3-25-1428/25 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. mai 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-25-1428

Haldusasi

F.L-i kaebus Lääne-Nigula Vallavalitsuse kohustamiseks viia

läbi Y.K tee osas menetlus avaliku kasutamise tagamise

eesmärgil ja viia läbi menetlus, eesmärgiga tagada avalik

juurdepääs Priidika kinnistule

Menetlusosalised

Kaebaja – F.L , esindaja Merili Piir

Vastustaja – Lääne-Nigula vald, esindaja Andrus Post

Kolmandad isikud - L.J, Y.K, A.K, P.E , esindaja X.X

E.K , esindaja vandeadvokaat Anu Toomemägi-Kivistik

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

Kirjalik menetlus

1. Rahuldada F.L-i kaebus. Lääne-Nigula vallal tuleb anda

Y.K tee (3420119) Lääne-Nigula valla territooriumil

eraomandis olevatel kinnistutel kulgevas osas tee

avalikult kasutatavaks teeks määramise menetlust

lõpetav haldusakt hiljemalt ühe aasta ja kolme kuu

jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.

2. Mõista Lääne-Nigula vallalt välja F.L-i kasuks

menetluskulu 500 eurot.

3. Muus osas jätta menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda.

4. Avaldada otsus selle jõustumisel nii, et füüsilistest

isikutest menetlusosaliste nimed on asendatud

tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on

29.06.2026. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). HKMS §

52 lg 1 järgi tuleb kohtule esitatavad avaldused sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Kui apellant soovib

apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral

eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui

menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada

ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS §

116 lg 6).

ASJAOLUD

1. F.L esitas 11.12.2024 Lääne-Nigula Vallavalitsusele taotluse algatada Y.K tee osas avaliku

kasutamise tagamiseks sundvalduse seadmise menetlus, et tagada Priidika kinnistu ja teiste

maaomanike omandiõigus ja liikumisvabadus.

2. Lääne-Nigula Vallavalitsus vastas 14.04.2025 haldusasjas nr 3-25-444 kirjaga nr 4-7/25-600-1

kaebaja kaebusele (F.L-i kaebuse Lääne-Nigula Vallavalitsuse kohustamiseks vastata F.L-i

19.01.2025 selgitustaotlusele). Lääne-Nigula Vallavalitsus esitas kohtumenetluse raames vastuse

kaebaja 19.01.2025 selgitustaotlusele. Vastustaja vastas järgnevalt: „Lääne-Nigula Vallavalitsus ei

näe sisulist põhjust ega ka õiguslikku alust sundvalduse seadmiseks ja avalikuks kasutamiseks

määramiseks Vana-Kangru kinnistut (registriosa number 22117750, aadress Vana-Kangru, XXX-i)

läbiva eratee osas. Oleme jätkuvalt seisukohal, et kui Vana-Kangru kinnistu omanik takistab Teile

juurdepääsu enda kinnistule, on Teil õigus pöörduda kohtusse juurdepääsu saamiseks vastavalt

AÕS §-le 156 lg 1“.

3. F.L esitas halduskohtule kaebuse, milles esitas järgmised nõuded: 1) tühistada Lääne-Nigula

Vallavalitsuse 14.04.2025 kiri; 2) kohustada Lääne-Nigula Vallavalitsust andma Y.K tee (3420119)

Lääne-Nigula valla territooriumil eraomandis olevatel kinnistutel kulgevas osas tee avalikult

kasutatavaks teeks määramise menetlust lõpetav haldusakt hiljemalt ühe aasta ja kolme kuu jooksul

arvates kohtuotsuse jõustumisest või omandada vastavas osas teealune maa või tagada Y.K tee

äärsetele kinnistutele, Priidika kinnistule, muud teed mööda juurdepääs sama tähtaja jooksul; 3)

alternatiivselt kohustada Lääne-Nigula Vallavalitsust vaadata F.L-i 11.12.2024 taotlus uuesti läbi.

F.L jäi 06.04.2026 järgmiste nõuete juurde: tuvastada Lääne-Nigula Vallavalitsuse 14.04.2025

vastuse nr 4-7/25-600-1 õigusvastasus; kohustada Lääne-Nigula Vallavalitsust andma Y.K tee

(3420119) Lääne-Nigula valla territooriumil eraomandis olevatel kinnistutel kulgevas osas tee

avalikult kasutatavaks teeks määramise menetlust lõpetav haldusakt hiljemalt ühe aasta ja kolme

kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest või omandada vastavas osas teealune maa või tagada

Y.K tee äärsetele kinnistutele, Priidika kinnistule, muud teed mööda juurdepääs sama tähtaja

jooksul või kohustada Lääne-Nigula Vallavalitsust vaadata F.L-i 11.12.2024 taotlus: „Taotlus

algatada Y.K tee osas avaliku kasutamise tagamiseks sundvalduse seadmise menetlus, et tagada

Priidika kinnistu ja teiste maaomanike omandiõigus ja liikumisvabadus“ uuesti läbi.

KAEBAJA SEISUKOHAD

4. Lääne-Nigula Vallavolikogu 18.08.2022 otsusega nr 1-3/22-36 kehtestatud Lääne-Nigula valla

üldplaneeringus (edaspidi ÜP) on ette nähtud, et vaadeldav tee (Vana-Kangru kinnistust

(34201:001:0951) kuni Ubasalu teeni (3420015) viidatud Y.K tee) on kohalik tee. Avalik huvi on

määratlemata õigusmõiste, kuid kohtupraktikast tulenevalt võib avalik huvi seisneda nt

planeeringutes väljendatud kavatsustes ala avalikes huvides kasutada, selline huvi võib olla

väljendatud ka üldplaneeringus (vt RKHKo 18.10.2004 nr 3-3-1-37-04, p 10).

5. Võttes aluseks kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) § 39 lg 1 ja lg 2 on

väär vastustaja seisukoht, et tal puudub põhjus ja õiguslik alus sundvalduse seadmiseks ja

avalikuks kasutamiseks määramiseks vaadeldavale teele.

6. Kui üld- või detailplaneeringuga on ette nähtud tee avalik kasutus, ei võta see, et kaebajal on

õigus taotleda maakohtult servituudi vm seadmist, kohalikult omavalitsuselt temale seadusega

pandud kohustusi (vt TlnRKKo 08.02.2018 nr 3-16-1435, p 15.). Kuna vaadeldav tee on ÜP järgi

ette nähtud avalikult kasutatavaks teeks ehk kohalikuks teeks, siis ei anna see, et kaebajal on

võimalik pöörduda tsiviilkohtusse, õigust jätta vaadeldav tee kohalikuks teeks tegemata.

2(8)

7. Vastustaja on ÜP-ga loonud kaebajale ootuse, et vaadeldav tee määratakse avalikuks

kasutamiseks ning tehakse vastavad toimingud. Kaebaja ei pidanud arvestama, et ta ise pidi tagama

talle kuuluvale kinnisasjale avalikult kasutatavalt teelt juurdepääsu, s.o sõlmima kokkuleppeid

teealuse maa omanikega. Kaebajal on subjektiivne õigus nõuda vastustajalt vaadeldava tee

avalikuks kasutamiseks määramise menetluse läbiviimist mõistliku aja jooksul ja tee avalikult

kasutatavaks teeks määramise otsustuse tegemist.

8. Lääne-Nigula Vallavalitsus ühelt poolt jätkab tee avalikuks kasutamiseks määramise eelduste

loomiseks vajalikke toiminguid, teisalt lükkas menetluse lõpetamise edasi määramata ajaks ning on

otsustanud juba enne kõigi alternatiivsete võimaluste läbi menetlemist, et sundvaldust sellele

teelõigule, mis on ÜP järgi kohalik tee, avalikult kasutatavaks teeks ei määrata. Vastustaja ei ole

otsust vastu võtnud mõistliku aja jooksul.

9. Vaadeldavat teed on pikaajaliselt kasutatud nagu avalikult kasutatavat teed, vald on määratlenud

Y.K tee ÜP-s tervikuna kohalikuks teeks ning tee pakub juurepääsuvõimalust teeäärsetele

kinnistutele. Kehtiv õigus ei sätesta arvulisi kriteeriume liiklustihedusele või muid mõõdetavaid

suurusi, mille ületamine oleks nõutav tee kasutamiseks avaliku huvi jaatamiseks. Ainuüksi tee

kasutajate väike arv ei ole avaliku huvi seisukohalt määrav. Vaidlusalune tee on valla avalikult

kasutatavate teede oluline osa ja ka tee tegelik kasutus ei piirdu üksnes Vana-Kangru kinnistu

külastamisega (vt TlnRKKo nr 3-21-2454).

10. KAHOS-sest ei tulene otsesõnu, et sundavalduse seadmise eelduseks oleks kokkuleppe

mittesaavutamine. Samas tuleks võimaluse korral eelistada isiku õiguste piiramist kokkuleppe

kaudu nende ühepoolsele piiramisele haldusaktiga. Vastustaja ei ole kaalunud alternatiivseid

võimalusi, mistõttu puudub alus rakendada KAHOS-es sätestatud võimalusi Y.K tee osas selliselt

nagu see on ette nähtud ÜP-s.

11. Vastustaja 14.04.2025 ja 29.04.2025 otsused ei vasta HMS-s sätestatud nõuetele, otsus ei ole

selge, üheselt mõistetav ja põhjendatud. Otsustes ei ole märgitud õiguslikku alust. Vastustaja

põhjendused avaliku huvi puudumise kohta ei ole asjakohased ja veenvad. Isegi, kui avalik huvi

puudub, tuleb vastustajal läbi viia menetlus vaadeldava tee avalikult kasutamiseks määramise

kohta. Menetluse läbiviimine on võimalik ühe aasta ja kolme kuu jooksul. Vastustajal on eelarve

koostamise kaudu võimalik planeerida vajalikud vahendid menetluse võimalike kulude katteks

ning uuel eelarveaastal need kulud ka kanda. Vaidlusalune tee puudutab kaheksat kinnisasja.

12. Vastustajal tuleb kohtuotsuse jõustumisest otsustada Y.K tee avalikult kasutatavaks teeks

määramine või omandada teealune eraisikutele kuuluv maa või alternatiivselt tagada avalik

juurdepääs Priidika kinnistule.

13. Vastustaja otsusest ei nähtu, et vastustaja oleks kaebaja huvidega arvestanud sundvalduse

menetluses (vt RKHKo nr 3-3-1-74-11, p 15).

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

14. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vaadeldav otsus ei ole haldusakt HMS § 51 lg 1

mõttes, vaid vastus kaebaja 11.12.2024 esitatud taotlusele ja 19.01.2025 selgitustaotlusele.

14.04.2025 vastus ei ole ka toiming HKMS § 6 lg 2 tähenduses.

15. Vastustajal pole kohustust määrata Y.K teed avalikult kasutatavaks teeks läbi sundvalduse- või

sundvõõrandamise, kuna tegemist on olulise omandiõiguse riivega ja selline riive ei ole

proportsioonis avaliku huviga. Vastustaja selgitas 14.04.2025 vastuses, miks puudub avalik huvi, et

alustada sundvalduse- või mõnda muud menetlust Vana-Kangru kinnistu suhtes. Vana-Kangru

kinnistu omanik on vastustajale avaldanud, et isegi kui vald algatab sundvalduse- või mõne teise

analoogse menetluse tema eraomandi piiramiseks, siis ta vaidlustab nimetatud otsuse.

3(8)

16. Kiirem ja efektiivsem võimalus saada juurdepääs oma kinnistule on läbi tsiviilõigusliku

vaidluse, AÕS § 156 lg 1 alusel ja kui ligipääs üldse puudub, siis esitada esialgse õiguskaitse

taotlus tsiviilkohtule.

17. ÜP-s on sätestatud, et avalike teede vajadus on ka tupikteedel, kus tee teenindab vähemalt

kolme majapidamist või tagab juurdepääsu olulisele avalikule veekogule, puhkealale,

loodusobjektile või vaatamisväärsusele. ÜP ei kohusta omavalitsust kehtestama sundvaldusega

erateedele juurdepääsu. Üldplaneeringuga määratakse näiteks põhimõtteline teedevõrk. See on

omavalitsusele raamistik, mitte konkreetne sundvalduse määramine. Omavalitsus peab esmalt

püüdma lahendada asja lepinguga (nt servituudi seadmisega kokkuleppel). Sundvaldus tuleb kõne

alla ainult juhul, kui avalik huvi on kaalukam kui erahuvi ja muid lahendusi ei leita. Seega ei saa

kaebaja kohustada vastustajat läbi viima haldusmenetlust sundvalduse seadmiseks või

sundvõõrandamiseks läbi KAHOS rakendamise, kuna puudub kaalukas avalik huvi selle

läbiviimiseks.

18. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohtadega avaliku huvi määratlemisel. Y.K teed ei saa lugeda

tupikteeks, mis teenindab vähemalt kolme majapidamist, kuna avalikule teele pääseb kahelt poolt,

ühelt poolt Põllu tee kaudu ja teiselt poolt Y.K tee kaudu Ubasalu teele ehk tegemist on nn

ringteega ja kaebaja saab avalikule teele ka teiselt poolt ehk Põllu tee kaudu. Isegi kui vald viiks

läbi sundvalduse Y.K tee osas, et Priidika kinnistu omanik saaks pärast sundvalduse seadmist

avalikule teele läbi Vana-kangru kinnistu, siis lisaks sellele, et Vana-Kangru Kinnistu omanik

kindlasti vaidlustab sundvalduse seadmise otsuse, siis tõenäoliselt rahuldab kohus Vana-Kangru

omaniku kaebuse. Kui vaadelda väljavõtet Maa-ameti geoportaalist, siis juurdepääs läbi Vana-

Kangru kinnistu Ubasalu teeni läheb läbi Vana-Kangru kinnistu hoonete vahelt väga lähedalt,

samas teiselt poolt möödub tee üsna kaugelt teiste kinnistute hoonetelt.

19. Sundvalduse seadmise menetlus (juhul kui selle seadmise otsus vaidlustatakse) on väga

aeganõudev ja ei anna kaebajale loodetud tulemust lähiaastatel (vt näiteks haldusasjad nr 3-19-

1378 ja 3-21-2113 kus haldusasjas nr 3-19-1378 seadis vastustaja sundvalduse ja haldusasjas nr 3-

21-2113 määras sundvalduse ala avalikult kasutatavaks teeks). Senimaani pole vastustaja saanud

ligipääsu oma kinnistule, kuna kinnistu omanik on kõik valla otsused vaidlustanud.

20. Vastustajal ei õnnestunud leida võimalusi alternatiivse juurdepääsutee leidmiseks (läbi

naaberkinnistute teiselt poolt). Kõigil piirkonnas olevatel kinnistuomanikel on olemas ligipääs

avalikule teele. Vaid Priidika kinnistul puudub läbipääs üle Vana-Kangru kinnistu, kuna Vana-

Kangru kinnistu omanik on keelanud kaebajal üle tema eramaa liikuda. Samas on kaebajal

võimalus liikuda oma kinnistult avalikule teele üle teise poole naaberkinnistute (Y.K, Põllu, L.J).

Kuigi kinnistuomanikel puudub kirjalik kokkulepe eramaa kasutamiseks juurdepääsu eesmärgil, ei

ole ükski märgitud kinnistu omanikest keelanud kaebajat üle nende kinnistute liigelda. Seega ei ole

see teelõik tupiktee, mis teenindab ühelt poolt vähemalt kolme majapidamist, vaid ligipääsu

vajadus avalikule teele piirdub vaid kaebaja erahuviga. Vastustaja ei kavatse algatada menetlust

Vana-Kangru kinnistu kaudu juurdepääsu saamiseks kaebajale kuuluvale kinnistule ega ka teistele

Y.K tee ääres olevatele kinnistule, kuna teistel kinnistutel on juurdepääs avalikule teele olemas.

Juhul kui halduskohus kohustab vastustajat võtma vastu menetlust lõpetava haldusakti, siis

vastustaja teeb seda ka kohtulahendis määratud tähtaja jooksul.

KOLMANDAD ISIKUD

E.K

21. E.K palus jätta kaebuse rahuldamata. Ajalooliselt on Y.K tee, sh Vana-Kangru kinnistu

hoonetevahelist õueala läbiva tee ehitanud tee ääres olevate kinnistute omanikud ning see ei ole

avalik tee kunagi olnud (va Tulbi-Y.K tee (3420119)). Vana-Kangru kinnistut läbiv nn tee oli väga

halvas seisus olemas ja sisuliselt sõidukiga läbimatu. Vana-Kangru kinnistu omanik on ise omal

kulul seda teed parandanud, täitnud killustikuga, kuid rasket tehnikat või tihedat liiklust see tee ei

4(8)

kannata. Vana-Kangru kinnistu õuealal on ehitised tihedalt koos ja tee rajamine läbi õueala on

omandiõigust intensiivselt riivav. Kinnistu omanikul puuduks võimalus garaaži ja abihoone

kasutamiseks, sest need hooned oleksid nn sõiduteel.

22. Hetkel on Priidika kinnistul vaid lagunenud hoone, mis kuulub lammutamisele. Seega

eeldatavalt plaanib kaebaja Priidika kinnistule ehitada uusi hooneid, mis eeldab suurte ja raskete

masinate pidevat, tihedat liiklemist, mis siis kaebaja soovide kohaselt peaks toimuma Vana-Kangru

kinnistu õueala kaudu. Selline tegevus häirib Vana-Kangru kinnistu omanikku ning riive on

intensiivne ega puuduta avalikkust.

23. Lisaks on Priidika kinnistul mets ning metsast puude tegemine eeldab samuti suure tehnika

liikumist, väidetavalt Vana-Kangru kinnistu õueala kaudu. Selline kaebaja huvi ja nõue ei kaalu

üles kolmanda isiku õiguste riivet. Kui Priidika kinnistu omanikud selle kinnistu soetasid, siis

panid nad selle kohe müüki, mille tõttu käis kaks aastat tihe liiklus läbi Vana-Kangru kinnistu

õueala. Sellise tegevusega lõhuti Vana-Kangru kinnistu tee. Priidika kinnistu omanik ei pakkunud

abi või vahendeid eratee korrashoiuks. Lisaks puudus kinnistuomanikul endal juurdepääs oma

kodule. Talvel oli sisenetud ilma omaniku loata eravaldusesse, mistõttu keelas Vana-Kangru

kinnistu omanik sellel erateel teistele isikutele liikumise. Seega on paljasõnaline kaebaja väide, et

Vana-Kangru kinnistul ei ole oodata liikluskoormuse märgatavat tõusu.

24. Priidika kinnistule on ligipääs on tagatud Y.K, Põllu ja L.J kinnistu kaudu Y.K teed mööda

Taebla-Kullamaa teele. Puuduvad andmed, mis kinnitaksid, et seda võimalust kaebajal ei ole.

Vana-Kangru kinnistult pääseb omanik ise läbi Tulbi kinnistu Raja-Mõisamaa-Kärneri teele ning

sealt edasi Taebla-Kullamaa teele (avalikule teele).

25. Kaebaja ei saa toetuda väitele, et teistel kinnistuomanikel on vajadus kasutada Vana-Kangru

õueala erateed pääsemaks avalikule teele (vt Tartu Ringkonnakohtu 11.04.2023 otsus nr 3-21-

2454). Alternatiivne tee on olemas, mis ei läbi kinnistute õuealasid, ja seega riive teiste kinnistute

omanikele ei ole nii intensiivse riivega kui on seda riive Vana-Kangru kinnistu omanikule oma

omandiõiguse kasutamisel. Kolmas isik nõustub vastustaja 14.04.2025 vastuskirjas nr 4-7/25-600-1

antud selgitustega, miks puudub selline avalik huvi, et alustada sundvalduse- või mõnda teist

menetlust Vana-Kangru kinnistu suhtes.

26. Kaebaja on vääralt tõlgendanud kolmanda isiku ja valla omavahelist suhtlust selliselt, et kolmas

isik on nõus, et vald tagaks vaadeldava tee avaliku kasutamise. Tegelikku võimalust kokkuleppe

sõlmimiseks ei olnud, sest poolte seisukohad olid lahknevad.

27. Vana-Kangru kinnistu omanik kinnitab, et ei ole nõus kinnistut koormama kolmandate isikute

õigustega ega eratee avalikuks kasutamiseks tagamisega. Puudub avalik huvi kinnistule

sundvalduse seadmiseks. Üksnes kaebaja on avaldanud tahet Vana-Kangru kinnistule sundvalduse

seadmiseks, ning Vana-Kangru kinnistu omaniku arvates põhjusel, et nii on Priidika kinnistu

omanikule mugavam ja/või soodsam oma kinnistule pääseda, kasutades kuluvabalt erateed, kuigi

tal on olemas alternatiivsed võimalused avalikule teele pääsemiseks. Kolmas isik nõustub

vastustaja seisukohtadega.

P.E

28. P.E palus jätta kaebuse rahuldamata. P.E ei nõustu, et kaebaja kinnistule tagatakse juurdepääs

läbi Põllu talu. P.E soovib, et eelistatakse alternatiivseid juurdepääse, mis riivaks naaberkinnistute

omandiõigusi kõige vähem.

29. Põllu talu kinnistul elab P.E alaliselt ja ajalooliselt. Y.K ja Priidika kinnistutel alalisi elanikke

ei ole, kuna puuduvad ka elamiskõlblikud elamud. Vana-Kangru kinnistu omanik on tõkestanud

juurdepääsu läbi ajaloolise tee avalikule teele, mistõttu katkes juurdepääs Priidika, Y.K, Kangru ja

Verneri kinnistutele.

5(8)

30. Põllu talu on oma teed ise hooldanud. Tee ei kannata raskeid masinaid ega senisest tihedamat

liiklust. Tee kulgemine läbi Põllu kinnistu riivaks oluliselt omandiõigust ning ei ole

proportsionaalne. Läbikäik läbi Põllu talu hooviala ohustab vara, vähendab privaatsust. Samuti

suureneb elektrivõrgu hooldusega seotud täiendav liiklus.

31. Põllu talu kinnistul viibivad loomad ja lapsed, kes on harjunud vabalt liikuma. Läbiva

liiklusega seatakse eelnev ohtu. P.E hinnangul tuleb rajada juurdepääsu tee Priidika kinnistule

selliselt, et see riivaks kõige vähem naaberkinnistute huve. Ühe võimaliku lahendusena tuleb

kaaluda Vana-Kangru kinnistul paikneva tõkkepuu kõrvaldamist, mis takistab ligipääsu Ubasalu

teelt (3420015) Y.K tee (3420119) avalikult kasutatavale teelõigule.

Y.K

32. Y.K palus jätta kaebuse rahuldamata. Avaliku juurdepääsu määramine läbi Y.K kinnistu ei ole

põhjendatud ega proportsionaalne. Y.K kinnistul asuv teelõik on hooviala osa. Avaliku juurdepääsu

rajamine läbi hooviala riivaks oluliselt minu eraelu puutumatust, privaatsust ja omandiõigust.

33. Y.K kinnistul paiknev teelõik sisaldab kahte u 90-kraadist kurvi. Tegemist ei ole

teegeomeetrialt ega kasutusotstarbelt avalikuks liikluseks sobiva teega. Y.K perekond liigub

kinnistu piires vabalt, mistõttu suureneks avaliku liikluse korral õnnetuste oht.

34. Ajalooliselt on olnud juurdepääs Y.K kinnistule Priidika kinnistu poolt, mitte vastupidi.

Kavandatav lahendus ei tugine väljakujunenud kasutuskorrale.

35. Y.K kinnistul on valdavalt madalad maad. Suurenenud liikluskoormus halvendaks oluliselt

pinnase seisundit, raskendaks kinnistu tavapärast kasutamist ning vähendaks privaatsust. Avaliku

juurdepääsu rajamisega kaasneks vältimatult ka elektrivõrgu ja muu tehnovõrgu ning -rajatiste

hooldus-, remondi- ja avariitöödega seotud ligipääs.

KOHTU PÕHJENDUSED

36. Kohus rahuldab kaebuse. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et kaebajale kuuluvalt Priidika

kinnistult (dtl 13) puudub juurdepääs avalikule Urbsalu teele (dtl 14). Kaebaja kasutas eelnevalt

Priidika kinnistule pääsemiseks Y.K teed (3420119), mis kulgeb läbi Vana-Kangru kinnistu.

37. Lääne-Nigula Vallavalitsuse 08.03.2022 korraldusega nr 2-3/22-122 taotleti

munitsipaalomandisse reformimata maad Ubasalu, katastritunnusega 44101:001:1087, pindalaga

644 m2 (punkt 1); mitte muuta ja määrata korralduse punktis 1 toodud reformimata maa,

katastritunnusega 44101:001:1087 lähiaadressi Y.K tee (punkt 2); määrata maa sihtotstarbeks

100% transpordimaa (p 3). Korralduses on välja toodud, et 25.01.2022 omandati Priidika

katastriüksus, eesmärgiga sinna rajada elukoht. Maa piirneb Verneri ja Y.K katastriüksusega ning

neile on vajalik rajada juurdepääs (dtl 180). Lisaks kandis Lääne-Nigula Vallavalitsus 08.03.2022

korraldusega nr 2-3/22-122 Tulbi-Y.K tee (3420119) avalike teede nimekirja (dtl 25, 58). Maa-

ameti 23.03.2022 korraldusega nr 1-17/22/661 anti Y.K tee, pindalaga 644 m2 Lääne- Nigula valla

munitsipaalomandisse (dtl 181). Seega tekkis kaebajal õigustatud ootus, et vastustaja rajab

juurdepääsu tema kinnistule avalikult teelt.

38. Ükski kolmas isik, kelle kinnistute kaudu oleks juurdepääs kaebaja kinnistutele, sh

alternatiivsete juurdepääsude osas, ei nõustunud, et kaebaja juurdepääs Priidika kinnistule hakkaks

kulgema läbi kolmanda(te) isiku(te) kinnistu(te). Kaebaja pöördus vastustaja poole taotlusega

algatada menetlus juurdepääsu saamiseks Priidika kinnistule (34201:001:0165) Y.K tee (3420119)

kaudu avalikult kasutatavale Ubasalu teele (3420015) ja sealt riigimaanteele Taebla-Kullamaa teele

(34201:001:1560) (dtl 19). Vastustaja vastas haldusasjas nr 3-25-444 vastusena kohtunõudele, et ei

algata menetlust sundvalduse seadmiseks läbi Vana-Kangru kinnistu (dtl 36). Arvestades eelnevat

tuleb kohtul hinnata, kas kohalik omavalitsus on kohustatud algatama haldusmenetlust, et tagada

kaebaja kinnistule juurdepääs läbi kolmanda(te) isiku(te) kinnistu(te). Vastustaja avarat

6(8)

kaalumisruumi arvestades ei saa kohus vastustajat kohustada tegema konkreetse sisuga otsustust

(teha vastustajale definitiivset ettekirjutust ja kohustada vastustajat sundvaldust seadma), küll saab

kohus kontrollida, kas keelduv vastus oli õiguspärane ja vajadusel kohustada vastustajat kaebaja

taotlust uuesti läbi vaatama.

39. EhS § 94 lg 1 järgi määrab eratee avalikuks kasutamiseks riik või eratee asukoha kohalik

omavalitsus. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et eratee avalikes huvides omandamise või erateele

sundvalduse seadmise otsustab riik või eratee asukoha kohaliku omavalitsuse üksus KAHOS-es

sätestatud korras. Kinnisasja avalikes huvides omandamine, sealhulgas sundvõõrandamine, on

kinnisasja omandamine üldistes huvides õiglase ja kohese hüvitise eest (KAHOS § 2 lg 1).

Kinnisasja on lubatud omandada eratee avalikuks kasutamiseks (KAHOS § 4 lg 1 p 8). Kaebaja

viitas Riigikohtu otsusele, kus on selgitanud, et kohalikul omavalitsusel lasub kohustus tagada, et

detailplaneeringus juurdepääsuteena määratletud ligipääsud oleksid tegelikult kasutatavad

(kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lg 1, PlanS § 131 lg 1), sh piisava avaliku

huvi korral vajadusel ka sundvalduse seadmisega. Seejuures ei ole detailplaneeringus sundvalduse

vajaduse näitamine sundvalduse seadmise eelduseks (vt Riigikohtu 10.01.2023 otsus nr 3-20-1280,

p 10.1 jj). Praeguses asjas ei ole vaidlust, et vaadeldav ala ei ole hõlmatud detailplaneeringuga.

Samuti puudub asjas avalik huvi, kuivõrd vaadeldavat teed soovib kasutada üksnes kaebaja.

40. KAHOS § 39 lg 1 ja 2 ning § 4 lg 1 p 8 ei anna eraisikust maaomanikule õigust taotleda

kohalikult omavalitsuselt sundvalduse seadmist, küll aga on kinnistu omanikul õigus taotleda

haldusmenetluse algatamist. Ka kohtupraktikas on leitud, et isikul on subjektiivne õigus nõuda, et

kohaliku omavalitsuse üksus määraks eratee, mis on ainus või peamine võimalik juurdepääs

avalikult kasutatavale teele, avalikuks kasutamiseks ja algataks sellele sundvalduse seadmise või

sundvõõrandamise menetluse1.

41. HMS § 35 lg 1 p 1 kohaselt algab haldusmenetlus haldusakti andmiseks või toimingu

sooritamiseks taotluse esitamisega haldusorganile ja HMS § 43 lõike 1 p 1 kohaselt haldusakti

andmise menetlus lõpeb haldusakti teatavakstegemisega. Vaidlust ei saa olla, et vastustaja ei ole

kaebaja taotlust sisuliselt lahendanud ning vastavat haldusakti välja andnud. Vastust kohtule ei saa

lugeda nõuetekohaseks haldusmenetluse läbiviimiseks juba seetõttu, et see on adresseeritud hoopis

kohtule. Seega on vastustaja tegevus vastavas osas õigusvastane. Millisel viisil probleem

lahendada, on vastustaja otsustada (vt nt Riigikohtu 09.03.2009 otsus nr 3-3-1-94-08, p 12).

Haldusmenetluse käigus peab vastustaja uurimisprintsiipi rakendades välja selgitama kõik teega

seotud asjaolud ning võimalike tee olemasolust puudutatud ja huvitatud isikute õigused ning huvid.

Kohus ei saa vastustaja eest vastavaid kaalumisi teha. Vastustaja on avaldanud praeguses

kohtumenetluses valmisolekut vastava haldusakti väljastamiseks.

42. Siiski on oluline panna tähele järgmist. Kuigi vastustaja on kohustatud kaebaja taotluse

sisuliselt lahendama, nähtub ÜP seletuskirjast, et omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik

juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, tuleb sõlmida

naabermaaüksuste omanikega vastavad servituudikokkulepped. Kokkuleppele mitte jõudmisel on

õigus nõuda juurdepääsu määramist kohtu kaudu (ÜP seletuskirja p 3.6.2, lk 25)2. See tähendab

tsiviilkohtumenetlust. Lisaks on kohalikul omavalitsusel avaliku huvi sisustamisel avar

kaalumisruum. Seega on praegusel juhul tegu olukorraga, kus on olemas piisavad eraõiguslikud

mehhanismid kaebaja huvi tasakaalustatud kaitseks. Olukorras, kus Vana-Kangru kinnistu omanik

ei ole enam oma kinnistu kasutamisega nõus ning puudub vaidlus, et peale kaebaja ei soovi keegi

vaadeldavat teed kasutada, tuleks kaebajal kaaluda avaliku huvi puudumise tõttu lahendada vaidlus

tsiviilkorras, mitte sundvalduse seadmist nõudes. Samas avaldas vastustaja korduvalt

kohtumenetluse jooksul valmisolekut lahendada teevaidlus ka kõigi osapoolte huvi arvestades.

1 Vt RKTsK 9. juuni 2017. a määrus asjas nr 3-2-1-31-17 (9-d 19.2 ja 19.3).

2 SK100_1912YP3_Laane_Nigula_YP_seletuskiri.pdf

7(8)

44. Arvestades, et vastustaja ei ole korrektselt haldusmenetlust läbi viinud, rahuldab kohus kaebuse

ning kohustab vastustajat andma Y.K tee (3420119) Lääne-Nigula valla territooriumil eraomandis

olevatel kinnistutel kulgevas osas tee avalikult kasutatavaks teeks määramise menetlust lõpetav

haldusakt hiljemalt ühe aasta ja kolme kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Vastustajal

tuleb kaebaja taotlus sisuliselt lahendada, järgides HMS §-s 56 toodut. Kuivõrd kohus rahuldab

põhinõude, ei võta kohus seisukohta alternatiivsete nõuete osas.

45. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehti

kaebaja kasuks, mistõttu kaebaja menetluskulud jäävad vastustaja kanda. Vastustaja ei esitanud

tähtajaks menetluskulude taotlust, mistõttu jäävad vastustaja menetluskulud tema enda kanda.

Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele.

Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda (HKMS §

108 lg 8). Kolmandad isikud oli vastustaja poolel, mistõttu jäävad kolmandate isikute kulud nende

endi kanda.

Kaebaja esitas taotluse menetluskulude 1103,33 euro hüvitamiseks. Kohus mõistab välja üksnes

vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). HKMS § 109 lg-st 6 tulenevalt ei ole

kohtul väljamõistetavate esindajakulude suuruse määratlemisel asjakohane ega vajalik

üksikasjalikult hinnata, milline ajahulk võis konkreetsel esindajal kuluda ühe või teise

menetlusdokumendi koostamiseks. Esindajakulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb

üksikute menetlusdokumentide analüüsimise asemel võtta eelkõige arvesse hoopis läbitöötamist

vajavate materjalide mahukust ja asja keerukust, samuti menetluse kestust ja kaalul olevaid huvisid

(sh menetlustoimingute rohkust, mille tegemist oli menetlusosalise õiguste tõhusaks kaitsmiseks

põhjust esindajalt eeldada – nt kohtuistungitel osalemine, kohtunõuetele vastamine). See tähendab,

et vajalike ja põhjendatud menetluskulude suurus on eeskätt hinnanguline, mitte arvestuslik, ning

kulude suurus tervikuna ei tohiks olla vaidluse iseloomu ja tähtsust arvestades ilmselgelt

ülepaisutatud (nt Riigikohtu 15.10.2013 otsus nr 3-3-1-35-13, p 32). Arvestades kohtuvaidluse

mahtu, vaidluse sisu, ei pea kohus kaebaja õigusabikulusid vajalikeks ja põhjendatuks täies

ulatuses. Kuigi kaebajale oli teada vastustaja soovitus minna maakohtusse, pidas kaebaja vajalikuks

siiski oma õigusi kaitsta halduskohtumenetluses. Kohtukulude tervikuna vastustavalt välja

mõistmine oleks seetõttu ebaõiglane. Kohus mõistab vastustajalt kaebaja kasuks välja 500 eurot.

46. Isikuandmete kaitseks avaldada kohtuotsus selle jõustumisel nii, et otsuses kasutatud füüsiliste

isikute nimed oleksid asendatud tähemärkidega.

(allkirjastatud digitaalselt)

8(8)