2-23-144173/34 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-23-144173

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maimu Laumets

Kohtuistungisekretär

Pille Kaarepere

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.05.2026, Jõgeva

Tsiviilasja number

2-23-144173

Tsiviilasi

OÜ Võru Disainmööbel hagi H.Z-i vastu võlgnevuse

nõudes

Hagihind

720 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ Võru Disainmööbel (registrikood: 11855911;

asukoht: Põllu 1b, XXX, 65606 Võrumaa; e-post: , seaduslik

esindaja S.B (isikukood: XXX);

Kostja: H.Z (isikukood: XXX; elukoht: XXX, 65608 XXX;

e-post:

Kohtuistungi toimumise aeg

Vastavalt 28.04.2026.a määrusele kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud OÜ Võru Disanmööbel kanda.

2. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata, sest kostjal

puuduvad menetluskulud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil.

Menetluse käik

1. Hageja esitas 01.11.2023 maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt 720 euro saamiseks.

23.11.2023.a määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ning andis asja

üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

07.12.2023 esitas hageja hagiavalduse ning 28.01.2024.a täiendatud hagiavalduse. Kohus

võttis hagi menetlusse 29.01.2024.

2. Tartu Maakohtu esimehe 07.10.2025 käskkirjaga nr 7-1/25-76 jagati asi kohtuniku pikema

töölt eemalviibimise tõttu ümber teisele kohtunikule.

Hageja nõue ja põhjendused

3. Hageja palus kostjalt välja mõista 720 eurot. Hageja paigaldas kostjale kostja hallatavasse

külalistemajja kolm garderoobikappi koos liugustega. Kapid koos paigaldusega maksid

1430 eurot. Pooltel tekkis vaidlus liuguste peegli kõrguse üle. Kostja tagastas liuguksed,

jättes need hageja koridori. Hageja esitas kostjale 26.11.2019 arve nr 19119 summas 720

eurot, millesse ei olnud arvestatud liuguste hinda ja 50% paigalduse hinda. Arve saatis

hageja samal päeval kostja e-posti aadressile. Hageja esitas perioodil 05.12.2019-

03.03.2020 korduvteateid arve tasumiseks, kuid kostja ei ole siiani arvet tasunud ega

garderoobikappe tagastanud. Hageja püüdis kostjale ka helistada ning pöördus kostja poole

tema kohvikus Taevas, aga kostja on vältinud kohustuse täitmist. Garderoobide sisu on

kostja valduses ja siiani kasutuses külalistemajas, mille eest ta pole tasunud. Seda, et

kappide sisud asuvad kostja külalistemajas, on näha külalistemaja Taevas kuulutuselt.

Hageja leidis, et tema nõue ei ole aegunud. TsÜS § 147 lg 3 alusel aegunuks nõue 2023.a

lõpus. Samuti tegutses kostja tahtlikult, mistõttu aegumisele tuginemine on põhjendamatu,

hageja viitas TsÜS § 146 lg 4.

4. Vastuses kostja vastuväidetele teatas hageja, et ei ole nõus kostja käsitlusega nõude

aegumise osas. Hageja arvates ei saa automaatselt lugeda aegumise tähtaja algusest 2019.a

lõppu. Kostja lõplik kohustuse sissenõutavus kujunes pärast vaidlust liuguste üle. Pärast

liuguste tagastamist esitas hageja arve vaid garderoobi sisude eest. Kostja jätkuv

venitamistaktika on mõjutanud aegumise kulgemist. Hageja nõue ei ole aegunud. Hageja

viitas:

-

TsÜS § 158 lg-le 1. Garderoobide sisu alleshoidmine ja kasutamine, vastuväidete

puudumine korduvatele nõuetele viitab nõude tunnustamisele, mis katkestab aegumise.

-

TsÜS §-le 167. Aegumine peatus läbirääkimiste ajaks. Hageja märkis, et kuigi

formaalseid läbirääkimisi ei dokumenteeritud, venitas kostja pahatahtlikult ega

esitanud nõuet, mis lõi hagejas heauskse ootuse vabatahtliku tasumise osas ning see

periood tuleks aegumisest välja arvata. Kostja tahtlik venitamine toimus vähemalt

2019.a novembrist kuni 2020.a märtsini (aegumistähtaega peatav periood).

-

TsÜS § 146 lg-le 4. Kostja käitus pahauskselt, hoides saadud kapisisud endale ning

saades hageja arvelt ebaõiglase eelise. Samuti eksitas ja kahjustas kostja hagejat,

püüdes jätta mulje, et tellimust/arvet ta pole saanud. Kostja tegevus kinnitab vastupidist

(uste tagastamine, kapi sisude alleshoidmine, külalistemaja reklaamimine samade

kapisisudega). Lisaks on kostja venitanud ja vastutust vältinud, andmata hagejale

kindlat vastust. Kostja käitus teadlikult ja heade kommete vastaselt. Seetõttu kohaldub

10-aastane aegumistähtaeg.

Hageja esitas nõude alternatiivse kvalifikatsiooni – alusetu rikastumine VÕS § 1027 alusel.

Hageja oli seisukohal, et juhul kui lepingulist suhet poolte vahel polnud, on kostja saanud

hagejalt vara ilma õigusliku aluseta. Hageja sai lõplikult aru, et kostja ei kavatse asja eest

tasuda alles 2020.a vältel pärast mitmeid nurjunud meeldetuletusi, millisest ajast algas

alusetu rikastumise nõude aegumistähtaeg. Alusetu rikastumise nõue ei ole aegunud.

5. Hageja ei nõustunud kostja väitega, et õigeks kostjaks peaks olema äriühing. Hageja

selgitas, et tellimusega seotud suhtlus toimus täielikult kostja isikliku e-posti aadressi

(XXX) kaudu. Kostja ei esitanud hagejale tellimuse käigus kordagi teavet selle kohta, et

kostja tegutseb äriühingu nimel ega edastanud äriühingu andmeid (nimi, registrikood vms)

või soovi vormistada tellimust äriühingu nimele. Kostja ei palunud arve esitamist

äriühingule. Hageja saatis kappide pakkumise kostja isiklikule e-posti aadressile. Kostja

vastas pakkumisele „Pane töösse H.Z“. Vastuses ei ole viidet ühelegi äriühingule. Hageja

hinnangul kujutab vastus üheselt mõistetavalt nõustumust pakkumisega ning tellimuse

kinnitamist. Hageja esitas arve kooskõlas kujunenud lepingulisele suhtele kostjale kui

füüsilisele isikule. Isikul, kes tegutseb äriühingu nimel, lasub kohustus see teisele

lepingupoolele selgelt ja arusaadavalt teatavaks teha. Kostja seda ei teinud ning seetõttu oli

hagejal õigus ja alus käsitleda lepingupoolena kostjat kui eraisikut.

6. Hageja esitas kohtule lõppseisukohad, milles jäi varasemalt esitatu juurde.

Kostja vastuväited

7. Kostja ei nõustunud hageja esitatud nõudega. Kostja oli seisukohal, et tema kui eraisik pole

hagejalt tellinud 3 garderoobikapi sisu ega paigaldust ning pole saanud arvet nr 19119.

Kohvik Taevas ja külalistemaja on OÜ Aspic hallata. Kostja on OÜ Aspic juhatuse liige ja

juhataja. Nõude pidanuks esitama OÜ-le Aspic. Hilisemas vastuses selgitas kostja, et ta

tellis kapid külalistemajale suusõnalisel kokkuleppel. Soov oli, et hageja esindaja tuleb

võtab ise mõõdud, et ei tekiks vaidlusi, ja nad leppisid kokku ukse kuju ja kapi sisud. Kui

kostja sai kapid kätte, olid mõõdud valed ning uksed olid ei vastanud kokkuleppele. Kostja

soovis, et hageja teeks need ümber, kuid seda ei tehtud. Kostja oli nõus juurde maksma, et

saada seda, mida tellis. Kostja ootas kolm kuud ja ehitas ümber kapi sisud, mis olid valesti

tehtud. Kui kostja sai aru, et hageja ei soovi parandusi teha, viis kostja uksed tagasi ja tellis

uued uksed teisest firmast. Sellega tekitas hageja kostjale kahju ja lisakulusid.

8. Kostja esitas 17.06.2024 ja 02.07.2024 korduvad taotlused teha määrus, millega kohus

määratleks kas nõue on aegunud või mitte. Kostja viitas TsÜS § 146 lg-le 1, mille kohaselt

on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastat ja leidis, et tulenevalt TsÜS § 147 lg 3

on nõue lõppenud 2022.a lõppedes. Kostja selgitas, et pole rikkunud oma kohustusi

tahtlikult ja heade kommete vastaselt ning TsÜS § 146 lg-t 4 ei tohiks kohaldada. Hageja

on rikkunud oma kohustusi tahtlikult ja heade kommete vastaselt, kuna on oma tegevusega

venitanud neli aastat enne kui on pöördunud kohtu poole.

9. Kostja sõnul ei vasta hageja väited kostja isiku osas tegelikkusele. Tellimus oli seotud

külalistemajaga Taevas. Hageja esindaja käis ise kohapeal mõõte võtmas. Kui hageja ei

teadnud, kellele ja kuhu tellimus läks, siis ei saanud ta samal ajal teada ega väita, et

tegemist oli külalistemajaga Taevas ja et kostja on sellega seotud. Kostja kasutas e-posti

aadressi XXX seepärast, et varasem ettevõtte e-post muutus kasutuskõlbmatuks seoses

domeeni tegevuse lõppemisega. Kostja on seda e-posti aadressi kasutanud ligikaudu 10

aastat ka ettevõtlusega seotud suhtluses, sealhulgas lepingute, tellimuste ja klientidega

suhtlemise puhul. Praeguseks on see e-posti aadress märgitud ka äriregistris. Üksnes e-

posti aadressist ei saa järeldada, et hageja ei teadnud, millise objektiga või kelle

tellimusega oli tegemist.

Kostja täpsustas oma vastuväiteid tellitud uste kokkuleppele mittevastavuse kohta ja

poolte suhtluse osas töö parandamise küsimuses. Kostja ootas umbes 7 kuud, kuid hageja

ei tulnud parandusi tegema. Kostja tegi kapisisud ise ümber, tagastas uksed hagejale ning

tellis uued uksed ja sisud AS-st Sunorek. Hageja väide, et külalistemaja tutvustavates

materjalides on märgitud, et garderoobikappide sisud on tehtud hageja poolt, on väär.

10. Kostja esitas lõppseisukohad, milles selgitas, et kirjutas 23.04.2018 OÜ Aspic

esindajana hageja esindajale kapi ava mõõtude kohta. Kui hageja esindaja käis mõõte

võtmas, olid kolm ruumi peaaegu valmis. Ta teadis, et kapid olid mõeldud külalistemajja,

mitte kostjale eraisikuna isiklikuks kasutamiseks. Lisaks asus samas hoones kohvik

Taevas, mis kuulus samuti OÜ Aspicule. Hageja ettevõte oli varem teinud sinna üksikuid

mööblielemente ning hageja esindaja oli varasemalt kohvikut külastanud ka kliendina.

Seega oli hageja esindajal varasem teadmine nii OÜ Aspicu tegevusest kui ka objektist.

Kui hageja väidab, et ta ei teadnud tellimuse seotust OÜ Aspicu ja külalistemajaga Taevas,

siis kostja hinnangul ei vasta see tõele. Külalistemaja remont ja ehitustööd said juba alguse

2017. aastal. Renoveerimisega seotu on raamatupidamises kõik kajastatud nii, et tööd tellib

ja teostab OÜ Aspic ja dokumentatsioonis on näha, et hoonet renoveeritakse majutuse

tarbeks mitte isiklikuks kasutamiseks. Kostja hinnangul nähtub kirjavahetusest, et tellimus

puudutas OÜ Aspicu majandustegevusega seotud objekti ning tellimus oli tehtud OÜ

Aspicu huvides. Samuti viitas kostja, et kui juriidiline isik teeb töö ning peab seda

nõuetekohaselt täidetuks, peaks ta esitama arve mõistliku aja jooksul, mitte alles ligikaudu

14 kuu möödumisel. Kui töö on puudustega, peab töövõtja puudused kõrvaldama, mitte

ootama, et tellija lõpuks puudustega tööga lepib. Kui hageja hinnangul oli tellimus täidetud

ja töö üle antud, oleks hageja pidanud esitama arve vastavalt käibemaksuseaduses

sätestatud tähtaja kohaselt. Sellisel juhul oleks arve pidanud olema esitatud vastavalt

tellimusele 2018.a augustis, mitte alles 2019.a oktoobris. Kostja palus kohtul hinnata

hageja nõude aegumist. Kostja hinnangul ei saa hageja oma nõude sissenõutavust nihutada

edasi üksnes sellega, et ta jättis arve õigeaegselt esitamata.

Kohtu põhjendused

11. Kohtule on esitatud lepingust tulenev nõue 720 eurot ning alternatiivselt alusetu

rikastumise nõue summas 720 eurot. Kostja on mh esitanud vastuväite kostja isiku ning

nõude aegumise osas.

12. Kohus leiab, et hageja primaarnõue on kvalifitseeritav töövõtulepingust tuleneva

nõudena VÕS § 635 lg 1 mõttes ning alternatiivne nõue on alusetu rikastumise nõue VÕS

§ 1027 ja § 1028 lg 1 mõttes.

Puudub vaidlus, et hageja valmistas mööbli vastavalt kokkuleppele kostjaga (dtl 164) ning

paigaldas selle kostja hallatavasse külalistemajja Taevas. Leping on täitmiseks kohustuslik

vaid lepingupooltele (VÕS § 8 lg 2). Selleks, et hageja saaks töövõtulepingust tuleneva

nõude esitada kostja vastu, peab kostja olema lepingupooleks. Alusetu rikastumise nõude

puhul peab alusetult hageja arvelt olema rikastunud kostja.

Kostja leiab, et tema kui eraisik ei ole hagejaga lepingut sõlminud. Lepingu teiseks pooleks

on OÜ Aspic, kelle juhatuse liige on kostja. Kostja märkis, et suhtlus ei pea toimuma

ettevõtte nimelise e-posti kaudu. Kostja on kasutanud enda e-posti aadressi ka

ettevõtlusega seotud suhtluses ligikaudu kümme aastat. Kostja kirjutas hagejale OÜ Aspic

esindajana. Hageja teadis, et kapid on mõeldud külalistemajja, mitte kostjale eraisikuna

kasutamiseks. Lisaks asus samas hoones kohvik Taevas, mis kuulub samuti OÜ-le Aspic ja

kuhu hageja ettevõte on ka varem teinud ükskuid mööbliesemeid. Raamatupidamises on

samuti näha, et hoonet renoveeritakse alates 2017.a majutuse tarbeks, mitte kostja

isiklikuks kasutamiseks.

Kohus leiab, et leping on sõlmitud hageja ning kostja kui eraisiku vahel. Kostja kasutas

suhtluseks e-posti aadressi XXX. Kohus nõustub kostjaga selles, et ettevõtte suhtlus ei pea

toimuma ettevõtte nimelise e-posti kaudu. Kui aga suhtlus toimub läbi isikliku e-posti või

mis näeb välja nagu isiklik e-post, nagu on kostjal, siis peab teisele lepingupoolele olema

selgelt arusaadav, kellena suhtlust peetakse. Pooltevahelisest suhtlusest (dtl 26-28, 164-

167) ei nähtu, et kostja oleks kuidagi hagejat teavitanud sellest, et ta suhtleb hagejaga OÜ

Aspic juhatuse liikmena. See, kas hageja ja kostja on/olid tuttavad, kuhu tellitav mööbel

mõeldud oli ja kas hageja sellest teadis, ei tähenda, et hageja pidi ise eeldama, et

lepingupooleks on OÜ Aspic ja arve tuleks esitada ettevõttele. Ettevõtte osanikud/juhatuse

liikmed, nagu on kostja OÜ-s Aspic, võivad erinevatel põhjustel osta asju/maksta arveid ka

eraisikutena. Selliselt arveldamine pole seadusest tulenevalt välistatud. Kohus leiab, et

kostja kohustus oli väljendada hagejale selgelt, et ta esitas tellimuse OÜ Aspic juhatuse

liikmena, eriti olukorras, kus kostja tegi tellimuse ja suhtles hagejaga enda isiklikult e-

postilt. Veelgi enam, enne 26.11.2019 arve esitamist küsis hageja korduvalt kostjalt

(17.10.2019, 08.11.2019, 19.11.2019), kelle nimele ta arve saadab, kuid kostja neile

kirjadele ei vastanud. Hageja tegi arve seetõttu isikule, kellega ta suhtluses oli ehk kostjale

kui eraisikule. Puuduvad tõendid ja andmed selle kohta, et hageja on varem kostja

ettevõttele teinud mööbliesemeid ning et kuidas selline asjaolu on seotud konkreetselt

antud tellimuse ja lepinguga. Kohus leiab, et käesoleval juhul on õigussuhte teiseks

pooleks kostja kui eraisik ja hagi on esitatud õige isiku vastu.

13. Enne kui kohtul on võimalik hageja nõudeid sisuliselt lahendada, peab kohus

lahendama kostja vastuväite nõude aegumise osas. Kostja leidis, et nõue on TsÜS § 147 lg

3 alusel aegunud 2022.a lõppedes ning ta pole TsÜS § 146 lg 4 mõttes oma kohustusi

tahtlikult ja heade kommete vastaselt rikkunud. Hageja leidis, et TsÜS § 147 lg 3 alusel

aegunuks nõue 2023.a lõpus. Lisaks viitas hageja TsÜS § 158 lg-le 1 (kostja tunnustas

nõuet), §-le 167 (läbirääkimised) ning § 146 lg-le 4 (kostja pahauskne käitumine).

13.1

TsÜS § 147 lg 3 sätestab, et kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab

selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks

arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil

õigustatud isik võib arve esitada. Nimetatud säte näeb ette aegumistähtaja alguse tehingust

tuleneva nõude osas. Üldine aegumistähtaeg tehingust tuleneva nõude osas on 3 aastat

(TsÜS § 146 lg 1).

Hageja esitas kostjale arve 3 garderoobikapi sisu eest 26.11.2019. Kostja oli seisukohal, et

hageja pidanuks esitama arve mõistliku aja jooksul tööde tegemisest, mitte 14 kuud hiljem.

Kohus leiab, et arve esitamise viibimise asjaolud ei puutu käesolevalt vaidlusesse ega

mõjuta nõude agumisse puutuvat. Poolte esitatust nähtub, et neil oli vaidlus tööde

puuduste ja võimalike tööde ümbertegemise osas. 17.10.2019 hageja e-kirjast nähtuvalt oli

garderoobide arve veel üleval, mis tähendab, et lõplik asjade/tööde maksumus polnud

selge. Hageja kirjutas kostjale, et teeb arve ainult garderoobi kappide sisule ja poolele

paigaldusele, kuna kapi sisusid kostja ei tagastanud. Puudub vaidlus, et kapi sisusid kostja

hagejale ei tagastanud, mistõttu oli tal õigus nende eest nõue esitada. Kohus leiab, et

26.11.2019 arve esitamine hageja poolt oli õigustatud. 26.11.2019 arvel märgitud

maksetähtaeg oli 03.12.2019, mis tähendab, et hageja 720 eurone nõue muutus

sissenõutavaks 04.12.2019. TsÜS § 147 lg 3 kohaselt algab nõude aegumistähtaeg selle

kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada ehk antud juhul algas

aegumistähtaeg 01.01.2020, mil lõppes arve esitamise kalendriaasta. TsÜS § 146 lg 1

kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastat. Nõue aegus 01.01.2023.

Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 01.11.2023. Selleks ajaks oli nõue TsÜS §

146 lg 1 alusel aegunud.

13.2

Pooled on vaielnud TsÜS § 146 lg 4 kohaldamise üle. TsÜS § 146 lg 4 sätestab, et

käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud nõuete aegumistähtaeg on kümme aastat, kui

kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Tegemist on erinormiga TsÜS § 146 lg 1

suhtes, nähes ette tehingust tuleneva nõude aegumisele pikema tähtaja ehk 10 aastat.

Kohus selgitab, et nimetatud sätte mõttes tahtlikuks kohustuste rikkumiseks ei saa pidada

ainuüksi võlgniku tahtlikult kohustuste täitmata jätmist. Sellel lisaks peab esinema

võlgniku tahe teist poolt heade kommete vastaselt kahjustada ehk pettuslikult teist poolt

kahjustada või omandada tema arvelt ebaausalt mingi eelis. See tähendab, et kostja

pidanuks hageja suhtes käituma juba algusest peale eesmärgipäraselt hageja petmise

tahtega. Kohus leiab, et selleks ei saa pidada kostja poolt garderoobide sisu endale jätmist

ja selle eest maksmata jätmist, väidet, et ta pole tellimust teinud ega arvet saanud või seda,

et kostja on venitanud maksmisega. TsÜS § 146 lg 4 saaks kõne alla tulla vaid siis, kui

hageja suudab ära tõendada, et kostja ei kavatsenudki algusest peale garderoobikappide

eest maksta ehk kavatses algusest peale hagejat petta. Hageja ei ole midagi sellist suutnud

tõendada. Asjaoludest nähtub, et kostja tahe polnud suunatud hagejat algusest peale petta

vaid probleemid tekkisid vaidlusega asja/töö lepingu tingimustele vastamise osas. Kohtu

hinnangul ei kuulu TsÜS § 146 lg 4 praegu kohaldamisele ning aegumistähtaeg antud juhul

ei saa olla 10 aastat.

13.3

Hageja viitas aegumise katkemise ja peatumise sätetele - TsÜS § 158 lg-le 1 (kostja

tunnustas nõuet) ja §-le 167 (läbirääkimised).

13.3.1 TsÜS § 158 lg 1 ja 2 kohaselt katkeb aegumine ja algab uuesti kohustatud isiku poolt

nõude tunnustamisega, mis võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises,

intresside maksmiseks, tagatise andmises või muus teos. Hageja sõnul viitab kostja

käitumine tervikuna nõude vaikivale tunnustamisele, sest kostja ei vaielnud 2019.a lõpus

ega 2020.a alguses korduvatele maksenõuetele vastu, ei eitanud võla olemasolu ega

väitnud, et tal puudub maksekohustus. Kostja hoidis endale hageja asja ja kasutas seda oma

majanduslikes huvides. Kohus leiab, et kostja vaikimist ei saa automaatselt pidada nõude

tunnustamiseks aegumise katkemise mõttes, kuna sellest ei nähtu kostja tahteavaldust

nõuet tunnustada. Küll aga on võimalik nõude tunnustamine nn muu teoga, nt vara osalise

tagastamisega ehk antud juhul kostja poolt kappide liuguste tagastamisega ning kapisisude

endale jätmisega. Asja materjalidest ei tulene, millal täpselt kostja liuguksed hagejale

tagastas. Arvestades aga, et hageja esitas kostjale 26.11.2019 osalise arve, ehk ainult kapi

sisude eest, siis pidi uste tagastamine toimuma enne seda. Pooled ei ole esitanud asjaolusid,

millest oleks võimalik järeldada kapiuste hilisemat tagastamist. Siiski ei mõjuta kostja

poolt nõude tunnustamine aegumistähtaega ehk ei katkesta seda, sest vara osaline

tagastamine toimus enne nõude aegumistähtaja algust 01.01.2020. Aegumistähtaeg saab

katkeda vaid aegumistähtaja kestel, mitte enne aegumistähtaja algust. Seega TsÜS § 158

lg-t 1 ei ole võimalik kohaldada.

13.3.2 TsÜS § 167 lg 1 ja 2 kohaselt peatub nõude aegumine õigustatud ja kohustatud isiku

vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või

asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. Eeldatakse, et läbirääkimised on lõppenud, kui isik

läbirääkimiste jätkamisest keeldub. Õigustatud isiku poolt kohustatud isikule kohustuse

täitmiseks täiendava tähtaja määramise korral on aegumine peatunud kuni täiendava tähtaja

möödumiseni või kohustatud isiku poolt oma kohustuse täitmisest lõpliku keeldumiseni.

Kohus selgitab, et selleks, et läbirääkimised peataksid nõude aegumistähtaja, peavad

läbirääkimised olema sisulised. Läbirääkimisteks ei peeta kirjavahetust, millele üks pool ei

vasta. Asja materjalidest nähtuvalt pidasid pooled sisulisi läbirääkimisi kõige hiljem

17.10.2019 (dtl 165-166) pärast mida kostja enam hageja e-kirjadele ei vastanud ehk

mingeid läbirääkimisi ei toimunud. Kuna läbirääkimiste ajal ei olnud nõude

aegumistähtaeg veel alanud, ei saanud ka läbirääkimised mõjutada aegumistähtaega.

Hageja on viidanud meeldetuletuste saatmisele kui täiendava tähtaja andmisele perioodil

november 2019.a - märts 2020.a. E-kirjadest (dtl 30-32) nähtuvalt ei ole hageja andnud

täiendavat tähtaega kohustuste täitmiseks, hageja on vaid kostjale meelde tuletanud, et tal

on arve maksmata ja küsinud, millal ta seda teeb, otsest tähtaega hageja kostjale ei andnud.

Seega ei saa pidada nõude aegumist peatunuks 11.2019-03.2020.

13.3

Hageja on esitanud alternatiivse nõudena alusetu rikastumise nõude. Kostja aegumise

vastuväite alusel peab kohus hindama ka seda, kas alusetu rikastumise nõue on aegunud

või mitte. Nii hageja lepingust tulenev nõue kui alternatiivnõue on esitatud samadel

asjaoludel ehk tegemist on samasisuliste nõuetega ja suunatud garderoobikappide sisu ja

poole paigaldustasu 720 euro saamisele. TsÜS § 152 lg 1 sätestab, et kui samasisulise

nõude võib esitada nii seadusest kui tehingust tuleneval alusel, kohaldatakse nõude

aegumisele käesoleva peatüki 2. jaos sätestatut, s.o § 146-148. Seega ei kuulu

kohaldamisele TsÜS § 151, mis käsitleb alusetust rikastumisest tuleneva nõude

aegumistähtaega. Antud juhul tuleb alusetu rikastumise nõude aegumise hindamisel

lähtuda TsÜS §-dest 146 ja 147. Kohus leiab, et ka alusetu rikastumise nõue on p-s 13.1 ja

13.2 toodud põhjustel aegunud.

14. Kuna hageja primaarnõue kui ka alternatiivne nõue on aegunud, võib kostja nende

nõuete täitmisest keelduda (TsÜS § 142 lg 1 lause 2). Kostja on õigustatult keeldunud

nõuete täitmisest, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata. Hagi rahuldamata jätmise tõttu ei

hinda kohus sisuliselt hageja nõudeid ja muid nõuetega seotud vastuväiteid.

Menetluskulude jaotus

15. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt

näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest

peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

16. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust

tehti ning lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti teisele poolele muu

hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.

Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus kõik menetluskulud hageja kanda.

17. Pooled ei esitanud enda menetluskulude nimekirjasid. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et

menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

Tsiviilasja materjalide alusel on ainsaks menetluskuluks hageja poolt tasutud riigilõiv, mis

jääb hageja enda kanda. Kostjal puudusid menetluskulud. Kostja ei tasunud riigilõivu või

asja läbivaatamiskulusid ning kostjal puudus esindaja. Kohus jätab kostja menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks määramata.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Maimu Laumets

kohtunik