2-26-8804/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

P A N K R O T I M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Eveli Vavrenjuk

Määruse tegemise aeg ja koht

27. mai 2026, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-26-8804

Tsiviilasi

Y.R-i maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

avaldaja/võlgnik Y.R (isikukood XXX; elukoht XXX-i,

XXX; telefon XXX);

usaldusisik Krista Paal (isikukood 46008076511, telefon

5087 004, e-post XXX).

Kohtuistungi toimumise aeg

26.05.2026

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Y.R-i maksejõuetusavaldus ja kuulutada välja Y.R-i pankrot 27. mail 2026

kell 14.00 ja algatada Y.R-i kohustustest vabastamise menetlus.

2. Vabastada Krista Paal Y.R-i usaldusisiku kohustustest.

3. Nimetada pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Vladimir Kutšmei (isikukood

37603192766; Ülikooli 2, 51003 Tartu; telefon 782 8110; e-post XXX)

4. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 15.06.2026 kell 14.30 (asukohas Tartu

Maakohus, Tartu kohtumaja, saal 250). Virtuaalselt üldkoosolekul osalemise soovist teatada

Tartu Maakohtule kolm kalendripäeva enne üldkoosoleku toimumist.

5. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue

pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu

jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama

haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu,

sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui võlausaldaja esitab nõude

mõjuval põhjusel pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel

nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes

edastab selle koos PankrS § 1002 lg-s 1 sätestatud dokumentidega kohtule. Võlgnikule

võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

6. Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseks üldkoosolekuks võlgniku vara- ja

võlanimekiri.

7. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku

nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve

teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule

esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 27. mail 2027.

8. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama

kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning

vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta (FIMS § 47 lg-d 1, 2).

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest,

tehes selle kohta määruse (FIMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule

täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti.

Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat

menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas

need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet

võlgniku varale. Võlausaldajad, kelle nõue võlgniku vastu on tekkinud pärast pankroti

väljakuulutamist, ei saa võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel pöörata sissenõuet

usaldusisikule üleandmisele kuuluvatele rahasummadele.

9. Jätta menetluskulud Y.R-i kanda.

10. Määrata usaldusisiku Krista Paali töötasu suuruseks 825 eurot.

10.1. Anda võlgnikule menetlusabi usaldusisiku tasu 825 euro hüvitamiseks ning hüvitada

see menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahendite arvel hüvitamiskohustuseta.

11. Määruse resolutsiooni p 10.1 märgitud usaldusisiku tasu kanda Syilis OÜ-le (registrikood

14450899, a/a EE217700771010501491), s-o büroo, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

12. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

13. Pankrotimäärus on tehtud maksejõuetuse põhimenetluses ning määrust on kohustatud

tunnustama kõik teised liikmesriigid Nõukogu määruse (EL) nr 2015/848 art 19 alusel.

Määrus toimetada kätte võlgnikule ja usaldusisikule ning resolutsiooni p. 10.1. osas täitmiseks Riigi

Tugiteenuste Keskusele. Avaldada määruse kohta teade PankrS § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud

andmetega väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest.

Usaldusisikule tasu määramise peale võib usaldusisik või võlgnik esitada määruskaebuse Tartu

Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. Y.R (avaldaja) esitas 19.04.2026 Tartu Maakohtule füüsilise isiku maksejõuetusavalduse.

Kohus võttis avalduse 24.04.2026 menetlusse ja nimetas võlgnikule usaldusisiku.

2. Usaldusisiku esitas 12.05.2026 vara- ja võlanimekirja. Usaldusisiku aruande kohaselt ei ole

võlgniku suhtes algatatud täitemenetlusi ja võlausaldajad ei ole pöördunud võlgade

sissenõudmiseks kohtu poole. Võlgnik on püüdnud võlgasid tasuda. Võlgniku vastu on nõudeid

kokku 51 634,51 eurot. Võlgniku maksekäitumine näitab, et vaatamata suurtele

laenukohustustele on võlgnik maksekuulekas ja soovib oma võlgadega tegeleda. Võlgnik on

võtnud kiirlaene alates aastast 2022 ja neid hiljem refinantseerinud, tekitades sellega endale

veel suuremad kohustused. Võlgniku maksudeklaratsioonidest (periood 2022-2025) nähtub, et

võlgniku aastane sissetulek on igal aastal kasvanud, kuid mingil põhjusel on võlgnik 2025.a.

oluliselt suurendanud laenude võtmist. Võlgnik põhjendab seda pere olmevajaduste

suurenemisega. Siinkohal leiab usaldusisik, et tegemist on vastustundetu laenamisega ja

võlgnik pole oma finantsseisundit õigesti hinnanud. Kiirlaenud on võetud kergekäeliselt ja ilma

majanduslikku analüüsi tegemata. Võlgnik ei tunnista laenusummat kokku 3384,98 euro

ulatuses. Võlgnikul on seitse võlausaldajat ja nende põhivõla nõuded on võlgnik võimeline

täitma igakuiselt maksegraafiku alusel, kuna tal on olemas töökoht. Samas suured

intressimäärad võlausaldajatele võivad saada takistuseks võlgade tagasimaksmiseks.

Makseraskustest ületamiseks on võlgnikule sobivaimaks maksejõuetusmenetluse liigiks

pankroti- ja kohustustest vabastamise menetlus. Võlgnikul on töökoht ja tema sissetulek

võimaldab igakuiseid tagasimakseid võlausaldajatele teha 200-250 euro ulatuses. Tänase

seisuga peab võlgnik 7 võlausaldajale tagasi maksma 400-450 eurot kuus. Võlgnik on

makseraskustes, tal puudub vara ning ta pole võimeline sooritama tagasimakseid täies mahus.

3. 26.05.2026 istungil kuulas kohus võlgniku ära ja võlgnik oli nõus pankroti- ja kohustustest

vabastamise menetluse algatamisega.

4. Usaldusisik palub määrata oma tasuks 12,5 töötunni eest 825 eurot.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Kohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et välja tuleb kuulutada Y.R-i

pankrot ning algatada kohustustest vabastamise menetlus.

6. FIMS § 18 lg 2 p 2 kohaselt vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kohus kuulutab välja

võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja

FIMS §-s 45 sätestatule. FIMS § 45 lg 1 kohaselt otsustatakse kohustustest vabastamise

menetluse algatamine pankroti väljakuulutamisel ning kohustustest vabastamise menetlus algab

samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kohus leiab, et välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot

ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning võlgnik

on soovinud pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamist.

7. FIMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse

läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas seaduses ei ole

sätestatud teisiti. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei

suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku

majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti

välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud

võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuna ta ei suuda rahuldada võlausaldajate

sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine. Võlgnikul puudub oma

kohustuste (51 634,51 eurot) täitmiseks vara ja piisav sissetulek. Võlgniku makseraskuste

ületamiseks sobivaim menetlus on pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamine. Võlgnik ei ole enam makseraskustes, vaid välja on kujunenud püsiv

maksejõuetus. Võlgnik on ka ise soovinud pankroti väljakuulutamist ja kohustustest

vabastamise menetluse algatamist.

Kohus peab maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses.

8. Kohus nimetab pankrotihalduriks Vladimir Kutšmei ning määrab võlausaldajate esimese

üldkoosoleku toimumise aja (märgitud resolutsioonis).

Pankrotihaldur on nõuete kaitsmisel kohustatud kontrollima krediidiandjate nõuete suurust,

kujunemist ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 järgi vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimist omal algatusel, kusjuures VÕS § 4034 lg 13 kohaselt tuleb vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendada krediidiandjal. Jõustunud

kohtulahenditest, sh maksekäsud ja tagaseljaotsused, tulenevad nõuded loetakse kaitsmiseta

tunnustatuks (PankrS § 1003 lg 4 p 1) ning antud nõuete puhul ei pea kontrollima

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Arvestades asjaolu, et maksejõuetusavalduse

on esitanud võlgnik, kes on taotlenud pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamist, kuulutab kohus võlgniku varalist olukorda arvestades pankroti välja ja

algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FIMS §-s 45

sätestatule (FIMS § 15 lg 9). Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust

võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 51 lg

1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus

FIMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid

pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses

võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise

järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või

kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta

ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Kohus on seisukohal, et Vladimir Kutšmeil on vajalike

erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks.

FIMS § 46 lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta

kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust

võlgniku pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta,

tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 27.05.2027. Aruanne ning aruande lisad esitada

kohtule eraldi menetlusdokumentidena.

9. FIMS § 54 lg 2 kohaselt hüvitatakse kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni

usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike

kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste

hüvitise käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel.

PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri

ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri

ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud

kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks

ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised

kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud). Lõike 3

kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu

seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast ning tasule maksude

lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab: „Halduri tasu

sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud

äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane

käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse

käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane

käibemaksuseaduse tähenduses.“ PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja

hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

Usaldusisik on teinud usaldusisiku kohustuste täitmiseks tööd 12,5 tundi. Kohus leiab, et

arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on nimetatud

ajakulu põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu 66 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse.

Kohus määrab usaldusisiku tasuks 825 eurot.

PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse

alusel kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga,

tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 65 lg 11 kohaselt kui kohus on

kuulutanud pankroti välja füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgnikul

ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva

seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja

võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata

halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2

sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. TsMS §

183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude

kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast

või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi

omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid,

juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri

tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi

tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta

suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär,

sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks

kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise

halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse

lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni

usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.

PankrS § 23 lg 5¹ näeb ette vastavalt PankrS § 23 lg 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava

ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra. Sellest tulenevalt

justiitsministri määruse „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest

hüvitamise kord“ § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse

riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta.

14. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku poolt esitatud aruandes väljatoodut, ei ole võimalik

usaldusisiku tasu pankrotivarast rahuldada, mistõttu on põhjendatud anda võlgnikule

menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, 825 eurot (12,5 tundi ehk

25 pooltundi x 33 eurot/pooltund) ning hüvitada usaldusisiku tasu summas 825 eurot riigi

vahenditest. Usaldusisiku tasu maksta välja Syilis OÜ-le, s.o büroo, mille kaudu usaldusisik

tegutseb.

Kohtu selgitused võlgnikule

Pankrotimenetluses on võlgnik kohustatud:

1) andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses

pankrotimenetlusega nii enne kui ka pärast pankroti väljakuulutamist, eelkõige oma vara,

sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik peab kohustuse täitma

viivitamata pärast vastava nõude saamist. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka

kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi

võlgniku suhtes (PankrS § 85).

2) andma vande selle kohta, et esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse

kohta on talle teadaolevalt õiged, kui kohus võlgnikku selleks kohustab (PankrS § 86 lg 1).

Usaldusisik ei ole taotlenud võlgnikult vande võtmist ning käesoleval ajal kohus ei kohusta

võlgnikku vannet andma.

3) osutama pankrotihaldurile abi tema ülesannete täitmisel; samuti olema kohtu korraldusel

kättesaadav, et täita teabe andmise ja menetlusest osavõtu kohustust (PankrS § 87).

PankrS § 89 lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud

kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada

sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust (muuhulgas kui võlgnik ei täida

teabe andmise, menetlusest osavõtu või vande andmise kohustust või rikub pankrotivara

käsutamise keeldu). Kohustustest vabanemine ei ole menetluse automaatne tagajärg, vaid see

eeldab ka võlgniku poolt oma seaduses sätestatud kohustuste (mh teabe andmise ja menetlusest

osavõtu kohustuse) täitmist.

Kohustustest vabastamise menetluse kestel on võlgnikul järgmised kohustused (FiMS § 47):

1) tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui seda tegevust ei ole, siis seda otsida;

2) teatada viivitamatult kohtule ja usaldusisikule/pankrotihaldurile igast elu- ja tegevuskoha

vahetusest;

3) mitte varjata saadud tulusid ning vara;

4) anda kohtu või usaldusisiku/pankrotihalduri nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta.

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab

kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Kohustustest

vabastamise otsustamine ei takista pankrotimenetluse jätkumist, kui pankrotimenetlus ei ole selleks

ajaks lõppenud. Kohus võib asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud

võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist

menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui

võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on

rahuldatud arvestatavas ulatuses (FiMS § 49 lg 1-3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Eveli Vavrenjuk

kohtunik