2-25-15996/30 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-25-15996

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andrea Lega

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.05.2026.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-15996

Tsiviilasi

N. K. hagiavaldus AAS BTA Baltic Insurance

Company Eesti filiaali vastu kindlustushüvitise ja

viivise nõudes

Tsiviilasja hind

118 723,46 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: N. K. (isikukood: XXX; aadress XXX);

Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaadid Kärt

Saar, Alar Urm (e-post: XXX)

Kostja: AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti

filiaal (registrikood: 11223507; aadress: Lõõtsa tn 2b,

Tallinn)

Asja läbivaatamine

20.04.2026 kohtuistung

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaalilt välja N. K. kasuks

kindlustushüvitis 90 395,62 eurot.

3. Mõista AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaalilt välja N. K. kasuks

perioodil 18.10.2024 – 27.05.2026 sissenõutavaks muutunud viivis summas 15 587.77

eurot.

4. Mõista AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaalilt välja N. K. kasuks viivis

põhinõudelt summas 90 395,62 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates 28.05.2026 kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

5. Jätta menetluskulud 91,81% ulatuses AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti

filiaali kanda ja 8,19% ulatuses N. K. kanda.

6. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks mõistliku aja jooksul pärast

kohtulahendi jõustumist.

2-25-15996

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Menetlusabi taotlemise selgitus

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist..

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED

1. Hagiavaldusest nähtub, et N. K. (edaspidi: hageja) ja AAS BTA Baltic Insurance

Company Eesti filiaal (edaspidi: kostja) on sõlminud kodukindlustuse lepingu: poliis

XXX, kindlustusperiood 22.12.2022 – 21.12.2023.

2. Kindlustatud on hagejale kuuluv paarismaja osa (korter) aadressil XXX. Lepingule

kohalduvad üldtingimused (kodukindlustuse üldtingimused ja kindlustuse üldtingimused,

vastavalt lisad 2-3). Kindlustussummaks on taastamisväärtus.

3. 02.05.2023 toimus kindlustusjuhtum – hageja naaber kasutas oma terrassil söegrilli, milles

sai alguse tulekahju, milles hageja kodu sai olulisi kahjustusi. Puudub vaidlus, et tegemist

on kindlustusjuhtumiga.

4. Kostja on hüvitanud suurema osa kahjust, tasudes kindlustushüvitise rahas

kindlustusvõtjale summas 523 066,08 eurot ja otse töövõtjatele summas 18 046,80 eurot.

5. 29.11.2023 tegi kostja otsuse (lisa 4), mille kohaselt otsustas kostja hüvitada hagejale

kodusele varale tekkinud kahju summas 73 025,04 eurot, mille kostja maksis hagejale

välja. Koduse vara kindlustussumma oli 75 000 eurot ja kokku hävines hageja vara

summas 163 685,85 eurot. Hüvitamata on koduse vara eest 1974,96 eurot.

Kostja leiab, et see summa on hüvitatud, sest kostja tasus G4S valve ja hoiubokside üüri 3

kuu eest kokku summas 1974,96 eurot (1406,7 + 568,26), kuid need kulud tuleb hüvitada

täiendavalt VÕS § 291 lg 2 alusel ja üldtingimuste p 10.2.6 alusel lisaks varakindlustuse

kindlustussummale. Valveteenus oli vajalik hoone ja vara kaitsmiseks ja kostja on selle

hüvitanud. Selle summa võrra ei saa vähendada asjade hävimise tõttu varakindlustuse

hüvitist 75 000 eurot.

Hoiustamine ja valveteenus

6. Asjade hoiustamise kulu oli samuti vajalik selleks, et kahju ära hoida ja seda vähendada.

Hageja hoiustab asju ABCModul OÜ hoiuboksides, kes esitab igakuise arve. Hoone ei ole

praeguseks taastatud niipalju, et sinna saaks asjad tagasi viia. Seni on asjade hoiustamisele

on kulunud 6103,49 eurot (sisaldab km). Kalkulatsioonis on arvetel olevatest summadest

lahutatud tagatise summa ja tabalukkude maksumus, mida kostja ei olnud nõus hüvitama

ja hageja neid kulusid ei nõua. Kostja on sellest hüvitanud esimese kolme kuu hoiustamise

2-25-15996

kulu kokku summas 568,26 eurot. Kostja peab hüvitama kulud ka järgnevate kuude eest,

sest see on vastavalt VÕS § 488 ja 491 vajalikud kahju ärahoidmiseks ja vähendamiseks.

Seega on hoiustamise kulud hüvitamata summas 6103,49-568,26=5535,23 eurot.

7. Lisaks tasus kostja 16 172,40 eurot RVO Ehituse OÜ-le lammutustööde eest + 1 874,40

eurot Mivo Ehitus OÜ-le vee- ja küttetrasside tühjendamise eest. Nende kulude osas

vaidlus puudub.

Taastamiskulud

8. 29.11.2023 otsusega otsustas kostja hüvitada korteri taastamiseks 204 082,98 + 7440 =

211 522,97 eurot. Sellest maksis välja 70% kohe (148 066,08 eurot) ja ülejäänud 30 % ehk

63 456,89 eurot lubas tasuda siis, kui taastamiseks tehtud kulud on kantud. Ülejäänud 30%

sisaldus oktoobris 2024 välja makstud hüvitises.

9. Kuivõrd otsuse alusel makstav summa ei katnud kaugeltki kogu kahju, nõudis hageja

täiendava hüvitise tasumist. Hageja tellis asjatundjalt ekspertiisi elamu seisundi ja

rekonstrueerimisettepanekute kohta (Ehitusekspert E. E. OÜ, lisa 5). Kostja enda tellitud

ekspertiis (P. P., lisa 6) kinnitas seda seisukohta, et makstud hüvitis ei kata olulist osa

kahjust. Selle ekspertiisi kohaselt on taastamismaksumus 334 474,13 (lk 14). Koos 22%

käibemaksuga on see 408 058,44 eurot.

10.Seejärel toimus poolte vahel kirjavahetus, kus hageja juhtis tähelepanu arvutusvigadele jm

ebatäpsustele P. P. kalkulatsioonis, mille tõttu on ehitusmaksumus eksperdi P. P.

ekspertiisis tegelikust väiksem. Kokkuvõtlikult nõustus ekspert P. P. täiendavate kuludega

22 708,27 eurot (sisaldab km 22 %).

P. P. kalkulatsioonid ei sisalda sisseehitatud mööblit (köögimööbel, kapid, vannitoa ja

pesuruumi mööbel).

11.18.10.2024 tegi kostja P. P. eksperdiarvamuse põhjal täiendava hüvitamise otsuse, mille

alusel tasus kostja täiendava hüvitise summas 300 000 eurot (lisa 12). Kokku on kostja

hüvitanud hoone taastamiskuludeks 448 066,08 eurot.

12.Kostja poolt tasutud summa ei ole piisav hoone taastamiseks kindlustusjuhtumi eelsel

kujul. Kodukindlustuse üldtingimuste (lisa 2) p 14.1 kohaselt: „Maja peab olema taastatud

samas seisukorras nagu oli enne tulekahju.“ Kogukulu hoone taastamiseks on 539 009,84

eurot. Sellest on kindlustus hüvitanud 448 066,08 eurot.

Hüvitamata on kokku 90 943,76 eurot, mis koosneb järgnevast:



täiendav vajalik kulu taastamiseks (sissesõidutee, kliimaseade, garaažiuks jm), vead P.

P. kalkulatsioonis (km 24 %) 40 115,02 eurot;



köögimööbel jm sisseehitatud mööbel (km 24 %) 50 828,74 eurot.

Nõude esimene osa, st 40 115,02 eurot (sisaldab km 24%) on tõendatud

eksperdiarvamusega (lisa 13), kus on kalkuleeritud kokku read, mis on kostja eksperdi P.

P. viimases arvamuses puudu või valesti kalkuleeritud. Eksperdiarvamus on antud ajal, kui

käibemaks oli 22%. Hetkel lisandub kuludele km 24%.

2-25-15996

Sissesõidutee

13.Tulekahju järgse lammutamise ja prahi äraveo tellis kostja enda lepingupartnerilt, mis

omakorda tellis kolmandalt isikult suure prügikonteineri paigaldamise kahjustatud hoone

juurde. Selle käigus sõitis hoone ette teele suur veoauto, mis muljus tee sisse lohud.

Veokist jooksis ka maha õli ja määris kõnniteekivid õliseks. Lisatud on eksperdiarvamus

(lisa 14), mille kohaselt ei saa teed taastada muul viisil, kui et tuleb paigaldada uued kivid.

Lõhkumise ja reostuse põhjustanud töid tellinud kostja lepingupartner lubas suuliselt

probleemi kõrvaldada, kuid ei teinud seda. Kindlustusvõtja ees on vastutav kostja, kelle

tegevuse käigus kahju tekkis ja kes vastutab enda lepingupartnerite eest. Sissesõidutee

maksumuse kohta on teinud pakkumise Europroject Invest OÜ (lisa 22, rida 10.4), mida

on eksperdiarvamuses (lisa 13, lk 5, p 14) viidatud.

14.Kostja esitas foto kivisillutisest ning joonistas ringid ümber määrdunud (või

vihmamärgadele, fotost pole võimalik aru saada) kividele ning järeldas, et õliplekid olid

seal juba enne, mistõttu ei peaks kividega seonduvat hüvitama. Fotodelt ei nähtu, et

tegemist oleks õliplekkidega, vaid need võivad olla ka lihtsalt märjad vmt põhjusel

määrdunud. Kivid said kahjustada kostja tellitud töövõtja tegevuse tõttu. Selle kohta on ka

eksperdiarvamus, mida kostja joonistatud foto ümber ei lükka. Ei ole võimalik aru saada

kostja väitest, millisel enne õnnetust tehtud pildil oleksid näha vajumised ja kahjustused.

Lisa 2 on foto sõiduteest, fotol on selgesti nähtav õlikahjustus. See on enamusel sillutisest

ja kui see osaliselt vahetada, jääks tulemus ebaesteetiline. Lisa 2a on RVO Ehitus juhataja

R. R. kinnitus selle kohta, et sõidutee kahjustamine toimus. RVO Ehitus oligi ettevõte,

kellelt kostja tellis prügi äraveo. Lisaks on piltidelt näha, et tee on suurt prügikonteinerit

vedanud autode tõttu ära vajunud. Lisa 2b – sellel on näha, missuguse konteineri kostja

hageja maja juurde tõi, see koos koormaga kaalus ilmselt üle 10 tonni. Fotol on näha, et

juba konteinerit alla lastes on teekivid tükkideks, pildil on see nähtav.

Garaažiuks

15.Garaažiuks kahjustus tulekahjus selliselt, et seda ei saa kasutada ning tuleb paigaldada uus

uks. Garaažiukse kahjustuse kohta on esitatud eksperdi E. E. arvamus (lisa 15). Garaažis

tõusis tulekahju ajal temperatuur kõrgeks ja kustutamise käigus langes

uksekonstruktsiooni kuumale metallile vett. Selle tagajärjel on metallkonstruktsioon

paindunud ja oksüdeerunud ning uks kaotas normaalse välimuse. Uks ei käi enam ja seda

ei saa parandada. Garaažiukse hinna kohta on teinud pakkumise Europroject Invest OÜ

(lisa 22, rida 4.1), mida on eksperdiarvamuses (lisa 13, lk 3 p 10) viidatud.

16.Kostja esitas foto garaažiuksest ning leiab, et see on samas seisukorras, mis enne

tulekahju, mistõttu ei peaks garaažiukse kulu hüvitama. See pole õige. Hagi lisas 15 oleva

eksperdiarvamuse kohaselt: „Garaaži tõstetav värav on tulekahjus viga saanud. Ukse

ülaosa koos kinnitusdetailidega ja juhtsiinid on ülekuumenenud ning kõverdunud, mistõttu

värav ei avane/sulgu korralikult. Lisa 9 on garaažiust puudutav Saku Metall arvamus koos

fotodega kahjustustest. Arvamuse põhjal: uue garaažiukse paigaldamine oleks märgatavalt

soodsam ja eelkõige oluliselt turvalisem lahendus. Tulekustutusvee kahjulikul toimel on

konstruktsioon märgunud ja järgnevalt terasdetailid roostetanud. Nii vedrud kui

uksepaanide liigendid ja muud detailid on roostesed. Värav on tulekahjus ja

tulekustutusveega kahjustada saanud ning on raskelt avatav ja suletav. Värava välisilme on

muutunud ebaesteetiliseks.“

Kliimaseade

17.Kostja leiab, et kliimaseadme taassoetamise kulu ei pea hüvitama, sest väidetavalt ei olnud

2-25-15996

majas enne tulekahju küttesüsteemi ega ventilatsiooni. Majas oli küttesüsteem, enne

tulekahju oli paigaldatud uus gaasikatel. Esimesel korrusel oli põrandaküte ja teisel

korrusel olid radiaatorid. Samuti esimesel ja teisel korrusel olid konditsioneerid õhu

soojendamiseks ja jahutamiseks. Seega on väide küttesüsteemi puudumisest arusaamatu ja

kostja peab hüvitama ka küttesüsteemi taastamise. Hoones oli ventilatsioon, see oli

lahendatud õhuplafoonidega.

Kliimaseadme kahjustuse kohta on seadme paigaldajad selgitanud, et kuna tulekahju ajal

on sellega seotud süsteem külmaainest tühjenenud, niiskus ja õhk sattusid süsteemi ja

kahjustada said kaablid, siis ei ole kliimaseade enam samaväärne varasemaga ega

kasutatav. Eksperdiarvamuses (lisa 13) on viidatud soojuspumba hinnapakkumisele (lk 3 p

8). Seepakkumine on lisatud eraldi lisas 21. Lisa 23 kohaselt „Maja tulekahju tõttu said

kahjustatud soojuspump korpus, torud, elektrikaablid.

Sisseehitatud mööbel

18.Kostja ei ole esitanud mistahes arusaadavat põhjendust, miks ta sisseehitatud mööblit ei

hüvita. P. P.i eksperdiarvamuses on märgitud, et tema kalkulatsioon sisseehitatud mööblit

ei sisalda. Ometi on sisseehitatud mööbel osa kindlustatud hoonest, mis tuleb taastada.

Kodukindlustuse tingimuste (lisa 2) p 3.3.5 kohaselt: „Elu- ja abihoonega koos on samade

riskide vastu automaatselt kindlustatud: 3.3.5. sisseehitatud mööbel (sh lükand- ja

liigenduksed) ja integreeritud köögitehnika.“

Sisseehitatud mööbli, sh köögimööbli paigaldamiseks on esitatud hinnapakkumised (lisad

16-19), mille kohaselt on sisseehitatud mööbli taastamise maksumus 50 828,74 eurot

(sisaldab km 24%). Pakkumistes on arvestatud käibemaksuga 22%. Kuivõrd käibemaks on

tõusnud, lisandub pakkumistele nüüd käibemaks 24 %.

19.Poolte vahel toimus lepitusmenetlus, mis lõppes tulemuseta.

20.Seega on kostjal kokku hüvitamata 90 943,76 (hoone taastamise kulud) + 5535,23 (asjade

hoiustamine)+1974,96 (varakahju) = 98 453,95 eurot.

21.Kostjal kulus kahju kindlakstegemiseks (VÕS § 489 lg 1) ligikaudu 1,5 aastat.

Kokkuvõttes ei ole hüvitise suurusele mingit mõju sellel, millal hageja taastamisega

alustas, sest hoone kahjustus juba tulekahju käigus. Kostja on hageja põlenud kodu

korduvalt üle vaadanud ja sealhulgas kasutanud kahju suuruse kindlakstegemiseks

asjatundja abi. Hageja ei ole teinud kostjale mingeid takistusi kahju suuruse

kindlakstegemiseks.

22.Kostja on täiendava kindlustushüvitise maksmisest keeldunud 18.10.2024 e-kirjaga.

Viivisearvestus põhivõlalt algab seega 18.10.2024.

23.Hageja palub mõista kostjalt välja hageja kasuks kindlustushüvitis 98453,95 eurot ja viivis

kindlustushüvitiselt hagi esitamise seisuga summas 10276,43 eurot ning edasiulatuv viivis

98 453,95 eurolt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni seadusjärgses

määras.

24.Seoses kostja vastuväidetega märgib hageja järgmist. Kostja viited sellele, et hageja ei ole

kasutatud kindlustushüvitist sihtotstarbeliselt, on alusetud. Hageja taastab enda kodu ning

2-25-15996

tulenevalt poolte lepingust ei ole kostjal selle üle mingit kontrolliõigust. Hüvitamise

vormiks valis kindlustusandja rahalise hüvitamise ning hüvitise summa peab vastama

tekkinud kahju suurusele – kahju on tekkinud juba hetkel, kui hageja hoone tulekahjus

hävis. Kahju ei teki tulevikus alles siis, kui hageja hoonet taastab, mistõttu on kostja

arutluskäik selle üle asjassepuutumatu, millised olid tegelikud taastamise kulud. Kostja ei

ole viidanud mitte ühtegi normi ega lepingusätet, mille järgi sõltuks hüvitise suurus sellest,

millised olid hoone tegelikud taastamise kulud.

25.Hagivastuses ei esita kostja mitte ühtegi vastuväidet nõude peamisele osale – sisseehitatud

mööbli maksumuse hüvitamise nõudele. Kostja ei vaidlusta, et mööbel hävis ega ka selle

hinda.

26.Kostja on viidanud sellele, et osa kindlustushüvitisest on hageja alusetult saanud. See

väide on kostja poolt sisustamata. Poolte vahel ei ole lepinguvälist võlasuhet, kostja on

hagejale tasunud kindlustushüvitise lepingu alusel.

27.Erinevate kahjuliikide kaupa esitatud vastuväited nõudele (sissesõidutee, kliimaseade,

garaaži uks) on paljasõnalised. Hageja on nende kahjude kohta tõendid esitanud. Kostja ei

ole vaidlustanud, et kostja korraldatud taastamistöö käigus tekkisid täiendavad kahjud,

millega kostja tunnistab nõuet.

28.Hageja hoone osa oli tulekahju ajal heas korras ning see ei olnud amortiseerunud.

Vastupidise kohta ei ole kostja mingeid tõendeid esitanud. Hüvitise vähendamiseks

vastavalt VÕS § 132, millele viitab vastuses kostja, ei ole alust.

29.Kõik kostja väited selle kohta, justkui oleks hageja põhjustanud ise oma hoonele kahju, on

ebaõiged ja tõendamata. Kostja väidab, et hageja ei ole pärast kindlustusjuhtumit täitnud

vara hoidmise kohustust ja ei katnud hoonet piisavalt kiiresti kinni. Pärast

kindlustusjuhtumit teatas kostja hagejale, et teostab ise hoone taastamise ja vajaliku

lammutamise ja koristamise. Kostja alustaski lammutamisega ja tellis jäänuste koristamise

ja utiliseerimise ise. Kindlustusvõtja eeldas, et kostja teeb kõik vajaliku. Ei ole õige kostja

väide, et hoone sai pärast kindlustusjuhtumit olulist täiendavat kahju, sest hoone oli

tulekahjus täielikult hävinud.

30.Kindlustushüvitise suurus määratakse kindlaks selle alusel, milline on hoone taastamise

kulu sellisele kujule, nagu see enne kindlustusjuhtumit oli. Selle ongi kostja ekspert P. P.

(üldjoontes õigesti) kindlaks teinud.

31.Kostja viitab VÕS § 127 lõikele 6 ja väidab, et kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha.

Kostja ei ole selgitanud, miks ei ole võimalik kahju täpset suurust kindlaks teha. Hageja ei

nõua mittevaralise kahju hüvitamist ega tulevikus tekkivat kahju, nagu kostja viitab. Kahju

tekkis mais 2025 toimunud tulekahju käigus. Kostja on kindlustusandja, kelle üks põhilisi

kohustusi (VÕS § 489 lg 1) on pärast kindlustusjuhtumit teha kindlaks kahju suurus.

Selleks on kostja võtnud eksperdi P. P., kes on koostanud kalkulatsiooni, milles on selgelt

märgitud, mida, kuidas ja milliste hindadega arvutatakse ja mida kalkulatsioon sisaldab ja

ei sisalda (nt köögimööblit). Sellest eksperdiarvamusest lähtudes on kostja ka hagejale

hüvitise välja maksnud (hagi lisa 12).

32.Suures plaanis on P. P.i eksperdiarvamus õigesti koostatud, seal on mõned arvutusvead,

mõned osad välja jäänud ja see ei sisalda köögimööbli jm sisseehitatud mööbli

2-25-15996

maksumust. Kui arvutusvead korrigeerida ja puuduolevate osade ja mööbli hind lisada

(nagu hagis on tõendid ja kalkulatsioon välja toodud), on kahju suurus õigesti kindlaks

tehtud.

33.Kostja väidab, et hoiustamise kulud ei ole tõendatud. Hageja esitab täiendavalt

hoiustamise kulude kohta tõendid – ABCModul OÜ igakuised arved. Kokkuvõttes on

asjade hoiustamisele on kulunud 6103,49 eurot (sisaldab km). Arvetes sisalduvate

tabalukkude maksumuse on hageja nõudest maha lahutanud. Kostja on sellest hüvitanud

esimese kolme kuu hoiustamise kulu kokku summas 568,26 eurot. Kostja peab hüvitama

kulud ka järgnevate kuude eest, sest see on vastavalt VÕS § 488 ja 491 vajalikud kahju

ärahoidmiseks ja vähendamiseks. Seega on hoiustamise kulud hüvitamata summas

6103,49-568,26=5535,23 eurot (hagi esitamise seisuga).

34.Kostja on 13.03.2026 menetlusdokumendiga esitanud hinnapakkumisi, mille alusel oleks

väidetavalt saanud hageja maja taastada oluliselt väiksemate kuludega kui kostja enda

tellitud riiklikult tunnustatud eksperdi hinnangu põhjal. Kostja ei esitanud neid pakkumisi

hagejale ega pakkunud ka hagejale, et taastab hoone ise.

Kostja esitatud dokumentidest Eke-Nora OÜ ei ole asjakohane, sest sellel ei ole allkirja.

Veebilehelt nähtub, et tegevusalaks ei ole ehitus ega ekspertiis. Ettevõte koostab

kalkulatsioone statistilise teabe alusel. Eke Nora ei ole kordagi käinud kahjustatud hoonet

üle vaatamas ja samuti ei ole talle esitatud hoone dokumente ega andmeid selle

valmistamiseks kasutatud materjalide kohta.

Hagejale on teada, et RVO Ehitus OÜ ei olnud nõus hageja hoonet tegelikult taastama.

RVO Ehitus OÜ-lt telliti kalkulatsioon, mitte reaalselt ehitamist, mis on kindlustusandjate

tavaline praktika. Selle summa eest ei nõustunud RVO Ehitus OÜ maja taastamistööd

tegema. Kostja ja RVO Ehitus ei saavutanud kokkulepet ja kostja ei pakkunud hagejale, et

RVO Ehitus võiks teha taastamistöö. Hagejale oleks palju paremini sobinud lahendus, kus

üks ehitaja teeb kõik taastamistööd ja kindlustus maksab selle eest, kindlustusandja

proovis sellist ehitajat leppida, kuid see ei õnnestunud. RVO Ehitus OÜ pakkumine on

tehtud ajaliselt enne P. P.i ekspertiisi, mis tehti 20.09.2023. Seega ka kostja ise ei pidanud

RVO Ehitus OÜ pakkumist õigeks ja tellis järgmise hindamise. Seega on hilisem P. P.i

arvamus terviklikum ja õigem.

Mivo Ehitus lasi torudest vee välja kostja tellimisel ja ettepanekul. See pakkumine ei

selgita midagi.

Deltahansa OÜ pakkumine ei ole arvestatav. See on põlenud paarismaja teise omaniku E.

L. ik XXX ettevõte. Antud tulekahju põhjustaski E. L.. Kalkulatsioon on ilmselt koostatud

eesmärgiga näidata tekkinud kahju väiksemana, sest kostja on E. L.ile kui kahju tekitajale

esitanud regressinõude. Tegemist ei ole ehitusettevõttega, registriandmete põhjal teostab

firma isolatsioonitöid. Deltahansa OÜ ei ole selle töö tegemiseks pädev ja selle käive ei

ole kogu tema tegevusajaloo jooksul olnud nii suur, nagu oleks hageja hoone

remondimaksumus.

Ka kostja ise saab ilmselgelt aru, et need ei ole reaalsed hinnapakkumised ja nendega

hageja maja taastada ei ole võimalik. Seetõttu muutuski kostja passiivseks ning otsustas

hüvitise välja maksta rahas.

35.Praegu on mõlemad pooled lähtunud kindlustushüvitise arvutamisel kostja valitud

2-25-15996

eksperdi P. P. arvamusest – kostja on välja maksnud hoone taastamiseks 448 066,08 eurot,

mis kattub peaaegu täpselt summaga, mida ekspert pidas vajalikuks taastamise kuluks ehk

448 025,18 eurot (kui jätta kõrvale sisseehitatud mööbel jm vaidluskohad, mis lisanduvad

sellele summale. Kostja on suure osa nendest kuluridadest hagejale hüvitanud, mille

vajalikkuse ta nüüd kahtluse alla seab, ilma arusaadavat põhjendust esitamata.

Kostja ei ole menetluses seniajani esitanud arusaadavat kalkulatsiooni, millest tema

hinnangu makstud hüvitis 448 066,08 eurot koosneb ja millised kuluread kostja enda

hinnangul on hüvitanud ja millised mitte. Seetõttu on ka kostja seisukohad raskesti

jälgitavad ja ebakonstruktiivsed.

Kõikidel kostja 13.03.2026 esitatud dokumentidel (peale lisas 4 oleva P. P. arvamuse) on

sama probleem – ei nähtu, millise lähteülesande on kostja andnud ning milliste

dokumentide põhjal on tehtud just selline kalkulatsioon. Mahud ei ole täpsed ega vasta

hageja taastatava majapoole mahtudele, mistõttu ei saa sellise kalkulatsiooni alusel hoone

taastamiskulusid hinnata. Ainult P. P. arvamus on tegelike kulude kalkuleerimiseks

piisavalt detailne ja on koostatud eksperdiarvamuse lisades nimetatud tegelike

hinnapakkumiste põhjal.

Lisaks on kõikidel kostja esitatud pakkumistel (peale P. P. arvamuse) käibemaksumäär 20

%, millest ka kostja on oma kalkulatsioonides lähtunud. Tegelik käibemaksumäär suurema

osa ehitamise ajast oli 24%. Katuseremondiga sai hageja alustada 2024 augustis, seintega

alustati 2024 lõpus. Kuna hageja sai kostja venitamise tõttu ehitustöödega alustada alles

2025. aastal (hüvitise maksis kostja oktoobris 2024), kus käibemaksumäär oli 22% ja

alates 2025. juulist 24%, ei saa hüvitise kalkuleerimisel lähtuda 20% määrast.

P. P. kalkulatsioon on oluliselt täpsem ja detailsem kui kostja 13.03.2026 esitatud muud

dokumendid, mistõttu tuleb hüvitise arvutamisel lähtuda P. P. eksperdiarvamusest. BTA

viitab enda 18.10.2024 kahju hüvitamise otsuses (hagi lisa 12) samuti P. P.

eksperdiarvamusele. Kostja ei ole menetluse käigus esitanud ühtegi vastuväidet sellele

kalkulatsioonile või väitnud, et hüvitatud summa 448 066,08 eurot koosneks mingitest

muudest kuluridadest kui see, mille on ekspert P. välja toonud.

36.Kostja viitab lepingu tüüptingimuste (hagi lisa 3) punktile 16.10, mille kohaselt: „Kui BTA

ja kindlustushüvitise saamiseks õigustatud isik ei jõua kokkuleppele kahjustatud

kindlustatud eseme taastamise osas, maksab BTA rahalist hüvitist soodsaima

kalkulatsiooni või pakkumuse alusel.“ See tüüptingimus on olemuselt ebamõistlikult

kahjustav ja tühine ning tuleb jätta kohaldamata VÕS § 42 lg 1 alusel. See tingimus (või

kostja nägemus sellest) võimaldaks kostjal tegeliku hüvitamise asemel ühepoolselt

otsustada tekkinud kahju ehk kindlustushüvitise suuruse ning maksta välja

kindlustushüvitis suvalises summas „soodsaima pakkumise alusel“. Antud juhul nt

DeltaHansa OÜ pakkumise alusel, mis oli küll teistest pakkumistest mitmesaja tuhande

euro võrra soodsam, on täiesti ebareaalne ning ei sisalda suurt osa tegelikult vajalikest

kuludest.

Hagi lisa 2 p 14.1 kohaselt tuleb hüvitisena maksta selline summa, mis on vajalik ehitise

taastamiseks ja selle kindlustusjuhtumi eelnevasse seisukorda viimiseks. Nö soodsaim

pakkumine, mida kostja nimetab, ei võimalda sellist tulemust saavutada. Vastavalt VÕS §

39 lg 1 teisele lausele „Kahtluse korral tõlgendatakse tüüptingimust tingimuse kasutaja

kahjuks.“. Antud juhul tuleb p 14.1 ja 16.10 vastuolu tõttu p 16.10 kohaldamata jätta,

2-25-15996

lisaks on see tühine tüüptingimus, kuna kahjustab tarbijat ebamõistlikult VÕS § 42.

Kostja viitab lepingu tüüptingimuste p-le 15.5, mille kohaselt: „BTA’l on õigus hüvitada

esmalt kindlustushüvitisest 70%. Ülejäänud osa hüvitatakse ehitise taastamiseks esitatud

kalkulatsioonide alusel siis, kui kindlustusvõtja kasutab kindlustushüvitist samas kohas,

sama liiki ja sama otstarbega ehitise taastamiseks kahe aasta jooksul arvates hüvitamise

alustamisest. Seejuures peab kindlustusvõtja olema tõendanud, et ta esmalt saadud

hüvitise on kasutanud sama ehitise taastamiseks.“ Ka see tingimus on oma sisult vastuolus

VÕS § 42 lg 1 ja on tarbijat ebamõistlikult kahjustav ning tuleb jätta kohaldamata. Hageja

on oma maja taastamas ja seadusest tulenevalt ei saa kostja hagejale ette kirjutada seda,

mida ta kindlustushüvitisega teeb ning kas ta taastab oma maja täpselt sellisel kujul, nagu

see enne kindlustusjuhtumi toimumist oli. Sellel alusel ei saa jätta kindlustushüvitist välja

maksmata.

Lisaks eelnevale ei ole kostja viide kodukindlustuse tingimuste p-le 15.5 asjakohane ega

kohaldatav. Kostja väidab, et hüvitatud on 100% kahjust, mitte 70% kahjust. Pooltel on

vaidlus kahju kogusumma suuruse kohta. Kostja väitel on kogu kahju hüvitatud ja hageja

nõue on väljamaksmata kindlustushüvitise nõue.

37.Hageja ei näe, kuidas punkt 17.3 oleks antud vaidluses asjassepuutuv, kuna kõik

kahjustused tekkisid hageja varale, sh küttesüsteemile, tulekahju käigus. Mingit täiendavat

kahju ei ole tekkinud sellest, nagu hageja oleks jätnud „eeltoodud tingimused täitmata“.

Kostja enda palgatud Mivo Ehitus lasi torudest vee välja, nagu tõendab kostja esitatud

pakkumine. Kostja ei ole hagivastuses eespool toodud asjaoludele (viidatud

tüüptingimuste punktid) tuginenud, samuti ei ole kahju hüvitamise otsuses selle alusel

hüvitist vähendatud. Samuti on kostja väitnud, et on hüvitanud 100% taastamiseks

vajalikust summast. Seega ei ole vaidluse ese see, mis vormis toimub hüvitamine ega

hüvitise vähendamise aluse üle vaid vaidluse ese on see, missugune on tekkinud kahju

summa.

38.Kostja leiab, et hoiustamise kulud on ebavajalikud, sest hageja oleks pidanud alustama

taastamisega juba enne, kui kostja maksis hagejale kindlustushüvitise. Kostja maksis

hagejale olulise osa kindlustushüvitisest alles oktoobris 2024, enne seda ei saanud maja

taastamisega alustada. Kostja seisukoht, et kindlustusvõtjad peaks alati taastamist alustama

kohe, kuigi kindlustushüvitist ei maksta, on arusaamatu ja see on ka vastuolus

kindlustuslepingute sõlmimise mõtte ja eesmärgiga. Hagejal ei olnud ilma

kindlustushüvitiseta võimalik maja taastada. Sellest, kas ja kui palju kostja hüvitist

maksab, sõltub oluliselt kas ja millises mahus on võimalik maja taastada ning millised

ehitustööd üldse tellida.

Kostja ei andnud hagejale P. P.i arvamust, mis oli koostatud 20.09.2023 toimunud

ülevaatuse järel. Seega ei olnud teavet, kuidas ja mis kahjusid remontida ja mis ulatuses

kostja hüvitab. See anti hagejale alles 1,5 aastat hiljem, 31.07.2024. See aeglustas oluliselt

taastamistöid.

Ei ole õige kostja teooria, et hageja oleks pidanud juba esimese hüvitise (mis sel hetkel oli

kostja väitel 70 % lõplikust summast) saamisel novembris 2023 summas 148 066,08 eurot

tellima „kinnise karbi ehitamise“ ja oma asjad sinna viima. Maja ei olnud kuni 2024

lõpuni akendega ja isegi peale seda, kui esimesed aknad 2024 lõpus ette pandi, toimusid

majas tööd, seal oli külm ja niiske ja seal olid ehitusmehed, ei olnud võimalik mingeid

2-25-15996

asju turvaliselt hoiustada.

39.Kostja leiab, et hageja nõuab valveteenuse kulusid uuesti, kuigi kostja on need juba

hüvitanud. Hageja toob ka hagi punktides 4 ja 8 välja, et kostja on valveteenuse kulud

hüvitanud, kuid ei nõustu sellega, et selle võrra väheneb varakindlustuse kindlustussumma

75 000 eurot. Hageja ei nõua uuesti valveteenuse kulude hüvitamist, vaid puuduolevat osa

varakindlustuse hüvitisest.

40.Kostja leiab, et kahju hüvitamise eeldus on see, et hageja tõendab kahjustuse

kordategemise kulusid. Kohtud on korduvalt leidnud, et kahju hüvitamise eeldus ei ole

kahju kordategemise kulude tõendamine. Seda on leidnud nt Riigikohus lahendis 3-2-1-

55-11 p 14: „Kolleegium on varem selgitanud, et asja kahjustamise korral on kannatanul

VÕS § 132 lõike 3 järgi õigus nõuda asja kordategemise kulude hüvitamist ka enne asja

kordategemist (vt Riigikohtu 21. detsembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-05, p 12;

24. septembri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-75-07, p 13).”

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

41.Kostja märgib, et hagi on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata.

42.Vaidlus puudub järgmiste asjaolude üle:

a.

Poolte vahel on sõlmitud kodukindlustuse leping, mille kohta on väljastatud poliis nr

XXX;

b. Kindlustatud oli hagejale kuuluv paarismaja osa XXX ning lepingule kohalduvad

kodukindlustuse tingimused nr XXX ja kindlustuslepingute üldtingimused nr XXX;

c.

02.05.2023 toimus hagejale kuuluvas hoones tulekahju, milline sündmus

kvalifitseerus kindlustusjuhtumiks. Kostja poolt on kindlustusjuhtumi tagajärjel

toimunud kahjud põhjendatud ulatuses hüvitatud – kostja poolt on tasutud hoone

taastamise kulud summas 466 112,88 eurot ning koduse vara eest 75 000 eurot.

Kokku on kostja hüvitanud hageja kahju ja kulusid summas 541 112,88 eurot;

d. Kostja tehtud otsus 29.11.2023.a.

43.Hageja väidab, et kostja peab hüvitama täiendavalt vara kaitsmise kulud. Kostja poolt on

hagejale tasutud 29.11.2023 otsuse punkt 17 (hagi lisa 4) kohaselt hoone säilitamiseks

ajutise katuse ehitamise kulud summas 7 440 eurot. Hageja sai raha, kuid oma vara

kaitsmiseks ta sihtotstarbelisi kulusid ei kandnud ega ehitanud hoonele katust, et vältida

lisanduvaid kahjusid.

44.Kostja hüvitas hagejale kulud, kuid hageja saadud raha sihtotstarbeliselt ei kasutanud ning

selle tõttu suurendas oma tulekahjus säilinud vara kahjustusi. Hageja on vastava summa

alusetu rikastumise alusel omandanud ja seda mitte kasutanud. Hoonele ajutise katuse

ehitamata jätmisega suurendas hageja oma elamu allesjäänud hooneosa kahjustusi – märja-

ja külmakahjustused, küttesüsteem ning garaaži uksed.

Kostja tasus hagejale kahjuhüvitise esimese osa novembris 2023, kuid kuni septembrini

2024 ei teinud hageja oma vara taastamiseks mitte midagi. 08.10.2024 toimus poolte

kokkuleppe kohaselt paikvaatlus kahjustatud objektil kohapeal. Paikvaatlusel selgus, et

hageja ei olnud kuni ehitustööde alustamiseni s.o umbes 2024 septembri kolmanda

nädalani hoone osale ajutist katust ehitanud ega hoonet teenindanud kütte-, gaasi- ega

veesüsteeme maha võtnud/kinni katnud ega neid hoiustanud. Eeltooduga suurendas hageja

enda vara kahjusid.

2-25-15996

Sissesõidutee

45.Sissesõidutee XXX tee kahjustuste kirjeldus ja samuti selle hindamine on tehtud 1,5 aastat

hiljem. See ei anna tegelikku ülevaadet võimalikest kahjustustes ning nende põhjuslikust

seosest kahjujuhtumiga. Paikvaatluse 08.10.2024 oli nähtav õli laik kuni mõne ruutmeetri

ulatuses unikividel, kuid libedust ning liiklemise raskendamist selline laik küll ei

põhjustanud. Hagiavalduse lisa 14 Raport nr 51 lisatud fotodel on tuvastatav kuni 130

unikivi õliga kahjustumine, milline on suures osas maha pestav, kuid selleks ei ole vajalik

kogu kinnistul oleva XXX tee uuesti ehitamine. Unikivi on puhastatav ja pestav.

Hageja kinnistule sissesõidutee hinnang on küsitud 1,5 aastat peale tulekahju toimumist

ning selleks ajaks oli hageja oma ehitajatega, kes kasutasid kraanat ja muud rasketehnikat,

hoonekarbi juba taastanud ning juurdepääsutee kahjustus võib olla tingitud ka hageja enda

tellitud ehitaja poolt (tee vajumine ja deformatsioon).

Hageja esitatud (hagi lisa 14) dokumendi kohaselt on sissesõidutee kriitilises seisukorras,

kuid lisatud fotod sissesõidutee kriitilist seisukorda ei kajasta. Fotodelt on tuvastatav

tavapärase kasutuse tagajärjena sõiduki rattarööbaste tekkimine teele. Kivid on terved ning

tõendamata on tee teistsugune seisukord enne tulekahju toimumist. Hinnangu kohaselt ei

ole unikivikattega tee ette nähtud suurt koormust taluma. Hinnangu lisaks olevatelt

fotodelt ei ole tuvastatav unikivitee seisukorda, mis raskendaks juurdepääsu majale ja

muudaks tee kasutamise ohtlikuks, eriti jalakäijatele ja väiksematele sõidukitele.

Ekspertarvamuses on teisel leheküljel ülemisel pildil kajastatud tänavakivide olukord enne

kindlustusjuhtumit ning antud pildil on näha sissesõidutee vajumist nn rööbastena (Lisa nr

6 Lisatud pilt eraldi ning koos varasemate kahjustustega). Alumisel pildil on sissesõidutee

vajumine samaväärne, kuid vähese kasutamise ning omaniku hooletuse/hooldamatuse tõttu

on tee keskmine ja välisservade osa kivide vahelt sammaldunud/rohtu kasvanud. Tee

olukord ei ole muutunud. Ekspert väidab, et unikivitee on mitmest kohast vajunud ning

pragunenud. Samas ei ole ekspert osundanud, millistest kohtadest jutt käib.

Eksperdi hinnangul on piltidel kajastatud tee majale juurdepääsuks ohtlik, eriti

jalakäijatele ja väiksematele sõidukitele. Millest selline tühipaljas järeldus, seda ekspert ei

avalda. Lisatud pildid eksperdi arvamust ei kinnita.

Lisaks on ekspert tuvastanud õlireostuse teekattel – paremal küljel alumisel pildil ning

alumise rea paremal pildil. Ekspert ei märgi midagi juhtumieelsel pildil nähtuvate

õlireostuste kohta, milliseid on vähemalt 12 õliloiku. Need õlireostused ei tinginud

omanikult kogu kiviparketi vahetust ega isegi mitte tee puhastust ega pesu. Nüüd peab

omanik ühte loiku eksperdi arvamusele tuginedes liiklejatele ohtlikuks, kuna õli on libe ja

raskendab liiklemist.

Ekspert on hinnatava objektiga tutvunud vähemalt poolteist aastat hiljem kui kahjujuhtum

toimus, kuid on kirjeldanud arvamuses tekkinud olukorda, nagu ta oleks ise juures

viibinud, kui tuletõrje- ja päästeteenistuse sõidukid ning suure gabariidiga konteinerautod

vara eemaldasid. Ekspert ei saa tugineda kolmandate isikute jutustustele, vaid peab tegema

oma järeldused kohapeal nähtava põhjal. Tegemist on täiesti meelevaldse ja asjakohatu

arvamusega, mille sisu on vastuoluline ning ebaloogiline.

Garaažiuks

2-25-15996

46.Garaaživärava akt on tehtud 19.11.2024 ning sisaldab hulga hüpoteetilisi ja subjektiivseid

arvamusi. Garaaživärav ei saanud tulekahjus kannatada ning sinnani ei ulatunud ka

põlengu termilised mõjud. Ülevaatus on teostatud 1,5 aastat hiljem ning kõik kirjeldatud

vigastused ei ole seotud põlenguga, vaid tulenevad omaniku poolsest hooletusest. Hageja

ei hooldanud oma hoone garaaživäravat peale põlengut ning seetõttu läks ka värava

tõstemehhanism rooste ja selle kasutamine on raskem. Kui tõstemehhanism ära õlitada ja

hooldada, töötab see jälle.

Garaaživärava paneelide “lainetus”, mille on ülevaatusel tuvastanud ehitusekspert E. E. on

tuvastatav juba kahjujuhtumi eelselt fotolt. Ekspert näeb üksnes olemasolevat olukorda

ning tuginedes tellija selgitustele esitab oma järeldused. Ülevaatusaktis olevatel fotodel

nähtav ebaesteetilisus on maha pestav. Juhul, kui ukse detailid oleksid tõepoolest saanud

tulekahjus kuumakahjustusi, siis oleks sellest jäljed jäänud ka ukse viimistlusele. Uks on

seest valge. Kuumakahjustuste korral oleks uksepaneelide valge kattekiht kuumuse tõttu

värvi muutnud. Antud juhul on värvimuutus tuvastatav üksnes rooste tõttu. Ekspert on

oletanud ning oma väiteid ja järeldusi tehes tõendid ukse ülevaatuse aktist leitavad ei ole.

Kostja esitatud fotol on näha, et garaažis puuduvad kuumakahjustused – garaaži kogutud

kodune vara on kuumast kahjustamata – kilesse pakitud asjad on säilinud. Seega pole

võimalik ka garaaži ukse karkassi või kandekonstruktsiooni deformeerumine tulekahju

tagajärjel. Samuti on näha, et garaaž on seest puhas ja kuiv, mingeid veekahjusid ei ole.

Foto on tehtud peale tulekahju kustutamist.

Kliimaseade

47.Hageja esitatud tõend Kliimaseadme akt (hagiavalduse lisa 23) on koostatud samuti 1,5

aastat hiljem peale kahjujuhtumi toimumist. Aktis kajastatud soojuspumba korpuse

kahjustuste kohta, millele aktis on viited, ei ole fotosid esitatud. Õhksoojuspumba kahjude

nõue on põhjendamatu ning oleks jäänud olemata, kui hageja oleks oma vara suhtes

käitunud heaperemehelikumalt ning hoolsamalt. Hageja oleks pidanud kütteseadme

objektilt maha võtma ja säilitama. Hageja seda teinud ei ole.

48.Hageja on soovinud paigaldada oma taastatavasse hoonesse ka ventilatsioonisüsteemi,

kuid varasemalt puudusid ventilatsiooni seadmed.

49.Tulekahjus esimese korruse põrandaküte viga ei saanud ning teise korruse küttetorustik

säilis samuti.

Hoiustamise kulu

50.Hageja soovib oma vara hoiustamise kulusid perioodil mai 2023 – september 2025.

Hageja ei ole tõendanud vastavate kulude kandmist ega kulude põhjendatust. Hageja väitel

ei ole tema kodu tänaseni taastatud sellisesse seisukorda, et oma vara hoonesse tagasi tuua.

Kostja on seisukohal, et hageja on tahtlikult oma kodu taastamisega venitanud ning

lisakulusid kogunud. Arvestades tulekahju toimumise aega ning kostja poolt tasutud

hüvitisi, oleks mõistliku asjaajamise korral hoone ammu taastatud ning lisakulude

tekitamine ei oleks enam vajalik. Hageja on hagi esitanud tuginedes kostja poolt tellitud

ekspert P. P. arvutustabelitele. Samas on hageja hoone taastamisega taastanud algsest

hoonest erineva hoone, hageja on teinud rea muudatusi ning parendusi, millised ei kuulu

kostja poolt hüvitamisele. Samuti on kostja tellitud eksperdi kalkulatsioon teoreetiline.

Hageja ei ole omapoolset tegevust teinud kooskõlas kostja ekspertiisis tooduga.

2-25-15996

Hageja vara hoiustamine toimus alguselt kahes laoboksis, kuid aja möödudes kahjustatud

vara kogus kasvab ning hoiustatakse juba kolmes boksis. Hageja enda hoone taastamise

perioodist nähtub, et elamu oli võimalik kinniseks ja kuivaks karbiks ehitada hiljemalt mai

lõpuks 2024 ning hoiustamisbokside rent ei oleks enam vajalik ega põhjendatud.

51.Hageja on reaalsuses oma osa paarismajast enamuses ulatuses taastanud ning hagejale on

teada tegelikud kulud, millised kostja hinnangul on tunduvalt väiksemad kui kostjalt

saadud taastamiskulude hüvitis, kuid sellegipoolest on hageja seisukohal, et ta soovib

olenemata tegelikest kuludest teoreetilise kalkulatsiooni alusel lisahüvitist 98 453,95 eurot.

Kostja hinnangul on tegemist täies ulatuses pahatahtliku alusetu rikastumise nõudega,

kuna kostja poolt välja makstud kahjuhüvitis on igati piisav hagejale kuuluva paarismaja

poole ehk korteri taastamiseks. Kostja on omalt poolt võtnud hagejale kuuluva hooneosa

taastamiseks erinevaid hinnapakkumisi ning keskmine taastamisväärtus on 372 538,29

eurot. Hageja on saanud taastamiskuludeks kostjalt 448 066,08 eurot, mis on 75 527,79

eurot enam, kui keskmine pakkumine ning milline summa katab ka võimalikud puuduvad

read, mh mööbli soetamiseks, või ettenägematuteks kuludeks ja/või varjatud puuduste

kõrvaldamiseks.

52.Kostja ei nõustu hageja väidetega hagiavalduse punktis 19, et kostja oleks nõustunud

eksperdilt saadud kalkulatsioonide ja kommentaaride alusel täiendavate kulude

tasumisega. Ükski arvamus ega hinnapakkumine ei ole ainsaks aluseks, mille põhjal kostja

peaks oma otsuse tegema ega ole ka kostjale siduvad. Kostja on teinud kahjuhüvitise

arvutuse enda poolt küsitud hinnapakkumiste ja ekspertarvamuse näol summaarselt ning

arvestanud sinna juurde mõistlikus ulatuses eksimuse 20% ulatuses hageja kasuks.

Eeltoodu alusel on kostja hageja suhtes käitunud kliendisõbralikult.

Kostja käitunud hageja suhtes pooltevahelise lepingu tingimuste vaates tunduvalt

soodsamalt – Üldtingimuste p. 16.10. – kui BTA ja kindlustushüvitise saamiseks

õigustatud isik ei jõua kokkuleppele kahjustatud kindlustatud eseme taastamise osas,

maksab BTA rahalist hüvitist soodsaima kalkulatsiooni või pakkumuse alusel. Eeltoodust

nähtub, et kostja on lähtunud soodsaima pakkumise asemel nelja pakkumise keskmisest

ehk hagejale kasumlikumal viisil.

53.Kodukindlustuse tingimuste punkti 15.5. alusel on kostjal õigus nõuda hagejalt hüvitise

sihtotstarbelise kasutamise kohta tõendeid. Käesoleva pooltevahelise vaidluse kohtueelses

menetluses ning ka kohtumenetluses on kostja hagejalt nõudnud kahjuhüvitise kasutamise

kohta tõendeid, kuid hageja on tõendite esitamise nõuet järjepidevalt ignoreerinud.

Eeltooduga rikub hageja pooltevahelise lepingu tingimusi ning kostjal puudub kohustus

hagejale lisahüvitise tasumiseks.

Kodukindlustuse tingimuste punkti 17.3. kohaselt on kindlustusvõtja kohustatud tagama

veevarustus-, kanalisatsiooni- ja küttesüsteemi korrasoleku ning sulgema või tühjendama

mittekasutatavates või mitteköetavates ehitises olevad veevarustus-, kanalisatsiooni- või

küttesüsteemid. Eeltoodud tingimusi ei ole hageja täitnud ning tema tegevusetuse tõttu on

tekkinud lisakahju tulekahjust puutumata või kasutuskõlblikuks jäänud küttesüsteemile.

54.Valvekulud – hageja soovib ka juba tasutud valvekulude veelkordset hüvitamist ning

kostja arvelt alusetult rikastuda. Kostja poolt on valvekulud summas 1406,70 eurot

hüvitatud 04.07.2023 (Lisa 7).

2-25-15996

55.Arvestades hagejale kuuluva kinnistu hinnaks 120 000 eurot, mis on tunduvalt alla

turuväärtuse, jääb hagejale hoone taastamiseks paarismajade hinnapakkumisi vaadates

vähemalt 350 000 eurot. Sellise hinnaga on hoone taastamine võrreldes uue ehitamisega

kindlasti teostatav. Kostja on veendunud, et hoone on ka taastatud maksimaalselt 200 000

euroga ning kogu ülejäänud nõude puhul on tegemist kindlustusandja arvelt alusetu

rikastumisega.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

56.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega, leiab, et

hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1

järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise,

mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised.

TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike

väidetega. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab,

mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub

rahuldamisele.

57.Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asja lahendamiseks oluliste asjaolude osas:



poolte vahel on sõlmitud kodukindlustuse leping, kindlustatud oli hagejale kuuluv

paarismaja osa XXX perioodiks 22.12.2022, kell: 10:17 - 21.12.2023, mille kohta on

väljastatud poliis nr XXX (dtl 42-45), lepingule kohalduvad kodukindlustuse

tingimused nr XXX (dtl 46-58) ja kindlustuslepingute üldtingimused nr XXX (dtl 59-

68);



02.05.2023 toimus hagejale kuuluvas paarismajas aadressiha XXX tulekahju;



kostja on 29.11.2023 teinud otsuse hüvitise väljamaksmise kohta (dtl 69-72), millega

hüvitati kodusele varale tekkinud kahju summas 73 025,04 eurot ning korteri

taastamiseks 204 082,98 eurot (millest hagejale maksti välja hüvitis 148 066,08 eurot)

+ 16 172,40 eurot RVO Ehituse OÜ-le lammutustööde eest + 1 874.40 eurot Mivo

Ehitus OÜ-le vee- ja küttetrasside tühjendamise eest;



kostja on 18.10.2024 teinud P. P. eksperdiarvamuse põhjal täiendava hüvitamise

otsuse, mille alusel tasus kostja täiendava hüvitise summas 300 000 eurot (dtl 126-

128).

58.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja kindlustushüvitis 98 453,95 eurot ja

viivis kindlustushüvitiselt hagi esitamise seisuga summas 10 276,43 eurot ning edasiulatuv

viivis 98 453,95 eurolt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni

seadusjärgses määras.

59.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja märgib kokkuvõtlikult, et: (i) kostja on hagejale kahju

hüvitanud, isegi ülemääraselt; (ii) hageja nõutav kahju on osaliselt põhjustatud hageja enda

tegevusetusest; (iii) hüvitise komponentide aluseks olevad asjaolud on tõendamata; (iv)

hageja ei ole kostja tasutud hüvitisi kasutanud sihtotstarbeliselt, vastupidise on hageja

jätnud õigustamatult tõendamata.

2-25-15996

60.VÕS § 422 lg 1 kohaselt kohustub kindlustuslepinguga üks isik (kindlustusandja)

kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama juhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma

kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud

viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). VÕS § 423 lg 1 kohaselt on kindlustusjuhtum

eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma

lepingust tuleneva täitmise kohustuse. VÕS § 450 lõike 1 sätestab, et kindlustusandja

lepingu täitmise kohustus muutub sissenõutavaks kindlustusjuhtumi toimumise ja

kindlustusandja täitmise ulatuse kindlaksmääramiseks vajalike toimingute lõpetamisega.

VÕS § 476 lg 1 sätestab, et kahjukindlustuse puhul peab kindlustusandja

kindlustusjuhtumi toimumisel vastavalt lepingule hüvitama kindlustatud isikule

kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. VÕS § 476 lg 3 sätestab, et kindlustusandja peab

hüvitama kahju rahas, kui lepinguga ei ole ette nähtud kahju hüvitamine muul viisil.

Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja

nõuda kohustuse täitmist.

Poliisi kohaselt oli kõnealuse lepinguga:



kindlustatud elamu XXX asuv paarismaja koos siseviimistlusega;



kindlustuskaitseks kogurisk ning kindlustussummaks taastamisväärtus;



kindlustatud ka kodune vara, kindlustussumma 75 000 eurot.

61.Kodukindlustuse tingimuste p 8.1 sätestab, et kindlustusjuhtum on kindlustatud eseme

kahjustumine, hävimine või kaotsiminek ootamatu ja ettenägematu sündmuse tagajärjel,

välja arvatud juhtudel, mis on kirjeldatud BTA kindlustuse üldtingimuste osas „Üldised

välistused″ ja käesolevate tingimuste punktis 8.3.

Kodukindlustuse tingimuste p 9.1.1 sätestab, et kindlustusjuhtum on kindlustatud eseme

kahjustumine, hävimine või kaotsiminek alljärgnevate ootamatute ja ettenägematute

sündmuste tagajärjel arvestades tingimuste punktides 8.3.2, 8.3.3, 8.3.17 ja üldtingimustes

toodud välistusi, tulekahju.

Kodukindlustuse tingimuste p 12.2 sätestab, et ehitise kindlustusväärtuseks on

taastamisväärtus ehk vähimad vajalikud kulutused ehitise esialgsel kujul taastamiseks,

välja arvatud kui kindlustuslepingu pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

Kodukindlustuse tingimuste p 12.4 sätestab, et koduse vara kindlustusväärtuseks on

taassoetamisväärtus. Taassoetamisväärtus on samaväärse uue eseme soetamise kulu.

Kodukindlustuse tingimuste p 14.1 sätestab, et kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitab

kindlustusandja kahju, mis on vajalik ehitise taastamiseks ja selle kindlustusjuhtumi

eelnevasse seisukorda viimiseks.

Kodukindlustuse tingimuste p 14.2 sätestab, et kindlustushüvitise arvutamise aluseks on

kindlustusjuhtumi tagajärjel kahjustatud eseme kindlustusväärtus vahetult enne

kindlustusjuhtumi toimumist.

Kodukindlustuse tingimuste p 14.3 sätestab, et kindlustushüvitise suuruseks on mõistlikud

remondi-, taastamise- või soetamise kulud (sh kindlustushüvitise osaks loetavad

lisakulud), mis on vajalikud kindlustusjuhtumi toimumise eelse olukorra taastamiseks

kindlustuskohas.

2-25-15996

Kodukindlustuse tingimuste p 14.5 sätestab, et hüvitamise viisideks on rahalise hüvitise

maksmine või garantiikirja väljastamine kindlustud eset taastavale või asendavale

ettevõtjale. Hüvitamise viisi määrab BTA.

Kodukindlustuse tingimuste p 15.1 sätestab, et ehitise kindlustushüvitise suuruseks on

taastamisega seotud kulud, sh alljärgnevad lisakulud:



edasise kahju ärahoidmise ja/või vähendamisega seotud mõistlikud kulud, isegi kui

need ei andnud soovitud tulemust;



kindlustusjuhtumi tagajärjel kahjustunud ja allesjäänud vara lammutamise,

koristamise ja prahi äraveo kulud;



kahju kindlakstegemiseks ja selle suuruse määramiseks vajalikud ja BTA’ga

eelnevalt kooskõlastatud kulud;



ehitise taastamiseks vajalikud ja BTA’ga eelnevalt kooskõlastatud kulud projekti

koostamiseks, omanikujärelevalve tegemiseks ning ametkondlike lubade

hankimiseks, juhul kui ehitisel oli enne kindlustusjuhtumit kehtiv kasutusluba ja

õigusaktidele vastav dokumentatsioon.

Kodukindlustuse tingimuste p 15.5 sätestab, et BTA’l on õigus hüvitada esmalt

kindlustushüvitisest 70%. Ülejäänud osa hüvitatakse ehitise taastamiseks esitatud

kalkulatsioonide alusel siis, kui kindlustusvõtja kasutab kindlustushüvitist samas kohas,

sama liiki ja sama otstarbega ehitise taastamiseks kahe aasta jooksul arvates hüvitamise

alustamisest. Seejuures peab kindlustusvõtja olema tõendanud, et ta esmalt saadud hüvitise

on kasutanud sama ehitise taastamiseks.

62.Pooled vaidlevad esmalt, millise kalkulatsiooni alusel on hagejale juba tasutud hüvitis

arvestatud. Hageja leiab, et selle aluseks on olnud P. P. (edaspidi PP) kalkulatsioon, olles

sellele ka oma hagi püstitanud.

Kostja seevastu märgib, et on teinud kahjuhüvitise arvutuse enda poolt küsitud

hinnapakkumiste (nelja pakkumise keskmine taastamisväärtus on 372 538,29 eurot) ja

ekspertarvamuse näol summaarselt ning arvestanud sinna juurde mõistlikus ulatuses

eksimuse 20% ulatuses hageja kasuks.

Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-133-12 p 23 - VÕS § 480 lg 4 sätestab, et ehitise

kindlustamise korral võivad lepingupooled ehitise kindlustusväärtusena kokku leppida

kindlustatud ehitise taastamise maksumuse. Sellisel juhul võib kindlustusvõtja nõuda

summat, mis on vajalik samaväärse ehitise ehitamiseks, kusjuures hävinud ehitise vanust

ja amortisatsiooni ei võeta arvesse. Sellisel juhul kohaldatakse VÕS § 477 samal viisil, st

et kahju suuruse arvestamisel lähtutakse üksnes ehitise taastamise kuludest.

Kahju suuruse kindlakstegemine on eelkõige kindlustusandja kohustus vastavalt VÕS §

489 lg-le 1. Riigikohus on märkinud, et üksikasjalikult lahti kirjutatud kulude loetelu ei ole

professionaalsele kindlustusandjale ebamõistlikult koormav. Kolleegium märgib, et VÕS §

489 lg 1 kohaselt on kahju suuruse kindlakstegemine eelkõige kindlustusandja kohustus.

Riigikohus on varem leidnud, et kindlustusandja ei pea kindlustusjuhtumi toimumisel

lähtuma oma kohustuse täitmisel kindlustuslepingus määratud kindlustussummast, vaid

peab igal üksikjuhul hindama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju suurust (vt

Riigikohtu 7. novembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-133-12, p 23 ja 20. novembri

2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-104-07, p 12).

2-25-15996

Kohus on seisukohal, et kindlustusandja diskretsioon kulude suuruse kindlaksmääramisel

peaks olema jälgitav ja kontrollitav – vastupidisel juhul muutub kindlustusandja kahju

suuruse kindlakstegemise kohustust sisutuks ning ka VÕS § 489 lg-s 2 sätestatud võimalus

kahju suurus kindlustusvõtjaga kokku leppida või kahju suurusele vastu vaielda on

sisuliselt välistatud.

63.Kahju hüvitamise eesmärk on asetada kahjustatud isik olukorda, mis on maksimaalselt

lähedane olukorrale, milles kahjustatud isik oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse

aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (VÕS § 127 lg 1). VÕS § 132 mõte on kaitsta

kahjustatud isiku vara koosseisu säilimist (nt RKTKo 13.11.2017, 2-16-5564/52, p 14).

Kahjustatud asja parandamise korral VÕS § 132 lg 3 esimese lause järgi on üldjuhul

eesmärk hüvitada kõik asja taastamise mõistlikud remondikulud. Seejuures võib osal

juhtudel olla paratamatu, et kahjustatud asja omanik rikastub, kui asja parandamisel ei ole

võimalik täpselt taastada endist olukorda. Põhjendatud on avaldaja seisukoht, et

kindlustusvõtjal ei pruugi olla võimalik kasu saamist kahju hüvitamise käigus vältida nt

olukorras, kus korteri taastamisel paigaldatakse uued materjalid või tehakse uus

siseviimistlus. Asja parandamise korral üksnes otseselt kahjustatud koha värvimise,

tapeetimise või põrandakattematerjali vahetamise kaudu ei täitu vähemalt üldjuhul

eesmärk taastada kahjustuse eelne olukord. Kahju hüvitamise eesmärgist lähtudes peab

remont tagama kahjustatud asja kahjustamise eelse väärtuse maksimaalse taastamise

(RKTKm 01.06.2023, 2-21-5187/14, p 17). Kahju hüvitamise eesmärki ei täidaks see, kui

kahjustatud isik ei saaks kahjuhüvitisega endist olukorda taastada.

64.Kohus leiab, et kostja väited ei ole kooskõlas tema varasema käitumisega ning tema poolt

esitatud tõenditega. Hageja on esile toonud, et PP kalkulatsiooni kohaselt on hoone

taastamise kulu (ilma sisseehitatud mööblita, sissesõidutee asendamiseta jm) 448 025,18

eurot ja kostja on hüvitanud hoone taastamiseks 448 066,08 eurot, st ligilähedane summa.

Kostja poolt esitatud muud kalkulatsioonid (dtl 275-282, 299) on kinnitamata (puuduvad

allkirjad) ning nende põhjal on kahju suuruse (eelkõige elamu taastamine endisel kujul)

adekvaatne hindamine sisuliselt võimatu (kobarkirjed, mistõttu on kohati arusaamatud on

kuluartiklite sisu, kogused, nende hinnastamine jms; liiati on sarnaste toimingute ja

esemete hinnad drastiliselt erinevate hindadega, mis süvendab kahtlust nende asjakohasuse

osas). Liiati on ilmne, et arvestades käesoleva vaidluse asjaolusid, ei hõlma viidatud

hinnapakkumised kõiki kuluridasid taastamaks elamu endine seisukord (nt puudu

sisseehitatud mööbel jms). Ka hüvitamise esimeses ja teises otsuses on kostja tuginenud

PP kalkulatsioonile.

Eelnimetatud esimeses otsuses on kostja viidanud, et hüvitise suurus tuleneb EKE Nora

OÜ kalkulatsioonist, mis on tehtud kogu paarismaja taastamiseks (dtl 275 jj). Käesolev

vaidlus puudutab aga hagejale kuuluvat paarismajaboksi, mistõttu ei ole kohane tugineda

EKE Nora OÜ pakkumisele. Kuivõrd kahjustatud ridaelamubokside näol oli tegemist

eraldiseisvate varakogumitega, ei saa nende taastamise puhul lähtuda ühtsest kogumist

(mis tavapäraselt küll toob kaasa teatava mastaabisäästu, kuid jätab arvestamata

varakogumite iseärasused) - puudub alus eeldada, et paarismaja mõlemad boksid on kogu

seade poolest identsed. Samuti on kohatu esimeses otsuses viidatu, mille kohaselt tuleb

EKE Nora pakutud tulemust vähendada 20% võrra, kuna pakkumine on koostatud

sedavõrd suure võimaliku hälbega. See, et kostja tellitud kalkulatsioon ei kajasta piisava

täpsusega hageja elamu reaalset taastamisväärtust, ei tähenda, et see annaks aluse lugeda

2-25-15996

osa kulusid mittevajalikuks. Hageja ei saa vastutada selle eest, et kindlustusandja on

suhtunud kahju kindlakstegemise kohustuse täitmisesse kergekäeliselt. Hageja on

tõendanud, et pakkumise teinud ettevõte tegeleb vaid dokumendipõhiste ehituse

maksumuse kalkulatsioonidega (dtl 313), mistõttu on seletatav viidatud kalkulatsiooni

kesine detailsusaste.

PP kalkulatsioon ja selle täiendused on piisava detailsusastmega, isik on valdkonna

tippasjatundja ning tema hinnang põhineb objekti ülevaatusel kogutud andmetel – st on

kõrge objektiivsusastmega. PP kalkulatsioon on olemuselt kõige asjakohasem tõend

hagejale kuuluva elamu taastamise vajaliku ulatuse ja põhjendatud maksumuse

väljaselgitamiseks kahjukäsitluse käigus.

Seega leiab kohus, et kostja seisukoht, mille kohaselt on ta kahju suuruse

kindlaksmääramisel lähtunud kolmandatest kalkulatsioonidest, asjakohatu. Asjas on

tõendatud, et kahju suuruse kindlaksmääramisel on aluseks võetud PP kalkulatsioon.

Kohus lähtub seega hageja nõude arvestuse puhul hagiavalduses esile toodud

arvestuskäigust ja seal viidatud tõenditest. Kostja ei ole arvestuskäigule selgeid ja

konkreetseid vastuväiteid esitanud.

65.Järgnevalt analüüsib kohus, kas esineb alus täiendava hüvitise väljamõistmiseks. Hageja

on soovinud kostjalt järgmiste kulude väljamõistmist kogusummas 90 943,76 eurot:

•

täiendav vajalik kulu taastamiseks (sissesõidutee, kliimaseade, garaažiuks jm),

vead P. P. kalkulatsioonis (km 24 %) 40 115,02 eurot;

•

köögimööbel jm sisseehitatud mööbel (km 24 %) 50 828,74 eurot.

66.Nõude esimese osa, st 40 115,02 eurot (sisaldab 24 % KM) aluseks on E. E.i (edaspidi EE)

eksperdiarvamus (dtl 129-142), kus on kalkuleeritud kokku read, mis on kostja eksperdi P.

P. viimases arvamuses puudu või valesti kalkuleeritud.

Kostja on vaidlustanud EE arvamusest nähtuva sissesõidutee, garaažiukse ning

kliimaseadme kulud.

67.Esmalt käsitleb kohus sissesõiduteega seotud nõuet. Puudub vaidlus, et tulekahju järgse

lammutamise ja prahi äraveo tellis kostja enda lepingupartnerilt, mis omakorda tellis

kolmandalt isikult suure prügikonteineri paigaldamise kahjustatud hoone juurde. Selle

käigus sõitis hoone ette teele suur veoauto, mis väidetavalt muljus tee sisse lohud ning

veokist jooksis ka maha õli ja määris kõnniteekivid õliseks. Hageja on esitanud tõendi (dtl

144), mille kohaselt tuleb paigaldada uued kivid. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud,

et toimunud oleks tänavakivide vajumine seoses kindlustusjuhtumiga. Kostja on

tõendanud, et ka enne vaidlusalust kindlustusjuhtumit olid tänavakivil teatavad õlilaigud

ning esines vajumist (dtl 301, foto – märgunud sillutisel nähtavad tumedad laigud). Pooled

ei vaidle, et tänavakivile tekkis kahjujuhtumiga seoses suur õlilaik (dtl 144 fotod). Kohus

leiab, et arvestades tee varasemat seisundit ning õlireostuse asukohta ja levikusuunda

(kinnistu väljasõidu suunas), ei ole põhjendatud kogu sillutise asendamine. Kivisillutis on

osadeks võetav ning põhjendatud on vahetada üksnes kahjustatud kivid (kostja ei ole

tõendanud, et neid saaks puhastada). Hageja mure esteetilise väljanägemise pärast ei

põhjenda töö taotletud mahtu, kuivõrd varasemalt esinenud vajumine ning õliplekid

garaažiukse vahetus läheduses ei ole samuti esteetiliselt kõige kaunim – kindlasti ei

põhjusta esteetilist ebakõla uute kivide paigaldamine.

2-25-15996

Sissesõidutee maksumuse kohta on teinud pakkumise Europroject Invest OÜ (dtl 38, rida

10.4), nähes ette kogukuluks 15 120 eurot (sh KM; töömaht 300 m2; ruutmeetrihind 45

eurot + KM). Kohus, arvestades sillutatud ala eelduslikku suurust, leiab, et vahetada tuleb

ca 50% sillutisest, vähendades hageja taotletud hüvitist 7650 euro võrra.

68.Järgnevalt uurib kohus garaaživärava temaatikat. Puudub vaidlus, et hetkel on ukse

detailid roostes. EE arvamuses on märgitud, et mehhanismid on deformeeritud ja värava

all on vahe 20 mm ja külgedel 5 mm, mistõttu väravad peavad olema vahetatud.

Hageja esitatud asjatundja arvamusest (dtl 145-149) nähtub, et garaaži tõstetav värav on

tulekahjus viga saanud, siinid on kõverad ja värav ei avane/sulgu korralikult. Garaaži

tõstetava värava terasdetailid on roostetanud, nii vedrud kui uksepaanide liigendid ja muud

detailid. Tõstetava värava kinnitusdetailid on roostes, värav ei ole enam vertikaalne. Värav

on tulekahjus ja tulekustutusveega kahjustada saanud ning on raskelt avatav ja suletav ning

ebaesteetiliseks muutunud. Asjatundja leidis, et garaaživäravad koos kinnitusdetailide ja

juhtsiinidega tuleb asendada uutega. Ka uksetootja esindaja on märkinud, et

„tulekustutusvee kahjulikul toimel on konstruktsioon märgunud ja järgnevalt terasdetailid

roostetanud. Nii vedrud kui uksepaanide liigendid ja muud detailid on roostesed. Värav on

tulekahjus ja tulekustutusveega kahjustada saanud ning on raskelt avatav ja suletav.

Värava välisilme on muutunud ebaesteetiliseks. (dtl 323 jj)“

Kohtu hinnangul on tõendamata kostja väited, et garaaživärav ei saanud tulekahjus

kannatada ning kõik kirjeldatud vigastused tulenevad omaniku poolsest hooletusest ning et

tõstemehhanism õlitamise ja hooldamise järgselt töötab see jälle. Kostja lisas, et uks

lainetas juba enne kahjujuhtumit (dtl 300, foto). Kohus märgib, et kostja väited on

paljasõnalised – esitatud fotolt ei ole võimalik praegusel hetkel esinevat lainetust

tuvastada. Hageja on esitanud kolm tõendit, mis kõik kinnitavad, et tulekahju tagajärjel on

uks muutunud kasutuskõlbmatuks. Kostja ei ole ka põhistanud, millise hoolduse tulemusel

on võimalik kõrvaldada ukse siinide deformatsioonid ning detailidel paikneva tsingikihi

kahjustumise tõttu tekkinud rooste.

Garaažiukse hinna kohta on teinud pakkumise Europroject Invest OÜ (dtl 38, rida 4.1).

Kohus leiab, et kulu on nõutavas ulatuses põhjendatud.

69.Viimaks analüüsib kohus kliimaseadme temaatikat. Soojuspumpade paigaldamisega

tegelev ettevõte on käinud kliimaseadmega tutvumas ning leidnud, et tulekahju tõttu said

kahjustatud soojuspumba korpus, torud, elektrikaablid (dtl 40). Seda kinnitavad ka hageja

poolt esitatud fotod (dtl 319, 321-322) ning eelnimetatud ettevõtte täiendav selgitus (dtl

320), mille kohaselt tulekahju ajal on süsteem külmaainest tühjenenud, niiskus ja õhk

sattusid süsteemi ja kahjustada said kaablid, siis ei ole kliimaseade enam samaväärne

varasemaga ega kasutatav.

Kohtu hinnangul ei oma tähtsust kostja viide, et kliimaseadme akt on koostatud 1,5 aastat

pärast kahjujuhtumi toimumist. Hageja on selgitanud, miks osa tõendeid on koostatud

hiljem – nimelt plaanis kostja alguses korraldada hoone taastamistööd ise, kuid hiljem

muutis meelt. Eeltoodu mõjutab hageja tõenduslikku positsiooni olukorras, kus hagejale

saab selgeks, et kostja poolt pakutav hüvitis ei ole piisav. Kostja ei ole tõendanud, et

hageja oleks rikkunud kahju ärahoidmise ja/või vähendamise kohustust või üldist

hoolsuskohustust, mis oleks omakorda kaasa toonud kõnealuse kahju. Arvestades hageja

2-25-15996

poolt väljatoodut (kahjustatud, st eelkõige sulanud olid mh seadme korpus, torud,

elektrikaablid) ei ole asjakohane kostja soovitus, et hageja oleks pidanud kütteseadme

objektilt maha võtma ja säilitama – eeltoodu ei oleks kuumuse kahjustusi tagasi pööranud.

Hageja ei ole hüvitise koosseisu arvanud ventilatsioonisüsteemi, kuna varasemalt puudusid

ventilatsiooniseadmed (olid vaid fresh-klapid, mille osas hüvitist ei nõuta), mistõttu

sellekohased kostja väited on asjakohatud. Ka kostja viited põrandaküttetorustikuga seoses

ei ole kliimaseadme kontekstis asjakohased.

Kliimaseadmega seotud kahju suurus on tõendatud (dtl 36) ning nõude arvestuskäigule ei

ole kostja vastu vaielnud, mistõttu nõue on hageja nõutavas ulatuses põhjendatud.

70.Nõude teiseks osaks on hüvitis seoses köögimööbli jm sisseehitatud mööbli taastamisega

seoses summas 50 828,74 eurot (24 % KM). Kodukindlustuse tingimuste p 3.3.5 kohaselt:

„Elu- ja abihoonega koos on samade riskide vastu automaatselt kindlustatud: 3.3.5.

sisseehitatud mööbel (sh lükand- ja liigenduksed) ja integreeritud köögitehnika.“

Sisseehitatud mööbli, sh köögimööbli paigaldamiseks on esitatud hinnapakkumised (dtl

14-32 - hinnapakkumised), mille kohaselt on sisseehitatud mööbli taastamise maksumus

50 828,74 eurot. Kostja ei ole nõudele ja selle arvestuskäigule sisulisi vastuväiteid

esitanud, mistõttu leiab kohus, et nõue on põhjendatud.

71.Seega on hageja põhjendatud hoone taastamise kulu kokku 83 293,76 eurot (90 943,76 -

7650).

72.Järgnevalt analüüsib kohus asjade hoiustamise kulu summas 5535,23 eurot (arved dtl 187-

207, 209-217).

Hageja märgib, et asjade hoiustamise kulu oli vajalik, et kahju ära hoida ja seda

vähendada. Hageja hoiustab asju ABCModul OÜ hoiuboksides, kes esitab igakuise arve.

Hoone ei ole praeguseks taastatud niipalju, et sinna saaks asjad tagasi viia. Seni on asjade

hoiustamisele on kulunud 6103,49 eurot (sisaldab km; periood mai 2023 – september

2025). Kalkulatsioonis on arvetel olevatest summadest lahutatud tagatise summa ja

tabalukkude maksumus, mida kostja ei olnud nõus hüvitama ja hageja neid kulusid ei

nõua. Kostja on sellest hüvitanud esimese kolme kuu hoiustamise kulu kokku summas

568,26 eurot. Seega on hageja väitel hoiustamise kulud hüvitamata summas 6103,49-

568,26=5535,23 eurot.

Kostja on seisukohal, et hageja on tahtlikult oma kodu taastamisega venitanud ning

lisakulusid kogunud. Arvestades tulekahju toimumise aega ning kostja poolt tasutud

hüvitisi, oleks mõistliku asjaajamise korral hoone ammu taastatud ning lisakulude

tekitamine ei oleks enam vajalik.

Hageja on märkinud, et maja ei olnud kuni 2024 lõpuni akendega ja isegi peale seda, kui

esimesed aknad 2024 lõpus ette pandi, toimusid majas tööd, seal oli külm ja niiske ja seal

olid ehitusmehed, ei olnud võimalik mingeid asju turvaliselt hoiustada. Kostja ei andnud

hagejale P. P.i arvamust, seega ei olnud teavet, kuidas ja mis kahjusid remontida ja mis

ulatuses kostja hüvitab. See anti hagejale alles 31.07.2024. See aeglustas oluliselt

taastamistöid.

Kohus leiab, et hoiustamise kulud on põhjendatud osaliselt. Hageja on viidanud, et 2024. a

lõpuni ei olnud majal aknaid ning seal oli külm ja niiske. Kohus iseenesest nõustub

2-25-15996

kostjaga, et hoiustamise kulu ei saa hüvitamisele kuuluda igavesti, kuivõrd elamu

taastamine on suuresti hageja enda mõjusfääris. Kostja ei ole tõendanud, et esineks alus

hoiustamiskulude mittemaksmiseks. Kohtul puudub alus arvata, et hagejal oli huvi oma

koduks oleva elamu taastamisega kunstlikult viivitada.

Kohus nõustub kostja kriitikaga osas, et vara hoiustamine varasema 2 boksi asemel toimub

alates 2025. a maist alusetult 3 boksis. Hageja ei ole selgitanud, mis asjaoludel on olnud

vajalik täiendava boksi rentimine ning mis põhjusel peaks kostja selle hüvitama. Seega

vähendab kohus hüvitist arvetel märgitud „Rabaküla 12b, laoboks nr 53“ eest esitatud

kulude 408,33 euro (sh KM) võrra. Seega on hoiustamise kulud hüvitamata summas

6103,49-568,26-408,33 = 5 126,90 eurot.

73.Hageja soovib kostjalt saada hüvitist koduse vara eest 1974,96 eurot. Kostja leiab, et see

summa on hüvitatud, sest kostja tasus 04.07.2023 G4S valvekulud summas 1406,70 eurot

ja hoiubokside üüri 3 kuu eest 568,26 eurot, kokku summas 1974,96 eurot. Hageja leiab, et

need kulud tuleb hüvitada täiendavalt VÕS § 491 lg 2 alusel ja üldtingimuste p 10.2.6

alusel lisaks varakindlustuse kindlustussummale. Valveteenus oli vajalik hoone ja vara

kaitsmiseks ja kostja on selle hüvitanud. Selle summa võrra ei saa vähendada asjade

hävimise tõttu varakindlustuse hüvitist 75 000 eurot. Hageja selgitab, et ei nõua uuesti

valveteenuse kulude hüvitamist, vaid puuduolevat osa varakindlustuse hüvitisest.

Poliisi kohaselt oli kodune vara kindlustatud 75 000 euro ulatuses. Kodukindlustuse

tingimuste terminite peatükis on kodune vara defineeritud kui kindlustuskohas asuv ja

kindlustatud isikule kuuluv vallasvara. Kindlustustingimuste peatükis 6 on reguleeritud

koduse varaga seonduv. Viidatud peatükis ei ole sätestatud, et koduse vara kindlustusega

oleks kaetud ka valve ja vara hoiustamisega seotud kulu. Kohus nõustub hagejaga, et need

kulud tuleb hüvitada täiendavalt VÕS § 491 lg 2 alusel.

Ebatäpne on hageja viide Kodukindlustuse tingimuste p-le 10.2.6, kuivõrd sealt tuleneb

alus vaid mehitatud valveks ning sedagi vaid 24 tunniks. Siiski ei vaidle pooled

valvekulude põhjendatuse üle, vaid selle üle, kas see kuulub koduse vara kindlustuse

koosseisu või mitte.

Pooled ei vaidle, et hageja hävinud koduse vara väärtus oli üle 75 000 euro, mistõttu tuleb

hüvitis koduse vara eest summas 1974,96 eurot kostjalt välja mõista.

74.Kostja heidab hagejale ette, et kostja hüvitas hagejale kulud, kuid hageja saadud raha

sihtotstarbeliselt ei kasutanud. Hageja on reaalsuses oma osa paarismajast enamuses

ulatuses taastanud ning hagejale on teada tegelikud kulud, millised kostja hinnangul on

tunduvalt väiksemad kui kostjalt saadud taastamiskulude hüvitis, kuid sellegipoolest on

hageja seisukohal, et ta soovib olenemata tegelikest kuludest teoreetilise kalkulatsiooni

alusel lisahüvitist 98 453,95 eurot. Kostja viitab, et kodukindlustuse tingimuste p 15.5

alusel on kostjal õigus nõuda hagejalt hüvitise sihtotstarbelise kasutamise kohta tõendeid.

Hageja on kostja vastavat palvet eiranud, millega rikub pooltevahelise lepingu tingimusi

ning kostjal puudub kohustus hagejale lisahüvitise tasumiseks.

Kodukindlustuse tingimuste p 15.5 sätestab: „BTA’l on õigus hüvitada esmalt

kindlustushüvitisest 70%. Ülejäänud osa hüvitatakse ehitise taastamiseks esitatud

kalkulatsioonide alusel siis, kui kindlustusvõtja kasutab kindlustushüvitist samas kohas,

sama liiki ja sama otstarbega ehitise taastamiseks kahe aasta jooksul arvates hüvitamise

2-25-15996

alustamisest. Seejuures peab kindlustusvõtja olema tõendanud, et ta esmalt saadud

hüvitise on kasutanud sama ehitise taastamiseks.“

Kohus märgib, et kostja viide ei ole asjakohane. Kõnealune tüüptingimus ei ole käesolevas

asjas ja etapis kohalduv. Kostja on algselt (esimese otsuse tegemisel) küll kasutanud

lepingust tulenevat õigust maksta välja 70% hüvitisest, kuid hiljem (teise otsusega) on

otsustanud kogu hüvitise välja maksta – sellega langes viidatud lepingupunkti mõju ja

kasutusala ära. Poolte vahel on täna vaidlus hüvitise tervikliku suuruse ja koosseisu osas,

mitte selles osas, kas kostjal on õigus maksta välja teatud osa hüvitise terviklikust

suurusest.

Riigikohus on viidanud, et kahju hüvitamiseks ei tule kindlaks teha, kas tellitud tööd ka

tehti. Nii on kolleegium VÕS § 132 lg 3 kohaldamisel selgitanud, et kannatanu saab asja

kahjustamise korral nõuda asja kordategemise kulude hüvitamist ka juhul, kui ta ei ole

veel asja korda teinud. Samuti ei välista kahjuhüvitise väljamõistmist, arvestatuna

kalkulatsiooni alusel, asjaolu, et asi on korda tehtud (vt RKTKo nr 3-2-1-124-11, p 16 ja

RKTKo nr 3-2-1-55-11, p 14; RKTKo nr 2-16-8344/41, p 12).

75.Kostja on ka viidanud, et arvestades hagejale kuuluva kinnistu hinnaks 120 000 eurot, mis

on tunduvalt alla turuväärtuse, jääb hagejale hoone taastamiseks paarismajade

hinnapakkumisi vaadates vähemalt 350 000 eurot. Sellise hinnaga on hoone taastamine

võrreldes uue ehitamisega kindlasti teostatav. Kostja on veendunud, et hoone on ka

taastatud maksimaalselt 200 000 euroga ning kogu ülejäänud nõude puhul on tegemist

kindlustusandja arvelt alusetu rikastumisega.

Kohus leiab, et kostja väide on meelevaldne – kohus on eespool viidanud, et kahju

hüvitamise põhimõtetest (nt VÕS §-st 127) ega VÕS §-st 132 ei tulene, et kahjustatud isik

peab kindlustushüvitise saamiseks kindlustusobjekti taastama ning üldjuhul ei saa

kahjuhüvitise suurus sõltuda sellest, kuidas kindlustusvõtja hüvitist kasutab. Asja

kahjustamise korral saab kannatanu nõuda asja kordategemise kulude hüvitamist VÕS §

132 lg 3 järgi ka siis, kui ta ei ole asja veel korda teinud (vt Riigikohtu 21. detsembri 2005.

a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-05, p 12; 24. septembri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

75-07, p 13; 21. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-11, p 14; 13. detsembri 2011. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-11, p 16).

Lisaks ei saa võrrelda võrreldamatuid – hagejale kuuluva elamu puhul oli tegemist

pikaaegselt koduna kasutatud paarismajaboksiga, kus paiknes kogu sisseehitatud ja muu

mööbel, erinevad tehnika- ja tehnoseadmed, santehnika jne. Uue elamu ehitamise hinda ei

saa võrrelda juba väljakujunenud kodu sisseseadega. Lisaks on üldteada, et elamu n.ö

nullist ehitamine on odavam kui olemasoleva ulatuslikult kahjustunud elamu esmane

lammutamine, defekteerimine ning seejärel sisuliselt uue elamu rajamine koos sisustusega.

76.Kostja viitab ka lepingu üldtingimuste punktile 16.10, mille kohaselt: „Kui BTA ja

kindlustushüvitise saamiseks õigustatud isik ei jõua kokkuleppele kahjustatud kindlustatud

eseme taastamise osas, maksab BTA rahalist hüvitist soodsaima kalkulatsiooni või

pakkumuse alusel.“ Kohus leiab, et viidatud säte käesolevas asjas ei kohaldu, mistõttu ei

ole ka asjakohane analüüsida selle sätte kehtivust. Käesoleval juhul ei ole poolte vahel

olnud vaidlust kahjustatud eseme taastamise osas, mistõttu ei saa kindlustustandja maksta

hüvitist soodsaima kalkulatsiooni alusel. Kõnealust olukorda reguleerivad kodukindlustuse

tingimused (täpsemalt p 14.1 ja 14.3), mille kohaselt kindlustusjuhtumi toimumisel

2-25-15996

hüvitab kindlustusandja kahju, mis on vajalik ehitise taastamiseks ja selle

kindlustusjuhtumi eelnevasse seisukorda viimiseks. Kindlustushüvitise suuruseks on

mõistlikud remondi-, taastamise- või soetamise kulud (sh kindlustushüvitise osaks

loetavad lisakulud), mis on vajalikud kindlustusjuhtumi toimumise eelse olukorra

taastamiseks kindlustuskohas. Tegemist on olukorraga, kus kodukindlustuse eritingimused

prevaleerivad kostja üldtingimuste ees (vt üldtingimuste p 4.5).

Liiati on poolte vahel kohtuvaidlus põhjendatud hüvitise suuruse osas, mistõttu kostja

viidatud säte ei välista kohtumenetluse raames hüvitise kindlakstegemist ja väljamõistmist

– säte võiks mõju omada kahjukäsitluse raames kohtuväliselt (kuid ka selle kohus

ülaltoodust nähtuvalt ei nõustu).

77.Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue põhjendatud 90 395,62 euro (83 293,76 + 5 126,90 +

1974,96) ulatuses, milline summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

78.Hageja on palunud välja mõista ka viivise põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates 18.10.2024 kuni põhinõude täitmiseni.

VÕS § 101 lg 1 p-st 6, mille kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib

võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist, tuleneb hageja

õigus nõuda kostjalt viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva

seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui

lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse

viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude

võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi

esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla

summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni

otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Kuna kostja on rikkunud lepingu täitmise kohustust, hageja on viivisenõue põhjendatud.

VÕS § 450 lg 1 järgi kindlustusandja lepingu täitmise kohustus muutub sissenõutavaks

kindlustusjuhtumi toimumise ja kindlustusandja täitmise ulatuse kindlaksmääramiseks

vajalike toimingute lõpetamisega. Kostja on täiendava kindlustushüvitise maksmisest

keeldunud 18.10.2024 e-kirjaga.

Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt välja mõista kohtuotsuse tegemise seisuga

sissenõutavaks muutunud viivis summas 15 587.77 eurot (periood 18.10.2024 –

27.05.2026, seadusjärgne määr, põhinõude suurus 90 395,62) ning ka viivis põhinõudelt

90 395,62 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 28.05.2026 kuni

põhinõude täitmiseni.

79.Eeltoodust tulenevalt ning hinnates kõiki käsitletud tõendeid igakülgselt, täielikult ja

objektiivselt, asub kohus seisukohale, et hageja hagi tuleb rahuldada osaliselt.

80.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.

2-25-15996

Menetluskulude jaotus

81.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus

menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab

kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise

rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota

menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid

täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Käesoleval juhul on kohus hagi rahuldanud

91,81% ulatuses (90 395,62 x 100 / 98 453,95), mistõttu leiab kohus, et menetluskulud

tuleb jätta 91,81% ulatuses kostja kanda ja 8,19% ulatuses hageja kanda.

Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine

82.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses,

kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja

lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud

maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust

lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

Kohtupraktikast tuleneb, et maakohus peab menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul,

kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus selle tulemusel muutub. Poolte vahel

leidis aset intensiivne vaidlus ning pooltevahelised erimeelsused näivad olevat ületamatud,

mida kinnitab ka menetluses kompromissile mittejõudmine. Eeltoodust tulenevalt leiab

kohus, et menetluskulude suuruse kindlaksmääramine on menetlusökonoomikast

tulenevalt mõistlik alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus

menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses, vaid määrab menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud

korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrea Lega

kohtunik