2-25-5075/15 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-25-5075

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.05.2026. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-5075

Tsiviilasi

A.O ja U.G hagi M.J vastu elatise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I: A.O (isikukood XXX);

Hageja II: U.G (isikukood XXX);

Hageja II seaduslik esindaja: C.U (isikukood XXX);

Hagejate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Katrin

Paulus;

Kostja: M.J (isikukood XXX);

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Grete

Kirsimaa

Kohtuistungi aeg

Istung 06.08.2025. a, edasi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A.O ja U.G hagi M.J vastu elatise nõudes.

2. Mõista Auli A.O U.G kasuks välja elatis tagasiulatuvalt perioodi eest alates 01.04.2024.

a kuni 31.03.2025. a kokku summas 4412,64 eurot.

3. Mõista Auli A.O U.G kasuks välja elatis alates 01.04.2025. a kuni XXX a 301,74 eurot

kuus.

4. Mõista Auli U.G U.G kasuks välja elatis tagasiulatuvalt perioodi eest alates 01.04.2024.

a kuni 31.03.2025. a kokku summas 3283,72 eurot.

5. Mõista Auli U.G U.G kasuks välja elatis alates 01.04.2025. a kuni XXX a 256,48 eurot

kuus.

6. Mõista Auli U.G U.G kasuks välja elatis alates XXX a kuni 31.03.2026.a 301,74 eurot

kuus.

7. Mõista Auli U.G U.G kasuks välja alates 01.04.2026. a kuni U.G täisealiseks saamiseni

(s.o 05.05.2028. a) igakuine elatis 318,62 eurot ((295,86 eurot (baassumma) + 62,76

eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50%

lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2027),

2-25-5075

lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS §

101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3 esimene lause) suuruse

muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

8. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

9. Toimetada otsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta selle lahendamist istungil.

I HAGEJATE NÕUE JA SEISUKOHAD

1. A.O (hageja I ja U.G (hageja II), lepingulise esindaja vahendusel, esitasid 01.04.2025. a

Tartu Maakohtule hagiavalduse M.J vastu elatise nõudes.

Hagejad taotlesid hagiavalduses, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja:

-

hageja I kasuks elatise tagasiulatuvalt enne hagi esitamist perioodi eest 01.04.2024. a kuni

31.03.2025. a summas 4412,64 eurot ja edasiulatuvalt alates hagi esitamisest, s.o alates

01.04.2025. a igakuise elatise kuni hageja I täisealiseks saamiseni (s.o XXX a) 381,74

eurot (282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (kolm protsenti keskmisest

brutokuupalgast) + 40 eurot (50% lastetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest

korda 01.04.2026. a), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest

vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ja lapseteotuse (kehtiva PHS § 17 lg 3 esimene lause)

suuruse muutumisest alates toetuste suuruse muutmisele järgenvast kuust; ning

-

hageja II kasuks elatise tagasiulatuvalt enne hagi esitamist perioodi 01.04.2024. a kuni

31.03.2025. a summas 3375,72 eurot ja edasiulatuvalt alates hagi esitamisest, s.o alates

01.04.2025. a igakuise elatise kuni hageja I täisealiseks saamiseni (s.o 05.05.2028. a)

324,48 eurot (282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (kolm protsenti keskmisest

brutokuupalgast) + 40 eurot (50% lastetoetusest) – 57,26 eurot (PKS § 101 lg 7 alusel

vähendamine 15% kuni hageja I täisealiseks saamiseni, s.o XXX a)), mis muutub iga aasta

1. aprillil (esimest korda 01.04.2026. a), lähtudes baassumma indekseerimisest ja

brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ja lapsetoetuse (kehtiva PHS §

17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates toetuste suuruse muutmisele järgnevast

kuust.

Hagi asjaolude kohaselt on hagejad kostja M.J ja C.U ühised alaealised lapsed, hageja I

sündinud XXX a ja hageja II sündinud XXX a. Vanemate kooselu lõppes 2023. aasta mais, kui

kostja lahkus pere ühisest elukohast ja alates sellest ajast elavad hagejad isaga. Kostja elab

hagejatest eraldi ja ei ole täitnud laste ülalpidamiskohustust piisavalt ega regulaarselt. Hagejate

igakuised vajalikud kulutused on kokku keskmiselt 1935 eurot, sh hageja I kulud 922,50 eurot

ja hageja II kulud 1012,50 eurot. Hagejad taotlevad kostjalt elatist perekonnaseaduse (PKS) §

101 alusel arvutatud summas, arvestusega, et hagejad kostja juures ei viibi, neile ei maksta

lapsetoetust (lapsetoetus makstud kostjale) ja hagejate vanusevahe on väiksem kui kolm aastat.

Tagasiulatuvalt perioodi eest perioodi eest alates 01.04.2024. a kuni 31.03.2025. a on elatis

hagejale I kokku summas 4412,64 eurot (12 x 367,72) ja hagejale II kokku summas 3750,72

eurot (12 x 312,56). Hageja II poolt tagasiulatuvalt nõutava elatise summast on maha arvestatud

sel perioodil kostja poolt tasutud hageja II kulud (kooli toiduraha ja muusikakooli tasu) summas

375 eurot (3750,72-375).

Menetluse käigus täiendasid hagejad hagiavalduses esitatud nõudeid.

2-25-5075

27.05.2025. a menetlusdokumendis täiendas hageja II oma nõuet kostja vastu tagasiulatuvalt

perioodi eest alates 01.04.2024. a kuni 31.03.2025. a eest. Hageja II täpsustab, et menetluse

käigus selgus, et kostja on sel perioodil tasunud hageja II kulusid rohkem kui hagiavalduses

nõude arvestamisel arvutatud, s.o 467 eurot. Seetõttu korrigeerib hageja II oma nõuet

tagasiulatuvalt nõutava elatise osas ja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt hageja II kasuks välja

elatise perioodi eest alates 01.04.2024. a kuni 31.03.2025. a kokku summas 3283,72 eurot

(3750,72 – 467).

05.09.2025. a menetlusdokumendis, täiendasid mõlemad hagejad oma hagiavalduses esitatud

nõudeid. Hagejad täpsustasid, et alates 2025. aasta aprillist tasus kostja lapsetoetused hagejate

pangakontodele ja alates 2025. aasta septembrist laekuvad lapsetoetused hagejate isa

pangakontole. Seetõttu korrigeerivad hagejad oma elatise nõuet vastavalt ja alates 01.04.2025. a

taotlevad kostjalt igakuise elatise väljamõistmist kuni hageja I täisealiseks saamiseni (s.o XXX

a) hageja I kasuks 301,74 eurot ja hageja II kasuks 256,48 eurot ning alates XXX a hageja II

kasuks elatis 301,74 eurot (282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (kolm protsenti keskmisest

brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lastetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest

korda 01.04.2026. a), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest

vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ja lapseteotuse (kehtiva PHS § 17 lg 3 esimene lause)

suuruse muutumisest alates toetuste suuruse muutmisele järgenvast kuust.

19.02.2026. a esitas hageja I kohtule täiendava hagiavalduse, milles taotleb kostjalt tema kui

täisealiseks saanud lapse kasuks elatise väljamõistmist alates hagi esitamisest kuni ta omandab

põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui kuni tema

21-aastaseks saamiseni.

Kohus otsustas 25.02.2026. a määrusega eraldada hageja I poolt 19.02.2026. a esitatud

täiendava hagi kostja vastu elatise nõudes sellest tsiviilasjast iseseisvasse menetlusse.

2. Hagejad kostja vastuväidetega hagile ei nõustunud ja jäid esitatud nõuete juurde.

Hagejad nõuavad kostjalt elatist seaduse alusel arvutatud miinimumsummas ja leiavad, et kostja

ei ole tõendanud mõjuvat põhjust, mis annaks alust kostjalt nõutavat elatist vähendada. Muu

hulgas leiavad hagejad, et kostja varjab oma sissetulekuid ja tegelikult on kostja sissetulek

suurem ja varaline seisund parem, kui ta on seda esitanud ja püüab näidata. Kostja on

avaldanud, et koos V. T. H. nõukogu liikme tasuga on tema sissetulek ca 1800 eurot kuus.

Samas on kostja ise kinnitanud, et saab veel tasusid Tartu Linnavolikogu erinevatest

komisjonidest. Lisaks kuulub kostjale osa pärandina saadud korterist aadressil XXX ja kostja

esitatud pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja saab nimetatud korteri üürimisest igakuiselt

tulu vähemalt 450 euro ulatuses. Hagejatele teadaolevate asjaolude põhjal puudub alus

järeldada, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine võiks asetada kostja äärmiselt raskesse

olukorda nagu ta väidab. Kostjal on piisav ja stabiilne igakuine sissetulek ning märkimisväärne

varaline seis (sh kinnisvara), mis võimaldavad tal täita

seadusest tulenevat

ülalpidamiskohustust hagejate ees täies ulatuses. Kuigi kostja ei ole avaldanud oma

perekonnaseisu, kas ta on abielus, siis hagejatele teadaolevalt on tal vähemalt elukaaslane, kes

eeldatavalt vähemalt osaliselt kannab kostjaga võrdselt kostja poolt välja toodud tema enda

kulud (nt auto ja elukohaga seotud kulud, kulud toidule, koduses majapidamises kasutatavate

esmatarbekaupade kulud jms). Hagejad on seisukohal, et kostja poolt välja toodud asjaolu, et ta

peab ülal ka enda isa A. U.G ja tasub osaliselt tema hooldekodu kulusid ligikaudu 64,62 eurot

kuus, ei anna alust kostjalt väljamõistetava elatise vähendamiseks. Arvestades, et üürile antav

korter kuulub kostja ja tema isa ühisomandisse, kuulub osa üüritulust ka kostja isale, mille

arvelt on tal võimalik hooldekodu kulu ise katta. Hagejad leiavad, et elatise vähendamiseks ei

anna alust ka see, et hagejate isa sissetulek on kostja sissetulekust suurem. Hagejad nõuavad

kostjalt elatist seaduse alusel arvutatud miinimumsummas ega esita nõuet tegelike kulude alusel

2-25-5075

ning ainuüksi vanemate sissetulekute ebavõrdsust ei saa pidada mõjuvaks põhjuseks kalduda

kõrvale ülalpidamiskohustuse jaotuse eelduslikust võrdsuse põhimõttest.

Hagejad ei nõustunud kostja pakutud kompromissiga tingimusel, et kostja maksab hagejatele

elatist edasiulatuvalt alates 01.05.2025. a kummalegi 75 eurot kuus. Nimetatud summa ei ole

kostja tegelikke sissetulekuid ja varalist seisundit arvestades piisav ega vasta hagejate

tegelikele vajadustele ning igapäevastele ülalpidamiskuludele.

II KOSTJA SEISUKOHT JA VASTUVÄITED

3. Kostja, M.J hagi ei tunnistanud ja palub jätta hagi täielikult rahuldamata või

alternatiivselt rahuldada hagi osaliselt, jättes rahuldamata täielikult elatise nõude tagasiulatuvalt

enne hagi esitamist ning edasiulatuvalt rahuldada hagejate elatise nõue kummagi hageja osas

kuni 75 euro ulatuses kuus.

Kostja toob hagile vastu väites välja, et tema ja hagejate isa, C.U kooselu lõppes viimase poolt

aastaid kestnud vaimse vägivalla tõttu, pärast kooselu lõppemist jätkas kostja laste eest

hoolitsemist, aga C.U on oma negatiivse mõjutustööga saavutanud olukorra, kus tänaseks

kostjal lastega suhe puudub. Kostja leiab, et teine vanem, kes on teda laste elust välja tõrjunud,

kannab selle eest vastutust ja kostjalt elatise nõudmine ei ole põhjendatud. Hagejate isa ei ole

varasemalt ka kostjalt elatist nõudnud ning on jätnud mulje, et seda ei ole vaja. Kostja ei ole ka

oma varalisest seisundist tulenevalt võimeline nõutavas määras elatist maksma. Kostja igakuise

sissetuleku suuruseks on 2230 eurot (bruto) ehk 1676 eurot (neto) ja koos V. T. H. nõukogu

liikme tasuga on kostja netosissetulek ca 1800 eurot kuus. Kui varem kanti hagejatele makstav

lapsetoetus kostja arvele, siis alates 2025. aasta aprillist on lapsetoetus kantud hagejate

arvelduskontodele. Kostja isa, A. U.G, on abivajav ja ainsa lähedasena hoolitseb kostja tema

abivajaduse rahuldamise eest kostja. Kostjal on oma isa suhtes ka seadusest tulenev

ülalpidamiskohustus. Kostja isa elab hooldekodus, millest pensionist puudu tuleva osa tasub

kostja. Kostja ja tema isa ühisvarasse kuulub korter asukohaga XXXas, . Kostja omandas osa

korterist oma ema surma järel. Korter kuulus kostja vanemate ühisvarasse ja kostja ning kostja

isa olid ema pärijad. Isa ja kostja ühisvarasse kuuluva korteri kommunaalmakseid tasub kostja

kuivõrd isal selleks raha puudub. Keskmiselt on igakuise kulu suuruseks 175,97 eurot. Sellele

lisanduvad elektriarved ca 6 eurot kuus ja kodukindlustusmakse ca 8 eurot kuus. Kostja enda

igakuiste vajalike ja möödapääsmatute kulude suuruseks ühes kuus on 1234 eurot, sh automaks

24 eurot, auto kindlustused 70 eurot, kulu kütusele 100 eurot kuus, üür ja kommunaalid ühe

inimese kohta 182 eurot, isa hooldekodu tasu 50 eurot, isa hooldusvahendid (kreemid,

vitamiinid, riided jms) 50 eurot, sideteenused 18 eurot, õpingud T. Ü. 130 eurot, kulu toidule

400 eurot, krediitkaardi intressid 70 eurot, ravimid 25 eurot, esmatarbekaubad (hügieen,

tervishoid, kodukeemia jms) 140 eurot, riided jalanõud 50 eurot. On ilmselge, et hagejate

nõude rahuldamine asetaks kostja äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda ning seaks ohtu

kostja enese ülalpidamise. Kostjale kuulub varana väikelaev, mis asub aga alates lahkuminekust

hagejate isa valduses. Kostja toob välja, et hagejate isa sissetulek oluliselt, ca kuus korda,

suurem kui kostja oma ning kostja leiab, et seda tuleb vanemate ülalpidamiskohustuse

määramisel arvesse võtta ja kostja osa proportsionaalselt vähendada. Kostja on seisukohal, et

igal juhul ei ole põhjendatud temalt elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt, sest see paneks

kostja äärmiselt keerulisse majanduslikku olukorda. Kostja leiab, et siinkohal tuleb arvesse

võtta ka seda, et hagejate teise vanema sissetulekud on märkimisväärselt kõrgemad, kui seda on

kostja sissetulekud. Samal ajal, kui hagejate isa on esitanud kostja vastu tagasiulatuva ja

edasiulatuva elatise nõude, on ta näiteks viinud lapsed reisidele väga kaugetesse kohtadesse

(kostjale teadaolevalt Jaapanisse, Filipiinidele). Neid asjaolusid arvestades on kostja hinnangul

ilmselge, et kostjalt tagasiulatuvalt elatise nõudmine ei ole laste vajaduste rahuldamise

eesmärgil.

2-25-5075

III KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Kohus leiab, et A.O ja U.G hagi M.J vastu elatise nõudes on põhjendatud ja tuleb

rahuldada.

4.1.

Kohus tegi vaidlustamata asjaoluna kindlaks, et hagejad on C.U ja kostja M.J ühised

alaealised lapsed. Hageja I, A.O on sündinud XXX a ja on hetkel seega 18. aastane (sai 18.

aastaseks XXX a) ning hageja II, U.G on sündinud XXX a ja on hetkel seega 16. aastane.

Hageja vanemate kooselu lõppes 2023. aasta mais. Pärast vanemate kooselu lõppemist elavad

hagejad isaga. Kostja elab eraldi ja hagejate kasvatamises ei osale ning hagejad kostja juures ei

viibi. Rohkem lapsi peale hagejate C.U-l ega ka kostjal ei ole.

Hagejad nõuavad kohtule esitatud hagis kostjalt elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt ühe aasta

eest enne hagi esitamist, s.o perioodi eest alates 01.04.2024. a kuni 31.03.2025. a, ning

edasiulatuvalt alates hagi esitamisest, s.o alates 01.04.2025. a, kuni kummagi hageja

täisealiseks saamiseni, PKS § 101 alusel arvutatud summas, arvestades sealjuures, et kuni 2025.

aasta aprillini hagejad lapsetoetust ei saanud, sest see maksti kostjale, ja alates 2025. aasta

aprillist on hagejatele makstud lapsetoetust kummalegi 80 eurot kuus. Hageja II kasuks

tagasiulatuvalt nõutava elatise arvutamisel on PKS alusel arvutatud elatise summast maha

arvestatud kostja poolt sel perioodil tasutud hageja II kulud summas 467 eurot.

Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata või alternatiivselt

rahuldada hagejate elatise nõue alates hagi esitamisest kuni 75 euro ulatuses kummagi hageja

kohta kuus ning jätta rahuldamata hagejate elatise nõue tagasiulatuvalt.

4.2.

PKS § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. PKS § 100

lg 1 järgi antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks

on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul

viisil. PKS § 100 lg 2 näeb ette, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise

kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale

lapse kasvatamises. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse

täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

Tulenevalt eelnimetatud sätetest on kostja kohustatud andma hagejatele kui oma alaealistele lastele

ülalpidamist ning eraldi elava vanemana saab ta seda teha eeskätt elatise maksmise teel. Hagejatel

on õigus nõuda kostjalt kohtu kaudu ülalpidamiskohustuse täitmist (elatist) ja seda ka

tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

Alates 01.01.2022. a jõustunud PKS § 101 lg 1 näeb ette, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla

väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus

elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma

suuruse arvutamise alused. Lõike 3 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma,

mis on ühe lapse kohta 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil eelneva aasta

tarbijahinnaindeksi muutusega. Lõike 4 järgi lisandub indekseeritud baassummale iga aasta 1.

aprillil kolm protsenti eelneva kalendriaasta keskmisest brutokuupalgast. Lõige 5 näeb ette, et

vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja

lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel

ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel.

Lõike 6 kohaselt, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni

viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos

veedetava ajaga. Lõike 7 järgi vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti

esimese lapse elatise summaga võrreldes, v.a mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on

suurem kui kolm aastat.

PKS § 102 lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui

2-25-5075

vanem on olukorras, kus ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline

andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama

tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval

põhjusel vähendada elatist alla sama seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus

võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise

väljamõistmise korral sama seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem

kindlustatuks kui elatist saav laps.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses

tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene

teisiti.

Riigikohus on oma varasemas praktikas (vt nt RKTKo 07.02.2018. a nr 2-15-15909) selgitanud, et

lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses

ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada. Kostja

peab tõendama, et esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 lg

2 mõttes. Kohus leiab, et vastavad seisukohad on kohaldatavad ka alates 01.01.2022. a kehtiva

elatise regulatsiooni puhul ja nõudes elatist PKS § 101 alusel arvutatud summas ei tule lapse

vajadusi eraldi tõendada, aga elatise vähendamiseks alla PKS § 101 alusel arvutatud summa, peab

kostja tõendama PKS § 102 lg 2 mõttes mõjuva põhjuse esinemist.

Riigikohus on selgitanud (vt nt RKTKo 22.06.2022. a nr 2-19-19160, p 15.3), et mõjuvad

põhjused on PKS § 102 lg 2 neljandas lauses toodud näidisloeteluna ning kohus saab hinnata, kas

esineb mõjuv põhjus PKS § 101 alusel arvutatud summast väiksema elatise väljamõistmiseks iga

üksikjuhtumi asjaolusid arvestades.

4.3.

Võttes arvesse vaidlustamata asjaolusid, sh seda, et enne 2025. aasta aprilli hagejad

lapsetoetust ei saanud ja alates 2025. aasta aprillist makstakse neile lapsetoetust, mis

vastavalt perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg-le 3 on pere esimese ja teise lapse kohta 80

eurot kuus, ja hagejad kostja juures ei viibi ning arvestades ka seda, et hagejate vanusevahe

on väiksem kui kolm aastat ning XXX a sai hageja I täisealiseks, siis kujuneb PKS § 101

alusel arvutatud igakuine elatis hagejatele hagis nõutaval perioodil järgnevalt:

Alates 01.04.2024. a kuni 31.03.2025. a:

Hagejale I – 367,72 eurot ((baassumma 272,76 eurot + 54,96 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi

keskmisest brutokuupalgast – 1832 * 0,3) + 40 (50% lapsetoetusest – 80/2));

Hagejale II – 312,56 eurot ((baassumma 272,76 eurot + 54,96 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi

keskmisest brutokuupalgast – 1832 * 0,3) + 40 (50% lapsetoetusest – 80/2) = 367,72 eurot x 0,85

(vanusevahe esimese lapsega on väiksem kui 3 aastat, mistõttu laps saab elatist 15% vähem);

Alates 01.04.2025. a kuni XXX a (s.o hageja täisealiseks saamiseni):

Hagejale I – 301,74 eurot ((baassumma 282,31 eurot + 59,43 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi

keskmisest brutokuupalgast – 1981* 0,3) - 40 (50% lapsetoetusest – 80/2));

Hagejale II – 256,48 eurot ((baassumma 282,31 eurot + 59,43 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi

keskmisest brutokuupalgast – 1981* 0,3) - 40 (50% lapsetoetusest – 80/2) = 301,74 eurot x 0,85

(vanusevahe esimese lapsega on väiksem kui 3 aastat, mistõttu laps saab elatist 15% vähem));

Alates XXX a kuni 31.03.2026. a:

Hagejale II – 301,74 eurot ((baassumma 282,31 eurot + 59,43 eurot (kolm protsenti Eesti

Vabariigi keskmisest brutokuupalgast – 1981* 0,3) - 40 (50% lapsetoetusest – 80/2));

Alates 01.04.2026. a:

Hagejale II: 318,62 eurot ((baassumma 295,86 eurot + 62,76 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi

keskmisest brutokuupalgast – 2092* 0,3) - 40 (50% lapsetoetusest – 80/2)).

Tagasiulatuvalt nõutava perioodi eest 01.04.2024. a kuni 31.03.2025. a on PKS § 101 alusel

2-25-5075

arvutatud elatis hagejale I kokku 4412,64 eurot (12 x 367,72) ja hagejale II kokku 3750,72 eurot

(312,56 x 12).

Hagejad nõuavad kostjalt elatist PKS § 101 alusel arvutatud summas, sh on hagejale II

tagasiulatuvalt perioodi eest 01.04.2024. a kuni 31.03.2025. a nõutavast elatise summast maha

arvestatud kostja poolt sel perioodil tasutud hageja II kulud summas 467 eurot. Poolte vahel ei ole

vaidlust selle üle, et sel perioodil tasus kostja hageja II kulusid (sh kooli toidukulu ja muusikakooli

tasu) 467 euro ulatuses. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta oleks kandnud tagasiulatuvalt

nõutaval perioodil hagejate kulusid suuremas ulatuses või täitnud muul viisil hagejate

ülelpidamiskohustust.

Kohus käsitleb järgnevalt seda, kas esineb mõjuv põhjus kostjalt väljamõistetava elatise

vähendamiseks.

4.4.

Kostja tugineb hagile vastu väites muu hulgas sellele, et hagejate teine vanem on

oma negatiivse mõjutustööga saavutanud olukorra, kus tänaseks kostjal lastega suhe

puudub, hagejate teise vanema varaline seisund on oluliselt parem kui kostjal, kostja

varaline seisund ei võimalda hagejatele nõutavas ulatuses elatist maksta ning kostjalt

tagasiulatuvalt elatise väljamõistmine paneks kostja äärmiselt raskesse majanduslikku

olukorda ja seaks ohtu kostja enese ülalpidamise.

Kohus leiab, et neid kostja poolt välja toodud asjaolusid ei saa arvestada PKS § 102 lg 2 mõttes

sellise mõjuva põhjusena, mis annaks alust mõista temalt elatist välja alla PKS § 101 alusel

arvutatud summa.

Riigikohus on avaldanud seisukohta (vt nt RKTKo 09.06.2017. a nr 3-2-1-35-17, p 21.4), et

vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud

vahendid ning ta ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole

sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise

hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm

sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid. Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike

vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka endale kuuluvaid

esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks. Kui vanem on olukorras,

milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades siiski võimeline andma lapsele

piisavat ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta PKS § 102 lg 2 teise lause

järgi kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, st

võrdväärselt. Kui vanema sissetulekust ei ole võimalik katta nii tema kui lapse minimaalseid

vajadusi, tuleb sissetulek jagada proportsionaalselt.

Riigikohus on ka leidnud (vt nt RKTKo 17.01.2018. a nr 2-16-135, p 16.2), et ainuüksi vanemate

sissetulekute suur ebavõrdsus ei saa olla PKS § 102 lg 2 tähenduses mõjuvaks põhjuseks elatise

väljamõistmiseks miinimummäärast väiksemas ulatuses.

Riigikohus on selgitanud (vt nt RKTKo 27.10.2021. a nr 2-19-18082, p 13), et PKS § 108 alusel

vanemalt tagasiulatuvalt elatist välja mõistes tuleb arvestada, et erisätete puudumise tõttu tuleb

elatist tagasiulatuvalt välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest. Tagasiulatuvalt

elatise väljamõistmisel on võimalik vältida kohustatud vanema äärmiselt raskesse olukorda

asetamist eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel nii laste toonaseid vajadusi kui

ka mõlema vanema toonast ja kohtulahendi tegemise aja ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise

aluseks olevaid asjaolusid.

Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et tal esineks töövõimetus või muu asjaolu, mis takistaks tal

sissetulekut teenida. Arvestades siinkohal ka eespool viidatud Riigikohtu seisukohti, siis ainuüksi

see asjaolu, et kostja sissetulek on väike või hagejate teise vanema sissetulek või varaline seisund

on kostja omast oluliselt suurem, ei anna alust mõista kostjalt hagejate kasuks välja elatist alla

seaduse alusel arvutatud summa. Tagasiulatuvalt elatise väljamõistmisel kohalduvad elatise

2-25-5075

väljamõistmise üldsätted, sh üldised sätted elatise vähendamise kohta alla miinimumsumma.

Kohtu hinnangul ei saa ka kostja esitatud asjaolude põhjal järeldada, et tema varaline seisund ei

võimalda või ei võimaldanud nõutaval perioodil tagasiulatuvalt aasta jooksul enne hagi esitamist

hagejatele elatist seaduse alusel arvutatud summas maksta, kahjustamata enese tavalist

ülalpidamist. Kostja ise on esile toonud, et tal on olemas regulaarne sissetulek, ca 1676 eurot

(neto) kuus.

Kostja esitas tõendina enda pangakontode väljavõtted (dtl 265-269) sissetulekute kohta perioodil

alates 01.04.2024. a kuni 01.09.2025. a. Nimetatud tõendist nähtub, et perioodil 01.04.2024. a

kuni 01.09.2025. a laekus kostja kontole igakuiselt töötasu Tartu Linnavalitsusest ja V. T. H. SA-

lt, sh 2024. aastal maksis Tartu Linnavalitsus 9 kuu kohta töötasu keskmiselt 1998 eurot kuus ja

2025. aastal 8 kuu kohta keskmiselt 169,18 eurot ning V. T. H. SA maksis 2024. aastal töötasu

192 eurot kuus ja 2025. aastal 187,20 eurot kuus. Perioodil 01.04.2024. a kuni 31.12.2024. a olid

kostjale makstavad töötasud kokku kuude lõikes keskmiselt 2190 eurot kuus ja perioodil

01.01.2025. a kuni 31.08.2025. a 1877 eurot. Kostja pangakontode väljavõtetelt nähtub, et Tartu

Linnavalitsus on maksnud kostjale lisaks igakuiselt (v.a juuli ja august) hüvitist volikogu töös

osalemise eest keskmiselt 90 eurot kuus. Vaidlust ei ole selle üle, et kostjal on olemas ka

ühisvarana korteriomand, mille välja üürimisest saab hageja lisatulu.

Kostja on väitel on tema igakuised vältimatud püsikulud 1234 eurot, sh automaks 24 eurot, auto

kindlustused 70 eurot, kulu kütusele 100 eurot kuus, üür ja kommunaalid ühe inimese kohta 182

eurot, isa hooldekodu tasu 50 eurot, isa hooldusvahendid (kreemid, vitamiinid, riided jms) 50

eurot, sideteenused 18 eurot, õpingud T. Ü. 130 eurot, kulu toidule 400 eurot, krediitkaardi

intressid 70 eurot, ravimid 25 eurot, esmatarbekaubad (hügieen, tervishoid, kodukeemia jms) 140

eurot, riided jalanõud 50 eurot. Kohtu hinnangul ei saa pidada kõiki neid toodud ulatuses kostja

vältimatuteks püsikuludeks ning arvestades ka kostja sissetulekute suurust, ei saa järeldada, et

esineks PKS § 102 mõttes selline olukord, kus kostjatele miinimumelatise maksmisel saab

kahjustada kostja enda tavaline ülalpidamine.

Kohus leiab, et kostja välja toodud asjaolu, et ta peab maksma oma isa hooldekodu kulusid

puudujäävas osas (50 eurot kuus), ei anna alust hagejatele makstavat elatist vähendada, sest

tulenevalt PKS § 98 lg-st 1, kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja

ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse alanejat

sugulast ülenejale sugulasele.

PKS § 105 lg 3 kohaselt täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena.

Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise

seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid.

Riigikohus on avaldanud seisukohta (vt nt RKTKo 03.06.2015. a nr 3-2-1-56-15, p 12), et kui

vanemalt nõutakse elatist seadusega ettenähtud miinimumsummas, siis saab eeldada, et lapse kõigi

vajaduste rahuldamiseks kulub kahekordne miinimumelatis, millest kumbki vanem peab kandma

poole.

Arvestades ka eelnimetatud Riigikohtu seisukohta, on kohus seisukohal, et kuna antud juhul

nõuavad hagejad kostjalt elatist seaduse alusel arvutatud miinimumsummas, siis ei ole alust

määrata vanemate ülalpidamiskohustust PKS § 105 lg 3 teise lause kohaselt võrdeliselt kummagi

sissetuleku ja varalise seisundiga ning tuleb lähtuda eeldusest, et lapse vajaduste rahuldamiseks

kulub kahekordne miinimumelatis, millest kumbki vanem peab kandma poole.

4.5.

Kõike eeltoodut arvestades leiab kohus, et puudub alus kostjalt elatise

väljamõistmiseks PKS § 101 alusel arvutatud summast väiksemas ulatuses ning hagejate

elatise nõuded, sh tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamist on asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ning hagi tuleb rahuldada.

Kohus mõistab kostjalt hageja I kasuks välja elatise tagasiulatuvalt perioodi eest 01.04.2024. a

2-25-5075

kuni 31.03.2025. a kokku summas 4412,64 eurot ja edasiulatuvalt elatise alates 01.04.2025. a kuni

XXX a 301,74 eurot kuus.

Hageja II kasuks mõistab kohus kostjalt välja elatise tagasiulatuvalt perioodi eest 01.04.2024. a

kuni 31.03.2025. a kokku summas 3283,72 eurot ja edasiulatuvalt alates 01.04.2025. a kuni XXX

a 256,48 eurot kuus, alates XXX a kuni 31.03.2026. a 301,74 eurot kuus ja alates 01.04.2026.a

igakuise elatise kuni hageja II täisealiseks saamiseni 318,62 eurot ((295,86 eurot (baassumma) +

62,76 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50%

lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2027), lähtudes

baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning

lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse

suuruse muutumisele järgnevast kuust.

Kohus selgitab, et kui pärast asja arutamise lõpetamist peaksid oluliselt muutuma elatise

suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, siis on

poolel TsMS § 459 lg 1 alusel õigus pärast otsuse jõustumist uues hagis nõuda elatise maksete

suuruse ja tähtaegade muutmist.

Menetluskulude jaotus

4.6. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel.

Vastavalt TsMS § 164 lg-le 1 kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma

menetluskulud ise.

Käesoleva otsusega lahendab kohus alaealiste laste ülalpidamisasja ja seetõttu tuleb TsMS §

164 lg 1 alusel jätta poolte menetluskulud poolte enda kanda.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kristiina Kask

Kohtunik