2-26-6907/10 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Maris Möls

Määruse tegemise aeg ja koht

27. mai 2026, Narva

Tsiviilasja number

2-26-6907

Kohtuasi

A V maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (võlgnik): A V (isikukood XXX)

Usaldusisik: K K

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada võlgniku A V maksejõuetusavaldus.

2. Kuulutada välja A V pankrot 27. mail 2026 kell 16.00 ning algatada A V kohustustest

vabastamise menetlus.

3. Nimetada A V pankrotihalduriks K K (Rödl & Partner Advokaadibüroo OÜ). Kuni

pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur.

4. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 18.06.2026 kell 15.30.

Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub videokonverentsi vahendusel, videokonverentsi

ruumi ID ja PIN number edastatakse eraldi kirjaga.

5. Kohustada A V andma võlgniku vande 18.06.2026 kell 15.30 Viru Maakohtu Rakvere

kohtumajas.

Kohus hoiatab A V, et kui ta ei täida vande andmise kohustust, võib kohus kohaldada tema suhtes

sundtoomist, trahvimist või aresti kohustuste täitmiseni, kuid mitte kauem kui kolmeks kuuks.

6. Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseseks üldkoosolekuks pankrotivara

nimekiri.

7. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu

suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud

hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise

päevast arvates teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist

tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise

tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada pankrotihaldurile kirjalik avaldus ja tõendid

avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Võlgnikule võlgnetavate kohustuste

täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Kõik

isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku

suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.

8. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama

kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid

ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise,

oma sissetulekute ja vara kohta (füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 47 lg-d 1 ja

2).

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest,

tehes selle kohta määruse (FIMS § 49).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas

need, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.

Võlausaldajad, kelle nõue võlgniku vastu on tekkinud pärast pankroti väljakuulutamist, ei

saa võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel pöörata sissenõuet usaldusisikule

üleandmisele kuuluvatele rahasummadele.

9. Aruanded kohustustest vabastamise menetluse kohta esitada iga aasta pärast

pankrotimenetluse lõppemist.

10. Jätta menetluskulud A V kanda.

11. Määrata usaldusisiku K K tasuks 792 eurot, millele lisandub käibemaks 190,08 eurot,

s.o kokku 982,08 eurot.

12. Anda A V menetlusabi usaldusisiku tasu 792 eurot ja sellele lisanduva käibemaksu

190,08 eurot hüvitamiseks ning hüvitada see menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahendite

arvel ilma hüvitamiskohustuseta.

13. Määruse resolutsiooni p-s 12 märgitud usaldusisiku tasu kanda OÜ-le Rödl & Partner

Advokaadibüroo (arvelduskonto nr XXX AS-s SEB Pank), mille kaudu usaldusisik tegutseb.

14. Avaldada pankrotiteade pankrotiseaduse § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega

pankrotimääruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

15. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele.

16. Toimetada määrus kätte võlgnikule ja usaldusisikule ning saata resolutsiooni p 14

täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik esitada

määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Viru Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule (füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FIMS) § 18 lg 10).

Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib

usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates Viru Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule (FIMS § 54 lg 11).

Menetlusabi andmise määruse peale võib määruskaebuse esitada menetlusabi taotleja või saaja või

Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud

Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

191 lg 1).

ASJAOLUD

1. A V (avaldaja, võlgnik) esitas 25.03.2026 Viru Maakohtule maksejõuetusavalduse, milles

taotleb pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

Avalduse kohaselt on võlgnik vabaabielus. Võlgnikule ei kuulu vara. Võlgnik on töötu, igakuiseks

sissetulekuks on 590 eurot (igakuised sotsiaaltoetused riigilt ja/või KOV-lt). Võlgniku igakuised

väljaminekud on umbes 725 eurot, vajadusel aitab neid tasuda vabaabielu partner. Võlgnikul on

kohustusi kokku 61 822,16 eurot. Võlgnik ei tule toime enda kohustuste täitmisega, ta on

töövõimetu ja töötu. Võlad on suuremad kui sissetulekud ja võlausaldajatega kokkuleppeid pole

olnud võimalik saavutada. Võlgniku suhtes on algatatud kaks täitemenetlust.

2. Usaldusisik leidis, et maksejõuetusavalduse rahuldamiseks puuduvad materiaalsed ja

õiguslikud alused. Alternatiivselt märkis usaldusisik, et juhul, kui kohus peaks

maksejõuetusavalduse läbivaatamisel siiski jõudma seisukohale, et avaldus kuulub rahuldamisele

ning võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada, palub usaldusisik jätta rahuldamata võlgniku avalduse

kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.

Võlgnikul puudub töökoht, mistõttu puudub tal sissetulek töötasu näol. Samuti ei ole ta

maksejõuetusavalduses märkinud teisi tuluallikaid. Maksejõuetusavalduses märgib võlgnik, et ta on

töövõimetu. Ainsaks sissetulekuks on riigi poolt makstav töövõimetoetus 590 eurot kuus.

Võlgnikule on tehtud väljamakseid töövõimetoetuse näol perioodil 06.04.2023–15.04.2026 kokku

3630,58 eurot. Võlgniku nimele on avatud pensionikonto nr XXX, millel on registreeritud 124.501

„LHV Pensionifond Indeks“ osakut, osaku puhasväärtus 1,47015. Osakute rahaline väärtus kokku

on hinnanguliselt 183,04 eurot. Võlgnikul puudub realiseeritav ja muu vara, mille arvelt rahuldada

võlausaldajate nõudeid.

Võlgnikul on arvelduskontod erinevates krediidiasutustes: AS-s LHV Pank neli arvelduskontot,

kontode saldo oli 20.04.2026 seisuga 0 eurot; AS-s SEB Pank kaks arvelduskontot, kontode saldo

oli 20.04.2026 seisuga 0 eurot; AS-i Citadele banka Eesti filiaal üks arvelduskonto, mille saldo oli

15.04.2026 seisuga -21,26 eurot; Coop Pank AS-s kaks arvelduskontot, kontode saldo oli

23.04.2026 seisuga 0 eurot; Luminor Bank AS-s arvelduskonto, mille saldo oli 14.04.2026 seisuga

0 eurot; Revolut Bank UAB arvelduskonto, mille saldo oli 14.04.2026 seisuga 0,01 eurot;

Swedbank AS-s hoiukonto, mille saldo oli 17.04.2026 seisuga 0 eurot, ning Swedbank AS-s

arvelduskonto, mille saldo oli 17.04.2026 seisuga -18,89 eurot, arvelduskonto broneering 24 148,64

eurot ning kontole arvestatud viivis 18,85 eurot. Usaldusisik märkis, et võlgniku Swedbank AS

arvelduskontole on laekunud erinevates summades raha, mida võlgnik on edasi kandnud erinevatele

isikutele või võtnud välja sularahas. Nimetatud asjaolud võivad viidata sellele, et võlgnik on

põhjustanud oma maksejõuetuse tahtlikult.

Võlgniku kohustused erinevatele võlausaldajatele kokku moodustavad vähemalt 63 692,62 eurot.

Maksejõuetuse põhjusena tuvastas usaldusisik, et võlgnik ei ole kohustuste võtmisel arvestanud

oma võimalustega laene tagasi maksta, mistõttu on kohustused kuhjunud ja tekkinud on olulises

mahus täitmata kohustusi. Usaldusisiku hinnangul viitab võlgnikule ülekantud summade hilisem

sularahas väljavõtmine maksejõuetuse tekitamisele tahtlikult või raskest hooletusest. Maksejõuetuse

põhjuseks võib olla kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu pankrotiseaduse

tähenduses.

3. Kohus kuulas võlgniku ja usaldusisiku ära 19.05.2026. Võlgnik selgitas, et tema regulaarne

sissetulek on 590 eurot kuus ning ta ei tööta. Võlgnik märkis, et sooviks töötada, kui leiaks sobiva

töö. Võlgniku sõnul kuluvad tema sissetulekud peamiselt toidule ning muude kulude kandmisel

abistab teda perekond. Samuti selgitas võlgnik, et ta investeeris krüptovarasse, kuid kaotas selle

krüptovara ära.

4. Võlgnik esitas 19.05.2026 Eesti Töötukassa tõendi töövõimetoetuse määramise kohta.

Samuti esitas võlgnik 26.05.2026 täiendava seisukoha, milles selgitas oma majandusliku olukorra

kujunemist ning kohtuistungil käsitletud asjaolusid. Võlgnik märkis, et võlgnevused tekkisid

ajapikku ning peamiselt laenukohustuste ja ebaõnnestunud investeerimistegevuse tagajärjel.

Võlgnik selgitas, et tegeles krüptorahadega seotud investeeringutega, kuid tal puudusid piisavad

teadmised ja kogemused investeerimisega kaasnevatest riskidest ning tehtud otsused osutusid

majanduslikult ebaõnnestunuks. Selle tulemusena halvenes võlgniku maksevõime veelgi. Võlgnik

märkis, et kohtuistungil käsitletud pangakonto liikumised ja ülekanded olid seotud

investeerimistegevusega ning nende eesmärk ei olnud vara varjamine, võlausaldajate kahjustamine

ega maksejõuetust põhjustamine.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et välja tuleb kuulutada

võlgniku pankrot ning algatada kohustustest vabastamise menetlus.

6. FIMS § 18 lg 2 p 2 kohaselt vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kohus kuulutab välja

võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt pankrotiseaduse

(PankrS) §-s 31 ja FIMS §-s 45 sätestatule. FIMS § 45 lg 1 kohaselt otsustatakse kohustustest

vabastamise menetluse algatamine pankroti väljakuulutamisel ning kohustustest vabastamise

menetlus algab samal ajal pankroti väljakuulutamisega.

7. FIMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja

pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas seaduses

ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on

maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et

ta on maksejõuetu.

8. Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuna ta ei suuda rahuldada võlausaldajate

sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine. Võlgnikul puudub kohustuste (63

692,62 eurot) täitmiseks vara ja piisav sissetulek. Võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim

menetlus on pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Võlgnik

ei ole enam makseraskustes, vaid välja on kujunenud püsiv maksejõuetus. Võlgnik on ka ise

palunud pankrotimenetluse algatamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

Kohus ei ole tuvastanud FIMS § 45 lg-s 3 nimetatud aluseid kohustustest vabastamise menetluse

algatamata jätmiseks. Samas märgib kohus, et menetluse edukuses võib kahelda, arvestades

võlgniku sissetulekut ja tervisliku seisundiga seotud piiranguid. Usaldusisik viitas 07.05.2026

aruandes, et võlgniku Swedbank AS arvelduskontolt nähtuvad rahalised liikumised võivad viidata

tahtlusele või raskele hooletusele, mis võisid põhjustada võlgniku maksejõuetuse. Usaldusisiku

hinnangul viitab võlgnikule ülekantud summade hilisem sularahas väljavõtmine sellele, et võlgniku

maksejõuetus võis olla põhjustatud tahtlikult. Võlgnik selgitas 19.05.2026 kohtuistungil, et

nimetatud ülekanded olid seotud mitu aastat tagasi Rootsis töötamisega ja investeerimistegevusega.

Samuti märkis võlgnik 26.05.2026 esitatud täiendavas selgituses, et ta soovis krüptovarasse

investeerimisega parandada oma majanduslikku olukorda, kuid tal puudusid piisavad teadmised

investeerimisega kaasnevatest riskidest, ning seetõttu halvenes tema majanduslik olukord veelgi.

Kohus ei ole tuvastanud võlgniku raskelt süülist tegevust, mis välistaks kohustustest vabastamise

menetluse. Võlgnik on kinnitanud, et soovib teha igakülgset koostööd ning taastada tulevikus oma

majanduslik toimetulek. Kohus ja usaldusisik selgitasid võlgnikule, et menetlusel on perspektiivi

eelkõige juhul, kui võlgnik ise menetlusse aktiivselt panustab. Selleks tuleb võlgnikul võimaluste

piires töötada ning teha jõupingutusi võlausaldajatele võlgnevuste tasumiseks. Eeltoodust tulenevalt

leiab kohus, et kuigi menetluse edukuses ei saa kindel olla, ei saa võlgnikku jätta ilma võimalusest

kohustustest vabastamise menetluseks.

Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks kuulutada välja võlgniku pankrot ja algatada

kohustustest vabastamise menetlus (FIMS § 45 lg 2).

Kohus märgib, et kui võlgnik menetluse kestel oma kohustusi ei täida (vt täpsemalt määruse

põhjenduste p 14), võib kohus omal algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada

kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse enne kolme

aasta möödumist (FIMS § 49 lg 8).

Kohus peab maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu (üle jõu käivate laenude võtmine ja

ebaõnnestunud investeerimisotsused) PankrS § 22 lg 5 tähenduses, kuivõrd tuvastatud ei ole kuriteo

tunnustega tegu või rasket juhtimisviga.

9. Kohus nimetab pankrotihalduriks K K, kes on andnud nõusoleku pankrotihalduriks

nimetamiseks. FIMS § 46 lg-te 1 ja 3 kohaselt, kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku

ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses

võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel

jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus

võib nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole

kantud usaldusisikute nimekirja. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab

usaldusisik kohtule igal aastal aruande.

10. Kohus määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 18.06.2026 kell 15.30

(PankrS § 78 lg 1).

11. Kohus kohustab võlgnikku PankrS § 86 lg-te 1 ja 2 alusel vandega kinnitama, et kohtule

esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.

Kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate

esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Kohus määrab vande

andmise ajaks 18.06.2026 kell 15.30.

Kohus hoiatab PankrS §-s 89 sätestatud tagajärgede eest – kui võlgnik ei täida teabe andmise,

dokumentide esitamise ja/või vande andmise kohustust, võib kohus kohaldada tema suhtes

sundtoomist, trahvimist või aresti kohustuste täitmiseni, kuid mitte kauem kui kolmeks kuuks.

12. Kohus avaldab teate avalduse läbivaatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (FIMS

§ 18 lg 4 ja PankrS § 33).

13. Usaldusisik on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 1800 eurot (lisandub

käibemaks).

13.1.

FIMS § 54 lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lg 2 teise lause kohaselt, kuni maksejõuetusavalduse

läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise

halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja

vajalike kulutuste hüvitise FIMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. FIMS § 54 lg 4 teise

lauselt kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku

kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse.

13.2.

PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete

mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete

täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg,

ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo

pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud). PankrS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu

ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel

kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse

PankrS § 65 lg-s 11 sätestatust.

13.3.

Usaldusisik on taotlenud tasu hüvitamist riigi vahenditest (TsMS § 183 lg 2).

PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega

pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus

ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise

riigi vahenditest.

TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi,

mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja

kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel

kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud

käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate toimingute

katteks. Justiitsministri 1. veebruari 2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja

kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ (edaspidi kord) § 2 lg 1 järgi kui ajutise halduri või

pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Riigi arvelt

hüvitamisele kuuluva ajutise halduri tunnitasu ei saa seega ületada 66 eurot.

Eelnimetatud tunnitasumäärast tuleb kohtul lähtuda ka siis, kui kohus määrab ajutisele haldurile

riigi vahenditest üksnes osa tasu ja ülejäänud tasu mõistab välja võlgnikult (vt TrtRnKm

08.01.2024, 2-23-4222). Nende töötundide eest, mille eest ajutisele haldurile tasutakse riigi

vahenditest, tasutakse talle määrusega kehtestatud tunnitasumäärasid arvestades. See osa, mis ületab

riigi arvel hüvitatava tasu piirmäära, võib hüvitada tunnitasumääraga, mille kohus loeb

põhjendatuks, arvestades PankrS § 23 lg-s 3 sätestatud ülemmäära. See tõlgendus on soodsam nii

võlgnikule kui haldurile, sest halduril on võimalik saada riigi käest piirmääras tasu ning võlgniku

kanda jääb selle võrra väiksem summa.

Kuna praegusel juhul võlgnikul vara puudub, leiab kohus, et usaldusisiku töötundide tasu

hüvitamiseks osas, mis ei ületa TsMS § 183 lg-s 2 kehtestatud määra (946 eurot, millele lisandub

käibemaks), tuleb võlgnikule anda menetlusabi.

13.4

Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 12 tundi. Arvestades

avaldaja maksejõuetusavalduse läbivaatamisel usaldusisiku läbi viidud ülesannete mahtu (vara ja

võlgade nimekirja koostamine koos päringute tegemise ning usaldusisiku hinnanguga), põhjalikkust

ja keerukust ning tema kutseoskusi, leiab kohus, et usaldusisiku näidatud ajakulu on tervikuna

vajalik ja põhjendatud.

Kuivõrd põhjendatud töötunde on 12 ning usaldusisik taotleb tasu hüvitamist menetlusabi korras,

siis tuleb usaldusisikule riigi arvelt hüvitada tasu kohaldades tunnitasu määra 66 eurot. Seega

kuulub hüvitamisele 792 eurot (s.o 12 tundi × 66 eurot). Summale lisandub käibemaks 24% (190,08

eurot). Kuna riigi arvelt kuulub hüvitamisele kogu põhjendatud töötundide arv (sest see jäi alla 946

euro), siis kuulub usaldusisiku tasutaotlus rahuldamisele osaliselt. Kohtul puudub alus mõista

võlgnikult välja 792 eurost suuremat tasu, sest usaldusisiku töötunnid on hüvitatud riigi arvel.

TsMS § 190 lg 4 järgi mõistab kohus menetluskulud, mille kandmisest on hagita menetluse avaldaja

vabastatud, riigi tuludesse täies ulatuses välja.

13.5

PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise

määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse käibemaks mh juhul,

kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse

tähenduses. Ka praegu palub usaldusisik tasu välja Rödl & Partner Advokaadibüroo OÜ-le

(registrikood XXX), mille kaudu ta tegutseb. Äriühing on käibemaksukohustuslane (KMKR XXX).

14. Kohus selgitab võlgnikule, et otsustab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise ühe kuni kolme aasta möödumisel pärast kohustustest vabastamise

menetluse algatamist (FIMS § 49 lg-d 1 ja 3). Kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest

vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma kohustuste täitmisel ja

kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule

täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus

võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse

algatamisest (FIMS § 49 lg 9). Kohus võib asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi

nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme

aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse

algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja

võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses (FIMS § 49 lg-d 1–3).

Kohus rõhutab, et võlgnikul tuleb kohustustest vabastamise menetluse kestel täita seadusest

tulenevaid kohustusi (FIMS § 47 lg-d 1–6). Ennekõike on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega (töötama) või seda aktiivselt otsima. Kohus märgib, et kohustustest

vabastamine ei ole iga võlgniku õigus ega menetluse lõppemise automaatne tulemus. Kohustustest

vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest ning võlausaldajate nõuete

osalist rahuldamist, mitte üksnes kolmeaastase tähtaja möödumise ootamist. Võlgnikul tuleb

panustada menetlusse maksimaalselt võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja menetluskulude

tasumiseks. Samuti tuleb võlgnikul teatada viivitamatult kohtule ja usaldusisikule/pankrotihaldurile

igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjata saadud tulusid ning vara; anda kohtu või

usaldusisiku/pankrotihalduri nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja

vara kohta.

(allkirjastatud digitaalselt)