2-25-1841/26 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Margit Jäätma

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 29. mai 2026

Tsiviilasja number

2-25-1841

Tsiviilasi

T.P hagi Y.Y vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

1239 eurot 48 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 18. juuli 2025. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

T.P apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

31. märts 2026

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (apellant) T.P (isikukood XXX), seaduslik

esindaja B.M

Kostja (vastustaja) Y.Y (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta asja juurde võtmata T.P 13. mai 2026. a seletuses esitatud tõend ja 19. mai 2026.

a vastuses esitatud tõendid.

2. Jätta T.P apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 18. juuli 2025. a otsus

tsiviilasjas nr 2-25-1841 muutmata.

3. Jätta apellatsioonimenetluse kulud poolte endi kanda. Apellatsioonimenetluses

hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. T.P (hageja, laps) esitas 3. veebruaril 2025 hagi Y.Y (kostja, isa) vastu, paludes mõista

kostjalt hageja kasuks välja elatis alates detsembrist 2024 miinimumsummas.

Hagiavalduse kohaselt õpib hageja XXXXXX. Hageja ema viib hageja T. X esmaspäeva

hommikul. Nädala sees on hageja isa juures X, kust käib X kooli. Hageja käib nädala sees ka

võimlemistrennis. Reedel toob hageja ema hageja X X. Laupäeviti on hageja alati X ja käib

ratsutamas XXX lähedal. Pühapäeviti on hageja X, kuid käib X võimlemistrennis. Selline

ajajaotus on hageja seaduslikul esindajal ja kostjal kokku lepitud alates 2022. a-st. Kui hageja

on haige, siis on ta X ja kostja ei ole kandnud hageja ravimiseks vajalikke kulusid. Kostja on

nõus viima hagejat arsti juurde, kui arstiaeg on vahemikus esmaspäeva pärastlõuna kuni

neljapäeva õhtu. Koolivaheaegadel on hageja X. Aasta lõikes viibib hageja ema juures

keskmiselt 60 päeva rohkem kui isa juures. Kostja ei ole nõus hagejaga seotud kulusid

võrdselt tasuma. Ta ei osta hagejale riideid, jalanõusid, võimlemisvahendeid ega

ratsutamisega seonduvat varustust. Kostja ei ole nõus maksma ka hageja kooliga seonduvaid

arveid ega kütusekulusid ja ei tasu õppekäikudega seotud kulusid ega hageja sünnipäevaga

seonduvaid kulusid. Kostja on nõus andma hagejale ülalpidamist septembrist maini 100 eurot

kuus. Lapsetoetus 80 eurot laekub hageja esindaja arvele.

Hageja tegeleb võimlemisega võistlusspordi tasemel ja käib võistlustel, millega kaasnevad

kulud. Keskmiselt maksab võistlustel osalemine 50 eurot kord. Võimlemise trikood maksavad

keskmiselt 300 eurot, järelturult 100–150 eurot. Kui hageja hakkab rühmakavaga esinema,

tuleb trikoo tellida õmblejalt ja see maksab umbes 300 eurot. Võimlemise trenni kuutasu on

80 eurot. Võistlustel käimisega kaasnevad transpordikulud, laagrikulud (nt eelmine suvi 240

eurot), vajadusel eratrennid 35 eurot kord.

Hageja esindaja omab kinnisvara. Tal pole sõidukeid, kuid on sõiduauto kasutamise võimalus.

Hageja esindaja töötab raamatukoguhoidjana.

Hageja kulud ühes kuus jaotuvad järgmiselt: eluasemekulud jaotuvad pigem vanamete vahel

võrdselt, toidukulud jaotuvad pigem võrdselt (hageja esindaja kannab argipäeviti hagejale

toiduks 5 eurot), transpordikulud 137 eurot, sidekulude kohta hageja esindajal infot pole

(hagejal on telefoni- ja internetipakett), tervishoiukulud on vajaduspõhised, koolikohustuse

täitmise kulud 115 eurot + toiduraha 1,20 eurot päevas, kulud riietele ja jalanõudele on

vastavalt vajadusele, muud püsikulud on võimlemistrenn 80 eurot kuus, ratsatrenn 80 eurot

kuus, võimlemise laager 240 eurot kord aastas, trikoo kord aastas 300 eurot, võistlustel

osalemine keskmiselt 450 eurot aastas.

Hageja esindaja täpsustas hageja keskmisi kulusid ühes kuus: kooli õppemaks 115 eurot,

toiduraha koolis 17,50 eurot, ühistransport 7,50 eurot, kooliga seotud kütusekulud 60 eurot,

õppekäigud (sh teatripiletid, õpetajate ja treenerite kingitused) 12,50 eurot, võimlemisklubi

kulud 140,41 eurot, trenni ja võistluste kütusekulud 43 eurot, võimlemise riided ja vahendid

12 eurot, võimlemise riided ja vahendid võistlusteks 45 eurot, ratsatrenni kulud 60 eurot,

ratsatrenni kütusekulud 12 eurot, tervishoiukulud 11 eurot, riided ja jalanõud 70 eurot,

taskuraha 30 eurot, vabaajakulud 15 eurot, mänguasjad 30 eurot ja telefon 10 eurot, kokku

707 eurot, millest 592 eurot maksab hageja esindaja ja 115 eurot maksab kostja.

31.03.2025 laekus kostjalt ühistranspordi kaardi katteks 90 eurot ja lisaks 100 eurot

aprillikulude katteks. 13.05.2025 laekus 100 eurot, aprillis ei maksnud kostja midagi.

Treenerite sõnul on hagejal võimlemisega palju potentsiaali ja nad pakkusid hagejale kohta

kõige tugevamas võistlusgrupis, kus treeningud toimuvad viiel korral nädalas. Võistlused on

nii individuaal- kui ka rühmakavas (individuaalkava osalustasu 50–60 eurot, rühmaga 15–25

eurot, + erinevad trikood). Hageja tegeleb jätkuvalt ratsutamisega. Suvekuudel on rohkem

vaba aega ning soov minna trenni on muutunud igapäevaseks. Juunis 2025 laekus kostjalt 100

eurot.

Hageja täpsustas, et soovib kostjalt elatist 300 eurot kuus.

2. Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja elab kostja juures

esmaspäevast reedeni igakuiselt (v.a suvekuud, vabagraafik). Kostja teeb igakuiselt

ülekandeid hageja seadusliku esindaja kontole 100 eurot. Hageja esindaja poolt kantud kulud

lapse heaks ei ole midagi muud kui temapoolne panus hageja heaolu tagamiseks.

Kostja esitas enda keskmised kulud hagejale ühes kuus: kool 100 eurot, riided ja jalanõud 40

eurot, ratsatrenn 70 eurot, hügieen 5 eurot, hageja transport 45 eurot, transpordikaart 7,50

eurot, taskuraha 40 eurot, vabaaja kulud 125 eurot, telefon 12,50 eurot, mänguasjad

(mototehnika) 100 eurot, kokku 525 eurot.

Kostja märkis, et peab enda eluasemekulud üksinda maksma. Samas hageja esindajal

eluasemekulud kas puuduvad või ta saab neid jagada. Kostja kahtles hageja esindaja väites, et

hageja vajab jätkuvalt dermatiidiravi. Hageja esindaja elab üle oma võimete ning on hagejale

valinud liiga palju trenne, mis on põhjustanud hagejale ülekoormuse. Hageja on tihti

kaevanud jalavalu üle ning kooliarsti sõnul tuleks trennide arvukust vähendada. See omakorda

aitaks lahendada hageja esindaja rahalisi probleeme. Reaalne trennide arv võiks jääda 2-3

trennikorra piiresse. Kuna hageja käib kahes ratsatrennis, siis oleks üheks lahenduseks

loobumine ühest hobusest. Kostja kinnitas, et ostab hagejale riideid, kuid neid hageja esindaja

juurde ei saada, sest esindaja sõnul on need ära antud või müüdud. Kostja ei pea maksma

kinni hageja valikuid riiete ja kõige muu osas. Kostjal on lisaks kütusekuludele ka autoga

seonduvad muud kulud (kindlustus, automaks, remondikulud, hoolduskulud, ülevaatus), mida

hageja esindajal ei ole.

Kostjal teatas, et tal ei ole esitada tõendeid hagejale tehtud kulude kohta, sest ta üldiselt tasub

sularahas ega kogu arveid. Tõestusena peaks piisama, et hagejal on katus pea kohal, kõht täis,

riided seljas, koolis-trennides käidud ning kodu mõnus ja soe. Aprilli eest tegi kostja makse

märtsikuu viimasel päeval.

Kostja teatas, et ta käib juhutöid tegemas. Kostja keskmine sissetulek on alla 1000 euro kuus,

võib öelda, et miinimumpalk.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 18. juuli 2025. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja

kasuks välja elatise alates 01.07.2025 150 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni

(XXXXXXXXXX) perioodil 03.02.2025–30.06.2025 ühekordse summana 250 eurot ja

tagasiulatuvalt perioodil 01.12.2024–02.02.2025 ühekordse summana 150 eurot ja märkis, et

elatis tuleb maksta B.M R. pangakontole, selgitusega „T.P elatis“.

Lapsel on jagatud elukoht: koolipäevadel esmaspäevast reedeni elab ta isa juures ja reede

õhtust esmaspäeva hommikuni ning enamiku ajast koolivaheagadel ema juures.

Nõude esitamisel elatise seadusjärgses määras ei ole hageja esindaja arvestanud

perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-ga 6, s.o hageja jagatud elukohaga, mille osas puudub

pooltel vaidlus. Hageja elab koolipäevadel kostja juures ning nädalavahetustel, pühadel ja

koolivaheaegadel ema juures. Maakohtu arvutuste kohaselt elab hageja kostja juures aastas

umbes 175 päeva ning ema juures 189 päeva aastas. Seega elab hageja kostja juures

keskmiselt 14,58 päeva (175p / 12k) ehk ümardatult 15 päeva kuus. Eeltoodu tähendab seda,

et hageja viibib kostja juures sisuliselt poole ajast, mistõttu kujuneb seadusjärgse

miinimumelatise suuruseks 0 eurot.

Kostja on siiani kandnud hageja emale 100 eurot kuus ning ise maksnud ühistranspordi- ja

sidekulud kokku 20 eurot kuus (7,5+12,5). Nimetatud asjaolude üle pooltel vaidlus puudub.

Maakohus tugines PKS §-le 99 ja leidis, et hageja vanemate sissetulekutes ei esine olulist

erinevust. Hageja ema sissetulekud on 1100 eurot kuus. Kostja on enda sõnul hetkel töötu ja

teeb juhutöid, kuid tema sissetulek jääb alla 1000 euro, umbes miinimumpalga piiresse

(töötasu alammäär on käesoleval aastal 886 eurot). Mõlemal vanemal on kinnisvara, isal

autod. Kohtu hinnangul on vanemate varalise seis enam-vähem võrdne.

Hageja igakuistest kuludest eluasemekulud, toidukulud, hügieenikulud, sidekulud ja

vabaajakulud (sh mänguasjad) kannavad mõlemad vanemad vahetult ning nende kulude osas

puudub vaidlus. Samuti puudub vaidlus koolikulude osas, kuna kostja nõustus nende

kuludega istungil. Koolikulud on kokku 132 eurot (õppemaks 115 eurot kuus, lisaks toiduraha

keskmiselt 17–20 eurot kuus). Neid kulusid maakohus eraldi ei hinnanud. Eraldi ei hinda

kohus ka ravimite- ja transpordikulusid ning riiete- ja jalanõude kulusid (v.a hobidega

seonduvad kulud), kuna kohtu hinnangul kannavad neid kulusid mõlemad vanemad ja mh ka

vahetult.

Puuduvad tõendeid, et laps ka käeolevalt vajab dermatiidiga (diagnoositi 2017. a) seoses

ravimeid või erikosmeetikat. Pole teavet, et muid ravimeid (nt nohu ja köha jm tavapärased

ravimid) kannaks üksi emb-kumb vanem.

Kohtu hinnangul ostavad hagejale vajalikud riided ja jalanõud (va. hobidega seotud) mõlemad

vanemad ning asja materjalide alusel pole alust järeldada ning pole ka tõendatud, et hagejal

puuduvad kummagi vanema juures riided või et üks vanematest oleks üksinda kõik hageja

kulud riietele ja jalanõudele kandnud.

Seoses transpordikuludega märgib kohus, et neid kulusid kannavad samuti mõlemad vanemad

ning hageja ema suuremad transpordikulud on seotud eeskätt ema enda valikutega, eelkõige

elukohavalikuga. Üks vanem ei pea teise otsuseid, mida on võimalik mõistlikumalt ja

kulusäästlikumalt teha, kinni maksma. Mõlemad vanemad peavad oma transpordikulud ise

kandma.

Hageja kuludena ei loe kohus kummagi vanema poolt märgitud taskuraha. Tegemist ei ole

hageja vajalike kuludega ja seda ei saa käsitada ülalpidamisena, vaid see on hagejale vabaks

kasutamiseks antavad rahalised vahendid. Taskurahast ei kanta hageja eluks vajalikke kulusid.

Hagi materjalide pinnalt on hagejal tavapärasest suuremad kulud seoses tasulise kooli ning

kallite hobide/trennide tõttu (iluvõimlemine ja ratsutamine). Nendega seotud kulud kannab

hageja ema, v.a isa poolt tasutav 100 eurot kuus, mida ta ise käsitleb kui panust kooli

õppemaksu. Seetõttu on võimalik hagejal elatist nõuda ning nõude lahendamisel tuleb hinnata

hageja kulusid.

Kohtule esitatud andmete kohaselt on hageja kuludeks õppekäigud (sh teatripiletid, õpetajate

ja treenerite kingitused) 12 eurot kuus, võimlemistrenni kulud 140 eurot kuus, võimlemisega

seotud vahendid 12 eurot kuus, võimlemisega seotud vahendid võistlusteks 45 eurot kuus,

ratsatrennide tasu 60 eurot kuus ning koolikulud 132 eurot (115 eurot õppemaks ja 17 eurot

toidukulu), kokku 401 eurot on kulud, mida kannab hageja ema ning mida kostja ise vahetult

ei kanna. Isa on tasunud elatisena seni 100 eurot kuus, mida ta on lugenud osaks kooliga

seotud kuludest. Kulud on seotud hageja koolikohustuse täitmisega ning hobidega. Nimetatud

kulude kohta on esitatud ka tõendid (dtl 80–246). Kohtu hinnangul on tõendatud, et hageja

kulud koolile ja hobidele on tavapärasest oluliselt suuremad.

Lapse hobide valik ja nende maht on isikuhooldusõiguse küsimused ja kuna vanematel on

ühine hooldusõigus, tuleb neil selles osas kokku leppida. Nimetatud küsimust ei lahenda

kohus elatise nõude menetlemisel.

Lapse sotsiaalseks ja füüsiliseks arenguks on oluline (teatud ulatuses ja lapse võimetele

vastavalt) kooliväliste hobidega tegelemine ja iseenesest on kulud neile põhjendatud, kui

vanemad on niimoodi otsustanud. Hageja tavaliseks elulaadiks on PKS § 99 lg 1 mõttes

saanud iluvõimlemine ja ratsutamine. Eeldatavalt ei sooviks hageja kummastki loobuda.

Samas möönis maakohus, et hageja ülalpidamise ulatus sõltub eeskätt ka mõlema vanema

varalisest seisundist ehk hageja tavapärase elulaadi kujundavad tegelikult tema ema ja kostja

käsutuses olevad rahalised vahendid. Kui hagejale on valitud liiga palju trenne ja/või need

toimuvad liiga tihti ning selline elukorraldus mõjub negatiivselt kummagi vanema

võimekusele tasuda nii enda kui hageja kulusid, siis tuleb trennide valikut või trennikordi

piirata või teha elukorralduses muid muudatusi.

Kummagi vanema (põhimõtteliselt võrdne) panus lapse koolikohustuse täitmise ja hobide

kulude kandmisse peaks olema ca 200 eurot kuus. Seejuures lisandub see kulu hageja

tavakuludele (eluase, riided, toit, transport jne), mida vanemad vahetult kannavad. Kostja pole

vaielnud vastu lapse kooliga seotud kuludele.

Hageja kulud trennidele ühes kuus on kokku 257 eurot, mis on kohtu hinnangul

ebamõistlikult suur summa ühe 9-aastase lapse kohta, eriti arvestades hageja mõlema vanema

majanduslikku seisu (sissetulek isal umbes 900 eurot ja emal 1100 eurot). Elatise nõude

lahendamisel arvestab kohus lapse mõistlikke kulusid ja vanemate võimekust neid kulusid ka

kanda. On ilmne, et kummagi vanema sissetulek ei võimalda tegelikult kanda lapse hobidega

seotud kulusid sellisel määral, nagu seda on esitanud hageja seaduslik esindaja. Vanemate

kooselu ajal oli laps väiksem ja hobidega seotud kulud eelduslikult ka väiksemad, kuid need

on ajas kasvanud. Kohtumenetluses on ka selgunud, et lapse kulukate hobide valik on säilinud

(ja ka kasvanud) peamiselt hageja esindaja toetusel, arvestamata seda, kas teine vanem on

võimeline nende kulude kandmisel osalema ulatuses, nagu hageja esindaja seda sooviks.

Antud olukorras (s.o vanemate majandlikus seisukorras), ei ole ilmselt võimalik säilitada

lapse senist elulaadi – tegelemist kõigi hobidega soovitud ulatuses.

Maakohus leidis, et õiglane on mõista kostjalt lapse kulude katteks lisaks vahetule

ülalpidamisele välja rahalise elatise 150 eurot kuus. Ülejäänud pooles ulatuses peab kulud

kandma hageja ema. Kui hageja ema otsustab, et hagejal on vaja käia rohkemates trennides,

siis tuleb tal endal leida lisa rahalised vahendid enda otsuste täitmiseks.

Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise 150 eurot kuus alates 03.02.2025 kuni

hageja täisealiseks saamiseni. Kuna kostja on tasunud elatist 100 eurot kuus kuni juunini 2025

kaasa arvatud (dtl 259, 264), tuleb kostjal maksta perioodil 03.02.2025–30.06.2025 elatist 50

eurot kuus ning alates 01.07.2025 150 eurot kuus.

Hageja on nõudnud elatist ka tagasiulatuvalt 01.12.2024–02.02.2025. Hagejate tagasiulatuv

elatise nõue PKS § 108 alusel on põhjendatud osaliselt. Kostja on tasunud hagejale perioodil

detsember 2024 – veebruar 2025 iga kuu elatist 100 eurot, kokku 300 eurot (dtl 259). Seega

mõistab kohus hagejale tagasiulatuva elatise välja ühekordse summana 150 eurot [detsember

2024 50 eurot (150-100 eurot), jaanuar 2025 50 eurot (150-100 eurot)]. Veebruaris kahe

päeva eest oli elatis 10,71 eurot ning terve veebruar 150 eurot. Kostja maksis veebruaris 100

eurot, millest on kaetud 10,71 eurot ning perioodi 03.02.2025–28.02.2025 eest 89,29 eurot,

elatist jäi üles veel 50 eurot. Kokku elatis perioodi 01.12.2024–02.02.2025 on 150 eurot.

TsMS § 445 lg 1 alusel määras kohus, et kostjal tuleb hageja kasuks välja mõistetud elatis

maksta hageja esindaja pangakontole. Menetluskulud jäid TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi

kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse osaliselt tühistada

(resolutsiooni p-d 1, 2.1 ja 2.2), paludes mõista välja elatise seadusega sätestatud

miinimummääras.

Kostja pole varem kandnud hageja jooksvaid kulusid vahetult ja võrdselt ja ta pole esitanud

ka tõendeid, mis kinnitaks vastupidist. Kostja pole taganud hagejale vahepalasid enne trenni,

kuigi lapsel on kõht tühi ja lõuna ja õhtusöögi vahele jääb ligi 6 tundi. Kostja seisukoht on, et

piisab hommikusöögist X, koolilõunast ja õhtusöögist kodus.

Kostja pole esitanud ühtegi tõendit (fotot ega arvet), et ta oleks soetanud hagejale

igapäevaseks kasutamiseks vajalikke riideid või kooliks vajalikke vahendeid.

Vahetusjalanõude ostmisele oli kostja vastu, leides, et selleks on elatisraha 150 eurot ja

lastetoetus (80 eurot). Kostja pole aidanud osta vahendeid hageja hobide jaoks (iluvõimlemine

ja ratsutamine), kuigi kulud on kasvanud. Kostja ei ole panustanud ravimite ostmisesse, kui

hageja on haige olnud.

Kostjal on võimalik tagada hagejale senine elulaad – ta on renoveerinud lisaks elukohale ka

maja X valla ning tema perre on sündinud teine laps.

Juulis 2025 viibis hageja isa juures 4.–7.07, augustis 2025 viibis ta isa juures 4.–8.08 ja 18.–

21.08, septembris 2025 viibis ta isa juures 2.–5.09 ja 17.–19.09.

Alates septembrist 2025 on hageja ja hageja ema elukoht X.

5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

Kostja on järjepidevalt osalenud lapse ülalpidamises nii rahaliselt kui ka praktiliselt. Laps on

regulaarselt viibinud isa juures ning kostja on taganud talle toidu, majutuse, riided ja

transpordi nendel perioodidel, mil laps tema juures viibib. Kostja on tasunud lapse

ülalpidamiseks igakuiselt kokkulepitud summad ning on lisaks panustanud muude vajalike

kulutuste katmisse vastavalt lapse vajadustele ja oma võimalustele. Tõendamata on väide, et

kostja ei ole kandnud kulusid vahetult.

Kostja on korduvalt ostnud lapsele hooajalisi rõivaid ja jalanõusid, samuti kooli ja

treeningutega seotud tarvikuid. Kõik kulud ei pruugi olla dokumentaalselt tõendatud, sest osa

oste on tehtud tavapäraste igapäevaste ostude käigus, mis ei pruugi alati jätta jälge arvetel.

See ei tähenda, et neid kulutusi ei oleks tehtud.

Isa on panustanud lapse hobide ja tegevuste võimaldamisse oma võimaluste piires. Asjaolu, et

lapse elukoht on nüüd X, ei muuda iseenesest ülalpidamiskohustuse ulatust ega jaotust.

Lapse ülalpidamine peab olema mõlema vanema ühine kohustus, mitte ainult ühe poole

kanda.

Kostja on täitnud oma ülalpidamiskohustust oma sissetuleku ja elukorralduse piires.

Hageja viited kostja majanduslikule olukorrale ja varale on oletuslikud ning ei saa olla aluseks

ülalpidamiskohustuse suurendamisele ilma konkreetsete tõenditeta kostja tegeliku sissetuleku

kohta. Lapse elukorraldus on olnud vahelduv ning kostja on reaalselt lapse ülalpidamisse

panustanud nii ajalises kui rahalises mõttes.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta

rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud tuleb jätta

poolte endi kanda.

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult hagi osaliselt rahuldanud. Hageja

väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub

maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt.

Hageja on esitanud 13. mai 2026. a seletuses tõendi vastuseks kostja väitele seoses

domeeniga. Kuivõrd see tõend on esitatud hilinenult (pärast asjas kirjaliku menetluse määruse

tegemist) ning pole ka asja lahendamise seisukohalt asjakohane, jätab ringkonnakohus

nimetatud tõendi asja materjalide juurde võtmata.

Lisaks on hageja esitanud 19. mail 2026 tõendid ravi ja ravikulude kohta, mis puudutavad

hageja Egiptuse reisiga seotud haigestumise ravi. Kuivõrd ka need tõendid on esitatud

hilinenult (pärast kirjaliku menetluse määruse tegemist) ja ei esine TsMS §-s 331 sätestatud

aluseid, mis võimaldaks tõendid vastu võtta, jätab ringkonnakohus need asja materjalide

juurde võtmata ega arvesta nendega.

8. Vastuseks hageja apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

8.1. Hageja on ringkonnakohtus viidanud, et elukorralduses on toimunud muudatused –

hageja ja ta ema elukoht on nüüd X. Maakohus tuvastas, et lapsel on jagatud elukoht:

koolipäevadel esmaspäevast reedeni elab ta isa juures ja reede õhtust esmaspäeva hommikuni

ning enamiku ajast koolivaheagadel ema juures.

Ringkonnakohtule hageja esitatud kalender ja tabel (dtl 324–325, 366–367, 371–372, 443),

kus on märgitud viibimised kostja juures, on käsitatav poole kirjaliku seletusena. Hageja ema

koostatud tabelist ei saa teha ringkonnakohtu hinnangul järeldust selle kohta, et kostja juures

viibimine oleks X kolimise järel oluliselt muutunud. Kostja on mh hageja väidetule ka vastu

vaielnud, leides, et lapsel on endiselt vahelduv elukoht. Mh selgitas hageja ema

ringkonnakohtu istungil, et laps ise otsustab, kas läheb isa juurde pärast kooli (vt dtl 376).

Seega ei ole võimalik asja materjalide alusel tuvastada, et laps viibiks isa juures oluliselt

vähem kui varem. Eeltoodust tulenevalt lähtub ringkonnakohus elatisenõude üle otsustamisel

sellest, et lapsel on endiselt vahelduv elukoht.

8.2. Maakohus on põhjendatult mõistnud kostjalt välja hageja kasuks elatise 150 eurot kuus.

Maakohus leidis, et õiglane on mõista kostjalt lapse kulude katteks lisaks vahetule

ülalpidamisele välja elatis 150 eurot kuus. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendusega,

et teatud hobidega tegelemine on küll lapse huvides, aga seejuures tuleb arvestada ka

kummagi vanema suutlikkusega kulusid kanda. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et

kummagi vanema sissetulek (isal u 1000 eurot kuus ja emal 1100 eurot kuus) ei võimalda

kanda lapse kallite hobidega (ratsutamise ja iluvõimlemisega) seotud kulusid sellisel määral,

nagu seda on soovinud hageja ema. Selle üle, et hageja hobidega seotud kulutused on suured

(vt mh hageja tabel dtl 326, 373), ei ole ka pooltel vaidlust, mh on sellega nõustunud kostja

ringkonnakohtu istungil (dtl 378).

8.3. Hageja on tuginenud apellatsioonkaebuses sellele, et kostja ei ole vahetult hagejat ülal

pidanud. Ringkonnakohtus on kostja esitanud fotosid hagejale tehtud kulutuste/ostude kohta,

mh riiete kohta, mis ta enda väitel on lapsele soetanud (dtl 382–414). Hageja ema on küll

mitmete fotode osas vastu vaielnud, tuginedes mh sellele, et osa asjadest on ostetud aastaid

tagasi (nt dtl 383, 385), osa riietest olid liiga väikesed, osa on tema enda ostetud või et ta pole

neid riideid varem näinud. Samas leiab ringkonnakohus, et kostja on esitatud fotodega

tõendanud, et ta tagab lapsele vajalike riiete olemasolu lapse tema juures viibimise ajal ja

nõustuda ei saa sellega, nagu ei peaks kostja hagejat vahetult ülal, kui laps viibib tema juures.

Ringkonnakohtu istungil juhtis ringkonnakohus vanemate tähelepanu sellele, et mõistlik oleks

kulude kokkuhoiu tagamiseks vanematel omavahel kokku leppida ka riiete ostmisega

seonduv, et vältida topeltkulude tegemist.

8.4. Hageja on viidanud sellele, et kostja ei pane lapsele vahepalasid söögiks kaasa.

Ringkonnakohtu istungil arutatust nähtub, et isa on andnud lapsele taskuraha, aga laps ei osta

mitte süüa, vaid kogub seda (dtl 379). Nimetatu pole aluseks kostjalt hageja kasuks

väljamõistetavat elatisesummat tõsta. Samas on kostjale ringkonnakohtu istungil selgitatud, et

erimeelsuste vältimiseks tuleks isal anda lapsele kaasa vahepalad (dtl 379).

8.5. Hageja on viidanud sellele, et kostja majanduslik olukord on parem, kui ta välja näitab,

tuginedes seejuures asjaolule, et ta on renoveerinud maja ja käib perega reisil.

Ringkonnakohus leiab, et ka eeltoodud väited ei anna alust suurema elatise väljamõistmiseks.

Asjas esitatud kostja konto väljavõttest (dtl 416–428) ei nähtu kostjal sellises ulatuses

sissetulekuid, mille puhul saaks järeldada, et kostja majanduslik seisund on parem tema

väidetust. Seda, et isik varjaks sissetulekuid, ei ole asjas võimalik tuvastada. Ka pildid

renoveerimisjärgus majast (dtl 444) ja maja seisundist enne seda (dtl 445–449) ei anna alust

maakohtu lahendi tühistamiseks. Asjaolust, et kostja on kogunud raha, et minna perega, sh

hagejaga Egiptusesse reisile, ei saa järeldada pahatahtlikkust elatise maksmisega seoses või

seda, et kostja majanduslik seisund oleks oluliselt parem väidetust.

8.6. Hageja on väitnud, et kostja pole tasunud hageja ravikulude eest. Väide, et hageja vajab

dermatiidist tulenevalt ravikreeme, ei anna alust maakohtu lahendi tühistamiseks. Tõenditest,

et apteegis on tehtud kulutusi ja tellitud Orto lehelt tooteid (dtl 330, 331, 335–336, 343, 347,

351, 355, 356, 359, 363), ei saa järeldada, et maakohtu järeldus oleks vale või et kõik

kulutused oleks seotud dermatiidi raviga. Samuti ei saa eeltoodud tõenditest järeldada, et isa

poleks ajal, mil laps viibib tema juures, taganud hagejale haigestumise korral ravi. Arvestades

seda, et kostja on kohustatud tagama lapsele eluks vajaliku enda juures viibides, tuleb kostjal

vajaduse korral ka tagada ravimid (sh ravikreemid), kui hageja neid oma tervislikust

seisundist tulenevalt vajab. Ka eriarsti vastuvõtu info (dtl 463) pole aluseks elatisesumma

suurendamiseks. Nimetatud väljavõttes märgitu, et hagejale on lubatud kehalisele

ettevalmistusele vastava eakohase koormusega sportimine viitab hageja heale tervislikule

seisundile. Arsti soovitust tarbida D-vitamiini talveperioodil tuleb mõlemal vanemal arvestada

ja vitamiini võtmise ka vanema juures viibimise ajal tagada. Samas pole alust seetõttu

elatisesummat suurendada.

8.7. Hageja väide, justkui viitaks kostja heale majanduslikule olukorrale asjaolu, et kostjal on

sündinud veel üks laps, ei ole aluseks maakohtu lahendi tühistamiseks ega elatissumma

suurendamiseks. Vastupidi, teise lapse olemasolu võib olla PKS § 102 lg 2 kohaselt mõjuvaks

põhjuseks elatise vähendamiseks, kui sättes vajalikud eeldused on täidetud.

8.8. Hageja ema kirjavahetus kostjaga, kus hageja ema väljendab kostja suhtes

rahulolematust, heidab mh kostjale ette erinevate esemete ostmata jätmist või kaasa panemata

jätmist, taskuraha andmata jätmist ja annab juhiseid lapsega seonduvalt (dtl 298–313, 315,

450, 451–456, 457, 458–462) iseloomustab vanemate erinevaid arusaamu, kuid ei anna alust

elatisesummat suurendada.

9. Kõike eeltoodut arvestades jääb apellatsioonkaebus rahuldamata.

10. Kostja on esitatud lõplikes seisukohtades (dtl 476) märkinud mh, et palub „Määrata

kindlaks lapse viibimiskord (nt vahelduv nädalapõhine kord või muu selge jaotus), et vältida

edasisi vaidlusi ning tagada stabiilne korraldus lapse jaoks.“ Eelnevat võib mõista kui taotlust

määrata kindlaks lapsega suhtlemise kord. Kuivõrd praegune vaidlus puudutab elatise

maksmist (menetluses on hageja hagi kostja vastu), tegemist on ringkonnakohtu ehk teise

astme menetlusega, ei saa ringkonnakohus vastavat taotlust läbi vaadata (TsMS § 9 lg 3 ja §

12). Soovi korral saab kostja esitada vastava suhtluskorra kindlaksmääramise avalduse eraldi

avaldusena maakohtusse ja seda saab menetleda seejärel eraldi tsiviilasjana maakohus. Samuti

saavad pooled ise suhtluskorras kohtuväliselt kokku leppida, mis välistaks uue kohtuvaidluse.

11. Ringkonnakohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel menetlusosaliste endi

kanda. Muul viisil menetluskulude jaotamine ei ole ringkonnakohtu hinnangul praegustel

asjaoludel põhjendatud. Arvestades menetluskulude jaotust ringkonnakohtus hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)