2-25-7902/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-25-7902

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Margit Jõgeva

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. mai 2026, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-7902

Tsiviilasi

Gildi Kapital OÜ hagi AS ÜHISTEENUSED vastu leppetrahvi

tühisuse tuvastamiseks

Tsiviilasja hind

55 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Gildi Kapital OÜ (registrikood 12668230; lepinguline

esindaja F.Q, OÜ Konsultatsioonibüroo F.Q ja Ottender, e-post:

Kostja: AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490; lepinguline

esindaja: Tiina Prunn, e-post:

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Gildi Kapital OÜ hagi AS ÜHISTEENUSED vastu 14.04.2025

leppetrahvi nr 1047008328 tühisuse tuvastamiseks.

2. Jätta menetluskulud Gildi Kapital OÜ kanda ja menetluskulude rahaline suurus jätta

kindlaksmääramata.

Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (dtl 3-6, 44-47)

1. Gildi Kapital OÜ (hageja) esitas 21.05.2025 Tartu Maakohtule hagi AS ÜHISTEENUSED

(kostja) vastu, milles palus tuvastada 14.04.2025 leppetrahvi nr 1047008328 summas 55

eurot tühisus.

2. Hagiavalduse kohaselt vormistas kostja kontrolör 14.04.2025 kell 12:26 Turu tn 19 Tartu

kinnistul hagejale kuuluvale sõidukile registreerimismärgiga xxxxxxx leppetrahvi, mille

kohaselt eiras sõiduk parkimiskorralduse nõudeid, kommentaariks „haljasala“.

Lepingurikkumise tuvastamiseks tehtud fotodelt on näha, et hageja pisiveoki üks ratas on

pargitud veidi üle äärekivi. Hageja töötajad teostavad Turu tn 19 kortermajas remonditöid

ning sõidukile oli alates 03.04.2025 korteriühistu kinnitusel väljastatud parkimisluba.

Hageja esitas 28.04.2025 kostjale leppetrahvi vaide, mis jäeti 14.05.2025 rahuldamata.

Kostja asus seisukohale, et hageja on rikkunud liiklusseaduses (LS) sätestatud reegleid,

mille kohaselt ei tohi sõidukit parkida haljasalal ilma selle omaniku või valdaja loata.

Täiendavalt selgitas kostja, et leppetrahv on määratud parkimistingimuste alusel, mille

kohaselt sõidukijuht on kohustatud parklat ja parkimiskohta kasutama järgides sõidukijuhi

hoolsuskohustust ning lähtuma paigaldatud viitadest, märkidest ja operaatori juhistest. Turu

tn 19, Tartu kinnistu sissesõidul on ära toodud eraparkla parkimislepingu tingimused.

Hagejal oli veoki parkimiseks Turu tn 19, Tartu kinnistul olemas korteriühistu ehk valdaja

nõusolek. Veoki parkimine osaliselt haljasalale oli vajalik, et veok ei sulgeks liiklust elamu

ees. Veoki parkimine nö ristipidiselt oleks võtnud ära ligemale 3 parkimiskohta, mistõttu oli

hageja veok pargitud parimal võimalikul viisil. Kostja on vaiet rahuldamata jättes viidanud

lepingurikkumisele, mis seisneb parkimislepingu punkti 13 ja LS § 21 lg 2 p 12 rikkumises

ehk kinnistu valdaja nõusolekuta haljasalale parkimine. Asjaolu, et parkimislepingu punkti

13 alusel on samuti võimalik leppetrahvinõue esitada, ei ole üheselt arusaadav, sest on

lisatud alles peale 12. punkti, mis reguleerib nõuete loovutamist. Hageja hinnangul ei ole ta

parkimislepingut rikkunud ja leppetrahvi nõudmiseks puudub lepingujärgne ja seadusest

tulenev alus.

3. Kostja ei viita leppetrahvi alusena mitte parkimislepingu tingimuste rikkumisele, vaid

parkimiskorraldus nõuete rikkumisele. Hageja on arvamusel, et lepingu p 6 tuleb mõista

selliselt, et lepingu tingimused, sh sanktsioonide kohaldamise alused ja sanktsioonid ise, on

infotahvlitel kajastatud ammendavalt. Hagejale jääb mõistetamatuks missugusel lepingust

tuleneval alusel on talle määratud leppetrahv määras 55 eurot, sest vastavasisulist

trahvimäära parkimisleping ei sisaldagi ning parkimisluba oli tal olemas. Parkimisluba

väljastades oli korteriühistu teadlik missugustel asjaoludel hageja sõiduk parkimisluba üldse

vajab. Ehitisregistri andmetel asub kinnistul korterelamu ning puuduvad igasugused andmed

parklarajatise kohta. Seega asub nn parkla täies ulatuses õuemaal.

KOSTJA VASTUS (dtl 31-34, 53-54)

4. Kostja hagiga ei nõustu ja leiab, et leppetrahv on õiguspärane ning õiguslik alus selle

tühistamiseks puudub. Aadressil Turu tn 19, Tartu asuv parkla on eraparkla ja

parkimiskorraldusele eraparklas viitavad liikluskorraldusvahendid. Avalik-õigusliku

liikluskorraldusvahendi järgimine on kohustuslik ka eraomandis olevas parklas sõltumata

tsiviilõigusliku parkimislepingu tingimustest.

5. Parklasse sissesõidul on olemas parkimiskeelu ala tähistav liiklusmärk 384, mis näitab

mõjuala, kus ei tohi parkida. Mõjualamärgi allosale on kantud tekst „V.a KÜ Tartu Turu 19

kirjalikul loal“. Lisaks liiklusmärkidele on kinnistule paigaldatud kostja oranž infotahvel,

kus on kirjas eraparkla parkimislepingu tingimused. Hagejale väljastati leppetrahv põhjusel,

et sõiduk parkis osaliselt haljasalal. Sõidukijuht ei saa lähtuda üksnes

liikluskorraldusvahendite olemasolust või puudumisest või asjaolust, et sõiduk ei mahu

parkimiskohale, kuivõrd keeld haljasalal parkimiseks on ette nähtud õigusaktidest

tulenevalt. Mitte kusagil ei ole parklas üheselt mõistetavalt välja toodud, et parkla omanik

lubaks haljasalal parkida. Parkimistingimuste järgimine ei tähenda, et sõidukijuht ei peaks

täitma seadusest tulenevaid nõudeid.

6. Vaidlusaluses kohas on parkimiskohad tähistatud maha märgitud joontega ning parkimisala

ja haljasala on selgelt piiritletud äärekividega. Sõidukijuht pidi nägema, kuskohast algab

haljasala ja lõpeb teekate. LS § 21 lg 2 p 12 sätestab, et sõidukit ei tohi peatada haljasalal

ilma selle omaniku või valdaja loata. LS § 21 lg 4 p 1 sätestab, et parkida ei tohi kohas, kus

ei tohi sõidukit peatada. Seega on haljasalal peatumiseks ja parkimiseks vaja maaomaniku

luba tõendatud kujul. Hagejale KÜ poolt väljastatud luba oli antud ainult parkimiseks ning

ei kinnita ega tõenda, et hageja võis parkida osaliselt või täielikult haljasalal. Hagejal

puudus parkimisala omaniku kui ka kostja luba haljasalal parkimiseks. Parkla omanik

kehtestab parkimistingimused, mille täitmist kostja kontrollib ning parkimistingimused

antud parklas kehtivad kõigile ühtemoodi.

KOHTU SEISUKOHT

7. Kohus, arvestades poolte seisukohti ja vastuväiteid ning hinnates esitatud tõendeid kogumis,

on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

8. Hageja on esitanud kostja vastu nõude tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 368 lg 1

alusel parkimistingimuste rikkumise tõttu väljastatud leppetrahvi nõude tühisuse

tuvastamiseks. Tasulisel parkimisalal parkimiseks sõlmitud leping vastab võlaõigusseaduse

(VÕS) § 271 mõttes üürilepingu tunnustele. Tasulise parkimise korraldaja (üürileandja)

võimaldab parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala (RKTKo

26.01.2017, nr 3-2-1-82-16, p 22). VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus

ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele

lepingus määratud rahasumma.

9. Kohus on tuvastanud järgmised asjaolud ning vaidlust ei ole selles, et

-

hagejale kuuluv sõiduk registreerimismärgiga xxxxxx oli pargitud 14.04.2025 Turu tn

19 kinnistu eraparklas, kus kostja korraldab parkimist ja teostab kontrolli parkimise üle

(dtl 8-11);

-

sõiduki suhtes on 14.04.2025 koostatud leppetrahv nr 1047008328 (dtl 7) summas 55

eurot;

-

kostja jättis hageja leppetrahvi vaide 14.05.2025 rahuldamata (dtl 14).

10. Vaidlust ei ole selles ja ka fotodelt (dtl 37-38) on näha, et sissesõidutee paremal poolel oli

nähtav eraparkla infotahvel ning parkimistingimused. Parkla sissesõidule paigaldatud

liiklusmärk koos eraparkla sildiga on pakkumus VÕS § 16 lg 1 mõttes, sest see on piisavalt

määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse

andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Parkides sõiduki parklasse

aktsepteerib sõidukijuht kostja poolt esitatud tingimusi ja leping loetakse sõlmituks VÕS §

20 lg 1 järgi.

11. Poolte vahel ei ole vaidlust ka selle üle, et parkimisleping sõlmiti 14.04.2025 Turu tn 19

kinnistu eraparklas parkimiseks ning hagejal oli olemas kinnistuomaniku luba parkimiseks

(dtl 12). Kohtule esitatud fotodelt (dtl 8-11) on näha, et hageja sõiduki kõrvalistujapoolne

esiratas oli pargitud üle äärekivi. Hageja sõidukile on väljastatud leppetrahv (dtl 7) haljasalal

parkimise tõttu. Fotodelt on näha, et kohas kus hageja parkis on kõvakattega tee, parkimise

korraldamiseks on maha märgitud jooned ning parkimiskohad ja haljasala on äärekiviga

piiritletud.

12. Kostja opereeritava eraparkla parkimistingimused (dtl 15) näevad ette, et sõiduki juht on

kohustatud parklat ja parkimiskohta kasutama järgides sõidukijuhi hoolsuskohustust ning

lähtuma paigaldatud viitadest, märkidest ja operaatori juhistest. Iseenesest on õige hageja

viide lepingu p-le 6, mis näeb ette, et parkimistingimused ja juhend on märgitud vastaval

infotahvlil ning sellest saab sõidukijuht lähtuda, kuid see ei vabasta sõidukijuhti kohustusest

järgida liiklusseaduses ette nähtud liikluskorraldust. Kuigi kostja ei ole leppetrahvi nõuet

põhjendanud parkimislepingu rikkumisega, vaid on tuginenud parkimiskorralduse nõuete

rikkumisele, ning tegemist ei ole samatähenduslike mõistetega, võivad need teatud juhtudel

siiski osaliselt kattuda, kuivõrd eraparklas kehtivad parkimistingimuste kõrval ka

liiklusseadusest (LS) ning üldisest liikluskorraldusest tulenevad nõuded. Asjaolu, et

parkimistingimustes ei ole üldisi liikluskorralduslikke nõudeid sõnaselgelt välja toodud, ei

muuda parkimistingimusi ebaselgeks. Samuti ei muuda tingimusi ebaselgeks veel see, kui

lepingu punktid ei ole loogilises järjestuses või on liiga üldsõnalised.

13. Kohus leiab, et antud juhul on kostja leppetrahvis viidatud parkimiskorralduse nõuete

rikkumine hõlmatud parkimislepingu tingimuste rikkumisega, sest parkimislepingu p 13

viitab sõidukijuhi üldisele käitumisstandardile ja kohustusele lähtuda viitadest ja märkidest

ning operaatori juhistest. Kohus on eespool tuvastanud fotodelt, et sõidukite parkimisala oli

piisavalt selgelt ja arusaadavalt märgistatud. Liiklusseaduse (LS) § 21 lg 1 p 12 näeb ette, et

sõidukit ei tohi parkida haljasalal ilma selle omaniku või valdaja loata. Tõendeid selle kohta,

et hagejal vastav luba oleks, kohtule esitatud ei ole. Samuti ei nähtu fotodelt, et osaliselt

haljasalal parkimist õigustaks mingi muu asjaolu (nt sel ajahetkel oli vaja ehitusmaterjali või

ehitusprahti maha või peale laadida vms). Seega leiab kohus, et hageja ei ole oma sõidukit

parkides järginud kostja juhised ega teemärgiseid st parkinud märgitud parkimiskoha

piirides. Selline parkimiskorralduse rikkumine on parkimislepingu osaks ning nõuete

rikkumine kujutab endast ühtlasi parkimislepingu rikkumist. Seda ei muuda asjaolu, et

kinnistu, millel eraparkla asub, ei ole ehitisregistri andmetel parklarajatist ja see asub

õuemaal. Kuivõrd hageja on rikkunud parkimislepingu punkti 13 parkides sõiduki ilma

vastavat luba omamata osaliselt haljasalale, on leppetrahvi nõue põhjendatud.

14. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole

kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Selline

kokkulepe võib VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi olla tüüptingimusena ebamõistlikult kahjustav ja

sama paragrahvi esimese lõike alusel ka tühine, kui ette nähtud leppetrahvi summa on

ebamõistlikult suur (RKTKo 25.01.2017 nr 3-2-1-68-16, p 36). Kohus ei ole tuvastanud

asjaolusid, et kostja parkimisala tingimustes märgitud leppetrahv 57 eurot oleks

ebamõistlikult suur. Kostja on määranud hagejale 55 euro suuruse leppetrahvi, mis on veidi

väiksem kui tingimustes kokku lepitud. Asjaolu, et hagejale määratud leppetrahv on

väiksem kui lepingutingimustes sätestatud leppetrahvi suurus, ei mõjuta leppetrahvi

tasumise kohustuse olemasolu.

15. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et tõendamist ei ole leidnud asjaolud, mis annaksid aluse

järeldada, et leppetrahvi nõue oleks tühine. Seega jääb hagi rahuldamata.

MENETLUSKULUD

16. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus jättis hagi rahuldamata tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel

hageja kanda.

17. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka

siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

18. Kostja ei ole kohtu antud tähtajaks menetluskulude nimekirja esitanud. Seega jätab kohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Margit Jõgeva

kohtunik