2-25-22777/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-25-22777

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

27.05.2026. a, Tartu kohtumaja

Kohtunik

Kristiina Kask

Tsiviilasja number

2-25-22777

Tsiviilasi

I. B.L hagi X.B vastu kinnistu ühisomandi

lõpetamise nõudes

II. X.B vastuhagi B.L vastu kinnistu ühisomandi

lõpetamise ja kulude hüvitamise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (vastuhagis kostja): B.L (isikukood XXX),

lepinguline esindaja: jurist Armand Mark;

Kostja (vastuhagis hageja): X.B (isikukood XXX),

lepinguline esindaja: jurist Kätlin Hinnov

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada B.L ja X.B (edaspidi koos nimetatud ka kui Pooled) vahel 26.05.2026. a

sõlmitud kompromiss alljärgnevatel tingimustel:

1.1.

Kinnisasja asukohaga XXX , XXX (registriosa numbriga XXX ,

katastritunnusega XXX ) ühisomand lõpetatakse ja jagatakse kinnisasja müügiga

kohtutäituri vahendusel avalikul enampakkumisel.

1.2.

Avaliku enampakkumise läbiviimine kohtutäituri poolt toimub

alljärgnevatel tingimustel:

1.2.1. enampakkumise viib läbi kohtutäitur Ivi Kalmet vastavalt täitemenetluse

seadustikule;

1.2.2. kohtutäituril on õigus teha kõik vajalikud toimingud enampakkumise

korraldamiseks ja läbiviimiseks;

1.2.3. enampakkumise alghinnaks määratakse 100 000 eurot;

1.2.4. soovi korral võivad pooled ise enampakkumisel osaleda;

1.2.5. kui esimene enampakkumine nurjub, on kohtutäituril õigus korraldada

kordusenampakkumine, millisel juhul langetatakse alghinda kuni 20%;

1.2.6. kui ka teine enampakkumine nurjub, siis toimub kinnistu müük

kinnisvaramaakleri (Arco Vara) vahendusel;

1.2.7. kinnistu müügist saadud tulust kaetakse esmalt kõik enampakkumise ja

kinnistu müügiga (sh kinnisvaramaakleri vahendusel) seonduvad kulud

1.2.8. peale p-s 1.2.7. nimetatud seonduvate kulude mahaarvamist järelejääv

tulem jagatakse B.L ja X.B vahel vastavalt nende ühisomandi osade

suurusele (50/50);

1.2.9. kuni kinnistu omandi üleminekuni ostjale kannavad pooled kinnistuga

seotud tavapäraseid kulusid (sh elektriarved, mida ei ole arvestatud

kompromissi p-s 1.3. so elektriarved alates 2025. aasta oktoobrist kuni

kinnistu võõrandamiseni) võrdeliselt oma ühisomandi osadega;

1.2.10. pooled kohustuvad tegema kõik vajalikud toimingud nii enampakkumise

läbiviimiseks, kinnisvaramaakleri vahendusel müügiks kui notariaalse

müügilepingu sõlmimiseks. Pooled kohustuvad osutama täielikku

koostööd enampakkumise läbiviimiseks, sealhulgas võimaldama

kinnistuga tutvumist, andma vajalikud dokumendid ja informatsiooni,

allkirjastama vajalikud avaldused ja dokumendid, võimaldama hindaja,

maakleri või kohtutäituri ligipääsu kinnistule. Eeltoodu kehtib ka juhul

kui kinnistu müük toimub kinnisvaramaakleri vahendusel, millisel juhul

kooskõlastatakse omavahel ka müügikuulutuse ja notariaalse

müügilepingu tingimused.

1.3.

Kompromissi osana tasub B.L X.B-le viimase poolt ainuisikuliselt kantud

kinnisasja hooldamisega seotud kulud pooles ulatuses st summas 400,24 eurot

kandes nimetatud summa 4 tööpäeva jooksul Tartu Maakohtu poolt kompromissi

kinnitava kohtumääruse jõustumisest üle X.B arvelduskontole nr XXX Swedbank

AS pangas selgitusega „Kulude hüvitamine tsiviilasjas nr 2-25-22777“.

1.4.

Poolte kõik kohtuvälised kulud ja menetluskulud tsiviilasja 2-25-22777

menetlemisel jäävad nende endi kanda.

1.5.

Välistada kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale

kohtumäärusele määruskaebuse esitamise õigus.

2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-25-22777 menetlus.

3. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

4. Tagastada B.L le pool menetluses tasutud riigilõivust summas 210 eurot. Tagastatav

summa kanda Turu Õigusbüroo OÜ pangakontole nr EE771010220017424012.

5. Tagastada X.B-le pool menetluses tasutud riigilõivust summas 385 eurot. Tagastatav

summa kanda X.B pangakontole nr XXX .

6. Toimetada käesolev kohtumäärus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Poolte kokkuleppel ei saa määruse peale esitada määruskaebust. Määrus jõustub selle pooltele

kättetoimetamisega.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. B.L (hageja) esitas 29.12.2025. a Tartu Maakohtule hagiavalduse X.B (kostja) vastu

kinnistu ühisomandi lõpetamise nõudes.

Hagi asjaolude kohaselt asjaolude on poolte ühisomandis XXX asuv hoonestatud

kinnistu, registriosa numbriga XXX , nimetusega XXX . Hageja soovib ühisomandis

lõpetamist, mis ei ole aga õnnestunud, sest pooled ei ole saavutanud kokkulepet kinnistu

jagamise viisi osas.

Hageja taotles hagiavalduses, et kohus lõpetaks poolte ühisomandi kinnistule selle

jätmisega kostja ainuomandisse, kohustusega maksta hagejale tema osa eest rahaline

hüvitis summas 59 000 eurot, või alternatiivselt müüa kinnistu avalikul enampakkumisel,

jagades müügist saadava raha poolte vahel võrdsetes osades.

2. Kohus võttis 03.02.2026. a määrusega hagi menetlusse ja kohustas kostjat hagile

kirjalikult vastama.

3. Kostja, X.B esitas 20.02.2026. a kohtule kirjaliku vastuse, milles teatas, et ta hagi ei

tunnista ja vaidleb hagile vastu. Kostja põhjendas, et ta ei nõustu hageja taotletud

ühisomandi lõpetamisega selliselt, et kinnistu jääb kostja ainuomandisse ja kostja peab

maksma hagejale omandi kaotuse eest 59 000 eurot. Koos kirjaliku vastusega esitas kostja

kohtule ka vastuhagiavalduse, milles taotles kinnistu, registriosa numbriga XXX ,

ühisomandi lõpetamist selliselt, et kinnistu jääb hageja ainuomandisse ja hageja maksab

kostjale omandi kaotamise eest rahalise hüvitise summas 59 000 eurot või alternatiivselt

müüa kinnistu avalikul enampakkumisel, jagades müügist saadav raha poolte vahel

võrdsetes osades. Lisaks taotles kostja vastuhagiavalduses, et kohus mõistaks hagejalt

kostja kasuks välja kulude hüvitisena kokku 2185,84 eurot, sh pool kostja poolt

ühisomandis oleva kinnistu säilitamiseks tehtud kuludest summas 400,24 eurot ning kostja

kohtueelselt kantud õigusabikulud summas 1785,60 eurot.

4. Kohus võttis 25.02.2026. a määrusega kostja vastuhagi menetlusse ja kohustas hagejat

vastuhagile kirjalikult vastama.

5. Hageja esitas 09.03.2026. a kohtule kirjaliku vastuse, milles teatas, et kostja vastuhagi

nõudeid ei tunnista ja vaidleb neile vastu.

6. 12.05.2026. a pidas kohus asjas eelistungi, kus selgitas poolte nõudeid ja seisukohti ning

asja kompromissiga lahendamise võimalusi. Pooled pidasid istungil läbirääkimisi ja

avaldasid, et peavad võimalikuks vaidluse lõpetamist kompromissiga, aga soovivad aega,

et täpsustada kompromissi tingimusi. Kohus lükkas eelistungil asja arutamise edasi ja

andis pooltele tähtaja kompromissi sõlmimiseks.

7. 26.05.2026. a esitas kostja kohtule poolte vahel samal päeval sõlmitud kompromissi

(allkirjastatud hageja lepingulise esindaja poolt 25.05.2026. a ja kostja ning tema

lepingulise esindaja pool vastavalt 26.05.2026. a), milles pooled taotlevad kohtult

kompromissi kinnitamist ja tsiviilasja menetluse lõpetamist.

KOHTU SEISUKOHT

8. Kohus leiab, et poolte kompromiss on võimalik kinnitada ja asja menetlus sel alusel

lõpetada ilma kohtuistungit pidamata.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse

kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab

kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise

määruses märgitakse kompromissi tingimused.

TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade

kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole

võimalik täita.

Kohtu hinnangul ei esine TsMS § 430 lg-s 3 sätestatud asjaolusid, mis annaks alust jätta

poolte kompromiss kinnitamata. Kohtu hinnangul ei ole kompromiss vastuolus heade

kommetega või seadusega, ei riku olulist avalikku huvi ning seda on võimalik täita. Kohus

kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse.

Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi:

TsMS § 432 järgi on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja

protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei

tulene teisiti.

TsMS § 430 lg 5 kohaselt kehtib kompromiss täitedokumendina ja sama paragrahvi lg 6

kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe

notariaalset tõestamist.

TsMS § 433 lg 1 järgi võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

Tulenevalt TsMS § 660 lg-st 1 ja § 661 lg-dest 1 ja 2 võib kohtumääruse peale esitada

määruskaebuse ringkonnakohtule asja lahendanud maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates

määruse kättetoimetamisest. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel

määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada.

Antud juhul on pooled kompromissiga kokku leppinud, et loobuvad määruskaebuse

esitamise õigusest. TsMS § 661 lg 4 alusel vastavalt poolte kokkuleppele määrab kohus, et

määruse peale ei saa esitada määruskaebust.

Menetluskulude jaotus

9. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma

menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et nende menetluskulud jäävad nende endi

kanda. Seega määrab kohus menetluskulude jaotuse vastavalt poolte kokkuleppele ja jätab

poolte menetluskulud poolte endi kanda.

10. Pooled on esitanud kohtule taotluse tagastada neile pool menetluses tasutud riigilõivust.

Kohus leiab, et poolte taotlused riigilõivu tagastamiseks on põhjendatud.

TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled

sõlmivad kompromissi.

Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud hagilt riigilõivu 420 eurot ja kostja on tasunud

vastuhagilt riigilõivu 770 eurot. Kuna antud juhul on pooled sõlminud kompromissi, siis

on TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel on põhjendatud pooltele pool menetluses tasutud

riigilõivust tagastada, vastavalt hagejale 210 eurot ja kostjale 385 eurot. Hageja taotlusel

tagastab kohus temale tagastatava riigilõivu Turu Õigusbüroo OÜ pangakontole ja kostja

taotlusel temale tagastatava riigilõivu tema pangakontole.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristiina Kask

Kohtunik