2-26-2670/8 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Iris Kangur-Gontšarov, Geidi Sile

Määruse tegemise aeg ja koht

29. mai 2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-26-2670

Kohtuasi

Aarius Hoovitooted OÜ (endise ärinimega Aarius

Haljastus OÜ) hagi B.S vastu kahju hüvitamiseks ja

viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 10. veebruar 2026 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Aarius Hoovitooted OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Aarius Hoovitooted OÜ (registrikood 12156121),

lepinguline esindaja Sulev Mander

Kostja B.S (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 10. veebruari 2026 määrus muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

2. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Aarius Hoovitooted OÜ

kanda. B.S-il puuduvad rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aarius Haljastus OÜ (uue ärinimega Aarius Hoovitooted OÜ) (hageja) esitas 03.02.2026

Harju Maakohtule hagiavalduse B.S (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks

välja põhivõla 2738 eurot, 02.02.2026 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 26,65 eurot ja

alates 03.02.2026 viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

kuni põhivõla tasumiseni.

2. Hagiavalduse kohaselt esitas kostja hageja vastu töövaidluskomisjonile nõude töösuhte

tuvastamiseks ning töötasu ja puhkushüvitise väljamõistmiseks, mille töövaidluskomisjon

võttis 20.10.2025 määrusega menetlusse (töövaidlusasi 4-1/1908/25). Kostja esitas

28.11.2026 töövaidluskomisjonile taotluse avalduse tagasivõtmiseks. Töövaidluskomisjon

jättis 04.12.2025 määrusega töövaidlusavalduse läbi vaatamata avalduse tagasivõtmise tõttu.

3. Kostja on tekitanud hagejale alusetu töövaidlusavalduse esitamisega õigusvastaselt kahju.

Tegemist oli ilmselgelt põhjendamatu avaldusega, mille esitamisega rikkus kostja hea usu

põhimõtet. Hagejal tuli kanda alusetu avalduse esitamise tõttu kulusid 2738 eurot, mis

koosnevad õigusabikuludest 1498 eurot ja hageja juhatuse liikme tööga seotud kuludest 1240

eurot.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Harju Maakohus keeldus 10.02.2016 määrusega hagiavalduse menetlusse võtmisest ja jättis

hageja menetluskulud hageja kanda. Maakohus märkis, et jätab menetluskulude suuruse

kindlaks määramata nende puudumise tõttu.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 punkti 2 kohaselt võib kohus jätta

hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse

ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole

hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

6. Töövaidluskomisjoni menetluses kantud kulude osas tuleb kohaldada TvLS § 16 lõikeid 1

või 2. TvLS § 16 lõike 1 kohaselt kannab töövaidlusasja lahendamisel töövaidluskomisjonis

kumbki pool oma menetluskulud ise. TvLS § 16 lõike 2 kohaselt on töövaidluskomisjonis

tekkinud kulud kohtuvälised kulud TsMS § 144 punkti 4 tähenduses. Lähtuvalt

kohtupraktikast (nt TrtRnKo 19.11.2020, 2-19-19395, p-d 8-9) tõlgendab kohus neid sätteid

nii, et kui töövaidluskomisjonile kohtumenetlust ei järgne, siis kohaldub üksnes esimene lõige

ja töövaidluse pooled peavad kandma oma kulud ise. Käesoleval juhul ei nähtu, et pooled

oleksid pöördunud sama töövaidlusasja läbivaatamiseks hiljem kohtusse.

7. Kohus selgitas, et TsMS § 174 lõike 11 kohaselt ei või menetlusosaline

tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise väliselt ega

selle käigus määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud

menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul

sellesarnasel viisil. Seega on menetluskulude hüvitamise nõude esitamine teiste

menetlusosaliste vastu võimalik ainult TsMS-i alusel toimuvas menetluskulude

kindlaksmääramise menetluses ja menetluskulude hüvitamise hagi esitamine kahju hüvitamise

nõudena on välistatud (RKTKo 09.02.2011, 3-2-1-138-10, p-d 26–30, RKTKm 13.11.2013,

3-2-1-121-13, p 11).

8. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik

saavutada ja hagi menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 371 lg 2 punkti 2 alusel keelduda.

Määruskaebus

9. Hageja esitas 23.02.2026 Harju Maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub

maakohtu määruse tühistada ning võtta hagiavaldus menetlusse.

10. Hageja ei esitanud kostja vastu menetluskulude kindlaksmääramise nõuet, vaid

deliktiõigusliku kahju hüvitamise nõude. TvLS § 16 ei välista deliktiõiguslikku kahjunõuet.

See säte ei keela esitada eraldi kahju hüvitamise nõuet olukorras, kus kahju on tekitatud

õigusvastase käitumisega. Maakohtu viidatud TsMS § 174 lg 11 käesoleval juhul ei kohaldu,

kuna tegemist ei ole TsMS kohaselt kindlaksmääratavate menetluskuludega. Maakohus on

ületanud TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaldamise piire, kuna menetlusse võtmise staadiumis ei saa

kohus lahendada asja sisuliselt.

Menetluse edasine käik

11. Kostja vaidles määruskaebusele vastu.

12. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

13. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse

tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu

määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.

14. TvLS § 16 lg 1 sätestab, et töövaidlusasja lahendamisel töövaidluskomisjonis kannab

kumbki pool oma menetluskulud ise. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on

töövaidluskomisjonis tekkinud kulud kohtuvälised kulud TsMS § 144 p 4 tähenduses.

Maakohus tõlgendas õigesti nimetatud paragrahvi, leides, et kui töövaidluse lahendamisele

töövaidluskomisjonis kohtumenetlust ei järgne, siis kohaldub esimene lõige ja töövaidluse

pooled kannavad oma menetluskulud ise. Kolleegiumi hinnangul tuleneb TvLS § 16 lg 1

mõttest ka see, et sellel juhul ei saa menetlusosaline esitada vastaspoole vastu menetluskulude

hüvitise nõuet kahju hüvitise nõudena iseseisvas kohtumenetluses. TvLS § 16 lg 1 eesmärgiks

ei ole suunata menetlusosalisi kohtusse iseseisvasse vaidlusesse üksnes menetluskulude

hüvitamise üle.

15. Ülaltoodust tulenevalt keeldus maakohus õigesti hagiavalduse menetlusse võtmisest.

Sealjuures ei ületanud maakohus TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaldamise piire.

16. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb määruskaebuse menetlemisega seotud

kulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja menetluskulude hüvitamist ei

taotlenud. Seega puuduvad menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata.

(allkirjastatud digitaalselt)