2-25-4521/43 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedKinnitada kompromiss ja lõpetada tsiviilasja menetlus. Kinnitada kompromiss Kostja I pankrotihaldur esitas 13.02.2026 samuti Tartu Maakohtusse kostja II vastu nõude
Legislator headnote
AI generated2-25-4521/43 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja: Kinnitada kompromiss Kostja I pankrotihaldur esitas 13.02.2026 samuti Tartu Maakohtusse kostja II vastu nõude
Full text
T A R T U M A A K O H U S
K O H T U M Ä Ä R U S
Menetluse lõpetamine
Määruse tegemise aeg ja koht
28. mai 2026 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja
Tsiviilasi
nr 2-25-4521
R.Z hagi U.Q ja K.M vastu tehingu kehtetuks tunnistamiseks
ja tahteavalduste asendamiseks
Kohtunik
Kalev Kuningas
Hageja
R.Z (isikukood XXX; e-post: XXX)
Hageja esindaja
R. V. (sikukood XXX; e-post: XXX)
Kostja I
Kostja I pankrotihaldur
U.Q (pankrotis) (isikukood XXX; aadress XXX)
J.E Advokaadibüroo (RASK OÜ e-post: XXX)
Kostja II
K.M (isikukood XXX)
Kostja II seaduslik esindaja
U.Q
Kostja II esindaja riigi
õigusabi korras
vandeadvokaat Catryna Kandla
RESOLUTSIOON
1. Kinnitada kompromiss ja lõpetada tsiviilasja menetlus. Kinnitada kompromiss
alljärgnevatel tingimustel:
Hageja esitas 23.03.2025 kostja I ja kostja II vastu nõude, et kohus tunnistaks kehtetuks
kostja I ja kostja II vahelise 30.07.2024 tehingu, millega kosja I võõrandas kostjale II
kinnisasja, registriosaga 3203339 1/4 kaasomandi osa.
2. Kostja I pankrotihaldur esitas 13.02.2026 samuti Tartu Maakohtusse kostja II vastu nõude
punktis 1 nimetatud tehingu kehtetuks tunnistamiseks tagasivõitmise korras (tsiviilasi nr
2- 26-3571).
3. Tartu Maakohus tegi tsiviilasjas nr 2-26-3571 otsuse 20.03.2026, millega rahuldas punktis
2 nimetatud hagi õigeksvõtul põhineva otsusega ja tunnistas punktis 1 nimetatud tehingu
kehtetuks.
4. Eelnevast tulenevalt on poolte tahe lõpetada tsiviilasja nr 2-25-4521 menetlemine
kompromissi sõlmimisega, et säästa kohtu ja menetlusosaliste ressurssi.
5. Pooled kinnitavad, et kompromiss on lõplik ning neil puuduvad kompromissi sõlmimise
järgselt üksteise vastu mistahes varalised või muud nõuded või pretensioonid, mis
tulenevad või võivad tuleneda tsiviilasjas nr 2-25-4521 esitatud asjaoludest ja nõuetest.
6. Seoses eelnevaga:
6.1 menetluskulud, mis tulenevad menetlusabi (sh riigi õigusabi) andmisest, jätta riigi kanda;
6.2 ülejäänud menetluskulud jätta poolte endi kanda;
6.3 toimetada kohtumäärus hagejale ja kostjatele kätte;
6.4 saata määruse Rahandusministeeriumile.
7. Selgitada:
7.1 TsMS § 660 lg 1 kohaselt on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada kirjalik
määruskaebus Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule;
7.2 TsMS § 661 lg 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva, alates määruse
määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest;
7.3 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi
taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi
taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või
kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi
taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse
lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja
pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED
Asjaolud
1. Seoses kompromissiga on menetlusosalised taotlenud menetluse lõpetamist.
Kohtu põhjendused
2. TsMS § 428 lg 1 p 4 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on
sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
3. Pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada
kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja
menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused (TsMS §
430 lg 1).
4. Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või
rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole
kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas (TsMS § 430 lg 3).
5. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu
vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu
või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed
nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).
6. TsMS § 430 lg 3 esimeses lauses sätestatud kompromissi kinnitamist välistavad alused
puuduvad. Kompromiss tuleb kinnitada ja asja menetlus lõpetada.
7. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse
menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses,
millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita
menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või
asja menetlus lõpetatakse.
Kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku
leppinud teisiti (TsMS § 168 lg 3).
8. Vastavalt TsMS § 445 lg-le 2 kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab
menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse
kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik
ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist.
9. TsMS § 190 lg 7 kohaselt TsMS § 190 lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus
mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse
tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti
vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.
Tartu Maakohtu 07.04.2025 kohtumäärusega rahuldati menetlusabi taotlus ja anti R.Z-ile
menetlusabi ja vabastati ta täielikult riigilõivu 1680 euro tasumisest hagiavalduse esitamisel ja
70 euro tasumisest hagi tagamise avalduse esitamisel.
Tartu Maakohtu 13.05.2025 kohtumäärusega anti menetlusabina tsiviilasjas 2-25-4521 K.M-
ile riigi õigusabi hüvitamiskohustuseta.
10. Kuivõrd menetlusosaliselt lahendasid vaidlusküsimuse kompromissi sõlmimisega, siis on
tegemist mõjuva põhjusega TsMS § 190 lg 7 järgi, ning vastavalt menetlusosaliste taotlusele
on põhjendatud menetluskulud, mis tulenevad menetlusabi (sh riigi õigusabi) andmisest, jätta
riigi kanda, ülejäänud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
11. Menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse (TsMS § 433 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
Kalev Kuningas
Kohtunik