2-25-17748/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Helvia Räägel

Kohtuasja number

2-25-17748

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.05.2026, Tallinn

Kohtuasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi X vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

2129,06 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479), lepingulised esindajad Sigrid Rahkema ja

Ahto Järvela (e-post jurist@julianus.ee)

Kostja: X (isikukood XXX)

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagiavaldus X vastu osaliselt.

2. Mõista Xlt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja Coop Finants AS-i ja X vahel

10.05.2022 sõlmitud laenulepingust nr L414265 tulenevad tulevikus sissenõutavaks

muutuvad põhivõla maksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast järgmiselt:

Maksepäev

Põhiosa

20.03.2028

26,19 €

20.04.2028

43,21 €

20.50.2028

43,70 €

3. Mõista Xlt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis punktis 2 toodud tulevikus

sissenõutavaks muutuvatelt põhivõla osamaksetelt alates iga osamakse tasumise

tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

4. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi X vastu AS-i Inbank Finance ja X

vahel 15.07.2022 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr L89009195966 tulenevas

nõudes.

5. Jätta maakohtu menetluskuludest 6,1% kostja kanda ja 93,9% hageja kanda.

6. Määrata Aktiva Finance Group OÜ menetluskulude suuruseks 750 eurot ja mõista

vastavalt menetluskulude jaotusele Xlt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja 45,75

eurot. Kostjal tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda hagejale viivist VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et

ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on

antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled

esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas

ning võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle

lahendamist istungil (TsMS § 637 lg 21). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline

taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 22.10.2025 Harju Maakohtule hagiavalduse

X (kostja) vastu võla nõudes ning 07.11.2025 täiendatud hagiavalduse koos ümberarvestatud

nõudega.

2. Hagiavalduse ning selle 07.11.2025 täienduse kohaselt sõlmisid Coop Finants AS ja

kostja 10.05.2022 laenulepingu nr L414265, mille alusel sai kostja laenu. Laenusumma oli

1700 eurot, lepingutasu 35 eurot, igakuine haldustasu 1,50 eurot, osamaksete arv 72, esimese

osamakse maksepäev 20.06.2022, viimase osamakse maksepäev 20.05.2028, intressimäär

23,90% aastas, krediidi kulukuse määr 29,60% aastas ja laenu kogukulu 3379,65 eurot. Kostja

ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis Coop Finants AS

31.07.2024 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg

võlgnevuse tasumiseks. 28.08.2024 saatis Coop Finants AS kostjale teatise lepingu lõpetamise

kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. 29.08.2024

loovutas Coop Finants AS kostja vastase nõude Aktiva Finance Group OÜ-le koos õigusega

nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid.

3. Hagiavalduse ning selle 07.11.2025 täienduse kohaselt sõlmisid AS Inbank Finance ja

kostja 15.07.2022 tarbijakrediidilepingu nr L89009195966, mille alusel sai kostja kauba

järelmaksuga summas 1283,99 eurot. Lepingutasu oli 19 eurot, osamaksete arv 30, viimase

osamakse tähtpäev 15.01.2025, krediidi kulukuse määr 24,96% aastas, intressimäär 11,90%

aastas ja osamaksete kogusumma 1691,32 eurot. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid

kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis AS Inbank Finance 5.08.2024 kostjale laenulepingu

ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks.

27.08.2024 saatis AS

Inbank Finance kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda

võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. AS Inbank Finance loovutas 28.08.2024 kostja

vastase nõude Aktiva Finance Group OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

2/12

4. Kokku nõuab hageja hagis põhivõlgnevust 1307,83 eurot, intressi 145,21 eurot,

haldustasu 6 eurot, sissenõudmiskulusid 80 eurot, sissenõutavaks muutunud viivist 315,26

eurot, viivist alates 22.10.2025 kuni lepingu nr L414265 põhinõude 992,75 eurot täitmiseni

lepingujärgses viivisemääras 23,9% aastas ja viivist alates 22.10.2025 kuni lepingu nr

L89009195966 põhinõude 315,08 eurot täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 11,9% aastas.

5. Juhuks, kui kohus leiab, et hageja on rikkunud vastustundliku laenamise põhimõtet, on

hageja 07.11.2025 täiendatud hagiavalduses märkinud, et kui lepingu L89009195966 osas

arvestada kõik kostja tehtud tagasimaksed põhiosa katteks, tuleb lugeda põhivõlgnevus

tasutuks (kostja sai lepingu alusel kauba summas 1283,99 eurot ning on teinud tagasimakseid

lepingule kogusummas 1347,67 eurot).

Lepingu nr L414265 alusel sai kostja laenu 1657,56 eurot ning on teinud tagasimakseid

kogusummas 1544,46 eurot ehk juhul, kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud

summa 113,10 eurot (1657,56-1544,46). Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei

saaks sellisel juhul lugeda lepingut 28.08.2024 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei

olnud võlgnik osamaksetega võlas. Hageja palub välja mõista tulevikus sissenõutavaks

muutuvad osamaksed TsMS § 369 alusel maksetähtpäevale järgnevast päevast ning ka

tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksete kohta viivis intressimääraga võrdses

määras 23,90% aastas alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni

põhivõla tasumiseni.

6. Kohus toimetas 22.10.2025 hagiavalduse, 07.11.2025 täiendatud hagiavalduse ja

21.11.2025 menetlusse võtmise kohtumääruse kostjale kätte 26.11.2025

kättetoimetamisportaali kaudu. Hagile vastamise tähtaeg oli 16.12.2025. Kostja hagile

vastanud ja menetluses osalenud ei ole.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

7. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja Coop Finants AS-

i ja X vahel 10.05.2022 sõlmitud laenulepingust nr L414265 tulenevad tulevikus

sissenõutavaks muutuvad põhivõla maksed kogusummas 113,10 eurot ning viivise tulevikus

sissenõutavaks muutuvatelt põhivõla osamaksetelt alates iga osamakse tasumise tähtpäevale

järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Lepingu sõlmimisel rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet, mistõttu ei ole hagejal

õigust nõuda kostjalt muid tasusid. Hagi X vastu AS-i Inbank Finance ja X vahel 15.07.2022

sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr L89009195966 tulenevas nõudes jätab kohus

rahuldamata.

8. Hageja on esitanud 07.11.2025 täiendatud hagiavalduse ning kohtule nähtuvalt on

tegemist hagiavalduse terviktekstiga. Seetõttu lähtub kohus 07.11.2025 täiendatud

hagiavaldusest.

Coop Finants AS-i ja kostja vahel sõlmitud laenuleping nr L414265

9. Hageja nõude aluseks on Coop Finants AS-i ja kostja vahel 10.05.2022 sõlmitud

laenuleping nr L414265, mille alusel sai kostja laenu (dtl 19, 110). Hageja nõuab hagis

lepingu nr L414265 alusel põhivõlgnevust 992,75 eurot (dtl 120), intressi 116,34 eurot (dtl

120), haldustasu 6 eurot (dtl 121), sissenõudmiskulusid 50 eurot (dtl 122), sissenõutavaks

muutunud viivist 272,15 eurot (dtl 123) ja viivist alates 22.10.2025 kuni põhinõude

täitmiseni lepingujärgses viivisemääras (dtl 124).

10. Kohus on hageja esitatud lepingu alusel tuvastanud, et kostja ja Coop Finants AS on

10.05.20202 digitaalselt allkirjastanud väikelaenulepingu nr L414265, mille kohaselt on

laenusummaks 1700 eurot, lepingutasu 35 eurot, lepingu igakuine haldustasu 1,5 eurot,

3/12

igakuise osamakse suurus 46,44 eurot, igakuiste osamaksete arv 72, igakuine maksepäev 20,

esimese osamakse maksepäev 20.06.2022, viimase osamakse maksepäev 20.05.2028,

intressimäär 23,9% aastas, viivisemäär 0,0664% päevas ehk 23,9% aastas, krediidikulukuse

määr 29,60% ning laenu kogukulu 3379,65 eurot (dtl 18-19).

11. Tegemist on tarbijakrediidilepinguga. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse

esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste

vahetamise teel. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik

(krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit),

krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel

krediidi tagasi maksma. Vastavalt VÕS § 402 lg-le 1 on tarbijakrediidileping

krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab

või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab

tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või

selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja

kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud

järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). VÕS § 408 lg 2 kohaselt muutub käesoleva

seaduse § 404 lõikes 2 või 23 sätestatud andmete puudumisel krediidileping siiski

kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama.

12. Käesoleval juhul on pooled lepingu allkirjastanud ja menetluses vaidlustamata asjaoludel

on võlausaldaja täitnud lepingujärgse põhikohustuse ja andnud kostjale laenu. Hageja

esitatud maksekorraldusest nähtuvalt on Coop Finants AS kostjale 11.05.2022 üle

kandnud 1657,56 eurot (dtl 37). Kohtule nähtuvalt on laenu väljamaksmisel laenuandja

laenusummast maha arvestanud lepingutasu 35 eurot (dtl 19-20, 25) ning esimese

väikelaenukindlustuse makse 7,44 eurot (dtl 29). Seega on kohus seisukohal, et leping on

sõlmitud ja kehtis.

13. Kohus on tuvastanud, et vastavalt lepingule kohustus kostja tasuma igakuiste

osamaksetena 46,44 eurot iga kuu 20. kuupäeval alates 20.06.2022 kuni 20.05.2028 (välja

arvatud esimene osamakse, mille suurus oli 47,78 eurot ja viimane osamakse, mille suurus

oli 46,07 eurot) (dtl 19, 25-27, 111). Hageja väitel on kostja teinud tagasimakseid

lepingule kogusummas 1544,46 eurot (dtl 118). Kuivõrd kostja ei ole hageja väidet

vaidlustanud, puudub kohtul alus selles kahelda ja kohus loeb hageja väite õigeks.

14. Hageja on esitanud faktiväite, et nõue on 29.08.2024 talle loovutatud (dtl 113). Hageja on

esitanud kostjale saadetud teate nõude loovutamise kohta (dtl 51), kuid nõude loovutamise

kokkulepet hageja esitanud ei ole ning teade nõude loovutamise kohta ei ole allkirjastatud.

Vastavalt VÕS § 170, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele

võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet

tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja

on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab

dokumendi võlgnikule. Hageja on väitnud, et nõue loovutati talle 29.08.2024, kuid nõude

loovutamise kinnitus ei ole allkirjastatud ning autoriks on nimetu Coop Finants AS

esindaja. Samas nähtub kohtule esitatud meeldetuletuskirjadest, mis on saadetud kostjale

alates 20.09.2024, et hageja viitab selgelt asjaolule, et tegemist on laenuandja ja kostja

vahel sõlmitud lepingust tuleneva võlaga, mis on hagejale loovutatud (dtl 144-145).

Kohus peab seega usutavaks, et nõue on loovutatud, kuna hageja valduses on ka lepingu

kohta käivad dokumendid. Samuti ei ole kohtule esitatud kostja vastuväidet nõude

loovutamisele. Kohus peab usutavaks, et nõue on loovutatud.

15. Lepingu krediidikulukuse määr oli lepingu kohaselt 29,6% aastas (dtl 19). Eesti Panga

avaldatud andmete kohaselt oli alates 01.01.2022 rakenduva krediidiasutuste poolt

eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,95%.

VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega

4/12

3 * 16,95% = 50,85%. VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatud määr on kõrgem, kui kostjaga

sõlmitud lepingu krediidikulukuse määr. Seega ei ületanud laenu krediidi kulukuse määr

lepingu sõlmimise ja krediidi andmise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.

16. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja

17). Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja

on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks

vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise

põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on

hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et

tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist

veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust

eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab

tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).

17. Hageja on hagis selgitanud, kuidas toimus kostja krediidivõime kontroll. Hageja selgituste

kohaselt tegi krediidivõimelisuse hindamise protsessis esialgne võlausaldaja päringud

Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid

maksehäireid polnud. Esialgne võlausaldaja on kostja sissetulekuid kontrollinud

pangakonto väljavõtte alusel ja Maksu- ja Tolliameti kaudu. Laenuandja Coop Finants AS

on teada saanud, et kostja igakuine keskmine sissetulek oli 530 eurot ja väljaminekud 110

eurot. Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud ning taotletava laenu osamakse (46,44

eurot) tuludest maha ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 373,56 eurot

(dtl 115-116). Hageja esitas tõendina krediidivõimelisuse hindamise dokumendi (dtl 52-

55) ja konto väljavõtte (dtl 57-74).

18. Maakohus on seisukohal, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja

krediidivõime kontroll oli ebapiisav.

18.1.

Hageja selgituse kohaselt tegi esialgne võlausaldaja päringud

Maksehäireregistritesse, kontrollis kostja sissetulekuid pangakonto väljavõtte

alusel ja Maksu- ja Tolliameti kaudu (dtl 115). Hageja on esitanud tõendina

krediidivõimelisuse hindamise dokumendi (dtl 52-55), kuid sellest ei nähtu,

milliseid avalikke andmebaase on kontrollitud, millal ja kelle kohta on

päringud tehtud ning millised olid Maksehäireregistrite päringute tulemused.

Seega on tõendamata maksehäirete puudumise kontrollimine sõlmimise eelselt

ning ei ole tõendatud, et kostjal lepingu sõlmimise ajal maksehäired puudusid,

samuti see, et krediidivõime kontroll üldse läbi viidi. Samuti on tõendamata, et

kostja sissetulekut kontrolliti enne lepingu sõlmimist Maksu- ja Tolliameti

kaudu (esitatust ei nähu, kelle kohta ja millal on päring tehtud).

18.2.

Hageja selgituste kohaselt on kostja sissetulekut kontrollitud ka pangakonto

väljavõtte alusel. Kohtule esitatud pangakonto väljavõttelt nähtub, et kostja on

26.04.2022 saanud DAS GROUP OÜ-lt lõpparve summas 500,39 eurot (dtl 69)

ning sellele järgnevalt on ainukeseks töötasu laekumiseks olnud 06.05.2022

osaühingu Hotel L’Ermitage poolt makstud palk 378,80 eurot (dtl 72).

Eeltoodust tulenevalt on ebaselge, mille alusel on kostja regulaarseks

sissetulekuks peetud 530 eurot.

18.3.

Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu

andmist välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus,

tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed

majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 viimane lause

koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest

5/12

nähtub, et võlausaldaja ei teinud enne lepingu sõlmimist kindlaks kostja

väljaminekute, majapidamiskulutuste ega finantskohustuste suurust. Piisav ei

ole väljaminekute osas kostja esitatule tuginemine. Kuigi hageja selgituste

kohaselt on kostja sissetulekut kontrollitud konto väljavõtte ja Maksu- ja

Tolliameti kaudu, ei nähtu kontrolli kostja regulaarsete finantskohustuste ja

majapidamiskulude osas.

18.4.

Lisaks nähtub kohtule esitatud pangakonto väljavõttest, et kostjal võis olla veel

mõni pangakonto (dtl 58-60, 63-64, 66-67, 69, 71), millelt võisid nähtuda

täiendavad kohustused, kuid kohtule esitatud selgituste kohaselt on analüüsitud

vaid ühte pangakontot.

18.5.

Ülaltoodut arvestades on lepingu sõlmimisel kogumata andmed kostja

sissetulekute, finantskohustuste ja majapidamiskulude kohta, teostamata on

kostja krediidivõime kontroll. Üksnes kostja laenutaotluse alusel kostja

krediidivõime osas otsustuse tegemist ei saa pidada piisavaks.

19. Ilma mõistliku hoolsusega kontrollitud andmeteta tarbija kulude ja finantskohustuste ning

varasemate finantskohustuste täitmise kohta ei võimalda need andmed teha adekvaatseid

järeldusi tarbija krediidivõimelisuse kohta (Tallinna RK 28.08.2024, nr 2-22-142669, p

11.2.2).

20. Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et võlausaldaja ei kogunud vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet

nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub

nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises.

Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid,

kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke

jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a,

nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda tehtud ei ole.

21. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese

kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning

muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. VÕS § 396 kohaselt tuleb

kostjal laenuks saadud rahasumma tagastada.

22. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tuleb kõik tagasimaksed arvestada

põhivõla katteks. Lepingu nr L414265 alusel on kostjale üle kantud 1657,56 eurot (dtl 37).

Hageja väite kohaselt on lepingu nr L414265 katteks teinud makseid summas 1544,46

eurot (dtl 118, vt täpsemalt p-s 13) ning kohtul puudub alus selles kahelda. Eelnevast

tulenevalt on põhiosa võlgnevus 113,10 (1657,56-1544,46) eurot.

23. Hageja on 07.11.2025 täiendatud hagiavalduses märkinud, et juhul kui kohus leiab, et

laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada

lepingu alusel saadud summa 113,10 eurot (1657,56-1544,46) ning arvestades kõik kostja

maksed põhinõude katteks ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 28.08.2024 kehtivalt üles

öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega võlas.

24. Hageja palub välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed TsMS § 369

alusel maksetähtpäevale järgnevast päevast ning ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate

põhivõla osamaksete kohta viivis intressimääraga võrdses määras 23,90% aastas alates iga

osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.

Edasiulatuvad maksed, mis kohtuotsuse tegemise päeva seisuga ei ole sissenõutavaks

muutunud, on märgitud lepingu nr L414265 maksegraafikus kolme viimase põhiosa

osamaksena, tasumise tähtaegadega 20.03.2028 kuni 20.05.2028 (dtl 27, 118-119).

6/12

Seejuures on 20.03.2028 osamakse tasumata vaid osaliselt. Tulevikus sissenõutavaks

muutuvate põhiosamaksete kogusumma on 113,10 eurot (26,19 + 43,21 + 43,70).

25. Kohus nõustub hagejaga, et ümberarvestuse korral lepingu ülesütlemise seisuga

28.08.2024 ei olnud kostja kolme järjestikuse osamaksega võlas, kuivõrd maksed olid

tasutud kuni 20.02.2028 täielikult ning 20.03.2028 osaliselt.

26. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust

eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka

kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla

tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate

kohustuste täitmist tulevikus. Arvestades, et kostja ei ole menetluses osalemise ja

võlgnevuse tasumise vastu huvi tundnud, siis on põhjendatud hageja nõue tulevikus

sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, kuna võib eeldada, et kostja oma

kohustusi õigeaegselt ei täida. Kostjal tuleb tagastada tulevikus sissenõutavaks muutuvad

osamaksed vastavalt tasumise tähtpäevadele.

27. Kohus rahuldab hageja nõude ja mõistab edasiulatuvalt kostjalt välja põhiosamaksed

kokku summas 113,10 eurot. Tulevikus sissenõutavate kohustuste väljamõistmine ei

kahjusta kostjat.

28. Hageja nõuab ümberarvestatud nõude puhul viivist tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt

põhivõla osamaksetelt intressimääraga võrdses määras ehk 23,90% aastas alates iga

osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni (dtl 118).

29. Kohus nõustub, et lepinguga saab kokku leppida intressimääraga võrdse viivisemäära.

Kuid kohus ei nõustu hagejaga selles, et ka vastutustundliku laenamise kohustuse

rikkumise korral säilib õigus nõuda lepingujärgset viivist. Selline tõlgendus ei ole

kooskõlas regulatsiooni mõttega. Regulatsiooni mõte on olnud vähendada krediidiandja

krediidi tulusust ja võlgniku koormust olukorras, kus krediidiandja ei ole laenu andnud

vastutustundlikult. Kui vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral säiliks

õigus nõuda ja kohustus tasuda lepingujärgset (kõrget) viivisemäära, oleks seaduse

nõudeid rikkuv laenamine krediidiandjale jätkuvalt sama tulus (intressi asemel teeniks

krediidiandja intressimääraga võrdset viivist). Regulatsiooniga on asendatud lepingujärgne

intress seadusjärgse intressiga. Sellest tulenevalt võiks ka öelda, et kui lepingus oli kokku

lepitud, et viivisemäär on võrdne intressimääraga, peaks ka lepingus kokku lepitud

viivisemäär muutuma vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral

seadusjärgseks intressi- ja viivisemääraks. Kuid kohus leiab, et VÕS § 113 lõikest 1

tulenevalt on hagejal siiski õigus saada seadusjärgset viivist, tingimusel, et see ei ole

kõrgem lepingus kokku lepitud viivisemäärast.

30. Seega mõistab kohus VÕS § 101 lg 1 punkti 6 ja VÕS § 113 lg 1 alusel ning hageja

taotlust arvestades välja viivise tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt põhivõla

osamaksetelt alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla

tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

31. Hageja ei ole palunud ümberarvestuse esitamisel välja mõista sissenõudmiskulusid, kuid

on hagiavalduses palunud välja mõista ka sissenõudmiskulud. Nõue jääb rahuldamata,

kuna kostja ei olnud nõudekirjade saatmise ajal võlgnevuses kirjades märgitud summade

tasumisega (dtl 144-145).

AS-i Inbank Finance ja kostja vahel sõlmitud tarbijakrediidileping nr L89009195966

32. Hageja nõude aluseks on AS-i Inbank Finance ja kostja vahel 15.07.2022 sõlmitud

tarbijakrediidileping nr L89009195966, mille alusel sai kostja kauba järelmaksuga summas

1283,99 (dtl 76, 110). Hageja nõuab hagis lepingu nr L89009195966 alusel põhivõlgnevust

315,08 eurot (dtl 120), intressi 28,87 eurot (dtl 121), sissenõudmiskulusid 30 eurot (dtl 122),

7/12

sissenõutavaks muutunud viivist 43,11 eurot (dtl 123) ja viivist alates 22.10.2025 kuni

põhinõude täitmiseni lepingujärgses viivisemääras (dtl 124).

33. Kohus on hageja esitatud lepingu alusel tuvastanud, et kostja ja AS Inbank Finance on

15.07.2022 digitaalselt allkirjastanud järelmaksu lepingu nr L89009195966, mille kohaselt on

kauba maksumus 1283,99 eurot, lepingutasu 19 eurot, igakuine osamakse 56,38 eurot,

osamakse tasumise tähtpäev 15, osamaksete arv 30, osamaksete kogusumma 1691,32 eurot,

krediidi kogukulu 407,33 eurot, krediidi kulukuse määr aastas 24,96%, viimase osamakse

tähtpäev 15.01.2025, intressimäär 11,9% aastas, viivisemäär 11,9% aastas ehk 0,03% päevas

(dtl 75-76).

34. Tegemist on tarbijakrediidilepinguga ja ka selle lepingu sõlmimisele kehtivad otsuse p-

s 11 antud kohtu selgitused.

35. Käesoleval juhul on pooled lepingu allkirjastanud (dtl 75) ja menetluses vaidlustamata

asjaoludel on võlausaldaja täitnud lepingujärgse põhikohustuse ja kaup on kostjale üle antud.

Seega on kohus seisukohal, et leping on sõlmitud ja kehtis.

36. Kohus on tuvastanud, et vastavalt lepingule kohustus kostja tasuma igakuised

osamaksed summas 56,38 eurot iga kuu 15. kuupäeval alates 15.08.2022 kuni 15.01.2025

(välja arvatud viimane osamakse, mille suurus oli 56,30 eurot) (dtl 76-77, 112). Hageja väitel

on kostja teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 1347,67 eurot (dtl 118). Kuivõrd kostja

ei ole hageja väidet vaidlustanud, puudub kohtul alus selles kahelda ja kohus loeb hageja väite

õigeks.

37. Hageja on esitanud faktiväite, et nõue on 28.08.2024 talle loovutatud (dtl 113). Hageja

on esitanud kostjale saadetud teate nõude loovutamise kohta (dtl 84), kuid nõude loovutamise

kokkulepet hageja esitanud ei ole ning teade nõude loovutamise kohta ei ole allkirjastatud.

Vastavalt VÕS § 170, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele

võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet

tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on

nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi

võlgnikule. Hageja on väitnud, et nõue loovutati talle 28.08.2024, kuid nõude loovutamise

kinnitus ei ole allkirjastatud ning autoriks on nimetu AS Inbank Finance esindaja. Samas

nähtub kohtule esitatud meeldetuletuskirjadest, mis on saadetud kostjale alates 20.09.2024, et

hageja viitab selgelt asjaolule, et tegemist on laenuandja ja kostja vahel sõlmitud lepingust

tuleneva võlaga, mis on hagejale loovutatud (dtl 146). Kohus peab seega usutavaks, et nõue

on loovutatud, kuna hageja valduses on ka lepingu kohta käivad dokumendid. Samuti ei ole

kohtule esitatud kostja vastuväidet nõude loovutamisele. Kohus peab usutavaks, et nõue on

loovutatud.

38. Lepingu krediidikulukuse määr oli lepingu kohaselt 24,96% aastas (dtl 76). Eesti

Panga avaldatud andmete kohaselt oli alates 01.07.2022 rakenduva krediidiasutuste poolt

eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,3%. VÕS §

4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 16,3%

= 48,9%). VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatud määr on kõrgem, kui kostjaga sõlmitud lepingu

krediidikulukuse määr. Seega ei ületanud laenu krediidi kulukuse määr lepingu sõlmimise ja

krediidi andmise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.

39. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).

Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne

lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku

teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt

võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks

olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline

8/12

(VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab

krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust

varast.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS

§ 4034 lg 13).

40. Hageja on hagis selgitanud, kuidas toimus kostja krediidivõime kontroll. Hageja

selgituste kohaselt tegi krediidivõimelisuse hindamise protsessis esialgne võlausaldaja

päringud Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid

maksehäireid polnud. Esialgne võlausaldaja on kostja sissetulekuid kontrollinud

Pensioniregistrist. Muuhulgas omandab esialgne võlausaldaja kostja varalise seisundi,

regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta taotluses. Laenuandja Inbank

Finance AS on teada saanud, et kostja igakuine keskmine sissetulek oli 555,27 eurot ning

väljaminekud 250 eurot. Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud ning taotleva laenu

osamakse (56,38 eurot) tuludest maha ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi

vähemalt 248,89 eurot (dtl 116-117). Tõendina on hageja esitanud laenutaotluse (dtl 82) ja

maksehäireregistri väljavõtte (dtl 83).

41. Maakohus on seisukohal, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja

krediidivõime kontroll oli ebapiisav.

41.1.

Hageja selgituse kohaselt lähtus esialgne võlausaldaja kostja esitatud teabest,

tegi päringud Maksehäireregistritesse ning kontrollis kostja sissetulekuid

Pensioniregistrist. Hagiavalduses on välja toodud Pensioniregistri päring (dtl

116), kuid päringust ei nähtu, millal ja kelle kohta päring on tehtud. Kohtule on

tõendina esitatud ka taust.ee väljatrükk, kuid väljatrükk on esitatud seisuga

21.10.2025, st vahetult enne hagi esitamist. Seega on tõendamata kostja

sissetuleku kontrollimine ning maksehäirete puudumise kontrollimine lepingu

sõlmimise eelselt.

41.2.

Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu

andmist välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus,

tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed

majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 viimane lause

koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest

nähtub, et võlausaldaja ei teinud enne lepingu sõlmimist kindlaks kostja

väljaminekute, majapidamiskulutuste ega finantskohustuste suurust. Piisav ei

ole laenutaotlusel esitatud andmetest lähtumine. Samuti ei ole välja selgitatud

ülalpeetavate arv.

41.3.

Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi

küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja

arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See

tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab

ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks. AS Inbank Finance kostja pangakonto

väljavõtet küsinud ega analüüsinud ei ole. Samuti ei ole hageja tõendanud, et

kostja kohta kogutud muu teave oli piisav krediidivõimelisuse hindamiseks.

41.4.

Ülaltoodut arvestades on lepingu sõlmimisel kogumata andmed kostja

sissetulekute, finantskohustuste ja majapidamiskulude kohta, teostamata on

kostja krediidivõime kontroll. Üksnes kostja laenutaotluse alusel kostja

krediidivõime osas otsustuse tegemist ei saa pidada piisavaks.

42. Ilma mõistliku hoolsusega kontrollitud andmeteta tarbija kulude ja finantskohustuste

ning varasemate finantskohustuste täitmise kohta ei võimalda need andmed teha adekvaatseid

9/12

järeldusi tarbija krediidivõimelisuse kohta (Tallinna RK 28.08.2024, nr 2-22-142669, p

11.2.2).

43. Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et võlausaldaja ei kogunud

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija

krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses

väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises.

Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid

krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi

rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p

29.3). Praegusel juhul seda tehtud ei ole.

44. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7

esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid

tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. VÕS § 396 kohaselt tuleb kostjal

laenuks saadud rahasumma tagastada.

45. Hageja on 07.11.2025 täiendatud hagiavalduses märkinud, et kostja sai lepingu

L89009195966 alusel kauba kokku summas 1283,99 eurot ning on teinud tagasimakseid

lepingule kogusummas 1347,67 eurot. Eeltoodust tulenevalt, kui arvestada kõik kostja tehtud

tagasimaksed põhiosa katteks, tuleb lugeda põhivõlgnevus tasutuks.

46. Eelnevat arvestades on kostja teinud lepingu nr L89009195966 katteks tagasimakseid

põhivõlga ületavas summas ja hagejal ei ole kostja vastu nõuet (sh arvestades otsuse punktis

36 märgitut seoses kostja tagasimaksetega).

47. Intressinõuet juhuks, kui kohus tuvastab vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumise, hageja esitanud ei ole. Muid tasusid kostja hagejale VÕS § 4034 lg-st 7 tulenevalt

ei võlgne. Kuna põhinõue jääb rahuldamata, pole alust rahuldada ka hageja viivisenõuet.

Kuivõrd kostja ei olnud ajal, millal hageja saatis kostjale nõudekirjad, võlgnevuses kirjades

märgitud ulatuses, siis on kirjad sellisel kujul põhjendamatud ja hagejal ei ole õigust nõuda

võla sissenõudmisega tekkinud kulusid.

48. Seega jääb hageja lepingust nr L89009195966 tulenev nõue tervikuna rahuldamata,

kuna kostja on täitnud lepingust nr L89009195966 tulenevad kohustused.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

49. Hageja esitas koos 22.10.2025 hagiavaldusega menetluskulude nimekirja ning viitas

samale menetluskulude nimekirjale ka 07.11.2025 täiendatud hagiavalduses. Menetluskulude

nimekiri on koos hagimaterjalidega kostjale kätte toimetatud. Kostja menetluskulude

nimekirja osas seisukohta esitanud ei ole.

50. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 175 lg 1

sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi

kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

51. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

52. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Kohtuvälised

10/12

kulud on TsMS § 144 p 1 ja p 7 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja maksekäsu

kiirmenetluse kulud.

53. Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude

vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt nr

Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012.a lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13).

54. Hageja on kandnud menetluskulusid suuruses 1026 eurot, millest riigilõiv 350 eurot ja

esindaja kulud 676 eurot (dtl 98, 126). Kulud on esitatud ilma käibemaksuta summades ja

hageja ei ole esitanud TsMS § 174 lg 10 kohast kinnitust, seega lähtub kohus menetluskulude

kindlaksmääramisel ilma käibemaksuta summadest.

55. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud suuruses (350 eurot, RLS § 59 lg 1 ja lisa 1

koosmõjus) ja kohus mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja.

56. Hageja lepingulise esindaja kulu on 676 eurot ning toimingud on järgmised (dtl 98):

alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja

koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule – 4 h.

57. Hagejat esindasid menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastavad lepingulised

esindajad, magistrikraadiga õigusteadmistega isikud - juristid. Menetluskulude nimekirja

kohaselt oli esindajate tasumäär 169 eurot tunnis (ilma käibemaksuta).

58. Tallinna Ringkonnakohus on 28.02.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-10648 punktis 57

märkinud, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud

60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on

pigem erandlikud (vt Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, punkt 19). Tunnitasule

hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Ringkonnakohus on arvesse võtnud, et

advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest

tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate

puhul nii ei ole.

59. Kohus leiab, et ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile sobivas õigusteenuse

osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks põhjendatud jätta täies ulatuses

vastaspoole kanda. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja märgitud teenustasu summas 169

eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks.

Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust, hageja lepinguliste esindajate

kvalifikatsiooni ja menetlusdokumentide kvaliteeti, on esindajate taotletud tunnitasu suurus

kohtu hinnangul põhjendamatult kõrge. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja tunnitasu on

ülemäärases suuruses võrreldes kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks

mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga. Tegemist on hageja põhitegevuse standardse

vaidlusega. Lähtudes mh mõistlikest turuhindadest ja kohtupraktikast, on põhjendatud

tunnitasumäär kohtu hinnangul 100 eurot ilma käibemaksuta.

60. Arvestades lepingulise esindaja põhjendatud tunnihinda, on hageja õigusabikulu kokku

400 eurot ilma käibemaksuta (4 tundi × 100 eurot).

61. Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 750 eurot, millest 350 eurot on

riigilõiv ja 400 eurot on lepingulise esindaja kulu.

62. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on

rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus välja arvutatav.

63. Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel järgmistest asjaoludest. Hageja nõudis

kostjalt kogu põhivõla, intressi, haldustasu, sissenõudmiskulude ja viivise tasumist ning need

nõuded jäid osaliselt rahuldamata. Hageja nõudis kokku 1854,30 euro tasumist (põhivõlg

11/12

1307,83 eurot, intress 145,21 eurot, haldustasu 6 eurot, sissenõudmiskulud 80 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivis 315,26 eurot). Maakohus rahuldab hageja nõude osaliselt ja

mõistab kostjalt välja 113,10 eurot (tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg 113,10 eurot).

Nõude rahuldamise ulatus on ligikaudu 6,1% (arvestuse aluseks olev tehe: 113,10 / 1854,30 *

100% = 6,1%). Seega jäävad menetluskulud 6,1% ulatuses kostja kanda ning 93,9% ulatuses

hageja kanda.

64. Kohus määras hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 750 eurot. Kohus jättis

menetluskuludest 6,1% kostja kanda. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 750 *

6,1% = 45,75 eurot. Kuna kostja menetluses ei osalenud, ei ole tal saanud tekkida

menetluskulusid, mida hagejalt välja mõista.

65. Kostjal tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel tasuda välja mõistetud menetluskuludelt viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)

Helvia Räägel

kohtunik

12/12