2-25-18423/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

6Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Helvia Räägel

Kohtuasja number

2-25-18423

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.05.2026, Tallinn

Kohtuasi

PLACET GROUP OÜ hagi X vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

3259,43 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: PLACET GROUP OÜ (registrikood 11198910,

e-post jurist@placetgroup.com)

Kostja: X (isikukood XXX)

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada PLACET GROUP OÜ hagiavaldus X vastu.

2. Mõista Xlt PLACET GROUP OÜ kasuks välja PLACET GROUP OÜ ja X vahel

11.08.2023 sõlmitud laenulepingust nr SR3975893 tulenev põhivõlg 1799,33 eurot,

intress 264,09 eurot, võlamenetlustasud 10 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis

30.10.2025 seisuga 529 eurot.

3. Mõista Xlt PLACET GROUP OÜ kasuks välja viivis 0,1% päevas tasumata

põhivõlalt 1799,33 eurot alates 31.10.2025 kuni põhivõla tasumiseni, kuid

arvestusega, et otsusega välja mõistetud viivis ei ületaks põhivõla summat.

4. Jätta menetluskulud kostja kanda.

5. Määrata PLACET GROUP OÜ menetluskulude suuruseks 420 eurot ja mõista see

Xlt PLACET GROUP OÜ kasuks välja. Kostjal tuleb välja mõistetud

menetluskuludelt tasuda hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et

ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on

antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled

esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas

ning võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle

lahendamist istungil (TsMS § 637 lg 21). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline

taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. PLACET GROUP OÜ (hageja) esitas 31.10.2025 Harju Maakohtule hagiavalduse X vastu

võla nõudes.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 11.08.2023 laenulepingu nr SR3975893.

Lepingu sõlmimisel koostati kostjale maksegraafik, mille kohaselt tuli laenu põhiosa ja

intress tasuda 36 igakuise osamaksena summas 92,77 eurot alates 10.09.2023 kuni

10.08.2026. Vastavalt algsele laenulepingule oli lepingu fikseeritud intressimäär 36,52%

aastas, krediidi kulukuse määr (KKM) 49,99% ja viivisemäär 0,10% päevas. Graafiku järgi

oleks laen pidanud olema täielikult tasutud 2026. aasta augustiks. Lepingujärgne

laenusumma oli 2000 eurot ning lepingutasu 100 eurot.

3. Alates 2023. aasta juulist lõpetas kostja maksegraafiku kohaste maksete tasumise ning

hakkas kasutama tasulist pikendamise teenust. Kostja kasutas tasulist pikendamisteenust

kokku 6 korral ajavahemikus 2023. aasta jaanuarist kuni 2024. aasta juunini (kaasa

arvatud), tasudes selle eest kokku 344,93 eurot. Pikendamise eest tasutud summad olid

käsitletavad üksnes teenustasuna ega vähendanud kostja tasumata põhiosa ega intressi.

Viimane makse kostjalt laekus 09.09.2024 summas 198,50 eurot, vastavalt uue

maksegraafiku tingimustele, millest tasuti täielikult kaks igakuist osamaksu, samuti viivis

summas 2,96 eurot ja meeldetuletustasu summas 10,00 eurot (kaks tasulist meeldetuletust,

kumbki 5,00 eurot). Pärast viimast makset 2024. aasta septembris ei ole kostja teinud uusi

makseid. Seetõttu jäi leping täitmata ning hageja ütles lepingu üles 09.01.2025 vastavalt

lepingutingimustele. Kokkuvõttes on kostja tasunud põhiosa 200,67 eurot, mistõttu jäi

tasumata põhiosa 1799,33 eurot, arvestades, et laenu algne põhiosa oli 2000,00 eurot.

4. Kokku nõuab hageja hagis põhivõlga 1799,33 eurot, intressi 264,09 eurot,

võlamenetlustasusid 10 eurot, kuni 30.10.2025 arvestatud viivist 529,25 eurot ja viivist

0,1% päevas tasumata põhivõlalt alates 31.10.2025 kuni põhivõla tasumiseni, kuid

arvestusega, et otsusega välja mõistetud viivis ei ületaks põhivõla summat.

5. Kohus toimetas hagiavalduse ja 06.11.2025 menetlusse võtmise määruse kostjale kätte

26.11.2025. Kostja hagile vastanud ei ole.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

6. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1799,33 eurot,

intressi 264,09 eurot, võlamenetlustasud 10 eurot, kuni 30.10.2025 arvestatud viivise 529

eurot ning viivise 0,1% päevas tasumata põhivõlalt 1799,33 eurot alates 31.10.2025 kuni

põhivõla tasumiseni, kuid arvestusega, et otsusega välja mõistetud viivis ei ületaks

põhivõla summat.

2/8

7. Hageja nõude aluseks on hageja ja kostja vahel 11.08.2023 sõlmitud laenuleping nr

SR3975893 (dtl 3, 36). Kokku nõuab hageja hagis põhivõlga 1799,33 eurot, intressi 264,09

eurot, võlamenetlustasusid 10 eurot, kuni 30.10.2025 arvestatud viivist 529,25 eurot ja

viivist 0,1% päevas tasumata põhivõlalt alates 31.10.2025 kuni põhivõla tasumiseni, kuid

arvestusega, et otsusega välja mõistetud viivis ei ületaks põhivõla summat (dtl 2).

8. Tegemist on tarbijakrediidilepinguga. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse

esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste

vahetamise teel. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik

(krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit),

krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel

krediidi tagasi maksma. Vastavalt VÕS § 402 lg-le 1 on tarbijakrediidileping krediidileping,

millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub

andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu

puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival

andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS §

404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408

lg 1). VÕS § 408 lg 2 kohaselt muutub käesoleva seaduse § 404 lõikes 2 või 23 sätestatud

andmete puudumisel krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab

krediiti kasutama.

9. Kohtule esitatud andmete põhjal lepingut pooled allkirjastanud ei ole. Kohus on

tuvastanud, et PLACET GROUP OÜ on kostjale 11.08.2023 e-kirjadega (dtl 18, 39)

saatnud lepingueelse täiendava teabe (dtl 20-23), Euroopa tarbijakrediidi standardinfo

teabelehe (dtl 24-29), hinnakirja (dtl 30, 48), PLACET GROUP OÜ üldtingimused (dtl 31-

34, 41-44), makseteatise maksetähtajaga 10.09.2023 (dtl 35, 40), laenulepingu nr

SR3975893 koos maksegraafikuga (dtl 36-38, 45-47). Menetluses vaidlustamata asjaoludel

on võlausaldaja täitnud lepingujärgse põhikohustuse ja andnud kostjale laenu. Hageja

esitatud maksekorraldustest nähtuvalt on PLACET GROUP OÜ kostjale 11.08.2023 üle

kandnud 1900 eurot (dtl 55). Hageja on selgitanud, et vastavalt Euroopa tarbijakrediidi

standardinfo teabelehele peeti laenusumma väljamaksmisel kostjalt kinni lepingutasu 100

eurot, mistõttu kanti kostja arvelduskontole 1900 eurot (dtl 13). Hageja on selgitanud kostja

isikusamasuse tuvastamise protseduuri (dtl 8-9) ja kohus peab seda piisavaks.

10. Kohus on tuvastanud, et 11.08.2023 kuupäevaga laenulepingu nr SR3975893

tingimuste kohaselt oli laenusumma 2000 eurot, lepingutasu 100 eurot, osamaksete arv 36,

aastane intressimäär 36,52%, krediidi kulukuse määr 49,99%, viivise määr 0,10% iga laenu

tagastamisega viivitatud päeva eest ning laenu tagastamise ja intressi tasumise graafik

perioodiga 11.08.2023-10.08.2026 (dtl 37-38). Lisaks on hageja ja kostja sõlminud

laenulepingu nr SR3975893 tingimuste muutmise kokkulepped 10.01.2024 (dtl 127-128),

09.02.2024 (dtl 132-133), 10.03.2024 (dtl 137-138), 11.04.2024 (dtl 142-143), 10.05.2024

(dtl 147-148) ja 09.06.2024 (dtl 152-153). Tegemist oli maksepuhkuse kokkulepetega.

11. Kostja on hageja väitel laenulepingu kehtivuse ajal tasunud ajavahemikus

10.09.202309.09.2024 kokku 914,54 eurot, millest: 200,67 eurot arvestati põhiosa katteks,

355,95 eurot intressiks, 2,99 eurot viiviseks, 10,00 eurot meeldetuletustasudeks ning 344,93

eurot lepingu pikendamise tasudeks (dtl 3). Hageja on esitanud ka tagasimaksete

kokkuvõtte (dtl 122). Seega järeldab kohus eelmärgitu kokkuvõttes, et kostja on soovinud

lepingut ja lepingu muutmise kokkuleppeid sõlmida, oli lepingu tingimustest teadlik, on

laenu kätte saanud ja asunud krediiti kasutama, mis tähendab, et leping ja lepingu muutmise

kokkulepped sõlmiti ja need on kehtivad.

3/8

12. Hageja väitel oli lepingu ülesütlemise seisuga s.o 09.01.2025 kostjal tasumata põhiosa

1799,33 eurot (dtl 3). Kuivõrd kostja ei ole hageja väidet vaidlustanud, puudub kohtul alus

selles kahelda ja kohus loeb õigeks, et kostjal on tagastamata 1799,33 eurot.

13. Lepingu krediidikulukuse määr oli lepingu kohaselt 49,99 % aastas (dtl 10, 37). Eesti

Panga avaldatud andmete kohaselt oli alates 01.07.2023 rakenduva krediidiasutuste poolt

eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,72%.

VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3

* 16,72% = 50,16%. VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatud määr on kõrgem, kui kostjaga sõlmitud

lepingu krediidikulukuse määr. Seega ei ületanud laenu krediidi kulukuse määr lepingu

sõlmimise ja krediidi andmise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.

14. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).

15. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on

enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks

vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte

kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise

aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on

krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et

tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt

mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama

hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).

16. Hageja on hagis selgitanud, kuidas toimus kostja krediidivõime kontroll. Hageja

selgituste kohaselt teostas hageja päringu Rahvastikuregistrisse, mille käigus kontrolliti

kostja elukoha aadressi ning ülalpeetavate olemasolu (dtl 10). Laenu teenindamiseks

vajaliku regulaarse sissetuleku olemasolu kontrollis hageja pangakonto väljavõtetest,

olemasolevaid kohutusi, kehtivate maksehäirete puudumist Kreditinfo andmebaasist.

Kostja esitas laenutaotluse juurde Swedbanki pangakonto väljavõte (konto nr

XXXXXXXX) perioodi 01.12.202211.08.2023 kohta. Kuigi kostja märkis laenutaotluses

oma igakuise sissetulekuna 1800 eurot, tuvastas hageja laenulepingu sõlmimisele eelnenud

kontrolli käigus, et kostja tegelik keskmine töötasu viimase kuue kuu jooksul oli vähem –

1616,90 eurot. Laekumised olid regulaarsed ja korduvad, peamiselt tööandjalt XXX, mis

kinnitab, et kostjal oli taotluse esitamise ajal stabiilne ja kontrollitav sissetulek ning reaalne

eeldus võetud kohustuse täitmiseks. Hageja lähtus laenuotsuse tegemisel mitte kostja

esitatud andmetest, vaid tegelikest tõendatud sissetulekuandmetest (dtl 11). Pangakonto

väljavõtte alusel tuvastas hageja, et kostjal olid laenulepingu sõlmimise ajal olemasolevad

laenukohustused kogusummas 928,68 eurot kuus (Coop Finance kuumaksega 347,03 eurot;

Esto AS kuumaksega 280,00 eurot; Renditasu kuumaksega 250,00 eurot; Inbank (väike

tarbimislaen) kuumaksega 51,65 eurot). Hageja hindas kostja majapidamiskuludeks 300

eurot kuus. Kontoväljavõtte ja muude kogutud andmete analüüsi tulemusel tuvastas hageja,

et pärast kostja regulaarsete kuukulude (majapidamiskulud 300 eurot ning muud

finantskohustused 928,68 eurot) tasumist jäi kostjale kätte keskmiselt ligikaudu 388,22

eurot vabaks rahavooguks. Võttes arvesse laekunud teavet, oli võimalik koostada

pakkumine, mille kohaselt kujunes laenu kuumakse suuruseks 92,77 eurot. Sellest

tulenevalt jäi pärast kavandatava laenumakse tasumist kostjale vabaks rahavoog 295,45

eurot (388,22-92,77) (dtl 12). Hageja tegi kostja kohta päringu Creditinfo

maksehäireregistrisse (Creditinfo.ee, Taust ja MTA andmebaasides), et kontrollida kehtivate

maksehäirete olemasolu. Päringu tulemusel selgus, et kostjal puudusid nii varasemad kui ka

kehtivad maksehäired (dtl 13). Hageja esitas väljavõtted päringute kohta hagiavalduses

ning tõenditena kostja konto väljavõtte (dtl 60-121).

4/8

17. Maakohus, olles hinnanud hageja selgitusi ja esitatud tõendeid, on seisukohal, et

esialgne laenuandja on läbi viinud analüüsi kostja krediidivõime kohta ja on hinnanud

kostja krediidivõimet.

18. Kohus leiab, et krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine on olnud

mõneti puudulik ning kohtule esitatud selgitused/tõendid ebaselged. Näiteks ei ole hageja

selgitanud, miks on kohustuste osas lähtutud renditasust kuumaksega 250 eurot (dtl 12), kui

pangakonto väljavõtte kohaselt oli renditasu 480 eurot kuus (dtl 73, 78, 84, 90). Samas jäi

kostjal ka arvestades renditasu kuumaksega 480 eurot vaba raha alles 65,45 eurot (1616,90

– 347,03 – 280 – 480 – 51,65 – 300 - 92,77 = 65,45). Seda silmas pidades ei saa öelda, et

kostja oleks olnud maksevõimetu või et võetud kohustused oleksid olnud ülejõukäivad.

19. Eeltoodust tulenevalt ei saa kohus asuda seisukohale, et krediidiandja rikkus

vastutustundlikku laenamise kohustust kostjaga sõlmitud lepingu puhul. Kohus loeb

vastutustundliku laenamise põhimõtte antud juhul järgituks.

20. Kohus kohaldab õigust ise ning kontrollib ise tehingu kehtivust. Seega peab kohus

kontrollima, kas lepingu ülesütlemise eeldused olid täidetud ning üles ütlemine oli seeläbi

kehtiv.

21. Ülesütlemine on kehtiv, kui: tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt 3

üksteisele järgneva tagasimaksega; tarbijale on antud edutult vähemalt 2-nädalane täiendav

tähtaeg võlgnetava summa tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja jooksul summa

tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist;

ülesütlemisavaldus on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;

ülesütlemisavaldus on kostja poolt kätte saadud.

22. Lepingu sõlmimisel 11.08.2023 koostati kostjale maksegraafik, mille kohaselt tuli

laenu põhiosa ja intress tasuda 36 igakuise osamaksena summas 92,77 eurot alates

10.09.2023 kuni 10.08.2026 (dtl 3). Kuni 2023. aasta detsembrini täitis kostja

maksegraafiku tingimusi ning tegi neli regulaarset makset, mis vähendasid põhiosa 131,56

euro võrra ja intressi 239,52 euro võrra. Alates 2023. aasta juulist lõpetas kostja

maksegraafiku kohaste maksete tasumise ning hakkas kasutama tasulist pikendamise

teenust. Lepingu pikendamine on tasuline teenus, mis võimaldab laenusaajal pikendada

järgmise makse tähtaega ilma põhiosa vähendamata. Tegemist ei ole põhiosa ega intressi

tagasimaksega, vaid ajapikenduse teenusega, mille eesmärk on anda laenusaajale täiendav

aeg kohustuse täitmiseks. Vastavalt hinnakirjale vastab pikendamise tasu ühe kuu

intressimaksele. Kostja kasutas tasulist pikendamisteenust kokku 6 korral ajavahemikus

2023. aasta jaanuarist kuni 2024. aasta juunini (kaasa arvatud), tasudes selle eest kokku

344,93 eurot. Pikendamise eest tasutud summad olid käsitletavad üksnes teenustasuna ega

vähendanud kostja tasumata põhiosa ega intressi. Viimane pikendus tehti 09.06.2024, ning

vastavalt sellele pidi järgmine makse toimuma alates 10.07.2024. Viimane makse kostjalt

laekus 09.09.2024 summas 198,50 eurot, vastavalt uue maksegraafiku tingimustele, millest

tasuti täielikult kaks igakuist osamaksu, samuti viivis summas 2,96 eurot ja

meeldetuletustasu summas 10,00 eurot (kaks tasulist meeldetuletust, kumbki 5,00 eurot).

Pärast viimast makset 2024. aasta septembris ei ole kostja teinud uusi makseid. Seetõttu jäi

leping täitmata ning hageja ütles lepingu üles 09.01.2025 vastavalt lepingutingimustele (dtl

4-5).

23. Kohtule esitatud tagasimaksete tabeli kohaselt on kostja teinud viimase makse

laenulepingu katteks 09.09.2024 summas 198,50 eurot, millest 69,11 eurot on arvestatud

põhiosa katteks, 116,43 eurot intressi katteks, 2,96 eurot viivise katteks ning 10 eurot

meeldetuletuste katteks (dtl 122). Viimase maksega sai tasutud seega viimase

maksegraafiku järgsed 10.07.2024 ja 10.08.2024 maksed ning tasumata on maksed alates

10.09.2024 (dtl 152).

5/8

24. Maksete tasumise lõppemise ja kolme järjestikuse osamakse tasumata jätmise tõttu

edastas hageja 10.11.2024 kostjale kirjaliku hoiatuse lepingu ülesütlemise kohta, millega

anti 14-päevane tähtaeg võlgnevuse tasumiseks kuni 24.11.2024. Kuna kostja tähtaega ei

kasutanud, ütles hageja lepingu 09.01.2025 üles (dtl 13). Kohtule on esitatud hageja

10.11.2024 teade laenulepingu ülesütlemise kohta, mis on edastatud kostja e-posti

aadressile xxx (dtl 49-52) ning 09.01.2025 lepingu ülesütlemise teatis (dtl 53).

25. Kohtu hinnangul on eelnevalt viidatud tõenditega tõendatud, et kostja oli viivituses

vähemalt 3 üksteisele järgneva osamaksega, et talle oli antud vähemalt kahenädalane

tähtaeg kohustuse täitmiseks koos avaldusega, et tähtaja jooksul summa tasumata jätmise

korral öeldakse leping üles. Ülesütlemise hoiatus oli esitatud kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis ja teatis oli saadetud kostja e-posti aadressile, mille kostja oli ise

teatanud. Seega oli ülesütlemine kehtiv.

26. Kuna leping on üles öeldud 09.01.2025 seisuga, tuleb kostjal saadud krediidisumma

tagastada.

27. Hageja on selgitanud, et laenulepingu kehtivuse ajal tasus kostja ajavahemikus

10.09.202309.09.2024 kokku 914,54 eurot, millest 200,67 eurot arvestati põhiosa katteks,

355,95 eurot intressiks, 2,99 eurot viiviseks, 10,00 eurot meeldetuletustasudeks ning 344,93

eurot lepingu pikendamise tasudeks. Kostja lõpetas põhiosa maksmise 2023. aasta

detsembril ja kasutas seejärel järgneva 6 kuu jooksul ainult lepingu pikendamist. Pärast

2024. aasta septembris tehtud makset ei ole kostja enam täiendavaid makseid teinud (dtl 3).

28. Kokkuvõttes on kostja tasunud põhiosalt 200,67 eurot (131,56 + 69,11), mistõttu jäi

tasumata põhiosa 1799,33 eurot, arvestades, et laenu algne põhiosa oli 2000,00 eurot (dtl

5). Kohus on hageja esitatud tagasimaksete tabeli alusel tuvastanud, et kostja on teinud

põhiosa katteks makseid kokku summas 200,67 eurot (dtl 122).

29. Hageja on palunud välja mõista põhivõlgnevuse summas 1799,33 eurot (dtl 2). Kohus

mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 1799,33 eurot (2000-200,67).

30. Hageja on palunud kostjalt välja mõista intressi summas 264,09 eurot (dtl 2). Lepingus

on pooled kokku leppinud intressimääras 36,52% aastas (dtl 37). Hageja selgituste kohaselt

koosnevad tasumata intressid põhiosa kasutamise eest summas 264,09 eurot

10.09.202410.12.2024 maksetes sisalduvatest intressi summadest laenu põhiosa kasutamise

eest lepingujärgse intressimääraga vastavalt maksegraafikule kokku summas 215,73 eurot

(56,58 + 53,65 + 54,21 + 51,29) ning perioodi 11.12.2024-09.01.2025 intressist summas

48,36 eurot (1643,98 eurot maksegraafiku järgne laenujääk pärast 10.12.2024 makset

*36,52% lepinguline intressimäär/ 360 päeva aastas * 29 perioodi päeva) (dtl 6).

31. Hageja on esitanud maksegraafikud (viimane maksepuhkuse kokkulepe koos

maksegraafikuga sõlmitud 09.06.2024, dtl 152) ning intressi arvestuseperioodi

11.12.202409.01.2025 osas. Kuivõrd kohus tuvastas, et krediit oli välja makstud, kostja tegi

viimase tagasimakse 09.09.2024, millest sai tasutud osamaksed kuni 10.08.2024 ning

tasumata jäid osamaksed alates 10.09.2024 ja rohkem tagasimakseid ei ole teinud, siis

kuulub hageja intressinõue rahuldamisele summas 264,09 eurot.

32. Hageja on palunud kostjalt välja mõista võlamenetlustasud summas 10 eurot (dtl 2).

Kostjale saadeti hageja poolt korduvalt lepingujärgsed meeldetuletused ja võlateatised

ajavahemikul 11.07.2024 kuni 09.01.2025, s.o kuni lepingu ülesütlemiseni.

Meeldetuletused edastati kostja poolt laenutaotluses märgitud e-posti aadressile ning

teavitused edastati ka portaali kaudu. Meeldetuletuste eest arvestati lepingujärgseid tasusid

vastavalt kehtivale hinnakirjale. Kostja viimane makse laekus 09.09.2024, mis hõlmas nii

tasuliste meeldetuletuste eest makstud summasid kui ka muid lepingujärgseid tasusid

(viivis). Pärast nimetatud kuupäeva ei ole kostja hagejale enam ühtegi makset teinud. Hagis

nõuab hageja tasu nende meeldetuletuste eest, mis on kostjale edastatud pärast nimetatud

kuupäeva (09.09.2024) ning mille eest vastavat tasu ei ole tasutud. Hageja nõuab nende

6/8

eest lepingujärgset tasu summas 10 eurot. Vastavad tasulised teated on kuupäevadega

19.09.2024 ja 22.10.2024, mille kogusumma moodustab 10 eurot. Hageja hinnakirja

kohaselt on vastav kulu 5 eurot iga tasumata kuumakse kohta (dtl 6-7). Hageja on esitanud

kohtule tasulised meeldetuletuskirjad (19.09.2024 ja 22.10.2024) (dtl 157-164) ning tasuta

meeldetuletused (11.09.2024 ja 11.10.2024) (dtl 165172). Lisaks on hageja esitanud

hinnakirja, millest nähtuvalt oli tasulise võlateate hind 5 eurot iga sissenõutavaks muutunud

kohustuse kohta lepingu kehtivusajal (dtl 30).

33. VÕS § 1132 lg 1 sätestab, et lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga

sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest

summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga

solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Nimetatud hüvitist on võlausaldajal

õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta

meeldetuletuse.

34. Kohus on tuvastanud, et hageja on saatnud tarbijale enne mõlemat tasulist

meeldetuletust (19.09.2024 ja 22.10.2024) tasuta meeldetuletused (11.09.2024 ja

11.10.2024). Tasu tasuliste meeldetuletuskirjade eest on hinnakirja kohaselt 5 eurot, mis

vastab VÕS § 1132 lg-s 1 sätestatule.

35. Eelnevat arvestades mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja võlamenetlustasud

summas 10 eurot (5 + 5).

36. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka kuni 30.10.2025 arvestatud viivise summas

529,25 eurot ning lepingujärgse viivise 0,1% päevas tasumata põhivõlalt alates 31.10.2025

kuni põhivõla tasumiseni, kuid arvestusega, et käesoleva otsusega välja mõistetud viivis ei

ületaks põhivõla summat (dtl 2).

37. Hageja on viivist arvestanud määraga 0,1% päevas kooskõlas laenulepingu

tingimustega, mis vastab VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud põhimõtetele. Hageja arvestab

viivist üksnes perioodi eest pärast lepingu ülesütlemise järgmist päeva, st alates 10.01.2025,

kuna kostja ei täitnud oma lepingujärgseid kohustusi. Ajavahemiku eest 10.01.2025-

30.10.2025 on hageja arvestanud seadusjärgse viivisemäära alusel viivist kogusummas 529

eurot (dtl 7). Hageja on hagiavalduses märkinud, et laenusumma mittetähtaegsest

tasumisest arvestatud viivis on 529 eurot. Samas on hagiavaldusse lisatud väljavõte

viivisearvestusest, kus viivis on 529,25 eurot ning ka hageja on taotlenud viivise

väljamõistmist summas 529,25 eurot (dtl 2, 7).

38. Lepingus on kokku lepitud viivisemääras 0,1% iga laenu tagastamisega viivitatud

päeva eest (dtl 38). Hagiavalduse kohaselt on põhivõlgnevus 1799,33 eurot, kuid

hagiavaldusele lisatud viiviseraportis on võlasummana märgitud 1800,16 eurot (dtl 123).

Kohus on välja arvutanud, et viivis põhivõlalt 1799,33 eurot perioodi 10.01.2025-

30.10.2025 eest viivisemääraga 0,1% päevas on 529 eurot. Kohus mõistab seega viivise

kostjalt hageja kasuks välja 30.10.2025 seisuga summas 529 eurot.

39. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina

põhinõudest.

40. Kohus mõistab vastavalt hageja taotlusele kostjalt hageja kasuks välja viivise

põhivõlgnevuselt 1799,33 eurot alates 31.10.2025 kuni põhinõude täitmiseni viivisemääras

0,1% päevas.

7/8

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

41. Hageja esitas hagiavalduses menetluskulude nimekirja (dtl 16), mis on kostjale kätte

toimetatud. Kostja menetluskulude nimekirja osas seisukohta esitanud ei ole.

42. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

43. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Kohus on hagi täies ulatuses rahuldanud, seega jäävad menetluskulud tervikuna

kostja kanda.

44. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks

määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 174 lg 1

kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus

ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid.

45. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 ja p 7 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja

maksekäsu kiirmenetluse kulud.

46. Hageja menetluskulud seoses tsiviilasjaga nr 2-25-18423 koosnevad riigilõivust

summas 420 eurot (dtl 16).

47. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud suuruses (420 eurot, RLS § 59 lg 1 ja lisa 1

koosmõjus) ja kohus mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja.

48. Hageja on hagiavalduses välja toonud, et kostja võib hageja kasuks väljamõistetavad

summad tasuda Placet Group OÜ arveldusarvele nr EE874204278606351211 (Coop Pank).

Selgitusse märkida: X, SR3975893 (dtl 2).

49. Kostjal tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel tasuda välja mõistetud menetluskuludelt viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

50. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Helvia Räägel

kohtunik

8/8