis kostjale

tähtaja 21 päeva hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks. Kohus hoiatas, et juhul kui

kostja ei vasta tähtaegselt esitatud hagile või ei põhjenda, miks ta hagi ei tunnista, võib kohus

hageja nõusolekul kirjalikus menetluses hagi rahuldada tagaseljaotsusega kostjat kohtusse

kutsumata. Kohtudokumendid on kostjatele 06.06.2025 kättetoimetatud, kuid kostjad ei ole

kohtu poolt määratud tähtajaks hagiavaldusele vastust esitanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, sh hagiavaldusega ja esitatud dokumentaalsete

tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub TsMS §

2(4)

2-25-103965

407 lg 1 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega. Kohus teeb tagaseljaotsuse põhjusel, et

kostjad, kellele hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud, ei vastanud hagile

kohtu määratud tähtaja jooksul.

4. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule

või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad

võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse

täitmist ja viivist.

VÕS § 142 lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku

(põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg

1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees

solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui

võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.

5. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostjad ei täitnud hagejaga sõlmitud

lepingutest tulenevaid kohustusi ega esitanud vastuväiteid hagile, siis asub kohus seisukohale,

et kostjatel ei ole vaidlust hagi üle.

6. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud

juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha

kirjeldava ja põhjendava osata. Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis

täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses

(Riigikohtu 17. detsembri 2014. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik).

7. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele VÕS §-de 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6

alusel kogu haginõude ulatuses.

MENETLUSKULUD

8. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2

kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või

menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse

või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse

kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud

kostja kanda.

9. Hageja on ühes hagiavaldusega kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest

nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv 700 eurot ja õigusabikulud

350,14 eurot.

Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale

hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud, kuivõrd hagi võeti

menetlusse ning rahuldati – tegemist on vältimatu kuluga. Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb

kostjal hagejale hüvitada hagiavalduselt tasutud riigilõiv 700 eurot.

Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

3(4)

2-25-103965

Menetlusosalist esindanud esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS §

175 lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige

õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu 11.02.2015 määrus 3-2-1-

115-14, p 11).

Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja esindustasu suuruseks

170,8 eurot tunnis koos käibemaksuga. Hageja esindajal on menetluskulude nimekirja

kohaselt hagiavalduse ettevalmistamiseks ja koostamiseks ning hagi kohtusse esitamisel

tekkinud õigusabikulud 350,14 euro ulatuses. Kohtu hinnangul hageja õigusabikulud summas

350,14 eurot põhjendatud ja vajalikud.

Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja

menetluskulud 1050,14 eurot, s.o riigilõiv 700 eurot ja õigusabikulud 350,14 eurot.

10. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja

taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni

nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

11. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

12. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.

/allkirjastatud digitaalselt/

Alo Noormets

kohtunik

4(4)