3-26-848/32 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Monika Laatsit, Villem Lapimaa ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

27.05.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-848

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus pikendada V.N

kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega

Menetlusosalised

Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Kristiina

Lõbus

Puudutatud isik – V.N

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 13.05.2026 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

V.N määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse V.N määruskaebus Tallinna Halduskohtu 13.05.2026 määruse

peale.

2. Jätta V.N määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 13.05.2026 määrus

muutmata.

3. Määruse avaldamisel asendada V.N nimi ja tema Eestisse saabumise aeg

tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3, §

265 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. V.N on Guinea Vabariigi kodanik, kes saabus XX.XX.XXXX Eestisse ja esitas samal

päeval Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) rahvusvahelise kaitse taotluse. V.N selgitas, et

tema plaan oli minna Soome sõbra juurde ja esitada seal rahvusvahelise kaitse taotlus, aga

Eestisse jõudes ei olnud tal enam raha. Ta vajab rahvusvahelist kaitset, kuna Guineas on

raske, seal on diktatuur ja selle vastu protesteerimisel sattus ta 2020. a-l politseivägivalla

ohvriks. Ta soovis edasi õppida, aga ei saanud. V.N ütles rahvusvahelise kaitse taotluse

esitamise ajal oma sünniajaks 17.10.2009, mis andis tema vanuseks 15 aastat. Eesti

Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) ekspertiisiakti nr 25E-AOI00202-01 kohaselt on isik

vanem kui 18 aastat.

3-26-848

2. PPA luges 03.11.2025 otsusega nr 12505290011-1 välismaalasele rahvusvahelise kaitse

andmises seaduse (VRKS) § 20 lg 1 alusel V.N taotluse põhjendamatuks ning lükkas selle

VRKS § 20 lg 2 alusel tagasi; luges taotluse selgelt põhjendamatuks VRKS 201 p-de 2–4 järgi;

tegi väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 72 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel

sundtäidetava ettekirjutuse lahkumiseks Guinea Vabariiki, mis kuulub täitmisele seadusliku

viibimisaluse lõppemise korral, ning kohaldas VSS 74 lg 2 alusel sissesõidukeeldu Eesti

Vabariiki ja Schengeni alale 5 aastaks.

3. V.N esitas PPA 03.11.2025 otsuse peale kaebuse, mille Tallinna Halduskohus jättis

02.03.2026 otsusega nr 3-25-4574 rahuldamata. Halduskohus kohaldas 02.03.2026 otsusega

esialgset õiguskaitset, keelates V.N väljasaatmise kuni kohtumenetluse lõppemiseni

haldusasjas nr 3-25-4574. V.N esitas Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse.

4. PPA kohaldas 20.01.2026 otsusega nr 12505290011-2 V.N suhtes järgmisi

järelevalvemeetmeid: elamine kindlaksmääratud kohas varjupaigataotlejate majutuskeskuse

Vao üksuses (Vao majutuskeskus); ilmumine igal teisipäeval kell 10.00 Vao majutuskeskuse

nõustaja juurde registreerimisele; PPA teavitamine elukohast kauem kui 3 päeva eemal

viibimisest (dtl 143). Vao majutuskeskusest anti 06.03.2026 PPA-le teada, et V.N on

kadunud. Isik tabati 08.03.2026 Vilniuse-Varssavi reisibussist. Leedu piirivalve esitas PPA-le

09.03.2026 taotluse isiku üleandmiseks ning 19.03.2026 anti isik PPA-le üle.

5. PPA esitas Tallinna Halduskohtule 19.03.2026 taotluse anda luba V.N kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusse paigutamiseks VSS-i alusel kuni kaheks kuuks. Tallinna Halduskohus

andis 21.03.2026 määrusega nr 3-26-848 loa V.N kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusse

paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui

21.05.2026.

6. PPA esitas Tallinna Halduskohtule 11.05.2026 taotluse V.N kinnipidamise tähtaja

pikendamiseks VSS § 25 lg 2 alusel kuni neljaks kuuks, viidates VSS § 23 lg 1 p-des 1, 2 ja 3

sätestatud kinnipidamise alustele ning VSS § 68 p-des 2, 5 ja 6 nimetatud põgenemisohule.

Puudutatud isik on välismaalane ja tal puudub seaduslik alus Eestis viibida. Tal puuduvad

päritoluriiki tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid ja nende hankimine vastuvõtvast

riigist viibib. PPA saatis 23.03.2026 Guinea Vabariigi saatkonnale Berliinis puudutatud isiku

dokumenteerimise taotluse, kuid saatkond ei ole veel vastanud. Isik ei täida

kaasaaitamiskohustust ja esineb tema põgenemise oht. Isik on hävitanud või kaotanud oma

Guinea kodaniku passi, takistamaks enda väljasaatmist ja isiku tuvastamist.

Puudutatud isik on esitanud valeandmeid rahvusvahelise kaitse taotlemisel. Ta ütles

XX.XX.XXXX rahvusvahelist kaitset taotledes oma sünniajaks 17.10.2009, kuid EKEI

ekspertiisiakti kohaselt on ta vähemalt 18-aastane. PPA leidis isiku telefoni vaatlemisel foto

tema passist, mis kinnitab, et ta on 29-aastane. Isiku väide, et see pass on võltsitud, ei saa see

olla tõsi. See võimaldas tal lennata Guineast Etioopiasse ja Türki ning siseneda Valgevenesse.

Piiriületuste käigus oleks dokumendi võltsitus avastatud. Isik ei ole ka selgitanud, kuidas ta

saanuks sellise teekonna läbida ilma reisidokumendita. Puudutatud isik lahkus

kindlaksmääratud elukohast (Vao majutuskeskusest) omavoliliselt teise Schengeni

liikmesriiki. Ta selgitas 19.03.2026 ja 07.05.2026, et ta ei soovi minna tagasi Guineasse ja

pigem sooviks lahkuda mõnda teise sobivasse riiki. PPA järeldab ka isiku käitumisest, et ta ei

soovi lahkumiskohustust täita.

Põgenemisohtu tõttu ei ole usutav, et puudutatud isik jääb dokumenteerimise ja väljasaatmise

tarbeks PPA-le kättesaadavaks, kui ta kinnipidamiskeskusest vabastada. Schengeni alal saab

liikuda märkamatult, kuna puudub piirikontroll. Isikul on oskused ja teadmised, kuidas ennast

ametivõimude eest varjata. Isik ei taotlenud rahvusvahelist kaitset Poolas või Lätis, kuna

soovis minna Soome. Isik kuritarvitab rahvusvahelise kaitse süsteemi ja tema üldine

2(5)

3-26-848

usaldusväärsus on madal. Isikul puuduvad sidemed Eestiga. PPA kohaldas

järelevalvemeetmeid, kuid isik ei järginud neid. Arvestades asjaolusid kogumis (ebaseaduslik

ränne Schengeni alal, valeütluste andmine, enda identiteedi varjamine ja alaealisena

esitlemine, sõprade abil Saksamaale reisiteekonna planeerimine ja rahastamine,

reisidokumentide puudumine, kaasaaitamiskohustuse mittetäitmine enda dokumenteerimisel)

on isiku põgenemise oht märkimisväärne ning leebemaid järelevalvemeetmeid ei ole võimalik

kohaldada.

7. PPA jäi 13.05.2026 kohtuistungil taotluse juurde. Guinea saatkond on vastanud isiku

dokumenteerimise taotlusele ja teeb lähiajal isikuga videointervjuu. Puudutatud isik teatas

kohtuistungil, et ei nõustu PPA taotlusega. Isik selgitas, et lahkus Vao majutuskeskusest, sest

sealne töötaja ütles talle, et kui tema rahvusvahelise kaitse taotlus lükatakse tagasi, ei ole tal

enam õigust majutuskeskuses viibida. Isik võttis oma asjad ja läks Leetu ning tahtis minna

edasi Saksamaale. Isik kinnitas, et ei ole nõus vabatahtlikult lahkuma oma päritoluriiki. Ta

lahkus Vao majutuskeskusest, sest ei tahtnud, et teda saadetakse tagasi Guineasse. Isik

selgitas, et ei saa taotleda Guinea saatkonnast dokumente, sest siis saadab PPA ta koduriiki

tagasi.

8. Tallinna Halduskohus

andis 13.05.2026

määrusega

loa puudutatud isiku

kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluste ära

langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 13.09.2026.

Tallinna Halduskohus leidis 21.03.2026 määruse nr 3-26-848 põhjenduste p-s 3.2 järgmist:

„V.N suhtes esineb põgenemisoht, sest PPA järeldab põhjendatult tema käitumisest, et ta ei

soovi lahkumiskohustust täita (vt VSS § 68 p 6). Nimelt on V.N Eestist juba korra

omavoliliselt lahkunud ja tabatud Leedu ametivõimude poolt Vilniuse-Varssavi bussis, kus ta

esitles end ametivõimudele alaealisena ning küsitluses selgus, et ta otsustas Eestist lahkuda

seoses rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkava otsusega ja sõbrad olid ostnud talle pileti,

et ta saaks Saksamaale minna. Ka 19.03.2026 toimunud küsitlusel selgitas V.N, et ta ei soovi

pöörduda tagasi kodakondsusjärgsesse riiki. PPA arvates on V.N oma passi ise tahtlikult

hävitanud või kaotanud, et takistada tema väljasaatmist. Seega on kohtu hinnangul

ebatõenäoline, et V.N jääks vabaduses viibides Eestisse ning aitaks kaasa enda

dokumenteerimisele ja väljasaatmisele kodakondsusjärgsesse riiki.“ Need põhjendused on

jätkuvalt asjakohased ja kohus nõustub nendega.

Isik kinnitas 13.05.2026 kohtuistungil, et ta lahkus Vao majutuskeskusest, sest ei tahtnud, et

ta saadetakse tagasi päritoluriiki. Puudub kahtlus, et vabaduses olles hakkaks isik

väljasaatmisest kõrvale hoidma. Ta on juba varem liikunud Euroopa Liidus ilma kehtiva

reisidokumendita, kui lahkus Vao majutuskeskusest Leetu, eesmärgiga suunduda Saksamaale.

Tal on tuttavaid, kes aitavad tal Euroopa Liidus ebaseaduslikult liikuda. Isiku põgenemise

ohtu suurendab 13.05.2026 kohtuistungil öeldu, et ta ei soovinud taotleda dokumente, sest siis

saadetakse ta tagasi Guineasse. Kokkuvõttes järeldub isiku käitumisest ja hoiakutest selgelt, et

ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Olukorras, kus esineb VSS § 23 lg 1 p-s 1 nimetatud

kinnipidamise alus, puudub vajadus analüüsida, kas esinevad ka ülejäänud kinnipidamise

alused.

Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole põgenemisohu tõttu võimalik.

Kinnipidamise tähtaja pikendamine nelja kuu võrra ei ole ebaproportsionaalne. Guinea

saatkond on teatanud, et teeb isikuga lähiajal videointervjuu. PPA väitel võib võtta isiku

dokumenteerimine aega rohkem kui 4 kuud.

9. Tallinna Ringkonnakohus jättis 15.05.2026 otsusega nr 3-25-4574 V.N

apellatsioonkaebuse rahuldamata ning 21.05.2026 määrusega nr 3-25-4574 tühistas Tallinna

Halduskohtu 02.03.2026 otsusega kohaldatud esialgse õiguskaitse.

3(5)

3-26-848

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

10. V.N esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus tühistada

halduskohtu 13.05.2026 määrus ja vabastada ta kinnipidamiskeskusest või rakendada tema

suhtes leebemaid järelevalvemeetmeid. PPA kahtlus isiku sünniajas ei anna alust lükata tema

rahvusvahelise kaitse taotlust tagasi. Tagasipöördumisel Guineasse on isik tõsises ohus.

Kinnipidamise pikendamine 4 kuu võrra on ebaproportsionaalne, sest teda peeti varem kinni 5

kuud ja 20 päeva ning alates märtsist 2026 viibib ta taas kinnipidamiskeskuses.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse (HKMS § 207 lg 1). Määruskaebuse

esitamine on lubatud (HKMS § 265 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ja

vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on

riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 6).

12. Määruskaebus ei ole põhjendatud ning jääb rahuldamata.

13. PPA tugines taotluses VSS § 23 lg 1 p-dele 1, 2 ja 3. VSS § 23 lg 1 kohaselt võib Eestis

viibimisaluseta viibiva välismaalase halduskohtu loal kinni pidada ja kinnipidamiskeskusesse

paigutada juhul, kui VSS § 10 lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga

välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse

täitmise tulemuslikkust. Kinnipidamine on lubatud eelkõige juhul, kui esineb välismaalase

põgenemise oht (p 1), välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust (p 2) või välismaalasel

puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine viibib (p 3).

14. PPA seostas isiku põgenemise ohtu VSS § 6⁸ p-des 2, 5 ja 6 märgitud asjaoludega. VSS §

6⁸ kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on esitanud valeandmeid

või võltsitud dokumendi Eestis viibimise seadusliku aluse või selle pikendamise, Eesti

kodakondsuse, rahvusvahelise kaitse või isikut tõendava dokumendi taotlemisel (p 2);

välismaalane ei ole järginud tema suhtes lahkumisettekirjutuse täitmise tagamiseks

kohaldatud järelevalvemeetmeid (p 5) või välismaalane on PPA-le teada andnud või

haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (p

6). VSS § 6⁸ näeb siiski ette üksnes asjaolud, mis peavad põgenemisohu järeldamiseks

vältimatult esinema, kuid ohu kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka muid isikut ja juhtumit

iseloomustavaid asjaolusid (nt Riigikohtu 12.04.2024 määrus nr 3-23-2232, p 20; 12.04.2024

määrus nr 3-23-2204, p 19).

15. Halduskohus tuvastas õigesti isiku põgenemise ohu (VSS § 23 lg 1 p 1 koostoimes VSS §

6⁸ p-ga 6), arvestades juhtumit ja isikut iseloomustavate asjaoludega. Puudutatud isikul

puudub seaduslik alus viibida Eestis ja Schengeni alal. PPA on teinud isikule 03.11.2025

ettekirjutuse lahkuda Eestist Guineasse. Isik on väljasaadetava staatuses ja tema

kinnipidamise eesmärk on tagada Eestist ja Schengeni alalt lahkumise kohustuse täitmine.

PPA ja halduskohus on asjakohaselt põhjendanud, et puudutatud isik võib vabadusse jäädes

asuda väljasaatmisest kõrvale hoidma ega pruugi olla väljasaatmistoiminguteks kättesaadav.

Isik on sisenenud Euroopa Liitu ebaseaduslikult. Ta on varem Schengeni alal liikunud ilma

kehtivate reisidokumentideta ning lahkus pärast seda, kui halduskohus jättis tema kaebuse

haldusasjas nr 3-25-4574 rahuldamata, Eestist Leetu eesmärgiga jõuda Saksamaale. PPA

taotluses toodud asjaolud kogumis viitavad, et isikul puudub tegelik soov Schengeni alalt

lahkuda. 07.05.2026 küsitlusel ütles isik, et ta ei soovi teha koostööd, kuna see viiks tema

tagasisaatmiseni päritoluriiki, kus teda ootavad tõsised probleemid ja oht tema elule. Ta palus,

et tal võimaldataks omal käel lahkuda riiki, kuhu ta ise soovib minna. Samal vestlusel märkis

4(5)

3-26-848

isik, et ta oleks valmis minema ka mõnda teise Aafrika riiki, kuid mitte Guineasse.

Dokumenteerimisest ei ole puudutatud isik huvitatud, sest see viiks tema Guineasse

tagasisaatmiseni (V.N 07.05.2026 nõustamise kokkuvõte, dtl 115). Puudutatud isik kinnitas

ka 13.05.2026 kohtuistungil, et ta ei ole nõus minema oma päritoluriiki. Eestiga ei ole tal

mingeid sidemeid. Ta on PPA-le selgitanud, et tema eesmärk oli minna Soome sõbra juurde,

aga kuna raha sai otsa, siis otsustas ta jääda Eestisse ja taotleda siin rahvusvahelist kaitset (dtl

31). Isiku ütlustest ja tegudest saab seega järeldada, et ta ei taha jääda Eestisse, vaid siit edasi

liikuda. Isik on sõna ja teoga juba näidanud, et ta ei hooli Schengeni alal rändamise reeglitest,

vaid liigub sinna, kuhu ise õigeks peab. Selleks on isikul olemas olnud vajalikud vahendid,

oskused ja kontaktid. Puudub alus arvata, et ta muudaks oma käitumismustrit, kui ta

kinnipidamiskeskusest vabastatakse. PPA on oma taotluses nendele asjaoludele tuginenud.

16. Eelnevast tulenevalt on põhjendatud puudutatud isiku kinnipidamine VSS § 23 lg 1 p 1

alusel koostoimes VSS § 6⁸ p-ga 6. Puudub vajadus täiendavalt analüüsida, kas kinnipidamise

aluseks saanuks olla ka VSS § 23 lg 1 p-d 2 ja 3.

17. VSS § 10 lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab usaldust, et isik

järgib PPA seatavaid reegleid, kuid isiku puhul tuvastatud põgenemisoht ja koostöösoovi

puudumine ei anna selleks alust. Lisaks on PPA varem juba kohaldanud leebemaid

järelevalvemeetmeid, kuid isik ei järginud neid. Isiku varasemast käitumisest saab seega

järeldada, et leebemaid järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada.

18. Kinnipidamise pikendamine kuni neljaks kuuks ei ole asjaolusid arvestades

ebaproportsionaalne. PPA on teinud pingutusi, et puudutatud isikule väljastataks tema isikut

tõendavad dokumendid. Isik ei ole esitanud väiteid, mis annaks alust pidada tema

kinnipidamist vastuolus olevaks isiku turvalisuse või tervise kaalutlustega.

Kinnipidamiskeskuses on isikule vajadusel tagatud tervisekontroll ja tervishoiuteenused (VSS

§ 269).

19. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 13.05.2026 määrus

muutmata.

20. Kuna määrus sisaldab andmeid rahvusvahelise kaitse menetluse kohta, tuleb määruse

avaldamisel asendada isiku nimi ja tema Eestisse saabumise aeg tähemärgiga (HKMS § 175

lg 3; VRKS § 13 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)