3-23-2257/28 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Janar Jäätma, Villem Lapimaa ja Veiko Vaske

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. mai 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2257

Haldusasi

X kaebus Transpordiameti otsustuse peale kõrvaldada

vastutav juht organisatsiooni tegevusest

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja X, esindajad vandeadvokaat Erki Fels ja

vandeadvokaadi abi Gregor Saluveer

Vastustaja Transpordiamet, esindajad Anastassia Levin

ja Mari Toodu

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 13. septembri 2024. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X apellatsioonkaebus.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 13. septembri 2024. a otsus. Teha uus otsus ja

rahuldada kaebus. Tühistada Transpordiameti 6. oktoobri 2023. a ettekirjutuse nr

13.5-5/23/17557-31 resolutsiooni punkt 1.

3. Mõista Transpordiametilt X (rg-k XXX) kasuks välja esimese ja teise astme kohtus

kantud menetluskulu katteks 7000 eurot. Ülejäänud menetluskulud jätta

menetlusosaliste endi kanda.

4. Asendada avaldatavas otsuses juriidiliste ja füüsiliste isikute nimed tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 29. juunil 2026

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).

Teine menetlusosaline võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul

kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

3-23-2257

kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Transpordiamet (TA) kohustas 6. oktoobri 2023. a ettekirjutusega nr 13.5-5/23/17557-

31 resolutsiooni punktiga 1 X-i viivitamata kõrvaldama tegevusest (komisjoni 26. novembri

2014. a määruse nr 1321/2014 „Õhusõidukite ja lennundustoodete ning nende osade ja

seadmete jätkuva lennukõlblikkuse ning sellega tegelevate organisatsioonide ja isikute

sertifitseerimise kohta“ (määrus 1321/2014) punkti 145.A.30 mõttes) hooldusorganisatsiooni

vastutava juhi. Ettekirjutuses esitati kokkuvõtlikult järgmised põhjendused:

1) organisatsiooni tegi õhusõidukile hooldustöid asukohas ja ulatuses, mis ei ole vastavuses

organisatsiooni sertifikaadiga EE.145.0120 ja hooldusorganisatsiooni käsiraamatuga;

2) organisatsiooni kvaliteedisüsteem ei toimi, sest õhusõiduk saadeti baashoolduse

eesmärgiga Pärnusse, kus ei olnud võimalik tagada, et kavas olevad hooldustööd saaksid kõik

tehtud;

3) organisatsioon hooldas õhusõidukit ulatuses, milleks ta ei olnud sertifitseeritud ja

organisatsiooni hooldustööde kord ei taganud piisavat kontrolli, et ei tehtaks hooldust, mis ei

ole kooskõlas ettevõtte sertifikaadiga;

4) organisatsioon alustas õhusõiduki hooldusega enne, kui oli saanud TA heakskiidu

hoolduskohale;

5) organisatsioon ei järginud protseduure, et õhusõidukiga seotud nõuete täitmine oleks

tagatud. Organisatsioonil on käsiraamat, mis sisaldab kvaliteedisüsteemi, kuid nagu selgus

intervjuudest, siis sellest ei peeta kinni;

6) organisatsioon teavitas plaanitavast muudatusest, kuid alustas Pärnus hooldustöödega enne,

kui asjaomased muudatused said TA heakskiidu;

7) organisatsioon ei rakendanud muudatusejuhtimisest tulevaid nõudeid, et tagada

organisatsiooni vastavus regulatsioonile, ning tuvastada ja maandada riskid, mis kaasnevad

uue baashoolduskoha loomisega;

8) organisatsioon on teadlikult käitunud nõuete vastaselt. Ta tegi hooldustöid ilma õigusliku

aluseta Pärnu lennuvälja angaaris. Õhusõiduki hooldustöid teostati sertifitseerimata kohas

ning ei järgitud organisatsiooni käsiraamatus kirjeldatud protseduure. Juhil puudub

adekvaatne ülevaade organisatsiooni tegevusest. Juurpõhjuse analüüsi pole tehtud. Tegemist

on vastutava juhi teadliku käitumisega või olukorra ignoreerimisega. Sarnane situatsioon oli

juba varem organisatsioonis juhtunud 2021. a-l Soomes. Organisatsiooni vastutav juht ei ole

täitnud oma positsioonist tulenevaid kohustusi, mis on välja toodud hooldusorganisatsiooni

käsiraamatu peatükis 1.4.4, mille kohaselt langeb vastutavale juhile lõplik vastutus, et

hooldust teostatakse vastavalt hooldusorganisatsiooni käsiraamatus olevatele protseduuridele

ja regulatsioonidele. Lisaks ei vastanud tegevus määruse 1321/2014 II lisa nõuetele.

2. X esitas halduskohtule kaebuse TA 6. oktoobri 2023. a ettekirjutuse resolutsiooni p 1

tühistamiseks. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused:

1) vastustaja rikkus ärakuulamiskohustust;

2) vastustaja rikkus põhjendamiskohustust. Haldusaktis on tsiteeritud õigusakte, seostamata

neid konkreetsete asjaoludega. Määrusest 1321/2014 ei tulene, et paneelide eemaldamise

puhul on tegemist hooldusega. See, et tegemist oli hooldusega, pole haldusaktis välja toodud.

Isegi kui lennukipaneelide eemaldamine kvalifitseerub hoolduseks, ei esinenud olukorda, kus

lennukile oleks tehtud baashooldust sertifitseerimata asukohas. Lennuohutust pole ohustatud;

3) vastustaja pole ettekirjutuses selgitanud, kuidas jõuti järelduseni, et organisatsiooni

vastutav juht tuleb viivitamatult kõrvaldada;

2(9)

3-23-2257

4) ei selgu, millisele õiguslikule alusele tugineb vastustaja ettekirjutuse andmisel. Sisuliselt

üritab vastustaja ettevõtte juhti karistada intsidendi eest, mis leidis aset minevikus.

Põhjendamata on väide, et kaebaja on lennuohutuse suhtes ükskõikne. Vastustaja viitab

Helsingi juhtumile, kuid see pole asjakohane, sest tegemist on erinevate olukordadega.

Helsingi juhtumi korral oli tegemist olukorraga, kus juhtkond tõlgendas valesti ajutise

liinihoolduskoha avamise korda ja tingimusi;

5) tõele ei vasta väide, et kahe aasta jooksul toimunud erinevate auditite tulemusi ei ole

arvesse võetud ega olukorda parandatud. Organisatsioon on kõikidesse auditite puudustesse

suhtunud täie tõsidusega ning vastavalt nende sisule tehtud parendusi. Vastustaja järeldus

põhineb sellel, et ta tuvastas puudusi Saab 340 lennuki seisukorras. See on sama lennuk,

millele tahetigi hakata hooldust teostama. Vastustaja ei saa selle näite põhjal teha järeldust, et

kaebaja ei ole ühegi auditi tulemust arvesse võtnud. X pilootide ja tehnikute arv on olnud

vastavuses tegevuse mahtudega. Lennukite arvu suurenemisel on kaasatud juurde piloote ja

tehnikuid. Pärnu juhtumi juurpõhjus ei seisne vastutava juhi tegevuses, vaid liinihooldusjuhis,

kes eiras vastutava juhi korraldust. Vastustaja otsustas ettekirjutuse resolutsiooni punktiga 1

ebaproportsionaalse meetme kasuks.

3. Vastustaja taotles vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel

põhjendustel:

1) õigust olla ära kuulatud pole rikutud;

2) järeldused põhinevad kogutud tõenditel. Menetluses kogutud tõendid on fikseeritud

vastustaja dokumendihalduse infosüsteemis, mis ühtlasi fikseerib tõendi seose menetlusega ja

ettekirjutusega. Kaebaja on saanud tutvuda toimikuga;

3) ettekirjutuses pole põhjendamispuudusi;

4) määruse 1321/2014 punktis 145.A.65 on sätestatud hoolduse nõuded. Kõik hooldustööd

tuleb teha vastavalt hooldusprogrammile ning tüübisertifikaadi hoidja väljastatud juhenditele

(AMM). AMM sisaldab instruktsioone punkt punkti haaval, kuidas mingit hooldustööd teha.

Tavapäraselt algab see ligipääsu tegemisega ehk konkreetsete paneelide jne eemaldamisega

ning lõpeb sellega, et vastavad komponendid paigaldatakse samas järjekorras tagasi. On

täiesti lubamatu, et organisatsiooni vastutav juht, kes regulatsiooni järgi peab tundma määruse

1323/2014 osa 145 (viide 145.A.30 lg 3) üldiseid põhimõtteid, selgitab Pärnus toimunut, et

paneelide maha võtmine on tavapärane hoolduseks ettevalmistamine ega ole hooldustegevus.

Õhusõiduki küljest ei ole lubatud maha võtta ühtegi detaili, ilma et selleks oleks väljastatud

hooldusorganisatsiooni poolt töökäsku. Töökäsu väljastamise aluseks peab olema õhusõiduki

käitaja lennukõlblikkuse organisatsiooni väljastatud töötellimus, sest just lennukõlblikkuse

organisatsioon ütleb hooldusorganisatsioonile, mida teha, ja hooldusorganisatsioon teeb

õhusõidukil selle ära. Igasugune isetegevus hooldusorganisatsiooni poolt on keelatud. Kõik

tegevused õhusõidukiga peavad toimuma kontrollitud keskkonnas;

5) hooldustöödeks ettevalmistumine on nõutavate tööriistade, materjalide ja varuosade

varumine/tellimine, tööjõu ja tööruumide planeerimine, mitte aga õhusõidukile ligipääsu

tagamine. Ei ole aru saadav, kuidas vastutav juht tagab organisatsiooni kvaliteedi ja

ohutuspoliitika toimimise, kui ta ei saa aru AIR määruse punkti tähendusest ega taju, millisest

etapist algavad hooldustööd ja millises etapis lõpevad ettevalmistused selleks. Ainult vigane

ohutuse ja kvaliteedi süsteemi täitmine on põhjustanud olukorra, mis seab ohtu hooldustööde

kvaliteedi ja seeläbi ka lennuohutuse tervikuna;

6) kõrvaldada ametist kaebaja organisatsiooni vastutav juht on sobiv meede. Vastutav juht on

aruandekohustuslik nii pädeva asutuse kui ka nende ees, kes võivad teda ametisse määrata.

AMC 145.A.30 toob välja, et olgugi et üldiselt peetakse määruses 1321/2014 silmas

heakskiidetud vastutavat juhti, kes oma ametikohast tulenevalt vastutab organisatsiooni

juhtimise eest üldiselt, võib organisatsioon nimetada ka vastutava juhi, kes ei ole üldjuht,

ühinguõiguse kontekstis juhatuse liige. Vastutava juhi heakskiitmisel on pädeval asutusel

3(9)

3-23-2257

kohustus veenduda, et vastutaval juhil on piisavalt raha, tööjõudu või mõjujõudu, et

parandada olukorda ohutus- ja kvaliteedijuhtimise süsteemis tuvastatud puuduste

kõrvaldamiseks. Vastutav juht ei mõista hooldusorganisatsiooni põhinõudeid, on nõus

teadlikult eirama määruse 1321/2014 nõudeid ning tal puuduvad elementaarsed teadmised

kvaliteedisüsteemi toimimise põhimõtetest, sh juurpõhjuste tuvastamise viisidest, vajadusest

ja inimfaktorist ning oma rollist ja ülesannete mõjust lennuohutusele. Kuivõrd tegemist on

isikuga, kelle vastustaja peab kiitma heaks, siis peab vastustajal ka olema õigus selline

heakskiit tagasi võtta, kui ilmneb, et ametikohal tegutsev isik siiski ei taga jätkuvalt

organisatsiooni tegevuse vastavust organisatsiooni protseduuridele. Heakskiidu

tagasivõtmisega rakendab vastustaja meetme, mis tagab organisatsiooni kvaliteedisüsteemi

parandamise;

7) tegemist ei ole ettevõtte õiguste intensiivse riivega. Organisatsiooni ohutus- ja

kvaliteedipoliitika on organisatsiooni toimimise alustala ning regulatsioonide ja nõuete

täitmine on kokkuvõttes suunatud sellele, et tagada lennuohutus. Eelnevalt on piiratud

organisatsiooni tegevust, kehtestades organisatsioonile Helsingi lennujaamas liinihoolduse

keelu kuni liinihooldusjaama heakskiitmiseni. Arvestades Helsingi juhtumit, ei teki

vastustajal veendumust, et sertifikaadi kehtivuse piiramine tooks soovitud tulemused siinsel

juhul ja kaebaja lõpetaks rikkumised. Sertifikaadi kehtivuse peatamine on organisatsiooni

jaoks koormavam meede kui vastutava juhi kõrvaldamine.

4. Tallinna Halduskohus jättis 13. septembri 2024. a otsusega kaebuse rahuldamata.

Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused:

1) vaidlus on selle üle, kas kaebaja tehtud tööd kvalifitseeruvad hooldusena, kas sellel oli

mõju lennuohutusele ja kas juhi kõrvaldamine on proportsionaalne meede;

2) kaebaja tegevus pidi vastama määruse 1321/2014 II osa punkti 145 nõuetele;

3) ettekirjutus on piisavalt arusaadav. Ettekirjutuses heidetakse kaebajale ette hooldustööde

teostamist Pärnu lennujaama angaaris. Pärnu lennujaama angaaris teostati õhusõidukile

hooldustöid asukohas ja ulatuses, mis ei ole vastavuses organisatsiooni sertifikaadi ja

käsiraamatuga. Kaebajale väljastatud sertifikaat (dtl 16–17) ei andnud õigust mistahes

hooldustöödeks Pärnu lennujaama angaaris. Kaebajal puudus Pärnus baashooldusjaama luba.

Ettekirjutuse kohaselt ei taganud ettevõtte vastutav juht, et kvaliteedisüsteemist peetaks kinni

ja et lennukeid ei hooldataks keelatud kohas. Organisatsiooni vastutav juht vastutab selle eest,

et hooldustöid teostatakse määruse 1321/2014 kohaselt;

4) tegemist oli hooldusega ja kaebaja pani toime rikkumise, kuna ta ei teostanud hooldust

sertifitseeritud asukohas. Määruse 1321/2014 art 2 p h kohaselt on hooldus õhusõiduki või

selle komponendi kapitaalremont, jooksev remont, ülevaatus, osade ja seadmete asendamine,

modifitseerimine või defektide kõrvaldamine või eelpool nimetatud tööde kombinatsioon,

välja arvatud lennueelne ülevaatus. Hoolduseks ettevalmistavad tegevused on loetletud

määruse osa 145 A alapunktis 47 ning nendeks on tööriistade, personali jms valmis panemine

selleks, et oleks võimalik alustada hoolduse teostamist. Hoolduse ettevalmistamiseks ei saa

lugeda õhusõiduki vastavatele osadele juurdepääsu tagamist. Arvestades ettekirjutuse

tegemise ajaks teostatud tööde mahtu, oli hooldustööde teostamisega alustatud. Lennukilt oli

eemaldatud mitmeid osi, sh paneelid ja istmed. Asjaolu, et töödega ei jõutud inspektori

sekkumise tõttu lõpule, ei muuda tööde iseloomu. Nii liini- kui ka baashooldust tohib teha

vaid sertifitseeritud asukohas. Pärnu lennujaama angaar selliseks kohaks ei olnud;

5) tegemist ei olnud liinihooldusega, vaid baashooldusega. Liinihooldus hõlmab lihtsamaid

töid (nt kruvi kinni keeramine, detaili asendamine jms). Tehnikud tegutsesid eesmärgiga teha

baashooldust;

6) lennundusseadus (LennS) § 603 lg 1 annab vastustajale õiguse teha lennuohutuse

tagamiseks ettekirjutus. Ettekirjutus tehti preventiivsel eesmärgil. Ettekirjutusega on

otsustatud kõrvaldada ametist kaebaja organisatsiooni vastutav juht, kelle tegevusetuse

4(9)

3-23-2257

tagajärjel toimus kaebajale ette heidetav juhtum. Ettekirjutuse eesmärk on suunata kaebajat

võtma vastu otsuseid, mis välistaksid sarnaste juhtumite kordumise tulevikus;

7) õige pole kaebaja käsitus, et juhtunu juurpõhjus pole vastutava juhi, vaid liinihooldusjuhi

tegevus, sest tema juhtimise ja organiseerimise all vastavad tööd tehti. Organisatsiooni

ohutus- ja kvaliteedipoliitika on organisatsiooni toimimise alustala. Ainuüksi kirjutatud

protseduuridest ei ole kasu, kui neid ellu ei rakendata. Organisatsioonis kehtestatud ja

määrusega reguleeritud regulatsioonide eesmärgiks ongi erinevate protseduuride ja töötajate

tegevusega lõppastmes tagada kehtivate nõuete täitmine ja lennuohutus. Vastutava juhi roll on

tagada organisatsiooni toimimine viisil, et ei juhtuks olukorda, kus kehtivate regulatsioonide

järgimata jätmise tõttu satub ohtu lennuohutus tervikuna. Vastutav juht peab oma rolliga

organisatsiooni sees tagama, et tehnikud ei alustaks õhusõiduki hooldust selleks

sertifitseerimata asukohas ega paneks toime rikkumisi. Tehnikute omavoliline käitumine on

organisatsiooni juhi tegevusetuse otsene tagajärg, mitte põhjus. Ettevõttest väljapoole

vastutab rikkumise eest vastutav juht, kelle tegevuse/tegevusetuse tagajärjel sai

liinihooldusjuht tegutseda. Organisatsioonis on kehtestatud küll protseduurid, kuid

organisatsiooni töötajad ei järgi neid ning ka vastutav juht (tegevjuht) ei ole piisavalt

järjekindlalt tegutsenud selle nimel, et töötajad järgiksid organisatsiooni protseduure;

8) tegemist oli esimese astme puudusega määruse 1321/2014 punkti M.A.716 alapunkti (a)

kohaselt. Lennukit hooldati asukohas, kus seda teha ei tohtinud. Samuti ei teostanud vastutav

juht töötajate tegevuse üle kontrolli. Puuduliku kvaliteedi- ja juhtimissüsteemi tagajärjel

toimuvad pöördumatu tagajärjena lennuõnnetused;

9) vastutava juhi ametist kõrvaldamine oli proportsionaalne. Hooldusorganisatsioon tegi

õhusõiduki hooldustöid sertifitseerimata kohas ja ei järginud organisatsiooni käsiraamatus

selleks kirjeldatud protseduure. Edasised tegevused (tegevuskava koostamine, juurpõhjuste

analüüs, dokumentide esitamata jätmine) ei tekitanud veendumust, et tegevuskava tagab

organisatsiooni edasiste tegevuste ohutust ja kvaliteeti. Organisatsioon ei reageeri

mittevastavusele piisava tõsidusega. Sarnane juhtum on juba varem leidnud aset Helsingis,

mille tulemusel kohaldati organisatsioonile 18. oktoobril 2021 (dtl 382) piiravat meedet

sertifikaadi kehtivuse osas. Mõlemat juhtumit ühendab eelnev heakskiidu ja sertifitseerimise

nõude eiramine. Tegemist on süsteemse veaga. Vastutav juht teadis, et Pärnus puudub

sertifikaat. Valitud meede oli kergema kaaluga kui kaebaja tegevuse peatamine;

10) vastustaja ei edastanud kaebajale ettekirjutuse projekti. Vastustaja ei andnud kaebajale

võimalust tutvuda asjas kogutud materjalidega. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg-s 3

sätestatud erandid kaebaja ärakuulamiseks puudusid. Kui tegevus peatati, siis asus kaebaja

kohe koostööd tegema. Ta andis vastustajale põhjalikke selgitusi. Isiku intervjueerimine

haldusmenetluses ei asenda ärakuulamist. Ei nähtu, et kaebajale oleks antud võimalus esitada

omapoolsed väited ettekirjutuse resolutsiooni punkti 1 kohta. Vastustaja rikkus

ärakuulamiskohustust, sest kaebaja ei saanud ettekirjutuse ja selle tagajärje kohta selgitusi

anda. Kaebaja oleks haldusmenetluses esitanud samad väited, mida ta esitas kohtumenetluses.

Need väited aga ei toonud kaasa ettekirjutuse tühistamist. Seetõttu pole ärakuulamata jätmise

näol tegemist sellise rikkumisega, mis peaks kaasa tooma ettekirjutuse tühistamise (HMS §

58);

11) ettekirjutus on raskesti jälgitav. Samas on sellest arusaadav kaebajale etteheidetav tegu ja

põhjendused. Seetõttu pole vastustaja haldusakti andmisel rikkunud põhjendamiskohustust.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. Kaebaja taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse

rahuldamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel:

5(9)

3-23-2257

1) vastustaja rikkus ärakuulamiskohustust. Kaebaja ära kuulamata jätmine võis mõjutada asja

otsustamist. Kaebaja oleks haldusmenetluses tõendanud, et liinihooldusjuht tegutses

omavoliliselt ja vastuolus vastutava juhi juhistega. Kaebaja oleks selgitanud, miks Helsingi

juhtum ei ole analoogne, ja saanud kirjeldada kasutusele võetud meetmeid. Kaebaja ei saanud

õiguslikke vastuväiteid esitada. HMS § 58 mõte ei seisne selles, et menetlusviga tingib

haldusakti kehtetuks tunnistamise vaid siis, kui haldusorgan ise möönab, et ta oleks andnud

teistsuguse haldusakti;

2) vastustaja rikkus põhjendamiskohustust. Ta pole avanud ettekirjutuse andmise aluseks

olevaid kaalutlusi. Vastustaja pole põhjendanud, miks on tegemist liidu õiguse mõttes esimese

astme puudusega. Esialgu oli vastustaja seisukohal, et tegemist polnud esimese astme

puudusega. Miks ta oma seisukohta muutis, selle kohta põhjendusi ei nähtu. Lennuohutus ei

kahjustunud. Vastustaja pole selgitanud, miks paneelide eemaldamine oli hooldus.

Ettekirjutuses ei ole toodud õiguslikku alust. Vastustaja pole kinnitanud, et selleks oli LennS

§ 603 lg 1. Isegi kui see oleks õiguslik alus, siis poleks selle normi kohaldamise eeldused

täidetud;

3) halduskohus asus ise haldusorgani asemel kaalutlusõigust teostama. Kas tegemist on

esimese või teise astme puudusega ning kas tegemist on hooldusega ja kas olid olemas teised

meetmed, otsustatakse kaalutlusõiguse alusel. Ettekirjutuses pole neid küsimusi selgitatud.

Seda asus halduskohus ise tegema;

4) ettekirjutuse resolutsiooni punkt 1 on õigusvastane. Juhi kõrvaldamine on

ebaproportsionaalne meede. Kuna vastustaja pole ettekirjutuses analüüsinud, kas meede on

proportsionaalne, ei saanud kohus ise seda järeldust teha. Halduskohus pole näidanud, milles

seisneb Helsingi juhtumiga sarnane olukord. Süsteemsus ei väljendu selles, et hooldust tehti

mõlemal juhul sertifitseerimata asukohas. Helsingi juhtumi puhul tõlgendas juhtkond valesti

ajutise liinihoolduskoha avamise korda ja tingimusi. Pärnu juhtum tekkis teise töötaja

tegevuse tõttu, kuna töötaja esitas eksitavat infot ja eiras sõnaselget keeldu. Viimased auditid

kinnitavad, et kaebaja järgib kõiki nõudeid.

6. Vastustaja taotleb vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult

järgmistel põhjendustel:

1) kaebaja pani toime rikkumise;

2) valitud meetme eesmärgiks on tagada lennuohutus. See tagatakse, kui järgitakse tegevuse

aluseks olevaid reegleid;

3) eesmärgiks ei olnud lõpetada organisatsiooni tegevus, vaid tõkestada liidu õiguse nõuetega

vastuolus olnud tegevus;

4) vastutava juhi positsioon on sedavõrd oluline, et tema puudumine organisatsioonis toob

kaasa esimese astme puuduse (määruse 1321/2014 p 145.B.350 lõige b), mis omakorda toob

kaasa organisatsiooni tegevuse keelamise, piiramise või üldsegi sertifikaadi tühistamise;

5) pärast vastutava juhi ametist kõrvaldamist asus tema ülesandeid täitma

hooldusorganisatsiooni käsiraamatus määratud töötaja;

6) ettekirjutus ei saanud kaebajale üllatusena tulla, sest organisatsiooni juht eeldas, et

kohaldatakse sertifikaadi kehtivust puudutavaid meetmeid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et Pärnu lennujaama angaaris teostati

õhusõidukile hooldustöid asukohas ja ulatuses, mis olid vastuolus organisatsiooni

sertifikaadiga ja organisatsiooni käsiraamatuga, sh ei olnud see kooskõlas määruse nr

1321/2014 punkti 145.A.75 alapunktidest (a) ja (b) tulenevate tingimustega. Halduskohus on

tõendeid hinnates jõudnud õigele järeldusele, et kuna lennukilt olid eemaldatud mitmed osad

6(9)

3-23-2257

(nt paneelid ja istmed), oli asutud tegema baashooldust. Ringkonnakohus ei korda

halduskohtu neid põhjendusi (HKMS § 201 lg 4).

8. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja väidetud põhjendamispuudused ei ole

sellised, mis tooksid kaasa vaidlustatud ettekirjutuse tühistamise.

9. Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus ning

kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses lisaks ka kaalutlused, millest haldusorgan

on lähtunud (HMS § 56 lg-d 2 ja 3). Põhjendused peavad olema sedavõrd põhjalikud, et

võimaldavad adressaadil otsuse laiemat konteksti arvestades selle tegemise põhjust mõista

ning hinnata otsuse õiguspärasust. Ühtlasi tagab põhjendamiskohustus kaebeõiguse

teostamise võimaluse (RKÜKo nr 3-20-1044/5, p 14) ja täidab ka haldusorgani enesekontrolli

eesmärki (nt RKÜKo nr 3-3-1-85-10, p 26).

10. Ettekirjutuses on viidatud LennS § 603 lg-le 1, mille kohaselt on vastustajal õigus teha

lennuohutust reguleerivate õigusaktide nõuete täitmise tagamiseks ettekirjutus. Tegemist on

ettekirjutuse tegemise õigusliku alusega. Ettekirjutuse põhjendustest nähtub üheselt, et selle

tegemise faktiliseks aluseks oli õigusaktide nõuete täitmata jätmisest tekkinud oht

lennundusele.

11. Vaidlustatud ettekirjutusest on võimalik välja lugeda kaebajale etteheidetav tegu. Selleks

oli hooldustööde tegemine vales kohas ehk Pärnu lennujaama angaaris. Ettekirjutuse kohaselt

polnud see kooskõlas organisatsiooni sertifikaadi ja organisatsiooni käsiraamatuga. Lisaks

järeldas vastustaja ettekirjutuses, et organisatsiooni kvaliteedijuhtimise süsteem ei toimi.

12. Vastustaja on liigitanud kaebaja tegevuse esimese astme puudusena määruse 1321/2014 II

lisa (osa 145) punkti 145.B.350 b) tähenduses. Seda põhjusel, et vastustaja hinnangul oli

tegemist lennuki hooldusega ja hooldust teostati vales kohas. Asjaolu, et vastustaja pole

analüüsinud, miks pole tegemist teise astme puudusega, ei tähenda põhjendamiskohustuse

rikkumist. Kas tegemist on esimese või teise astme puudusega, pole kaalumise, vaid fakti

küsimus. Halduskohus pole asunud ise vastustaja asemel vaidlustatud ettekirjutust

põhjendama, vaid otsuse põhjendustes nõustus vastustajaga, et kaebajale etteheidetav tegu oli

kvalifitseeritav esimese, mitte aga teise astme puudusena.

13. Põhjendamispuudusena ei saa käsitada ka seda, et vastustaja pole kaebajale tehtud

ettekirjutuses esitanud eraldi põhjendusi proportsionaalsuse kolmeastmelise testi vormis

(HMS § 56). Kohus kontrollib haldusakti proportsionaalsust sõltumata haldusakti

põhjendustest. Seetõttu ei saa proportsionaalsuse kolmeastmelise testi vormis kirjeldamata

jätmine olla ka oluliseks takistuseks kaebeõiguse teostamisel (vt ka RKHKo 3-21-1366, p 26).

14. Vastustaja oli ettekirjutuses seisukohal, et kaebaja kui hooldusorganisatsioon tegutses

teadlikult nõuete vastaselt, kui teostas õhusõiduki hooldustöid sertifitseerimata kohas,

järgimata organisatsiooni käsiraamatus kirjeldatud protseduure. Vastustaja lähtus ettekirjutuse

kohaselt lennuohutuse tagamise vajadusest, märkides, et kui hooldusel kehtivaid reegleid ei

järgita, siis see omab negatiivset mõju lennuohutusele. Ühtlasi võttis vastustaja arvesse, et

kaebaja reageeris ja lõpetas õhusõiduki hooldustööd, kuid kaebaja ei esitanud veenvat

tegevuskava, millest järelduks kaebaja edaspidise tegevuse ohutus ja kvaliteet. Vastustaja

hinnangul pole tegevjuht tegutsenud selle nimel, et organisatsiooni töötajad järgiksid

organisatsiooni protseduure, samuti pole paigas infovahetus (s.o tegevjuhil puudub

adekvaatne ülevaade organisatsiooni tegevusest). Vastustaja järeldab, et tegevjuht on

teadlikult olukorda ignoreerinud. Lisaks võttis vastustaja arvesse, et kaebaja suhtes oli varem

7(9)

3-23-2257

kohaldatud analoogse rikkumise tõttu piiravat meedet (s.o viga on süsteemne). Ettekirjutusest

nähtub, et vastustaja pidas lennuohutust kaalukaks väärtuseks.

Vastustaja on seega sisuliselt eespool nimetatud põhjenduste näol esitanud kaalutlused selle

kohta, miks ta otsustas kohaldada ettekirjutusega vaidlusalust meedet ja kohustas kõrvaldama

vastutava juhi ametist. Kas need põhjendused on adekvaatsed, hinnatakse ettekirjutuse sisulise

õiguspärasuse raames. Põhjendamispuudusena ei tule käsitada seda, et vastustaja ei esitanud

ettekirjutuses kaalutluste kohta põhjendusi, miks ta ei valinud rangemat meedet ja nt ei

tunnistanud kaebajale väljastatud sertifikaate kehtetuks.

15. Halduskohus on jaatanud, et vastustaja rikkus kaebaja õigust olla ära kuulatud.

Ringkonnakohus nõustub sellega ega korda neid põhjendusi (HKMS § 201 lg 4).

16. Samas leidis halduskohus et sellise rikkumise õiguslikuks tagajärjeks ei ole ettekirjutuse

tühistamine, sest kaebaja ära kuulamata jätmine ei mõjutanud haldusmenetluse lõplikku

tulemust (HMS § 58). Halduskohtu hinnangul ei omanud tähtsust kaebaja väide, et rikkumise

pani toime liinihooldusjuht, sest organisatsiooni vastutav juht pole aru saanud oma rollist ega

lõppvastutusest. Ringkonnakohus on selles küsimuses teisel seisukohal.

17. Kaebaja toob välja, et ärakuulamise raames oleks saanud kaebaja esitada väite ja tõendid

selle kohta, et liinihooldusjuht tegutses omavoliliselt ja vastuolus vastutava juhi juhistega.

Ringkonnakohtu hinnangul ei saa asuda seisukohale, et see asjaolu ei võinud vastustaja jaoks

omada tähendust ettekirjutuse tegemisel. Et teha kindlaks, kas juht oli kehtestanud ja ellu

viinud määruse 1321/2014 punktis145.A.65 nimetatud ohutus- ja kvaliteedipoliitikat (vt

määruse nr 1321/2014 punkti 145.A.30 (a) alapunkt 2), tuli välja selgitada, kas ja mil määral

on töötajad allunud juhi suunistele. Kaebaja ärakuulamine oleks aidanud selles küsimuses

selgust luua ja seda oleks tulnud vaidlusaluse meetme valikul arvesse võtta.

18. Vastustaja on ettekirjutuses teadlikku käitumist sidunud kaebaja kui organisatsiooniga,

mitte aga kaebaja vastutava juhiga. Vastutava juhi kõrvaldamisel omab tähendust asjaolu, kas

tema tegevuse tõttu sai liinihooldusjuht tegutseda nõudeid rikkudes. Kui liinihooldusjuht

tegutses omavoliliselt ja vastuolus vastutava juhi juhistega, siis tuli seda ettekirjutuse

tegemisel ja õigusliku tagajärje valikul arvesse võtta (vt käesolev otsus, p 17). Mitte

igasugune töötaja õigusrikkumine ei saa tuua kaasa ranget tagajärge, et kõrvaldada tuleks ka

kaebaja vastutav juht. Üksnes abstraktsel tasandil hinnang selle kohta, et lõppastmes vastutab

iga töötaja eksimuse eest vastutav juht, ei ole piisav, kohustamaks kaebajat vastutavat juhti

ametist kõrvaldama.

19. Kuigi see ei oma asja lahendamisel määravat tähendust, siis ka vastustaja hilisem

käitumine suurendab veendumust, et nimetatud asjaolu – kaebaja ära kuulamata jätmine –

võis siiski asja otsustamisel tähendust omada. Nimelt on vastustaja lubanud

halduskohtumenetluse ajal kaebaja vastutaval juhil jätkata töötamist samal ametikohal.

Vastustaja märgib 5. märtsi 2024. a avalduses, et kaebaja esitas 23. jaanuaril 2024 vastutava

juhi kohale isiku, kelle ametist kõrvaldamist oli nõutud. Vastustaja korraldas kandidaadi

suhtes selleks ettenähtud menetluse ja veendus, et tal on tahe ja arusaam panustada

organisatsiooni ohutussüsteemi ja kvaliteedipoliitika toimimise parendamisse. Selle

tulemusena aktsepteeris ta kaebaja hooldusjuhina isikut, kelle ametist kõrvaldamist ta oli

nõudnud (dtl 719). Kui vastutav juht poleks mitte mingil juhul sobinud antud tööd tegema,

siis eelduslikult poleks vastustaja lubanud mõni aeg hiljem tal uuesti asuda samale

ametikohale tööle.

8(9)

3-23-2257

20. Seetõttu pole õige järeldus, et haldusmenetluses kaebaja ära kuulamata jätmine ei võinud

üldse mõjutada vastustaja otsustust ettekirjutuse tegemisel ja meetme valikul. Kui kaebaja ja

tema vastutav juht oleks enne ettekirjutuse tegemist ära kuulatud, siis oleks vastustaja võinud

jõuda käesoleva otsuse punktis 19 kajastatud tulemusele juba haldusmenetluses. Eelnev on

ringkonnakohtu hinnangul piisav, et tühistada ettekirjutus vaidlustatud osas.

21. Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Kohus mõistab

välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6).

Kaebaja kandis halduskohtus menetluskulu 18 606 eurot (ilma käibemaksuta).

Apellatsiooniastmes kandis kaebaja menetluskulu 6234,71 eurot (ilma käibemaksuta).

Eelmainitud summad sisaldavad riigilõivu 60 eurot. Arvestades asja mahtu ja keerukust

(küsimus oli sisuliselt menetlus- ja vorminõuete rikkumises ning kas kaebaja teostatud töö oli

kvalifitseeritav Pärnu lennujaamas baashooldusena), sh seda, et kaebaja on kohtule esitanud

korduvalt samu väiteid sisaldavaid menetlusdokumente, siis peab ringkonnakohus

põhjendatud menetluskuluks 7000 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

9(9)