2-25-20451/3 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R

U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Maris Möls

Määruse tegemise aeg ja koht

28. mai 2026, Narva

Tsiviilasja number

2-25-20451

Tsiviilasi

AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu avaldus

Sillamäe linn, J. Gagarini tn 11 korteriühistu vastu

kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: AB “Lietuvos draudimas“ (registrikood

110051834) AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali

(registrikood 12831829) kaudu, lepinguline esindaja Kadri

Ojamaa

Puudutatud isik: Sillamäe linn, J. Gagarini tn 11

korteriühistu (registrikood 80426569)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali avaldus Sillamäe linn, J. Gagarini tn

11 korteriühistu vastu kahju hüvitamiseks.

2. Mõista Sillamäe linn, J. Gagarini tn 11 korteriühistult AB „Lietuvos draudimas“ Eesti

filiaali kasuks välja 2682,07 eurot (s.o kahjuhüvitis 2342,07 eurot ja ajavahemikul

09.01.2025 kuni 28.05.2026 sissenõutavaks muutunud viivis 340 eurot).

3. Mõista Sillamäe linn, J. Gagarini tn 11 korteriühistult AB „Lietuvos draudimas“ Eesti

filiaali kasuks välja põhivõlalt (1964 eurot) viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates 29.05.2026 kuni põhivõla tasumiseni.

4. Jätta menetluskulud Sillamäe linn, J. Gagarini tn 11 korteriühistu kanda.

5. Mõista Sillamäe linn, J. Gagarini tn 11 korteriühistult AB „Lietuvos draudimas“ Eesti

filiaali kasuks menetluskulude katteks välja 381 eurot.

6. Mõista Sillamäe linn, J. Gagarini tn 11 korteriühistult AB „Lietuvos draudimas“ Eesti

filiaali kasuks väljamõistetud menetluskuludelt (381 eurot) välja viivis võlaõigusseaduse

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude rahalist suurust

kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

7. Toimetada kohtumäärus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15

päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu

möödumisel määruse tegemisest arvates.

TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse.

ASJAOLUD

1. AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu (avaldaja) esitas 27.11.2025 Viru Maakohtule

avalduse, milles palub Sillamäe linn, J. Gagarini tn 11 korteriühistult (puudutatud isik) välja

mõista põhivõla 2342,07 eurot ja 09.01.2025 kuni 27.11.2025 sissenõutavaks muutunud viivise

221,47 eurot. Samuti palub avaldaja mõista puudutatud isikult välja viivise põhivõlalt alates

28.11.2025 võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud

koos lisanduva viivisega palus avaldaja jätta puudutatud isiku kanda.

Avalduse kohaselt toimus 30.04.2024 Sillamäel J. Gagarini tn 11 korteris nr XXX kahjujuhtum.

Korter nr XXX oli kahjujuhtumi ajal kindlustatud avaldaja juures. 06.05.2024 kahjuteates on

juhtumi kirjeldusena märgitud „toru lekkimine“ ning kahjustuste kirjeldusena märgitud „niiskus

tualetis muudab mööbli ja põranda niiskeks ning plaadid tulevad põrandalt lahti“.

Kindlustusvõtja ja puudutatud isiku juhatuse liikme K G 05.07.2024 allkirjastatud avaldusest

selgub, et korteri nr XXX vannitoas lekkis siugtoru. Avalduse kohaselt avastati 20. aprillil, et

vannitoas lekib siugtoru ning kutsuti välja avariiteenistus järgmiseks päevaks. Avariiteenistus

saabus kahe nädala pärast, kogu selle aja vesi lekkis, mille tõttu tekkis kahju.

Avaldaja esindaja vaatas 08.05.2024 kahjustada saanud korteri nr XXX üle. Ülevaatuse aruande

kohaselt sai kahjustada WC/vannitoa puitkarkass, püstak tuleb sulgeda ja uus põrand paigaldada.

Plaadid on enamuses lahti tulnud (vuukide kaudu plaadi alla pääsenud vesi). Kahju põhjuse

kohta on märgitud, et vannitoas püstakus purunes veetoru, mille ühistu on nüüdseks ära

parandanud.

Korteri nr XXX vannitoa siseviimistluse taastamiseks tegi hinnapakkumise S OÜ summas

2542,07 eurot. Avaldaja hinnangul oli hinnapakkumine mõistlik ning selles näidatud kulud

vajalikud veekahjustuse tagajärgede likvideerimiseks. S OÜ taastas korteri nr XXX vannitoa

siseviimistlusele tekkinud kahjustused ning esitas avaldajale korteri taastamisarve 2342,07 eurot.

Avaldaja hüvitas kahju 2342,07 eurot, omavastutus 200 eurot jäi kindlustusvõtja kanda.

Avaldaja koostööpartner 4 OÜ esitas 18.12.2024 puudutatud isikule kahju hüvitamise nõude,

paludes kahju hüvitada hiljemalt 08.01.2025. Puudutatud isik kahju ei hüvitanud.

Avaldaja leiab, et veekahju sai alguse korteriomanike kaasomandisse kuuluvast küttetorustikust

ning korteriühistu on rikkunud seadusest tulenevat kohustust hoida korras korteriomandite

kaasomandiosa ese. Korteriühistu vastutab rikkumise eest. Kui kaasomandis olev küttesüsteem ei

oleks lekkinud, ei oleks ka korter nr XXX kahjustada saanud. Kahju tekkimine oli ettenähtav.

Avaldaja nõuab puudutatud isikult kahju 2342,07 eurot hüvitamist. Avaldaja nõudis kohtuvälises

kahjunõudes kahju hüvitamist hiljemalt 08.01.2025, seega nõue muutus sissenõutavaks

09.01.2025. Sellest kuupäevast arvestab avaldaja viivist.

2. Puudutatud isik ei esitanud avalduse osas seisukohta.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada.

4. Avaldaja nõuab korteriühistult kahju hüvitamist seoses 30.04.2024 veelekkega korteris

asukohaga XXX, millega tekitati viidatud korterile kahju.

Avaldaja on tõendanud, et korter nr XXX oli kindlustatud avaldaja juures (dtl 10–13). Avaldaja

on kahju hüvitanud (dtl 29). Avaldajale on seega VÕS § 492 lg 1 alusel üle läinud

korteriomaniku nõue kahju tekitaja vastu. Avaldaja leiab, et korterile nr XXX tekitatud kahju

eest vastutab korteriühistu.

5. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 12 lg 1 kohaselt korteriomanikud teostavad

oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi käesolevas seaduses sätestatud

ulatuses korteriühistu kaudu. KrtS § 34 lg 2 kohaselt korteriomandite kaasomandi osa eset

valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu. KrtS § 35 lg 2 p 1 kohaselt tavapärase

valitsemisena käsitatakse eelkõige kaasomandi eseme tavapärast korrashoidu ja remonti.

Korteriühistul on kohustus tagada kaasomandi eseme korrashoid, kontrollida tehnosüsteemide

korrasolekut ning rakendada puuduste ilmnemisel vajalikke abinõusid ohu või puuduste

kõrvaldamiseks (RKTKo nr 3-2-1-117-14, p 12; nr 3-2-1-61-14, p 30).

Korteriühistu vastutab üksiku korteriomaniku suhtes oma korteriomandite kaasomandi osa eseme

valitsemise kohustuse rikkumise korral KrtS § 12 lg 1 ja § 34 lg 2 ning VÕS § 115 jt alusel (vt

RKTKo 19.03.2021, 2-18-13649, p 17), kui on täidetud järgmised eeldused: korteriühistu on

kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103 lg 1);

korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud

rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik

seos (VÕS § 127 lg 4).

6. Kohtul tuleb asja läbivaatamisel tuvastada kahju põhjus. Avaldaja esitatud ülevaatuse

aruande kohaselt purunes korteri nr XXX vannitoas püstakus veetoru, mis tekitas veekahjustusi

vannitoas (dtl 20–24). Avaldusele lisatud fotolt nähtub katkine veetoru (dtl 19). Avaldaja esitas

ka kindlustusvõtja ja korteriühistu juhatuse liikme K. G allkirjastatud avalduse, mille kohaselt:

„20. aprillil avastasime, et vannitoas lekib siugtoru. Kutsusime välja avariiteenistuse järgmiseks

päevaks. Avariiteenistus saabus kahe nädala pärast. Kogu selle aja vesi lekkis, mille tõttu tekkis

kahju.“ (dtl 15, tõlge dtl 16). Puudutatud isik ei ole nendele asjaoludele vastu vaielnud. Kohus

leiab, et eeltoodud asjaolusid ja tõendeid kogumis hinnates on tuvastatav, et kahju pärines

korteris nr 22 asuvast katkisest veetorust.

7. Korteriomandite ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, mis on üks tervik ega saa olla

jaotatud osadeks, on korteriomanike kaasomandis sõltumata sellest, kas need asuvad

korteriomandi reaalosas või mitte (RKTKm 09.03.2022, 2-19-9543, p 14). Veetorustik on seega

korteriomanike kaasomandis.

8. Korteriühistu üheks seadusest tulenevaks kohustuseks on korteriomandite kaasomandi osa

eset korras hoida, st tagada selle eesmärgipärane toimimine, sh kohustus hoida korras

korteriomanike kaasomandisse kuuluv veetorustik. Kuna eelnevalt on tuvastatud, et korteris nr

XXX asuv veetoru lekkis, järelikult ei olnud veetoru korras ning korteriühistu on rikkunud

seadusest tulenevat kohustust, s.o hoida korras korteriomandite kaasomandi osa ese.

9. Kuivõrd korteriühistu ei hoidnud korras kaasomandis olevat veetoru (rikkumine) ja

kindlustatud korteri omanikul tekkis kahju (korterile tekkinud veekahjustused), esineb rikkumise

ja kahju vahel põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kui kaasomandis olev veetoru ei oleks lekkinud,

ei oleks ka korter nr XXX kahjustada saanud.

10. Puudutatud isik pidi vastutusest vabanemiseks tõendama, et ta ei ole oma kohustust

rikkunud või rikkumine on vabandatav (VÕS § 115 lg 1 ja § 103 lg 1, vt ka RKTKo 19.03.2021,

2-18-13649/57, p 21). Puudutatud isik ei ole avaldusele vastanud ega tõendanud, et rikkumine

oleks olnud vabandatav.

11. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista kahjuhüvitise 2342,07 eurot.

VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on

võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks

olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 2 järgi ei hüvitata kahju ulatuses, milles kahju

ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju

hüvitamise kohustus tekkis.

Avaldaja tõendab kahju suurust S OÜ hinnapakkumisega summas 2542,07 eurot (dtl 25–27).

Hinnapakkumises on kirjeldatud kahjustada saanud korteri remondiks vajalike ehitustööde ja

materjalide maksumust. S OÜ esitas avaldajale korteri taastamise tööde eest arve nr 241274

summas 2342,07 eurot (dtl 28) (omavastutus 200 eurot jäi kindlustusvõtja kanda). Kohtu

hinnangul on tegemist korteri nr XXX taastamisega seotud kuludega materjalile ja tööle.

Avaldusest ega selle lisadest ei nähtu, et puudutatud isikult nõutav kahjuhüvitis hõlmaks kulu,

mis ei ole hõlmatud kaitse-eesmärgiga. Puudutatud isik ei ole kahjuhüvitise suurusele vastu

vaielnud.

Kohus leiab eelneva põhjal, et tegemist on põhjendatud ja tõendatud kahjuga. Kohtu hinnangul

on tegemist ettenähtava (VÕS § 127 lg 3) kahjuga. Samuti on tõendatud, et korteris nr XXX ei

oleks tulnud hinnapakkumises märgitud töid teha, kui kaasomandis olevast veetorust ei oleks

lekkinud vett (VÕS § 127 lg 4).

Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja kahjuhüvitise

2342,07 eurot.

12. Avaldaja nõuab puudutatud isikult 2342,07 eurolt viivist alates 09.01.2025 kuni kohustuse

kohase täitmiseni. Avaldaja esitas puudutatud isikule nõude 18.12.2024, milles palus kahju

hüvitada hiljemalt 08.01.2025 (dtl 31–35). Avaldaja palub viivise välja mõista alates 09.01.2025.

Seega on avaldaja tõendanud, et nõue oli viivise nõudmise ajaks sissenõutavaks muutunud.

Avaldaja palub viivisemäära alusena kohaldada VÕS § 113 lg 1 teist lauset. Seega kuulub

kohtulahendi tegemise seisuga (28. mai 2026) VÕS § 113 lg 1 teise alusel puudutatud isikult

avaldaja kasuks väljamõistmisele viivis 340 eurot (arvutatud viivisekalkulaatoriga, viivitatud

päevade arv 505).

Samuti kuulub väljamõistmisele alates 29. maist 2026 sissenõutavaks muutuv viivis VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla kohase täitmiseni.

13. Kuivõrd kohus rahuldab avalduse täies ulatuses, on kohtu hinnangul õiglane, kui

menetluskulud kannab puudutatud isik (TsMS § 172 lg 1).

TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

14. Avalduses sisalduva menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja menetluskuludeks

avalduselt tasutud riigilõiv 50 eurot, tõendi tõlkimise kulu 31 eurot ja esindajakulud 300 eurot.

Kohus leiab, et avalduselt tasutud riigilõiv 50 eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu

(TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 5).

TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 ning § 143 p 1 järgi on tõlkekulud menetluskuluna hüvitatavad.

Avaldusele on lisatud venekeelne tõend (dtl 15) ning selle tõlge (dtl 16). Tegemist oli

asjakohase tõendiga, mida kohus asja lahendamisel arvestas. Avaldaja tasus tõendi

tõlkimise eest 31 eurot, mis on põhjendatud ja vajalik menetluskulu.

Menetluskulude nimekirja kohaselt osutas avaldaja lepinguline esindaja menetluses õigusabi 2

tundi, mis seisnes nõude asjaolude ja materjaliga tutvumises, tõendite kogumises, avalduse

koostamises ja esitamises.

Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita

menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum

lepingulise esindaja kulude hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb

kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. TsMS § 175 lg 1

kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamine kohtu kaalutlusotsus (RKTKm 08.03.2017, 3-2-1-177-16, p 13). Kohtul ei ole

õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida

minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi.

Avaldajat esindas lepinguline esindaja tunnihinnaga 150 eurot (ilma käibemaksuta). Kohtu

hinnangul on avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu määr mõistlik ega ületa oluliselt keskmist

sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt ka RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14).

Kohus leiab, et avaldaja lepingulise esindaja ajakulu kokku 2 tundi avalduse koostamisega

seotud toiminguteks on põhjendatud ja vajalik, arvestades vaidluse olemust ning avalduse sisu,

mahtu ja lisasid.

15. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud

kokku 381 eurot (s.o 50 + 31 + 300). Kohus rahuldab ka avaldaja taotluse mõista puudutatud

isikult menetluskulud välja koos lisanduva viivisega võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

märgitud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)