3-23-2192/16 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kristjan Siigur, Janar Jäätma ja Veiko Vaske

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. mai 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2192

Haldusasi

X-i kaebus AS Ühisteenused 30.08.2023 viivistasu otsuse nr

0186040649 ning Tallinna Transpordiameti 04.09.2023

vaideotsuse nr 238716 tühistamise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – X

Vastustaja I – Tallinna linn, esindaja Arno Tuisk

Vastustaja II – AS Ühisteenused, esindaja Tiina Prunn

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 07.11.2024 kohtuotsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Tallinna linna apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Tallinna linna apellatsioonkaebus. Tühistada haldusasjas nr 3-23-2192

tehtud Tallinna Halduskohtu 07.11.2024 kohtuotsus ning teha uus otsus, millega

jätta X-i kaebus rahuldamata.

2. Jätta haldus- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda.

3. Otsuse jõustumisel avaldada see tervikuna, ent asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt

29.06.2026

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).

Teine menetlusosaline võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul

kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

3-23-2192

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse

läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223

lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA HALDUSKOHTU OTSUS

1. Kaebaja parkis sõiduki Tallinna kesklinna tasulise parkimise alale ning alustas

mobiilirakendust pargi.ee kasutades parkimist 30.08.2023 kell 09.56. Rakendus lõpetas parkimise

automaatselt samal päeval kell 14:11 pärast rakendusega vaikimisi antud parkimise ajalimiidi

lõppemist.

2. AS Ühisteenused tegi 30.08.2023 kell 15.49 viivistasu otsuse nr 0186040649 (vaidlustatud

otsus), määrates kaebajale liiklusseaduse (LS) § 188 lg 1 p 1 alusel 31 euro suuruse viivistasu

põhjusel, et kaebaja sõiduk oli pargitud ilma parkimistasu maksmata.

3. Kaebaja esitas vaidlustatud otsuse peale vaide, mille Tallinna Transpordiamet jättis

04.09.2023 käskkirjaga nr 238716 (vaideotsus) rahuldamata.

4. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vaidlustatud otsuse ja vaideotsuse

tühistamiseks. Kaebaja möönis, et vaidlustatud otsuse tegemise ajal ei olnud parkimistasu makstud,

ent ta ei olnud teadlik, et rakendus lõpetab parkimistasu arvestuse automaatselt nelja tunni

möödudes, mh ei olnud sellekohast teavet ka AS-i Ühisteenused ega asjaomase mobiilirakenduse

arendaja (Telia) veebilehel.

5. AS Ühisteenused ja Tallinna linn vaidlesid kaebusele vastu ning leidsid kokkuvõttes

mõlemad, et kaebaja ülesanne oli enne asjaomase mobiilirakenduse kasutamist selle kasutamise

tingimused välja selgitada ning pealegi hoiatab rakendus parkimise alustamisel parkimise limiidist

(4 tundi) ja 10 minutit enne limiidi lõppemist saadetakse ka teavitus (hoiatus) parkimise lõpetamise

kohta.

6. Tallinna Halduskohus tegi 07.11.2024 kohtuotsuse, millega rahuldas kaebuse, tühistas

vaidlustatud otsuse ja vaideotsuse ning mõistis AS-ilt Ühisteenused kaebaja kasuks välja 20 euro

suuruse riigilõivu. Halduskohus leidis kokkuvõttes, et viivistasu määramine liiklusseaduse § 188 lg

1 punkti 1 alusel ei olnud põhjendatud, sest kaebaja ei olnud jätnud parkimise eest tasumata, vaid

üksnes ületas tasutud parkimisaega, kuna mobiilirakendus lõpetas parkimise kaebajast sõltumatult.

Sellist olukorda reguleerib LS § 188 lg 1 p 2. Ebaõigel õiguslikul alusel koostatud viivistasu otsus

ja vaideotsus tuleb tühistada, võttes arvesse ka seda, et hiljemalt vaideotsuse koostamise ajaks oli

vaideorganile selge, et parkimise eest oli tasutud, kaebaja ei käinud pahatahtlikult ning vaide oleks

võinud seetõttu ka rahuldada.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. Tallinna linn esitas Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, paludes tühistada

halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega jätta kaebaja kaebus rahuldamata. Apellandi meelest

leidis halduskohus vääralt, et kaebaja oli parkimistasu maksnud, kuna kaebaja tasus parkimistasu

2(4)

3-23-2192

kuni ajani, mil mobiilirakendus parkimise lõpetas ning sestpeale parkis sõidukit parkimistasu

maksmata. Nagu nähtub ka liiklusseaduse eelnõu seletuskirjast, kohaldub LS § 188 lg 1 punkt 2

siis, kui parkimispiletitega tasutud ajast pargitakse kauem, ent see säte ei reguleeri viivistasu

määramist olukordades, kus lõpetatakse mobiilirakendusega parkimise eest tasumine. Teiseks leiab

apellant, et halduskohus ei ole põhjendanud, miks ta leiab, et mobiilsideoperaatori vahendusel

vormistatud parkimine lõpetati kaebajast sõltumatult – kui kaebaja otsustas kasutada sõiduki

parkimise eest tasumisel mobiilirakendust, siis tuli kaebajal täita täpselt juhendis toodud juhiseid ja

see oli kaebaja minimaalne hoolsuskohustus. Viimaks selgitab apellant, et parkimiskontrolör ei

teadnud ega pidanudki teadma, et eelnevalt oli sama sõiduki parkimise eest samas kohas

parkimistasu makstud, kuna tema kontrollibki parkimistasu maksmist kontrollimise ajahetkel.

8. AS Ühisteenused esitas seisukoha, milles palus Tallinna linna apellatsioonkaebus rahuldada.

9. Kaebaja esitas seisukoha, paludes jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning rõhutades, et

käitus heauskselt ja eksis, kuna parkimistasu tasumiseks kasutatud mobiilirakendus ei olnud talle

kui tavakasutajale selgelt ja üheselt mõistetav. Kaebaja hinnangul ei ole rakenduses kuvatav lause

„Parkimise limiit 4 tundi“ üheselt mõistetav ning seda võib ka mõista, et 4 tundi on parkimine

tasuline ja edasi tasuta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja halduskohtu otsus materiaalõiguse väära kohaldamise

tõttu tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas uue ostus, millega jätab kaebuse rahuldamata.

11. Halduskohus leidis vääralt, et siinse juhtumi aluseks olevatel asjaoludel ei kohaldu LS § 188 lg

1 p 1. Viivistasu ei ole õigusrikkumise eest määratud karistus, vaid kohalik maks, mille

parkimisjärelevalvet teostav ametiisik määrab mõne LS § 188 lg 1 punktides 1–4 loetletud aluse

esinemisel. Nii osundatud lõike punkti 1 kui ka punkti 2 kohaselt on viivistasu määramise

faktiliseks aluseks asjaolu, et mootorsõiduk on kontrollimise hetkel pargitud kohaliku omavalitsuse

määratud tasulise parkimise alal, ilma et sel hetkel parkimise eest oleks LS § 187 alusel tasumisele

kuuluv parkimistasu kas ette makstud (nt ostetud parkimispiletiga) ja ilma, et jätkuvalt toimuks

tagantjärgi tasutava parkimistasu arvestus (nt mobiilirakendusega).

12. Õige on vastustaja seisukoht, et LS § 188 lg 1 p 2 kohaldub juhul, kui parkimistasu on teatava

parkimisaja eest ette makstud (nt parkimispiletiga), ent sõiduki parkimist jätkatakse pärast ette

makstud aja lõppemist. Juba sätte sõnastus „tasutud parkimisaega on ületatud“ viitab üheselt

parkimistasu maksmisele ettemaksuna ning ette makstud parkimisaja lõppemisele. Kui tasulise

parkimise alale sõiduki parkimisel ei maksta parkimistasu ette, vaid kasutatakse mobiilirakendust,

mille abil deklareeritakse parkimistasu tagantjärgi maksmise kohustuse aluseks olev parkimise

algusaeg, siis tuleb lugeda, et pärast seda, kui mobiilirakenduse kaudu on deklareeritud parkimise

lõpuaeg, on sõiduk pargitud parkimistasu maksmata LS § 188 lg 1 p 1 tähenduses.

13. Isegi juhul kui võib olla vaieldav, kas faktiline olukord kuulub LS § 188 lg 1 punkti 1 või

punkti 2, ei oleks valele punktile viitamine iseenesest aluseks viivistasu otsuse tühistamiseks.

Tegemist oleks veaga otsuse õiguslikus põhjenduses, mis aga ei saanud tuua kaasa asjas vale otsuse

tegemist, kui kokkuvõttes on pädev ametiisik õigesti tuvastanud viivistasu määramise aluseks oleva

faktilise asjaolu, st selle, et sõiduk on pargitud tasulise parkimise alale ajal, mille eest ei ole

parkimistasu ette makstud ja mille eest ei toimunud jätkuvat tagantjärele makstava parkimistasu

arvestust.

14. Siinsel juhul ei ole vaidlust, et kontrollimise hetkel oli kaebaja sõiduk pargitud Tallinna

tasulise parkimise alale. Vaidlust ei ole ka selles, et parkimise alustamisel oli kaebaja mitmete

muude parkimistasu maksmise viiside hulgast valinud selleks ette nähtud mobiilirakenduse ning

3(4)

3-23-2192

selle abil n-ö parkimist alustanud – ehk sisuliselt deklareerinud tagantjärgi tasumisele kuuluva

parkimistasu arvestamise aluseks oleva parkimisaja alguse. Pooled ei vaidle ka selle üle, et

eelviidatud mobiilirakendus lõpetas parkimistasu arvestuse automaatselt (st ilma kaebaja aktiivse

sekkumiseta) 4 tunni möödumisel. Halduskohus on sellest teinud aga vale järelduse, et

parkimistasu arvestus lõppes kaebajast sõltumatult. Otsustades parkimistasu maksta

mobiilirakendust kasutades, pidi kaebaja tutvuma selle rakenduse tööpõhimõtetega ning keskmiselt

inimeselt nõutavat hoolsust üles näidates pidi ta mõistma, et mobiilirakendus saadab 4 tunni

möödudes kaebaja nimel käskluse, millega sisuliselt deklareerib parkimistasu arvestuse aluseks

oleva parkimisaja lõpu. Väär on seega halduskohtu järeldus, nagu oleks n-ö parkimise lõpetanud

mobiilsideoperaator kaebajast sõltumatult. Asjaolu, et kaebaja ise reaalajas parkimistasu lõpetamise

käsklust ei andnud, vaid oli mobiilirakenduse kui automatiseeritud süsteemi kasutamisega selle

käskluse andmise juba parkimise alustamisel delegeerinud automatiseeritud süsteemile, ei tähenda,

et käskluse andmine ei sõltunud kaebajast.

15. Poolte vahel ei ole vaidlust ka selles, et asjaomast mobiilirakendust kasutades kuvatakse

mobiiltelefoni ekraanile teave, et parkimise limiit on 4 tundi. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja

argumendiga, et teavitus oli mitmeti mõistetav. Eelkõige ei saanud kaebaja mõistlikult eeldada, et

pärast nelja tunni möödumist on parkimine tasuta. Mobiilirakenduses kuvatavat lauset „Parkimise

limiit on 4 tundi“ saab mõista kas nii, et vastavas kohas ei tohi parkida kauem kui 4 tundi või et

mobiilirakendust kasutades ei tohi/ei saa seal parkida kauem kui 4 tundi.

16. Selles, et kaebaja ei soovinud käituda pahatahtlikult, on halduskohtul ilmselt õigus, ent see ei

ole vaidluse seisukohast asjassepuutuv. Nagu eespool märgitud, ei ole viivistasu näol tegemist

karistusega, mille kohaldamine eeldaks süü tuvastamist. Maksustamine viivistasuga ei sõltu sellest,

kas LS §-s 187 nimetatud parkimistasu jäeti maksmata süüliselt, sh tahtlikult. Sisuliselt on

viivistasu näol tegemist kõrgema maksumääraga parkimistasuga, mille tasumiseks saab ametiisik

teha viivistasu otsuse, kui sõiduk on pargitud nii, et sellega kaasneb parkimistasu maksmise

kohustus, ent tavamääraga parkimistasu ei maksta. Seejuures annab viivistasu määramine õiguse

parkida sõidukit samas kohas järgneva 24 tunni jooksul (LS § 188 lg 7).

17. Kuivõrd vastustajad ei ole taotlenud menetluskulude välja mõistmist, jäävad nii halduskohtus

kui ringkonnakohtus kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (HKMS § 108 lg 1, § 109

lg 1).

18. HKMS § 175 lg 1 kohaselt avaldatakse jõustunud kohtuotsus selleks ettenähtud kohas

arvutivõrgus. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt võib kohus omal algatusel asendada avaldamisele

kuuluvas kohtuotsuses sisalduvad isikut tuvastada võimaldavad andmed initsiaalide või

tähemärgiga. Kohtuotsuse põhjenduste mõistmise seisukohast ei ole kaebaja nime avaldamine

vajalik ning võib eeldada, et kaebaja seda ei soovi. Seetõttu tuleb tema nimi kohtuotsuse

avaldamisel asendada tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)