2-26-5353/29 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Krista Kirspuu ja Geidi Sile

Määruse kuupäev

29.05.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-26-5353

Tsiviilasi

V.X-i ja Z.J-i avaldused alaealise lapse kooli valiku osas

ainuotsustusõiguse saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 22.04.2026 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

V.X-i määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (isa, määruskaebuse esitaja) V.X, lepinguline

esindaja Marko Jaani

Avaldaja Z.J (ema), lepinguline esindaja advokaat Kristel

Vaino

Puudutatud isik (laps) D.D, riigi õigusabi korras määratud

esindaja vandeadvokaat Oksana Morozova

Eestkosteasutus Tallinna Linnavalitsus, esindaja Marju

Õispuu

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada määruskaebuse esitaja 07.05.2026 taotlused ja võtta toimikusse

kaebuse lisadena esitatud täiendavad dokumentaalsed tõendid.

2. Harju Maakohtu 22.04.2026 määrus jätta muutmata.

3. Määruskaebus jätta rahuldamata.

4. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta iga menetlusosalise enda kanda, v.a

lapse esindaja riigi õigusabi tasu ja kulud, mis jätta riigi kanda.

5. Jätta muud menetluskulud peale riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaks

määramata.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale (v.a esialgse õiguskaitse osas) võib esitada määruskaebuse vahetult

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel määruse tegemisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetlus-kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu menetluses oli V.X-i (isa) ja Z.J-i (ema) avaldused alaealise D.D (laps)

kooli valiku osas ainuotsustusõiguse saamiseks. Laps käib praegu lasteaias ja läheb sügisel

kooli. Mõlemad vanemad soovisid koolivaliku otsustusõigust põhjendusega, et nende valitud

kool sobib lapsele paremini. Isa soovi kohaselt peaks laps alustama õppimist Tallinna

Ühisgümnaasiumis ja ema valik Kristiine Gümnaasium. Seoses kooli valiku

kiireloomulisusega taotlesid mõlemad vanemad otsustusõiguse saamist esialgse õiguskaitse

korras.

2. Laps avaldas, et tal ei ole kooli valiku suhtes eelistust. Lapsele määratud esindaja toetas

ema avaldust. Tallinna linna (eestkosteasutus) hinnangul tuleks mõlemad avaldused jätta

rahuldamata ja lapse peaks minema elukohajärgsesse kooli, mis on Kristiine Gümnaasium.

MAAKOHTU MÄÄRUS

3. Maakohus tegi 22.04.2026 määruse (vaidlustatud määrus), millega rahuldas ema avalduse

ja esialgse õiguskaitse taotluse ning andis emale lapse kooli valiku osas ühekordse

otsustusõiguse. Esialgse õiguskaitse otsustusena oli see viivitamata täidetav. Isa samasisuline

avaldus ja esialgse õiguskaitse taotlus jäid rahuldamata. Menetluskulud jättis kohus TsMS §

172 lg 1 alusel osaliste endi kanda, v.a riigi õigusabi tasu ja kulud jäid riigi kanda.

3.1.

Vanematel on lapse suhtes võrdsed õigused ja kohustused (PKS § 116 lg 1). Ühise

hooldusõiguse korral tuleb lapsele olulised küsimused otsustada üksmeeles (PKS § 118 lg 1),

kusjuures vanemate lahuselu korral otsustab lapse igapäevaelu see vanem, kelle juures laps

parasjagu viibib (PKS § 145 lg 2; vt ka RKTKm 07.12.2018, nr 2-17-3347, p 16). Erandina

saab kohus vanemate erimeelsuse tõttu anda lapsele olulises üksikküsimuses otsustusõiguse

ühele vanemale (PKS § 119) või lõpetada ühise hooldusõiguse täielikult või osaliselt (PKS §

137; vt RKTKm 05.01.2022, nr 2-21-233, p 14). Otsustusõiguse üleandmist (PKS § 119)

kohaldatakse eeskätt ühekordsete oluliste küsimuste puhul (vt RKTKm 19.05.2021, nr 2-20-

1708, p 16), ning kohus ei või PKS §-de 119 või 137 alusel ise konkreetset kooli määrata,

vaid üksnes otsustada, kummal vanemal on selles küsimuses otsustus- või ainuhooldusõigus.

3.2.

Vanematel on lapse suhtes ühine hooldusõigus. Lapse rahvastikuregistri järgne elukoht

on alates 25.04.2024 Kristiine linnaosas. Kui vanemad ei esita muid avaldusi, siis peaks laps

asuma õppima elukohajärgses koolis ehk Kristiine Gümnaasiumis. Vanemad ei ole

koolivalikus kokkuleppele jõudnud ja isa esitas avalduse lapsele koolikoha saamiseks

Ühisgümnaasiumis.

3.3.

Puudub alus järeldada, et üks vanem arvestaks lapse huve teisest paremini, mistõttu

tuleb kontrollida vanemate esitatud sisulisi kaalutlusi koolide sobivuse kohta. Ema tõi esile, et

lapse senine elukeskkond on seotud Kristiinega (ema kodu ja vanavanemad, lasteaias käimine,

Kullo huvitegevus), Kristiine Gümnaasium asub ema kodust 10-minutilise jalutuskäigu

kaugusel ning mitmed lasteaiakaaslased liiguvad samasse kooli. Isa rõhutas Ühisgümnaasiumi

logistilist võrdsust mõlemast kodust ja tõi välja, et Kristiine Gümnaasiumisse liikumine isa

juurest on ajakulukam.

3.4.

Lapse koolitee isa elukohast Kristiine Gümnaasiumisse ei ole ebamõistlikult keerukas

ega ajamahukas. Liikuda saab nii ühistranspordi kui ka autoga ning ajakulu ei ületa piirnormi

(PGS § 7 lg 3). Lisaks ei ole isa esitanud kooli, mis paikneks tema elukohale

märkimisväärselt lähemal. Ühisgümnaasium ei asu kummagi vanema kodu vahetus läheduses

ja lapse side selle piirkonnaga puudub. Veenev ei ole isa mure, et Kristiine Gümnaasiumi

valik mõjutaks negatiivselt suhtluskorda, sest lapsel on tugev side mõlema vanemaga ja ema

ei takista suhtlust.

2 (5)

3.5.

Kokkuvõttes jättis kohus isa avalduse ja tema esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

Arvestades, et isa ühepoolne avaldus Ühisgümnaasiumisse tekitas ohu, et laps võidaks sinna

vastu võtta väljaspool vanemate kokkulepet, andis kohus emale ühekordse otsustusõiguse

lapse kooli valiku osas (PKS § 119).

3.6.

Esialgse õiguskaitse kohta märkis kohus, et hagita menetluses saab seda kohaldada vaid

seaduses ette nähtud juhtudel (TsMS § 4771 lg-g 1–2). Perekonnaasjas saab rakendada hagi

tagamise abinõusid (TsMS § 551 lg 1) ja menetluse ajaks reguleerida vanema õigusi ühise

lapse suhtes (TsMS § 378 lg 3). Kohtupraktikas on erandlina peetud lubatavaks anda

vanemale esialgse õiguskaitse korras õigus otsustada kiireloomuline oluline küsimus, kui see

on lapse heaolu tagamiseks hädavajalik (RKTKm 12.02.2016, nr 3-2-1-159-15, p 35). Kuna

hagita perekonnaasjas tehtud määrus kuulub täitmisele alates jõustumisest (TsMS § 550 lg 3)

ning Tallinna koolikohtade otsustamise tähtajad on lähedal, pidas kohus lapse huvides

vajalikuks ajutiselt olukorda reguleerida ja anda emale esialgse õiguskaitse korras ühekordne

ainuotsustusõigus lapse koolivalikus. Esialgse õiguskaitse abinõu on viivitamatult täidetav ja

määruskaebus selle täitmist ei peata (TsMS § 390 lg 2 ls 1).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

4. Isa esitas 07.05.2026 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse nii asja

lahendamise kui ka esialgse õiguskaitse rakendamise osas tühistada ning teha uus määrus,

millega rahuldada isa avaldus. Menetluskulud palub isa panna osaliste endi kanda.

4.1.

Maakohus rikkus TsMS § 436 lg 1, § 438 lg 1 ja § 442 lg 8 nõudeid: olulised asjaolud

jäeti tuvastamata, tõendeid ei hinnatud igakülgselt ning põhjendused on ebapiisavad. Kohtu

otsustus ei lähtu PKS § 123 lg 1 kohaselt lapse parimatest huvidest, vaid on ühepoolne.

4.2.

Koolitee hindamisel ei teinud kohus sisulist võrdlevat analüüsi Kristiine Gümnaasiumi

ja Ühisgümnaasiumi vahel, piirdudes Kristiine Gümnaasiumisse liikumise fragmentaarse

käsitlusega. Vahelduva elukoha korral tuleb arvestada koolitee pikkust ja lihtsust (TlnRnKm

03.10.2024, 2-24-2609, p 19.1), aga maakohus seda standardit ei järginud.

4.3.

Faktiliselt on Ühisgümnaasium mõlemast kodust ligikaudu 21–22 min kaugusel ühe

ühistranspordiliiniga, lisandub lühike jalutuskäik (ema juurest 9 min, isa juurest 5 min).

Kristiine Gümnaasium asub ema juurest 10 min jalgsikäigu kaugusel, kuid isa juurest 40–60

min ühistranspordiga, sageli ümberistumistega või pika jalgsiteega (1,3 km). Aasta lõikes

(175 koolipäeva ja vahelduv elukoht) on Kristiine Gümnaasiumisse liikumise koguaeg 146 t,

Ühisgümnaasiumi puhul 128 t. Pelgalt PGS § 7 lg 3 järgi kuni ühe tunnise teekonna sobivaks

lugemine ei taga lapse parimaid huve; arvestada tuleb tegelikku koormust, turvalisust,

pimedal ajal liikumist ja ilmastikuolusid.

4.4.

Autotranspordi võimalust käsitles kohus ühepoolselt. Lapse koolikorralduse alus ei saa

olla eeldus vanemate igapäevasest sõidutamisest; see ei ole jätkusuutlik. Ema pole last seni

tegelikult sõidutanud (lapse ärakuulamisel: ema ei vii eelkooli ega viiulitundi), sõidud on

korraldanud isa. Kui kohus pidas sõidutamist vajalikuks, tulnuks PKS § 119 alusel sätestada

emale vastav kohustus; seda ei tehtud. Lisaks kehtib autoga koolitee lühendamise võimalus

mõlema kooli puhul, mitte üksnes Kristiine Gümnaasiumi kasuks.

4.5.

Kohus viitas, et laps ei pruugi pärast kooli minna koju, vaid ka vanavanemate või

vanemate töökohtadesse. Selline oletus ei anna eelist ühele koolile, sest nendesse

sihtkohtadesse liigutakse mõlemast koolist ühistranspordiga.

4.6.

Vanemate varasem käitumine kinnitab, et üksnes elukoha-lähedus pole määrav:

vanemad pidasid võimalikuks kooli südalinnas (Tallinna Inglise Kolledž), mis eeldanuks

pikemat kooliteed.

3 (5)

4.7.

Lapse kujunenud elukeskkond ja sotsiaalsed sidemed on peamiselt seotud Männiku

piirkonnaga alates 2021. a lõpust: seal on lapse harjumuspärane elu, naabrid ja parim sõber.

Lasteaiaväline side Kristiine piirkonnaga on nõrk; Kullo tegutseb Mustamäel; vanavanemad

plaanivad kolida Männikule; tulevased viiuli individuaaltunnid toimuvad Männiku kodus.

Ühisgümnaasiumi ümbrus toetab lapse huvitegevusi (Koit Tantsukool, kooli muusika-,

spordi- ja robootikaringid, võimalus klaveriõppeks; MUBA lähedus).

4.8.

Asjakohatu on kohtu etteheide, et isa esitas Ühisgümnaasiumi avalduse ilma vanemate

kokkuleppeta. Rahvastikuregistri kanne ei peegelda lapse tegelikku elu ja koolivalikul tuleb

hinnata tegelikku elukorraldust, mitte üksnes registrikannet.

4.9.

Koolivalik ei tohi kaudselt lõhkuda vahelduva elukoha kokkulepet. Ühe vanema juures

igapäevaelu ebamõistlikult koormavaks muutev lahendus ohustab võrdsust ja lapse stabiilsust.

4.10. Esialgne õiguskaitse loob enne põhivaidluse lahendamist pöördumatu olukorra:

koolikoha kinnitamine toimuks enne lõpliku lahendi jõustumist, piirates ebaproportsionaalselt

isa õigust osaleda otsustamises ja rikkudes menetlusosaliste võrdsust. Abinõu on seetõttu

ebaproportsionaalne ja tuleb tühistada.

5. Ema, lapse esindaja ja eeskosteasutus vaidlesid kaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata

(TsMS § 657 lg 1 p 1, § 659). Menetlusosalised kannavad ise oma kulud ka ringkonnakohtus,

v.a laste esindaja riigi õigusabi tasu ja kulud jäävad riigi kanda.

7. Määruskaebemenetluses on uute tõendite esitamine lubatav (TsMS § 662 lg 3), mistõttu

võtab kohus kaebuse lisad toimikusse ja hindab neid koos kaebuse väidetega järgnevas p-s

8.2.

8. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6, §

659). Maakohus kohaldas PKS asjakohaseid sätteid õigesti ning tegi lapse ja vanemate huve

kaaludes diskretsiooniotsuse, mida põhjendas piisavalt ja kohaselt. Ringkonnakohtul ei ole

alust maakohtu otsustusse sekkuda. Vastuseks kaebuse väidetele märgib kohus järgmist.

8.1.

Ainetu on kaebuse etteheide nagu ei oleks maakohus piisavalt käsitlenud lapse

igapäevast minekut vanemate pakutud koolidesse. Isa viidatud kohtupraktikast ei saa teha

järeldust, et koolitee pikkus on aritmeetiliselt määrav lapse kooli valikul. Lisaks ei ole isa

arvutuse järgne kooli mineku aegade erinevus käesoleval juhul märkimisväärne, moodustades

keskmiselt 6 min koolipäeva kohta (≈ (146 – 128) × 60 : 175). Maakohus kaalus asjakohaselt

koolitee pikkust ja selle läbimise võimalusi mõlema vanema valitud kooli puhul ja hindas

sealjuures lapse huve. Maakohtu viited erinevatele võimalustele aja veetmiseks pärast kooli ei

tähenda, et valik ja põhjendused olnuks kallutatud või ühepoolsed. Kuivõrd mõlema vanema

pakutud variandid tähendavad vähemalt teataval määral ühistranspordi kasutamist, lähtus

maakohus õigesti ka sellest, et eeldatavasti on sel viisil liikumine lapsele jõukohane.

8.2.

Õige on maakohtu käsitlus ka lapse praeguse tihedama sideme kohta Kristiine

linnaosaga elukoha, lasteaia ja sõprade kaudu. Maakohus võttis asjakohaselt arvesse asjaolu,

et ema praeguse valiku järgsesse kooli lähevad lapse mitmed lasteaiakaaslased. Kaebuses

kirjeldatud asjaolud ei anna alust teha muud järeldust lapse jaoks tuttavamate piirkondade

kohta. Kohus ei kahtle, et Ühisgümnaasiumis oleks lapsel võimalik saada hea haridus ja ka

selle juures või läheduses tegutseb piisavalt huvialaringe, aga need asjaolud ei põhjenda

piisavalt isa valitud kooli ega isale otsustusõiguse andmise eelistamist käesoleval juhul.

Siinkohal on kohane meenutada, et kohus ei tee lapse kooli valikut, vaid üksnes annab ühele

vanemale otsustusõiguse. Seetõttu pole oluline, kas ja millistesse koolidesse minekut on

4 (5)

vanemad varem kaalunud. Neil kaalutlusel ei võimalda kaebusele lisatud tõendid teha

maakohtust erinevat järeldust vanemate avalduste lahendamisel.

8.3.

Vanemale lapse kooli valiku osas ühekordse otsustusõiguse andmine ei mõjuta lapse

elukorraldust viisil, mis võiks kahjustada senist vahelduva elukoha režiimi või muul viisil

suhtlust mõlema vanemaga. Laps käib praegu lasteaias ema valitud tulevase kooli piirkonnas.

Asjas ei ole esile toodud, et ema võiks kasutada talle antud otsustusõigust viisil, mis lapse

elukorraldust kirjeldatud osas oluliselt muudab. Neil kaalutlustel ei ole ette näha kooli valiku

sellist mõju, mida isa kirjeldab kaebuses tema ja lapse suhte negatiivse mõjuna.

8.4.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et praegune olukord on piisavalt erandlik ja

ajakriitiline, et teha esialgse õiguskaitse taotluste lahendamisel põhikohtuasja sisule vastav

otsustus. Esialgse õiguskaitse kohaldamise osas on maakohtu määrus kohaselt põhjendatud.

9. Kaebemenetluse kulud jäävad TsMS § 172 lg 1 alusel osaliste endi kanda, v.a lapse

esindaja riigi õigusabi tasu ja kulud jäävad riigi kanda. Resolutsioonis märgitakse kõigi

seniste menetluskulude jaotus (TsMS § 173 lg 1 ls 2). Hüvitatavate kulude puudumise tõttu

pole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata. Lapse esindaja riigi õigusabi tasutaotluse lahendab

kohus täna eraldi määrusega.

10. Avalduste sisulise lahendamise osas on tänane määrus Riigikohtus vaidlustatav (TsMS §

696 lg 1 ls 2 ja lg 3). Ema esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamise osas ei saa määrust enam

vaidlustada (TsMS § 4771 lg 4 ls 2). Isa esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmine ei

olnud määruskaebemenetluse ese, sest maakohtu vastavat otsustust ei saanud vaidlustada.

(allkirjastatud digitaalselt)

5 (5)