4-25-2693/16 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. mai 2026, Tartu

Väärteoasja number

4-25-2693

Kohtunik

Kristina Domaškina

Väärteoasi

Siim Grossbergi kaebus Tartu Vangla 10.07.2025. a

otsusele väärteoasjas nr 650025000023

Kohtuvälise menetleja esindaja

Tartu Vangla teabe- ja uurimisosakonna spetsialist

Kaisa Uusen

Menetlusalune isik

Siim Grossberg

isikukood: 39006282722; kannab karistust Tartu

Vanglas

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Vangla 10.07.2025. a otsus muutmata ja Siim Grossbergi kaebus

rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale kassatsioon. Menetlusalusel isikul on

kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal on

kassatsiooni esitamise õigus endal või advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsioon tuleb

esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kohtumenetluse poolel on õigus kassatsiooniõigusest loobuda.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Menetluse käik ja kohtumenetluse poolte seisukohad

1. Väärteoprotokollis heidetakse Siim Grossbergile ette, et tema, olles kinnipeetav Tartus

Turu 56 asuvas Tartu Vanglas, lõhkus 23.02.2025 kella 16:35 paiku Tartu Vangla

süüdimõistetute eluhoone 5. osakonnas pesuruumi akna ja uksed ning eluosakonna 4 akent,

tekitades Riigi Kinnisvara AS-ile varalist kahju 523,84 eurot. Ülal kirjeldatud käitumisega

pani S. Grossberg toime KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, s.o KarS § 203 lg-s 1

sätestatud süüteo, ületamata olulise kahju piirmäära.

2. Tartu Vangla 10.07.2025. a otsusega tunnistati S. Grossberg süüdi ja teda karistati KarS §

218 lg 1 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut (s.o 400 eurot).

3. S. Grossberg esitas Tartu Vangla 10.07.2025. a otsuse peale kaebuse, milles taotleb

karistusotsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel.

Kokkuvõtlikult märgitakse kaebuses, et kohtuväline menetlus viidi läbi ühepoolselt, ei

arvestatud kogu sündmuste käiku, süüdistuses kirjeldatakse väikest osa kogu konfliktist ja ei

selgitatud välja, miks S. Grossberg lõhkus vangla vara. Sündmused arenesid selliseks Tartu

Vangla tegevusetuse tõttu. Vangla oleks saanud olukorra ära hoida, kui ei oleks paigutanud S.

Grossbergi ja R. T. kokku kambrisse, mis oli mõeldud ühele inimesele ja kus olid seega

ebainimlikud tingimused. S. Grossbergil oli paanika- ja agressiivsushoog ning ta ärritus

kergesti. Vangla ei arvestanud S. Grossbergi vaimse tervise probleemidega ja tekitas olukorra,

et S. Grossberg sai sellise teo toime panna. Sündmuse juures viibinud ametnike

vormikaamerate salvestised saavad näidata kogu sündmuste ahelat. S. Grossbergi süü on

väike, sest rikkumisega ei kaasnenud rasket tagajärge ja pole karistust raskendavaid

asjaolusid. Samuti pole avalikku menetlushuvi. S. Grossbergil pole sissetulekut, ta teenis

viimati palka 2025. a jaanuaris 0,44 eurot ja tal on vähemalt XXX eurot nõudeid, mida ta ei

suuda tasuda. Maksejõuetuse tõttu ei suuda S. Grossberg tasuda ka praegust trahvi. Kaebuse

täienduses nõustus S. Grossberg kirjaliku menetlusega.

4. Kohtuvälise menetleja esindaja esitas kirjaliku seisukoha, milles palub jätta karistusotsuse

muutmata ja S. Grossbergi kaebuse rahuldamata. S. Grossbergi süü on tõendatud nii

videosalvestiste kui ka tunnistajate ja tema enda ütlustega. Väärteomenetlust pole võimalik

VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel lõpetada, sest S. Grossbergi tegu oli teadlik ja planeeritud. Tema

eesmärk oli saada üksinda kambrisse, mille saavutamiseks otsustas ta lõhkuda Riigi

Kinnisvara AS-ile kuuluvat vara viisil, mis tekitaks võimalikult suure kahju. S. Grossberg

võttis duširuumis oleva ukse, lõhkus sellega pesuruumi välisukse ja eluosakonna olmeruumi 4

akent, tekitades neisse läbivad augud. Taoline küüniline tegevus ohustas vangla julgeolekut ja

vangla ei saa jätta sellele reageerimata. Arvestades varalise kahju suurust ja S. Grossbergi

varasemat karistatust, on määratud trahv kohane. S. Grossbergi võlad on tekkinud tema enda

tegevuse tagajärjel, kuid ta jätkab nendest hoolimata süütegude toimepanemist. Kohtuvälise

menetleja esindaja nõustub samuti kirjaliku menetlusega.

Kohtu seisukoht

5. Kuna kohtumenetluse pooled nõustusid kirjaliku menetlusega ega taotlenud

kaebemenetluses lisandunud tõendite uurimiseks kohtuistungi korraldamist, lahendab kohus

väärteoasja kirjalikus menetluses. S. Grossberg esitas 12.04.2026 kohtule taotluse, et talle

väljastatakse koopia Tartu Vangla 20.03.2026. a seisukohast. Arvestades, et kõnealune

seisukoht toimetati S. Grossbergile 31.03.2026 AET-is kätte, on tema õigused tagatud ja tal

oli praeguses asjas soovi korral võimalik esitada omapoolne täiendav kirjalik seisukoht

hiljemalt 30.04.2026.

6. Iseenesest pole vaidlust, et S. Grossberg pani toime väärteoprotokollis ette heidetud teo ja

kohtu hinnangul on S. Grossbergi süü samuti tõendatud. Tunnistaja R. P. ütluste kohaselt

töötab ta Tartu Vanglas valvurina ja kuulis 23.02.2025 umbes kella 16:30 paiku S5

eluosakonnas kõva pauku. R. P. läks kohe eluosakonda ja nägi trelluste juures, kuidas S.

Grossberg lõi pesuruumi ukse teise uksega katki ja üks uks lendas teisest uksest läbi. R. T.

liikus pesuruumist kiirel sammul R. P. suunas, kes sulges oma ohutuse tagamiseks

eluosakonna ukse ja kutsus abi. R. T. võttis pesuruumist harjavarred, millega üritas blokeerida

eluosakonna ust, kuid R. P. tõmbas eluosakonna ukse lahti ja võttis välja elektrišokirelva.

Selleks hetkeks oli R. P. liitunud valvur E. A. R. P. andis R. T. korralduse kõhuli heita, mida

viimane tegigi. Samal ajal peksis S. Grossberg duširuumi uksega eluosakonna aknaid. Siis

jõudsid appi teised valvurid, R. P. andis ka S. Grossbergile korralduse kõhuli heita, mida

viimane tegi. Sündmuse käigus lõhuti 2 pesuruumi ust ja 5 akent. 4 akent lõhkus S. Grossberg

eluosakonna olmeruumis ja 1 aken oli lõhutud pesuruumis.

7. Tunnistaja R. P. ütlustega langevad kokku Tartu Vangla valvekaamerate videosalvestised,

tunnistaja R. L. ütlused ja fotod lõhtutud esemetest. Nii ilmneb videosalvestistelt, et

23.02.2025 kell 16:34 visatakse pesuruumi uksest välja teine uks, misjärel astub pesuruumi

katkisest uksest välja S. Grossberg, kes haarab kohe põrandale kukkunud ukse ja jookseb

sellega olmeruumi akende poole. Samal ajal siseneb valvur R. P. trellustest olmeruumi ning

R. T. väljub samuti pesuruumist olmeruumi ja liigub R. P. suunas. R. P. taganeb trelluste

juurde, R. T. järgneb talle ja S. Grossberg lööb uksega 2 korda vastu esimest akent. Kui R. P.

taganeb trellustest välja ja sulgeb trellukse, vaatab R. T. S. Grossbergi poole, jookseb

pesuruumi ja toob sealt 2 varrega põrandaharja, millega püüab takistada trelluste avamist.

Samal ajal lööb S. Grossberg uksega 1 kord vastu teist akent, astub sammu eemale, võtab

hoogu ja lööb uuesti vastu teist akent. Seejärel lööb S. Grossberg uksega 1 kord vastu

kolmandat akent ja 1 kord vastu neljandat akent. Kui valvurid sisenevad trellustest, eemaldub

R. T. trellustest, vaatab taas S. Grossbergi poole ja heidab kõhuli põrandale. S. Grossberg

parandab haaret ja lööb veelkord uksega vastu neljandat akent, misjärel viskab ukse põrandale

ja heidab samuti kõhuli. Tunnistaja R. L. ütlustest selgub sarnaselt tunnistaja R. P. ütlustele, et

23.02.2025 oli eluosakonna 4 akent läbiva auguga ja katki, lisaks oli pesuruumi aken läbiva

auguga ja pesuruumi uks oli katki. Pesuruumis asuva koristustarvete ruumi uks oli eest ära

võetud. R. L. tegi lõhutud akendest ja ustest fotod. Fotodelt nähtuvad pesuruumi katkine uks

ja purunenud aknad.

8. Viimaks tuleneb väärteoprotokollis kajastatud S. Grossbergi ütlustest, et ta paigutati R. T.

ühte kambrisse ja nad viibisid ühes kambris 20.-23.02.2025. S. Grossberg ja R. T. ei soovinud

ühes kambis olla ning vanglaametnikud andsid neile märku, et kui nende vahel toimub

konflikt, paigutatakse nad eraldi kambritesse. S. Grossberg ja R. T. otsustasid, et nad ei tee

endale või üksteisele haiget, vaid lõhuvad pigem ära aknad ja lihtsamad asjad. R. T. ei

lõhkunud midagi. Kohe pärast sündmust said S. Grossberg ja R. T. eraldi kambritesse. See oli

teadlik ja planeeritud tegevus. S. Grossberg lõhkus teadlikult ja tahtlikult, kuid olude sunnil.

9. Kohtu hinnangul on ülal refereeritud tõendid lubatavad ja usaldusväärsed. Tõendid on

omavahel kooskõlas ning täpsustavad ja täiendavad üksteist. Tuginedes eelpool käsitletud

tõenditele kogumis, tuvastabki kohus, et S. Grossberg lõhkus 23.02.2025 kella 16:35 paiku

Tartu Vangla süüdimõistetute eluhoone 5. osakonnas pesuruumi akna ja uksed ning

eluosakonna 4 akent.

10. Asudes andma S. Grossbergi eelkirjeldatud tegevusele karistusõiguslikku hinnangut,

märgib kohus, KarS § 203 lg 1 sätestab kuriteona võõra asja rikkumise, kui sellega tekitati

oluline kahju. KarS § 218 lg 1 näeb väärteona ette varavastase süüteo väheväärtusliku asja

vastu. KarS § 218 lg 4 kohaselt on väheväärtuslik selline asi, mille rikkumisega KarS § 203

mõttes ei tekitatud olulist (s.o üle 4000 euro ulatuvat) kahju. Vangla aknad ja uksed olid S.

Grossbergi jaoks võõrad asjad ning nende lõhkumisega, pani S. Grossberg toime võõra asja

rikkumise KarS § 203 mõttes. Asja lõhkumise akti, Decora AS-i pakkumise, Teps-Lukk OÜ

hinnapakkumise ja 11.03.2025. a e-kirja kohaselt on 23.02.2025 lõhutud S-5 olmeruumi

akende ning duširuumi uste lõhkumisega tekitatud kogukahju 523,84 eurot. Järelikult tekitas

S. Grossberg akende ja uste lõhkumisega Riigi Kinnisvara AS-ile varalist kahju alla 4000

euro. Eelnevast tulenevalt vastab S. Grossbergi tegevus KarS § 218 lg 1 objektiivsetele

tunnustele.

11. Kohtu meelest on täidetud ka KarS § 218 lg 1 subjektiivsed tunnused. Kuna S. Grossbergi

sõnul lõhkus ta uksed ja aknad selleks, et teda ja R. T. paigutatakse eraldi kambritesse, oli

tema eesmärk tekitada vanglale varalist kahju. Lüües uksega korduvalt vastu aknaid, teadis S.

Grossberg välise teopildi põhjal kahtlemata, et aknad purunevadki. Järelikult tegutses S.

Grossberg kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes.

12. Kuna õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid pole, tunnistati Tartu Vangla

10.07.2025. a otsusega S. Grossberg põhjendatult süüdi KarS § 218 lg 1 järgi. Muu hulgas ei

välista õigusvastasust ega süüd vangla otsus paigutada S. Grossberg ja R. T. ühte kambrisse

ega S. Grossbergi rahulolematus vastava otsustusega. Samuti ei tekita kaebuses märgitud

paanika- ja agressiivsushoog ega S. Grossbergi kiiresti ärritumine tõsiseltvõetavat kahtlust

tema süüdivuses. Arvestades, et valvekaamerate videosalvestistelt nähtub kogu sündmuste

käik alates pesuruumi välisukse lõhkumisest, ei lisa kaebuses välja toodud vormikaamerate

salvestised uut olulist tõendusteavet ega aita väärteoasja lahendamisele kaasa. Kohtuväline

menetleja järgis väärteoasja menetlemisel väärteomenetlusõigust ning VTMS §-s 29

sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid pole.

13. Kohtu hinnangul on S. Grossbergile määratud karistus seaduslik. KarS § 218 lg 1 näeb

karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Seoses S. Grossbergi süü

suurusega, toob kohus välja, et Tartu Vangla kinnipeetav S. Grossberg polnud rahul vangla

otsustusega paigutada ta koos R. T. ühte kambrisse ning lõhkus vangla survestamiseks ära

duširuumi uksed ja akna ning 4 eluosakonna akent. S. Grossberg lõpetas akende purustamise

alles siis, kui valvur R. P. võttis välja elektrišokirelva ja andis talle korralduse kõhuli heita.

Enne valvurite sekkumist jõudis S. Grossberg tekitada 523,84 eurot varalist kahju. Taolises

olukorras pole võimalik rääkida kuigi väiksest süüst.

14. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid pole, sh pole S. Grossberg oma tegu

kordagi kahetsenud. Lisaks arvestab kohus eripreventiivse kaalutlusena, et karistusregistri

väljavõtte järgi on S. Grossbergi karistatud korduvalt nii väärteo- kui ka kriminaalkorras. Muu

hulgas viibib ta vanglas alates 20.04.2020 ning teda on selle aja jooksul karistatud

rahatrahvidega 2 korda KarS § 218 lg 1 järgi ja 2 korda KarS § 275 lg 1 järgi. Vaatamata

eelnevale, selgus praeguses asjas, et S. Grossberg pani 23.02.2025 toime järjekordse KarS §

218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Seega ei mõjutanud varasemad trahvid S. Grossbergi

õiguskuulekalt käituma. Arvestades nii S. Grossbergi süü suurust kui ka varasemaid

korduvaid karistusi, pole võimalik väärteomenetlust VTMS § 30 lg 1 p 3 alusel lõpetada.

Olukorras, kus senistest karistustest pole piisanud süüdlase käitumise muutmiseks, pole

vähimalgi määral õigustatud suhtuda järjekordsesse samasugusesse rikkumisse leebemalt ning

karistuse mõistmisest sootuks loobuda.

15. Nagu öeldud, on kohtu arvates S. Grossbergile määratud karistus seaduslik. Lisaks eelpool

analüüsitule selgub karistusregistri väljavõttest, et S. Grossbergi karistati viimati KarS § 218

lg 1 järgi Justiitsministeeriumi Vanglate osakonna 07.06.2021. a otsusega 720-eurose

rahatrahviga. Kuna peaaegu poole suuremast trahvist ei piisanud, et S. Grossberg muudaks

oma suhtumist ja käitumist ning hoiduks uute sarnaste süütegude toimepanemisest, pole

võimalik praeguses asjas määratud 100-trahviühikulist rahatrahvi (s.o KarS § 218 lg 1

karistusmäärast 1/3) liiga rangeks pidada.

16. Viimaks ei tingi karistamisest loobumist ega trahvi vähendamist ka S. Grossbergi

majanduslik olukord. S. Grossbergi taotlusel võttis kohus väärteoasja materjali hulka

väljavõtte S. Grossbergi täitemenetlustest ja S. Grossbergi vabakasutuskonto väljavõtted.

Täitemenetluse registri väljavõtte järgi on S. Grossbergil alates 17.09.2010 erinevate

kohtutäiturite juures kokku 32 täitemenetlust, eeskätt seoses menetluskuludega. Samas nähtub

vabakasutuskonto väljavõtetest, et ajavahemikul 01.04.2025-30.03.2026 olid S. Grossbergi

sissetulekud kokku XXX eurot, millest valdav osa kanti vabanemisfondi ja nõuete fondi, kuid

siiski kulutas S. Grossberg e-poes ostude tegemiseks kokku XXX eurot. Eelnevast tulenevalt

pole S. Grossberg varatu.

17. Lähtudes ülaltoodust, jätab kohus VTMS § 132 p 1 alusel Tartu Vangla 10.07.2025. a

otsuse muutmata ja S. Grossbergi kaebuse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)