2-26-1998/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Külli Puusep

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. mai 2026, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-26-1998

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi X.L-i vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

294 eurot 36 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479)

Hageja lepinguline esindaja Sigrid Rahkema, Julianuse

Õigusbüroo OÜ, e-post

Kostja X.L (isikukood XXX), e-post

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi X.L-i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

osaliselt.

2. Mõista välja X.L-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks põhivõlgnevus 192 eurot 85

senti, intress 2 eurot 62 senti ja viivis 22 eurot 33 senti.

3. Mõista välja X.L-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks lepingujärgne viivis 9,90%

aastas põhivõlgnevuselt 192 eurolt 85 sendilt alates 28. jaanuarist 2026 kuni

põhivõlgnevuse kohase tasumiseni.

4. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ taotlus intressi 8 euro 87 sendi,

lepingutasu 15 euro, haldustasu 3 euro 60 sendi ja sissenõudmiskulu 30 euro

väljamõistmiseks.

5. Jätta menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 20,88% ulatuses Aktiva

Finance Group OÜ ja 79,12% ulatuses X.L-i kanda

6. Välja mõista X.L-ilt vastavalt menetluskulude jaotusele Aktiva Finance Group OÜ

kasuks menetluskulu 346 eurot 55 senti. Määrata, et X.L-il hüvitatavad menetluskulud

puuduvad.

7. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb X.L-il tasuda otsuse jõustumisest alates

viiviseid väljamõistetud menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest

VÕS §-s 113 lg 1 ettenähtud ulatuses kuni menetluskulude kohase tasumiseni

8. Toimetada kohtuotsus menetluse pooltele kätte.

Asja arutati lihtmenetluses vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 405. Tuginedes

TsMS § 442 lg 10 ei anna maakohus luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

2-26-1998

Vastavalt TsMS § 637 lg 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud

apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

TsMS § 632 lg 3 kohaselt kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva

osaga vastavalt TsMS § 448 lõikele 4¹ hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse

kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja

põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks,

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kirjeldav ja põhjendav osa

TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud

korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist

on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500

eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Hagi hind on 294 eurot 36 senti ja kohus on menetlenud

tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg 1.

Kohus on seisukohal, et hageja ei ole järginud kostjale laenu väljastamisel vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Hageja on esitanud nõude ümberarvestuse. Kohus lähtub hagi osalisel

rahuldamisel hageja nõude ümberarvestusest ja sellest, et hageja ei ole kostjale laenu väljastamisel

järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Kohus

täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 4ˡ sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab

kümne päeva

jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus.

Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse

kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata.

Kohus võib kohtuotsuse tervikuna koostada ka käesoleva seadustiku § 444 lõigetes 1 ja 2 sätestatu

kohaselt. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg

uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates.

TsMS § 448 lg 4² kohaselt juhul, kui menetlusosaline ei ole kohtule TsMS § 448 lg 4ˡ sätestatud

tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust

esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on

menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS §

144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218

sätestatu kohaselt.

2-26-1998

TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes

osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta

menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi kostja suhtes

osaliselt. Kohtu hinnangul on põhjendatud jagada menetluskulud hageja ja kostja suhtes võrdeliselt

hagi rahuldamise ulatusega. Hageja menetluskulud jäävad seega 79,12% ulatuses kostja kanda ja

kostja menetluskulud 20,88% ulatuses hageja kanda.

Hageja menetluskuluks on riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulu 338 eurot. Hageja on kinnitanud, et on

käibemaksukohustuslane ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Riigilõivu

tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on kohtu arvates tegemist täies ulatuses vajaliku ja

põhjendatud kuluga. Kostja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud, mistõttu kohus

määrab, et kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulu põhjendatud.

Kohus mõistab nimetatud kuludest kostjalt hageja kasuks välja 79,12%, st 346 eurot 55 senti.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja

vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni

tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (346 eurot 55 senti) viivist

VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Külli Puusep

kohtunik