2-26-6695/6 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

P A N K R O T I M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Määruse avalikult tegemise aeg

ja koht

27. mai 2026, Rapla

Tsiviilasja number

2-26-6695

Tsiviilasi

A-M. K. maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Menetlusse võtmine, pankroti välja kuulutamine ja

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise

otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik: A-M. K. (ik XXX; elukoht XXX ; e-post: XXX)

Pankrotihaldur vandeadvokaat Kristo Teder (e-post

XXX)

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse ja rahuldada A-M. K. maksejõuetusavaldus.

2. Kuulutada välja A-M. K. (isikukood XXX) pankrot 27. mail 2026 kell 14.00 ja algatada A-

M. K. kohustustest vabastamise menetlus.

3. Nimetada A-M. K. pankrotihalduriks vandeadvokaat Kristo Teder (Maria Mägi

Advokaadibüroo OÜ, asukoht Tatari 25, Tallinn; kontaktandmed: telefon 664 0600, e-post XXX).

Pankrotihalduril koostada ja esitada kohtule hiljemalt 12. juuni 2026 võlgniku vara- ja

võlanimekiri.

4. Määrata A-M. K. (pankrotis) võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 16. juuni 2026

kell 13.30. Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajas (aadressil Sauna tn 5, saal nr 1).

Pankrotihaldur osaleb võlausaldajate esimesel koosolekul virtuaalselt.

5. Kohustada võlgnikku A-M. K. (pankrotis) ilmuma vande andmiseks vara, võlgade ja

majandus- või kutsetegevuse kohta 16. juunil 2026 kell 13.30 Pärnu Maakohtusse Rapla

kohtumajja (aadressil Sauna tn 5, saal nr 1). Võlgniku ilmumata jäämisel võib kohus teda

trahvida või kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks.

6. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab A-M. K. kohustustest vabastamise menetluses

usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest

vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises.

Pankrotihaldur usaldusisiku ülesannetes peab esitama võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse kohta igal aastal aruande 27. maiks, esimene aruanne esitada 27. maiks 2027.

7. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad,

sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud,

2-26-6695

pöörata sissenõuet võlgniku varale.

8. Avaldada viivitamatult pankroti algatamise kohta teadaanne väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse

tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek

võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt

esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja

koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

9. A-M. K. võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma

enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude

tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile

kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus).

Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud

pandiga. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist,

ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja (taotlus esitatakse koos

nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle kohtule; nõude esitamise tähtaja ennistamise taotlust

saab esitada kuni halduri poolt võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni). Kui

nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse,

kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete

rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti

väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

10. Pankrotiavalduse tagamiseks keelata võlgnikul vara käsutamine ilma pankrotihalduri

nõusolekuta. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

11. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

12. Võlgnik A-M. K. on kohustatud

kohustustest vabastamise menetluse kestel: 1) tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; 2)

viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte

varjama saadud tulusid ning vara, 3) samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet

oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FIMS § 47 lg 1, 2).

13. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49 lg 1). Kohus võib menetlust

pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse

kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See

tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9).

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrusele võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest

Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse

esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Kui teade või menetlusdokument tuleb

kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva

möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest.

ASJAOLUD

1. A-M. K. (avaldaja, võlgnik) esitas 24.3.2026 Pärnu Maakohtule võlgniku

maksejõuetusavalduse, millise kohus jättis 18.5.2026 määrusega käiguta. Võlgnik kõrvaldas

puudused 22.5.2026. Võlgnik taotleb enda suhtes pankroti väljakuulutamist ja kohustustest

vabastamise menetluse algatamist. Maksejõuetusavalduse läbivaatamist soovib võlgnik kirjalikus

menetluses.

2 (6)

2-26-6695

Avalduse ja täienduse kohaselt on võlgnik abielus, varasuhteks on vara juurdekasvu tasaarvestus.

Võlgniku ülalpidamisel on kaks alaealist last. Võlgniku igakuiseks sissetulekuks on töötasu, mida

võlgnik on saanud viimased kaks kuud, milline kulub praktiliselt täies ulatuses ära hädavajalike

elamiskulude katmiseks. Võlgniku kanda on peamiselt laste ülalpidamisega seotud väljaminekud,

toidukorv ning muud igapäevased perekonniti vältimatud kulutused. Vabade vahendite puudumise

tõttu ei ole mul võimalik sellest sissetulekust laenukohustusi tasuda.

Võlgnikul puudub kinnis- ja muu arvestatav vara. Avalduse esitamise ajal ning hiljem kohtule

esitatud võlgniku arvelduskontol on saldo 0 eurot.

Võlgniku kohustuste kogusumma on avalduse kohaselt 20 810,87 eurot. Peamised võlausaldajad

on erinevad krediidiandjad ja inkassoettevõtted (mh Bondora AS 8000 eurot, TF Bank AS

5756,87 eurot, Ferratum Bank AS 2500 eurot, Modena OÜ 4000 eurot, Coop AS 554 eurot).

Avalduse kohaselt ei ole võlgnevuste suhtes täitemenetlusi algatatud.

Võlgnik selgitab, et kohustused tekkisid alates 2019. aastast tema nimele tema teadmata, kui

lähedane kasutas tema isikuandmeid ja ID-kaarti. Võlgnik asus hiljem kohustusi heas usus täitma,

kuid 2025. aasta novembris maksevõime halvenes seoses leibkonna vältimatute kulude

suurenemisega (sh sõiduki remondikulud), mistõttu ei ole tal enam võimalik kohustusi teenindada.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

2. Kohus, tutvunud võlgniku maksejõuetusavaldusega, on seisukohal, et võlgniku avaldust tuleb

menetleda füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) ja pankrotiseaduse (PankrS) sätete alusel.

Kohus leiab, et puuduvad avalduse menetlusse võtmisest keeldumise alused, maksejõuetusavaldus

on põhjendatud ning tuleb rahuldada pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamiseks.

3. FIMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse

läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses

ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on

maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku

maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata

jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne

usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud

piisava tagatise kohustuse täitmiseks. FIMS § 15 lg 9 kohaselt, et kui maksejõuetusavalduse on

esitanud võlgnik ja ta on taotlenud pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamist, võib kohus võlgniku varalist olukorda arvestades jätta usaldusisiku

nimetamata ja kümne päeva jooksul maksejõuetusavalduse saamisest arvates pankroti välja

kuulutada vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 sätestatule või pankroti välja kuulutada ja algatada

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 ja käesoleva

seaduse §-s 45 sätestatule.

4. Pankrotimenetluse algatamise eelduseks on võlgniku püsiv maksejõuetus PankrS § 1 lg 2

tähenduses. Kohus leiab, et A-M. K. suhtes on täidetud füüsilise isiku pankrotimenetluse

algatamise eeldused. Avalduse kohaselt on võlgnikul kohustusi kokku 20 810,87 euro ulatuses.

Võlgnikul puudub arvestatav vara, mille arvel oleks võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada,

ning rahalised vahendid maksekontodel on vähesed. Pangakonto väljavõtte kohaselt võlgniku

igakuised rahalised vahendid kuluvad peamiselt igapäevaseks elamiseks ning perekondlike

kohustuste täitmiseks ning vaba raha võlgade teenindamiseks on piiratud. Kohus kontrollis ka

avalikke registreid (kinnistusraamat, liiklusregistrit, äriregistrit). Äriregistri andmetel võlgnik

ühegi juriidilise isikuga seotud ei ole. Kinnistuid võlgniku nimele registreeritud ei ole.

Liiklusregistri andmetel on võlgnik sõiduki Audi A4 Avant (rg-märk XXX, ehitusaasta 2013)

3 (6)

2-26-6695

kasutaja, sõiduki omanikuks on võlgniku abikaasa. E-täitise andmetel ei ole võlgniku suhtes

täitemenetlusi algatatud.

Võlgnik on selgitanud, et kohustused on alguse saanud kolmanda isiku poolt tema identiteedi

kuritarvitamise tõttu ning et ta asus perekondlikel kaalutlustel ja tõendite nappuse tõttu kohustusi

siiski täitma, kuid maksevõime halvenes 2025. aasta novembris seoses ootamatute vältimatute

kuludega. Kohtu hinnangul haakub selline selgitus ka esitatud dokumentidega selles osas, et

võlgniku võlakoormus on märkimisväärne ning jaotunud mitme võlausaldaja vahel, võlgnikul

puudub realiseeritav vara ning pangakonto väljavõte näitab piiratud rahavoogu ja 0-saldoga

lõppevat perioodi.

Arvestades avalduses esitatud kohustuste kogusummat ja võlausaldajate ringi, võlgniku poolt vara

puudumise kohta esitatud andmeid ning pangakonto väljavõttest nähtuvat rahavoogu (sissemaksed

väiksemad kui väljamaksed ja lõppjääk 0,00 eurot), kohus järeldab, et võlgnik ei ole võimeline

täitma oma rahalisi kohustusi nende sissenõutavaks muutumisel. Pangakonto väljavõttest nähtub,

et vaadeldud mitme kuulise perioodi jooksul ei tekkinud kontole rahalist reservi ning periood

lõppes 0-saldoga. Nimetatud asjaolud koos võlgniku selgitustega (sissetuleku piiratuse ja

vältimatute kulude katmise kohta) võimaldavad järeldada, et tegemist ei ole üksnes ajutise

maksehäirega, vaid maksejõuetus on püsiva iseloomuga.

Kohus tuvastab, et A-M. K. on maksejõuetu ning maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Aluseid

pankroti väljakuulutamata jätmiseks asjas hetkeseisuga ei esine.

5. Tuginedes PankrS § 31 lg-tele 5 ja 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega

(pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara ning

õigus pankrotivara valitseda ja käsutada läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud

teisiti (PankrS § 36 lg 1). Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise

päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest (PankrS § 35 lg 2).

Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti

väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur (PankrS § 37 lg 1). Pankroti väljakuulutamisega

loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene

teisiti (PankrS § 42). Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma

nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras (PankrS § 44 lg 1). Pankroti

väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha,

pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku

§-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli

kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.

6. Pankrotihaldur Kristo Teder on kinnitanud, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest.

Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur Kristo Teder on usaldusväärne isik pankrotihalduriks

nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik kuni pankrotimenetluse lõpuni FIMS § 46 lg 1 esimese

lause kohaselt.

7. Kohus kuulutab võlgniku A-M. K. pankroti välja, nimetab võlgniku pankrotihalduriks Kristo

Tedere ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku. Kohus on võlausaldajate esimese

koosoleku toimumise aja halduriga kooskõlastanud. PankrS § 86 lg 1 ja 2 kohaselt kohus võib

kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja

majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne

võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. PankrS

§ 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa

peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja

korda.

Kohustustest vabastamise menetluse algatamine

8. FIMS § 45 lg 2 näeb ette, et kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus

menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist,

4 (6)

2-26-6695

kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest

vabastamise menetluse. A-M. K. on kohustustest vabastamise menetluse algatamist taotlenud.

9. Lisaks pankrotimenetluse algatamise eelduste täidetusele tuleb hinnata ka kohustustest

vabastamise perspektiivi. Kohus tuvastab, et võlgnik on füüsiline isik ja püsivalt maksejõuetu,

mistõttu on täidetud FIMS § 45 lg 2 esmased eeldused. Avaldusest ei nähtu esialgu asjaolusid, mis

välistaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamise FIMS § 45 lg 3 alusel. Avaldusest

nähtub, võlgniku makseraskused tekkisid temast mitteolenevatel põhjustel ning võlgniku

käitumises puuduvad pahatahtlikkuse tunnused. Samuti on võlgnik kirjeldanud oma praegust

majanduslikku olukorda. Võlgnik on esitanud andmed oma vara ja kohustuste kohta ning vara on

praktiliselt puuduv. Võlgnik on väljendanud valmisolekut täita menetluses seadusest tulenevaid

kohustusi ning tegeleda tulutoova tegevusega.

10. Kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ei ole perspektiivitu, kuna

esialgsete andmete põhjal puuduvad menetluse algatamist välistavad asjaolud ning võlgnik on

püsivalt maksejõuetu. Kohustustest vabastamise perspektiiv sõltub eeskätt sellest, kas võlgnik

täidab menetluse jooksul oma kohustusi (FIMS § 47), ei riku süüliselt võlausaldajate huve ning

annab endast parima sissetuleku teenimisel ja võlgade osalisel rahuldamisel. Riigikohtu praktika

kohaselt on menetluse eesmärk anda võlgnikule uus majanduslik algus, eeldusel et tema käitumine

ei ole suunatud võlausaldajate huvide kahjustamisele esineksid. FIMS § 45 lg-s 3 sätestatud alused

menetluse algatamisest keeldumiseks andmed puuduvad.

11. Võlausaldaja võib FIMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega.

12. FIMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid

pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku

kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub

kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus võib

nimetada uue usaldusisiku.

13. FIMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik

kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta

tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku

pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta,

tähendab see, et kogu selle aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb

usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 27.5.2027, et oleks täidetud FIMS § 46 lg 3 nõue.

14. Kohus selgitab võlgnikule järgmist:



Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4).



Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse

vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest

vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FIMS § 44).



Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule

ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjama saadud tulusid ning vara;

andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja

vara kohta (FIMS § 47 lg-d 1, 2).



Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes

selle kohta määruse (FIMS § 49).



Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise

järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu

5 (6)

2-26-6695

korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg

9).

15. Vastavalt PankrS § 33 lg-tele 1 – 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate

väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud

kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek

võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete

esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg

ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed.

Menetluskulud

16. Praeguses menetlusstaadiumis hüvitatavad menetluskulud puuduvad, v.a riigilõiv, mis jääb

võlgniku kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Talu

kohtunik

6 (6)