2-24-11901/83 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Siret Siilbek ja Aleksandr Kondrašov

Määruse tegemise aeg ja koht

29. mai 2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-11901

Kohtuasi

K.O avaldus P.C vastu P.L-iga suhtlemiskorra

kindlaksmääramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 13.03.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

P.C 29.01.2025 määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja K.O (isikukood XXX), lepinguline esindaja

Katrin Kiisk

Puudutatud isik P.C (isikukood XXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaadi abi Helen Hääl

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 13.03.2025 määrus muutmata, muutes määruse

põhjendusi.

2. Harju Maakohtu 13.03.2025 määrus on jõustunud selle resolutsiooni punktide 1, 2,

3, 4 teise lause, 5, 6 ja 7 osas.

3. Jätta määruskaebus rahuldamata.

4. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud P.C kanda, välja

arvatud P.L-ile riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jätta

riigi kanda.

5. Rahuldada K.O määruskaebemenetluse menetluskulude kindlaksmääramise

taotlus. Mõista P.C-lt K.O kasuks välja määruskaebemenetluse menetluskulude

hüvitis 370,02 eurot. P.C on kohustatud nimetatud summalt tasuma käesoleva

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

2-24-11901

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Harju Maakohtu menetluses oli K.O (avaldaja, lapse isa) avaldus P.C (lapse ema) vastu

P.L-iga (laps) suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks.

2. Kohtumenetluse ajal reguleeris isa ja lapse suhtlemist Tallinna Ringkonnakohtu 06.12.2024

esialgse õiguskaitse määrus.

3. Isa esitas 04.03.2025 kohtule taotluse avaldusest loobumiseks. Taotluse kohaselt ei ole ema

kohtu määratud suhtluskorra määrust täitnud – isa ei ole saanud lapsega kordagi kohtuda

kohtumenetluse ajal. Isa ja lapse suhe on saanud ema koostööpuudulikkuse ja lapse

mõjutamise tõttu niivõrd ulatuslikult kahjustada, et selle taastamine on ilma ema suhtumise

muutumiseta ebatõenäoline ning edasise menetluse pidamine last kahjustav. Lapse huvides ei

ole taotleda kohtumääruste täitmist sunnimeetmete kaudu, sest need ei anna ema ülitugeva

mõjuvälja tõttu mingit tulemust ning võivad last, kelle tervislik seisund on niigi habras,

üksnes kahjustada, sõltumata sellest, et eesmärk, mille nimel seda teha, on lapse huvides –

tagada lapsele suhtlusõigus oma bioloogilise vanemaga. Seega esitas isa taotluse avaldusest

loobumiseks, et säästa last, iseennast ja oma ülejäänud nelja alaealist last, keda kõik

kohtumenetlus moel või teisel mõjutab.

3.1. Isa leidis, et õiglane on jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda ja riigi

õigusabi korras määratud esindaja kulud riigi kanda. Kõikide menetluskulude isa kanda

jätmine oleks menetluse asjaolusid arvestades äärmiselt ebaõiglane.

4. Ema oli menetluse lõpetamisega nõus, kuid palus jätta tema menetluskulud isa kanda.

Menetluse lõpetamine on lapse huvides ja ainuõige lahendus lapse tervise säästmiseks. Isa

etteheited ema suunal on alusetud. Just lapse ema on olnud see, kes püüab lapse ja isa suhet

toetada ja säilitada. Lapse haiguse ajal katkestas lapse isa kohtumised lapsega pikaks ajaks.

Sellel perioodil otsis ema pidevalt isaga kontakti ning püüdis leida lahendusi, et hoolimata

raskest haigusest, oleks lapsel siiski võimalik isa ja tema perega kohtuda. Ema pakkus

kohtumisi ja tuletas neid meelde, jagas infot, palus, et isa ise aegu pakuks jne.

4.1. Isa esitas kohtule tegeliku olukorra kohta hulgaliselt valeväiteid ja lõi sellega ebaõige

ettekujutuse tegelikest asjaoludest. Seega ei ole menetluskulude jätmine menetlusosaliste endi

põhjendatud. Isa ei püüdnud leida kohtuvälist lahendust ning alustas põhjendamatult

kohtumenetlust, tekitades sellega lapse emale suuri kulusid. Oleks äärmiselt ebaõiglane jätta

põhjendamatu avalduse esitamisest tingitud menetluskulud lapse ema enda kanda. Lisaks ei

näe ka seadus ette võimalust jätta menetluskulud avaldusest loobumise korral

menetlusosaliste endi kanda. Avaldusest loobumise puhul kohaldub menetluskulude jaotuse

osas erisättena tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168. TsMS § 168 lg 4 näeb ette, et

avaldusest loobumisel kannab avaldaja puudutatud isiku menetluskulud. Menetluskulude

teistsugust jaotust võimaldaks üksnes TsMS § 168 lg-s 4 ja 5 sätestatud aluste esinemine, st et

nõue on peale avalduse esitamist rahuldatud, kuid sellist alust käesoleval juhul ei esine.

2-24-11901

5. Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja oli seisukohal, et avaldaja taotlus menetluse

lõpetamiseks on põhjendatud. Edasine menetlus lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks

ei anna ilmselt soovitud positiivseid tulemusi määral, mis õigustaks käesoleva menetluse

kulgu ning oodatava kasu asemel tuleb arvestada tõenäosusega, et lapse vaimset tervist

kahjustav olukord süveneb. Siiski ei nähtu avaldusest ning menetluse käigust, et isa ajendid ja

eesmärgid suhtlemiskorra kindlaksmääramise avalduse esitamisel oleksid olnud pahatahtlikud

ning mitte tingitud isa tegelikust soovist suhteid lapsega taastada ja parandada. Kuna isa

menetluse alustamise eesmärk ei olnud pahatahtlik ning menetluse lõpetamise taotluse

esitamisel on isa samuti lähtunud ennekõike lapse heaolust, on põhjendatud jätta asjas

menetluskulud poolte endi kanda ning lapsele määratud esindaja kulud riigi kanda.

6. Mustamäe Linnaosa Valitsus toetas isa taotlust menetluse lõpetamiseks. Kuigi laps on

tänaseks 15-aastane ja omab otsustusõigust, kas ja millal ta isaga suhtleb, on lapse huvides kui

ema mõistab, et lapsel on suhtest isaga vaid võita kui kaotada ning teeb edaspidi kõik selleks,

et suhe lapse ja isa vahel taastuks.

Maakohtu määrus ja põhjendused

7. Harju Maakohus võttis 13.03.2025 määrusega vastu avaldaja 04.03.2025 loobumise

avaldusest, lõpetas praeguse tsiviilasja menetluse ja tühistas 18.03.2025 määratud

kohtuistungi aja. Maakohus jättis riigi kanda lapse esindamisega seotud riigi õigusabi kulud.

Ülejäänud menetluskulud jäid menetlusosaliste enda kanda. Kohus määras riigi õigusabi

osutaja tasu suuruse kindlaks. Maakohus tühistas ringkonnakohtu 06.12.2024 esialgse

õiguskaitse kohaldamise määruse.

7.1. Kohus tõi välja, et lapse ema ja lapsele määratud esindaja nõustusid menetluse

lõpetamisega. Menetluse lõpetamise tõttu tühistas kohus 18.03.2025 määratud kohtuistungi

aja.

7.2. Maakohus pidas põhjendatuks jätta isa suhtluskorra avalduse menetlemisega seotud

menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel menetlusosaliste endi kanda. Lapse esindaja kulud jäid

riigi kanda. Maakohus arvestas menetluskulude jaotamise otsustamisel seejuures asjaoludega,

et tegemist oli isa avaldusega lapsega suhtluskorra kindlaksmääramiseks, asjas tehtav lahend

peaks olema eelkõige lapse huvides ning isa loobus avaldusest lapse tervise ning ema tugeva

vastuseisu tõttu, mida täheldasid oma seisukohtades ka kohalikud omavalitsused.

7.3. Maakohus ei nõustunud ema väitega, et isa alustas põhjendamatult kohtumenetlust. Isa

pöördus kohtusse kuna vanemad ei suutnud alates 2023. a-st isa ja lapse suhtlemise osas

kokkuleppeid saavutada. Olukorras, kus isa avaldus oleks olnud pahatahtlik, perspektiivitu ja

vastuolus lapse huvidega, ei oleks kohtud siinses asjas isa esialgse õiguskaitse avaldust

rahuldanud lapse ja isa suhtlemise korraldamiseks. Kohtule esitatud seisukohtadest nähtus, et

vanematel on suured pinged ja erimeelsused, mis takistavad lapse ja isa regulaarset

suhtlemist.

7.4. Kohus oli seisukohal, et praegusel juhul ei olnud tegemist ka TsMS § 168 lg-tes 4 ja 5

kirjeldatud olukordadega. Puudus alus asuda seisukohale, et isa loobus avaldusest selle

perspektiivituse tõttu. Isa selgitas, et avaldusest loobumise põhjuseks oli eeskätt lapse tervis ja

veendumus, et ilma emapoolse suhtumise muutumiseta on lapse ja isa suhte taastamine

ebatõenäoline ning edasise menetluse pidamine last kahjustav.

2-24-11901

Määruskaebus

8. Ema esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada menetluskulude

jaotuse osas ja teha vaidlustatud osas uus määrus, millega jätta ema menetluskulud isa kanda.

Ema palub jätta ka määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud isa kanda.

8.1. Ema väitel kohaldas maakohus menetluskulude jaotamise otsustamisel ebaõigesti

materiaalõiguse ja menetlusõiguse norme. Kuivõrd tegemist oli hagita menetlusega, siis ei

olnud menetluskulude jaotuse puhul asjakohane lähtuda TsMS §-s 162 sätestatust, kuivõrd

antud säte reguleerib menetluskulude jaotust hagimenetluses. Hagita menetluses sätestab

menetluskulude jaotuse üldised põhimõtted TsMS § 172.

8.2. Isale on etteheidetav menetluse põhjustamine ja sellest tingitud kulud. Seega on

menetluskulude jaotamisel õige lähtuda TsMS § 168 lg-s 4 sätestatust ja jätta ema

menetluskulud isa kanda. Kui isa oleks lähtunud lapse huvidest, siis ei oleks ta avaldust lapse

tervislikku seisundit arvestades kohtusse üldse esitanud. Isale oli lapse haigus avalduse

esitamise hetkel teada.

8.3. Arusaamatu on kohtu tõdemus, et isa loobus avaldusest ema vastuseisu tõttu. Just ema

püüdis isa ja lapse suhtlust soodustada. Isa enda põhjustatud emotsioonide tõttu ei soovi laps

isaga kohtuda ning seda ei saa kuidagi emale süüks panna.

8.4. Oluline ka asjaolu, et ringkonnakohtu 06.12.2024 määrusega menetluse ajaks kindlaks

määratus suhtluskord on sisuliselt sama, mida ema oli isale juba pikalt pakkunud. Eelnev

ilmestab isa avalduse põhjendamatust. Isal olnuks võimalik ka kohtuväliselt sama tulemuseni

jõuda, kuid isa esitas kohtule avalduse ja põhjustas sellega menetluskulude tekke.

8.5. Menetluskulude jätmine menetlusosaliste endi kanda on ema ja ka lapse suhtes äärmiselt

ebaõiglane. Lapse tervis on isa poolt põhjendamatult algatatud kohtumenetluse ja sellega

kaasneva stressi tõttu oluliselt halvenenud. Ema ei ole saanud lapse hooldus-, turva- ja

haridusvajaduste tõttu tööl käia. Käesoleva asja menetluskuludeks on ära kasutatud pere

säästud ja lapsele mõeldud säästud tema ülikoolifondist. Eelnevast tingituna on sattunud ohtu

lapse erivajaduse tõttu valitud kooli õppemaksu tasumine ja riigi kompensatsioonita ravimite

soetamine. Kuna ema menetluskulude jätmine ema enda kanda kahjustaks oluliselt ka lapse

heaolu, on õiglane jätta kulud pahatahtliku ja põhjendamatu avalduse esitanud isa kanda.

8.6. Emale jääb arusaamatuks ka see, mille alusel on seisukoha kujundanud eestkosteasutused,

kelle arvamust on kohus menetluskulude jaotuse üle otsustamisel arvesse võtnud.

Lastekaitseametniku kohtumine lapsega kestis vaid 25 minutit. On kaheldav, et selle aja

jooksul suutis ametnik lapsega jõuda nii põhjalikult vestelda, et saada aru, millest tingituna

laps ei soovi isaga kohtuda.

8.7. Emale ei saa isa ja lapse suhtluse takistamist ette heita. Ka esitatud videotõendis on näha,

et ema ei takistanud lapse üleandmist. Alusetud on ka etteheited, justkui ei oleks ema täitnud

kohtumäärust. Kohtumiste ajad on igakuiselt pakutud. Samuti on olnud olemas igakordne

valmisolek kohtumisteks, kui laps seda soovib. Lapsele on regulaarselt selgitatud, et tema ja

isa kohtumisi toetatakse ning talle on pakutud erinevaid alternatiivseid lahendusi.

2-24-11901

Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik

9. Isa vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse

muutmata.

10. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus on lõppjärelduses õige ja määruskaebuse

väited ei anna alust selle tühistamiseks. Maakohus jättis menetlusosaliste menetluskulud

õigesti menetlusosaliste endi kanda. Maakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta muutmata,

kuid TsMS § 657 lg 1 p 2¹ ja § 659 alusel muudab ringkonnakohus määruse põhjendusi. Ema

määruskaebus jääb rahuldamata.

12. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi maakohtu määrust osas, mille

peale edasi on kaevatud. Ema vaidlustab maakohtu määruse üksnes selle resolutsiooni p 4

osas, millega maakohus otsustas menetluskulude jaotuse, täpsemalt menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste endi kanda jätmise. Ema ei vaidlusta määrust osas, milles maakohus

otsustas, et lapse esindamisega seotud riigi õigusabi kulud jäid riigi kanda. Muus osas ei ole

maakohtu määrust vaidlustatud. Järelikult on maakohtu määrus jõustunud resolutsiooni p-de

1, 2, 3, 4 teise lause, 5, 6 ja 7 osas TsMS § 456 lg 4 teise lause ja § 463 lg 2 kohaselt.

13. Maakohus jättis isa suhtluskorra avalduse menetlemisega seotud menetluskulud TsMS §

162 lg 4 alusel menetlusosaliste endi kanda. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole TsMS § 162 lg

4 asja liiki arvestades õige menetluskulude jaotamise seaduslik alus. Küll aga ei too see

minetus kaasa maakohtu määruse tühistamist. Ringkonnakohus leiab, et menetlusosaliste

menetluskulud, va riigi õigusabi korras esindaja kulud, tuleb jätta nende endi kanda TsMS §

172 lg 1 alusel ja muudab seetõttu maakohtu määruse põhjendusi.

14. Ema on põhjendatult esile toonud, et TsMS § 172 lg 1sätestab eriregulatsiooni hagita

menetluse kulude jaotamiseks, milleks TsMS § 475 lg 1 p 8 ja § 550 lg 1 p 2 järgi on ka

lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramine asjad. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita

menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Sama lõike teise lause

kohaselt, kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud

kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane,

muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

Menetluskulude jaotamisel TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel on lähtekohaks õigluse

põhimõte (vt RKTKo 11.03.2015, 3-2-1-87-14, p 29). TsMS § 172 lg 1 võimaldab nt

arvestada hagita menetluse osaliste menetluses osalemise ulatust, aga ka kohtusse pöördumise

põhjendatust ja avalduse rahuldamise ulatust (vt RKTKo 30.10.2013, 3-2-1-101-13, p 13;

RKTKm 15.03.2017, 3-2-1-1-17, p 21).

15. Ringkonnakohus ei nõustu emaga, et maakohus on suhtlemiskorra kindlaksmääramise

nõude menetlemisega seotud vanemate menetluskulude jaotamise otsustamisel kaalumispiire

rikkunud. Maakohus põhjendas menetluskulude vanemate endi kanda jätmist sellega, et

avaldaja ei pöördunud 2023. a-l suhtlemiskorra nõudega kohtu poole alusetult, isa ei loobunud

avaldusest selle perspektiivituse tõttu, vaid lapse tervise kaitsmiseks, ning asja lahendamine

oleks toimunud lapse huvidest lähtuvalt.

2-24-11901

15.1. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et isa poolt kohtule suhtlemiskorra

kindlaksmääramise avalduse esitamine ei olnud põhjendamatu. Asja materjalidest nähtuvalt

oli avalduse esitamise ajaks kujunenud olukord, kus vanemad elasid lahus, kuid lapsega

suhtlemise korra osas vanemad kokkuleppele ei jõudnud, s.t vanematel oli selles osas vaidlus.

15.2. PKS § 143 lg 21 kohaselt vanemate lahuselu korral lepivad vanemad kokku lahuselava

vanema ja lapse suhtlemises. Vanemate vaidluse puhul määrab vanema ja lapse suhtlemise

korra vanema nõudel kohus. Seega oli isal seadusest tulenevalt õigus pöörduda vanemate

lahuselu ja vaidluse korral kohtusse vanema ja lapse suhtlemise korra määramiseks. Seega on

ebaõige määruskaebuse väide, et isa pöördus kohtusse põhjendamatu ja alusetu avaldusega.

15.3. Ka asjaolust, et isa loobus avaldusest, ei saa järeldada, et avalduse esitamine oli algusest

peale põhjendamatu ja see oleks jäänud rahuldamata, st kohus ei oleks suhtlemiskorda

kindlaks määranud. Kohtul on tulenevalt hagita menetluses kehtivast uurimisprintsiibist

kohustus selgitada välja kõik asja lahendamiseks olulised asjaolud ja vajaduse korral koguda

ise tõendeid (TsMS § 477 lg 7). Seega lasub hagita perekonnaasjas uurimispõhimõttest

tulenevalt eelkõige kohtul kohustus asi õigesti lahendada. Hagita asja läbivaatamisel ei ole

kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega (TsMS § 477 lg 5).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

16. Kuna ema määruskaebus jääb rahuldamata, siis jäävad määruskaebuse menetlemisega

seotud kulud TsMS § 171 lg 1 ja § 172 lg 1 teise lause järgi ema kanda, välja arvatud lapsele

riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis tuleb jätta TsMS § 172 lg 3 alusel

riigi kanda. Õiglane on jätta põhjendamatu määruskaebuse esitamisega seoses tekkinud kulud

kaebuse esitaja kanda.

17. Isa esindas käesolevas menetluses lepinguline esindaja, kes esitas 21.05.2026

määruskaebemenetluses kantud menetluskulude nimekirja. Isale osutati õigusabi 2 tundi ja 10

minutit järgmiste toimingutena: 13.03.2025 määrusega tutvumine, selle analüüsimine,

kliendile edastamine ja õigusliku olukorra selgitamine 20 minutit, määruskaebusega

tutvumine, analüüsimine ja kliendile edastamine 30 minutit ning määruskaebusele seisukoha

koostamine 1 tund ja 20 minutit. Isale osutati õigusabi tunnitasuga 140 eurot, millele lisandub

käibemaks. Ringkonnakohus leiab, et isa lepingulise esindaja tunnitasu määr ei ületa oluliselt

keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohtupraktikast tulenevalt tuleb

menetluskulude regulatsiooni (eelkõige TsMS § 175 lg-t 1) tõlgendada selliselt, et ka hagita

kohtuvaidluses võib menetlusosaline arvestada, et kohtuasja tema kasuks lahenemisel

hüvitatakse talle lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud (RKTKm

29.01.2024, 2-21-9796/80, p 21). Ka menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabi

osutamiseks tehtud toimingud ja neile kulunud aeg on ringkonnakohtu hinnangul

põhjendatud. Seega on isa põhjendatud ja vajalik menetluskulu tsiviilasja nr 2-24-11901

määruskaebemenetluses 370,02 eurot.

18. Vastavalt isa taotlusele ja kooskõlas TsMS § 177 lg-ga 4 tuleb emalt mõista isa kasuks

välja ka VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni

täitmiseni.

19. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 696 lg 3

esimene lause koosmõjus § 178 lg 1 esimese lausega võimaldab esitada praeguse määruse

2-24-11901

peale määruskaebuse osas, milles ema määruskaebus jääb rahuldamata suhtlemiskorra

kindlaksmääramise nõude menetlemisega seotud menetluskulude jaotuse osas. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab TsMS § 178 lg 1 järgi vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega vastavalt kas menetluskulude jaotus või rahaline suurus kindlaks

määrati. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale

edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)